Ökoloogia - toidu ebavõrdne tarbimine (0)

Q: Mis on toidu ebavõrdne tarbimine maailmas?

Vastus leiad õppematerjalist: Ökoloogia - toidu ebavõrdne tarbimine

Q: Mis on säästev tarbimine?

Vastus leiad õppematerjalist: Ökoloogia - toidu ebavõrdne tarbimine

Tallinna Ülikool - Ökoloogia - Keskkonnakaitse ja säästev areng

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Mis on toidu ebavõrdne tarbimine maailmas?
Mis on säästev tarbimine?

Mis on toidu ebavõrdne tarbimine maailmas?
Ebavõrdne toidu tarbimine on toodete ebavõrdne tootmine ja kasutamine erinevates riikides oma vajaduste rahuldamiseks. ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni andmete põhjal raisatakse globaalsel tasemel aastas umbkaudu 1,3 miljardit tonni toitu. Eesti raisatakse toitu toiduahela ja tootmise käigus 265kg inimese kohta, Euroopas on see keskmine 179kg. Rahalises vääringus tähendab see seda, et aastas raisatakse Eestis toitu ca 62 miljardi euro väärtuses.
Hetkel elab maailmas umbkaudu miljard inimest absoluutses vaesus, kes peavad päevas toime tulema ühe dollariga. Räägitakse, et 2050 .ndaks aastaks peab leidma lahenduse, kuidas toita ära 9 miljardit inimest. Osade allikate põhjal toodetakse Ameerikas 2 korda rohkem toitu kui seda on rahvastiku toitmiseks vaja on. Mida rikkam on riik, seda rohkem toimub ka toidu ületootmine. See tähendab, et arenenud maades on toidu üleküllus ja arengumaades toidupuudus .
Ameerikast pärit fotograaf Peter Menzel tegi oma suure proekti “Hungry Planet”. Ta külastas 24 riiki iga maailma nurgas ning tegi selgeks, et:

kõige vähem toitu tarbitakse Tšaadis, kus peres kuuele inimesele on paar kotti tera ja üks kanister vett üheks nädalaks. See kõik kokku maksab vähem, kui 1 dollar .

Kõige rohkem raha raiskatakse Saksamaal – 500 dollarit nädalas.

Toidu äraviskamine . Probleem nii Euroopas kui Eestis.
Euroopa Liidus läheb raisku kuni 50% täiesti kasutuskõlblikust toidukaubast – see on 89 miljonit tonni aastas, ehk 179 kg. ühe elaniku kohta, mis kasvab 2020-ks aastaks 40% ehk 126 miljonile tonnile, kui probleemi lahendama ei hakata.
Toiduliidu juht Sirje Potisepp avaldas 26. jaanuaril Vikerraadiole antud intervjuus arvamust, et toidu äraviskamine ei ole Eestis veel nii suur probleem kui Euroopa rikastes riikides. Väga hea näide on sates “Food factory”, kus näidatakse erinevaid ettevõteid, kes toodavad erinevaid tooteid inimesele söögiks. Seal räägitakse, kui palju tooraineid ettevõted raiskavad toodangule. Siin võib öelda ka seda, et toodetakse seda, mida inimene tegelikuses ei vaja tarbimiseks .
Näide: selleks, et toota komme, tuleb ettevõtele kasutada päevas 50 tonni suhkrut! Inimesed ei vaja nii palju tooraine raiskamist kommidele ning peavad aeg ajalt mõtlema mitte ainult rahale, kuid ka meie maailmale, kuidas see tootmine võib mõjutada meid ja meie loodust.
Toidupanga juhi hinnangul on kasutuskõlbliku toidu äraviskamine äärmiselt ebaeetiline maailmas, kus 6 miljonit last sureb igal aastal nälga.
Toidupank võtab söömiskõlbliku toidukauba vastu firmadelt ja ka eraisikutelt ning peale kvaliteedi kontrollimist ja ümberpakkimist toimetatakse see edasi puuduses elavatele inimestele. Sel moel jagati 2010. aastal 50 000 kasti toitu vaesuses elavatele peredele ja üksikisikutele.

Mis on säästev tarbimine?
Säästva tarbimise ja eluviisi põhimõtete järgimisel on oluline roll säästva arengu ellurakendamisel. See hõlmab nii säästlikku tootepoliitikat, teadlikke tarbijavalikuid kui ka tarbimisega kaasnevate jäätmete vähendamist.
Säästev tarbimine on teadvustatud eluviis, mis eeldab tarbijalt põhjalikku tarbimisotsuste läbikaalumist – millised on näiteks toote transpordikasutusest tulenevad keskkonnamõjud, millised on toote tootmiseks kulutatud maapind või loodusressursid , milline on toote eluiga ja tootmisfilosoofia või kui palju tekib sellest jäätmeid. Säätlik eluviis eeldab järgijalt ka sisemist mõistmist, et ei tarbimine ega tootmine ole elu eesmärk.
Säästev areng ja ettevõte.
Varem ei olnud firmadele ja ettevõtetele oluline, kuidas nad oma tegutsemisest tulenevate keskkonnaprobleemidega toime tulevad. Tänapäeval aga hinnatakse üha enam keskkonda hoolikamalt suhtuvaid ettevõtteid. Tähtsamaks hakkavad muutuma toodete ning teenuste loodussõbralikkus ja ka see, kuidas tarbija neid kasutada oskab.
Ettevõtjatele säästev tootmine on üsna effektiivne ja kokkuhoidlik, sest säästev areng ei tähenda mitte ainult piiranguid, sest aruka majandamise, kokkuhoiu, täpsema raamatupidamise juures võib saada ka märkimisväärset tulu, seega on puhtam tootmine eduka äritegevuse eelduseks . Suur osa kokkuhoiust saavutatakse puhtamate ehk efektiivsemate ja ressursisäästlikumate tehnoloogiate kasutamise tulemusena, samuti annab üsna suurt tulu täpsem arvepidamine, parem hooldus , lekete vähendamine jms. Häid tulemusi annab ka tootmisprotsessi kaasajastamine, täpsem kontroll ja nõudlikkus ettevõtete ja tootmise juhtide üle. Seega näeme veelkord , et säästva arengu puhul on oluline muutus inimeste hoiakutes. Kuluvabad või vähekulukad tootmisjäätmete vähendamise meetmed ja keskkonna seisukorra tervenemine on oluliselt parandanud ettevõtete majanduslikku seisukorda.

.RTF Laadi alla originaalfail 2 lk · .rtf · 6 allalaadimist

Ökoloogia - toidu ebavõrdne tarbimine #1

Ökoloogia - toidu ebavõrdne tarbimine #2

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2016-11-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti

6 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Nymia Õppematerjali autor

ebavõrdne tarbimine säästev tarbimine säästev areng toidu äraviskamine

Sarnased õppematerjalid

docx

Keskkonnahariduse eksam

jätkusuutlikum ja õiglasem ühiskond kõigi jaoks. 9. SAHi 10 põhilist teemat 1) vaesuse vähendamine 2) sugude vaheline võrdsus 3) tervislik elukeskkond 4) looduskeskkonna kaitse 5) maapiirkondade transformatsioon ja kaasatus 6) inimõigused 7) kultuuride vaheline mõistmine ja rahu 8) jätkusuutlik tootmine ja tarbimine 9) kultuuriline mitmekesisus 10) informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogia 10. Millised on SAHi hariduse perspektiivid? Võrdle traditsioonilise haridusega. 1. Interdistsiplinaarsus ja terviklikkus; õpe on seotud terve õppekavaga 2. Lähtumine väärtushinnangutest 3. Kriitiline mõtlemine ja probleemide lahendamine 4. Multidistsiplinaarsed meetodid 5

Keskkond

docx

Keskkonnakaitse ja säästev areng eksami kordamisküsimused

rühma: 1. Tugiteenused (ingl supporting services) — teenused nagu aineringe, mullateke, fotosüntees, elupaigad. 2. Reguleerivad teenused (ingl regulating services) — teenused, mis mõjutavad kliimat, vee-, õhu- ja mullak- valiteeti, veevarusid, üleujutusi, samuti tolmeldamine. 3. Varustusteenused, ka tootvad teenused (ingl provi- sioning services) — teenused, mida inimene saab ökosüs- teemilt, näiteks toidu, vee, puidu jm materjalidena. 4. Kultuuriteenused, ka rekreatiivsed teenused (ingl cultural services) — teenused, millega loodus pakub esteetilist ja vaimset naudingut, mis on lõõgastumise koht ja uute teaduslike teadmiste allikas. Biosfääri planetaarsed piirid. Ülemine: troposfäär <- osoonikiht (kõrgusel 16-25 km) -> stratosfäär Alumine: litosfääris (sügavusel 2-3 km) hüdrosfääris (sügavusel 10-11 km)

Keskkonnakaitse ja säästev areng

docx

Keskkonnakaitse ja säästev areng - konspekt kordamiseks

oluline nii ökoloogiliselt, majanduslikult kui ka esteetiliselt. Kaitsta olulisi ökoloogilisi protsesse ja elu säilitavaid talitusi Hoida geneetilist mitmekesisust Tagada liikide ja ökosüsteemide säästev kasutus Rio de Janeiro 1992 ÜRO keskkonna ja arengukonverents Kirjutati alla biodiversiteedi lepingule, kus püütakse leida lahendusi looduse mitmekesisuse kaitse ja kasutamise küsimustele. Eluslooduse varude säästlik tarbimine Uued rahastamisviisid Vahendite ümberpaigutamine Majanduslikud ja õiguslikud eeltingimused Tehnoloogiate tagamine arengumaades Loodusliku mitmekesisuse kaitse Uurimis, selgitus ja seiretööde laiendamine. GMOd kasutatakse kõige enam põllumajanduses nt sojauba, mais, puuvill, raps. Ettevaatusprintsiip - põhimõte, mille kohaselt tuleb keskkonnaga seotud riski vältida isegi siis, kui ei ole selge, kas tegevusega kaasneb keskkonnamõju ning

Keskkonnakaitse ja säästev areng

docx

Keskkonnakaitse ja säästev areng (õppejõud Ülle Leisk)

KESKKONNAÖKOLOOGIA Keskkond EL mõiste Vesi, õhk ja maa ning nende vahelised seosed, aga ka nende ja elusorganismide vahelised seosed Keskkonnakaitse tegevus, millega üritatakse soodustada ühelt poolt ürglooduse ja teiselt poolt inimese ja tema lähiümbruse koostoimet. Keskkonnakaitse meetmete kogum elusorganismide ja nende elukeskkonna säilitamiseks, kaitseks ja talitluse tagamiseks. Keskkonnakaitsele tugiteaduseks ökoloogia. ÖKOLOOGIA õpetus looduse vastastikustest mõjudest; 1789 Gilbert White "Selbourni loodusõpetus Ökoloogiat on mõjutanud: *loodusõpetus * rahvastiku uurimused * põllumajandus * kalandus * meditsiin 1866 - Ernst Haeckel (Saksa zoolog) esitas esimese definitsiooni. Selle kohaselt uurib ökoloogia organismide suhteid elusa ja eluta keskkonnaga. Tänapäeval ökoloogia on loodusteaduste haru, mis uurib organismide hulka ja territoriaalset jaotumist ning neid reguleerivaid suhteid.

Keskkonnakaitse ja säästev areng

doc

TEHNOÖKOLOOGIA EKSAM

PILET nr. 1 1. TEHNOÖKOLOOGIA KUI TEADUSALA MÕISTE TÄHENDUS 2. MIS ON SADAMA EESKIRI? 3. JÄÄTMEKÄITLUSE ARENGUD 1) Tehnoökoloogia on teadusala, mis uurib ja kavandab meetodeid ja meetmeid inimese elukeskkonna kaitseks ja parendamiseks ning inimühiskonna jätkusuutlikkuse tagamiseks. Tehnoökoloogia on õppeaine, mis tutvustab meetodeid ja meetmeid, mis on vajalikud inimese elukeskkonna kaitseks ja parendamiseks ning ühiskonna jätkusuutlikkuse tagamiseks. Tehnoökoloogia nimetus on tuletatud selle sisust: tehno (kr. techne tehis, kunst, meisterlikkus) + öko (oikos - kodu, kodukoht) + loogia (logos - õpetus). 2) Sadama eeskiiri on dokument,mis peab olema iga sadamal ja kus on peavad olema kirjeldatud vähemalt: 1) sadama üldandmed; 2) veesõidukite sadamasse sisenemise korraldus; 3) laevaliikluse korraldus sadama akvatooriumil; 4) veesõidukite sadamas seismise korraldus; 5) veesõidukite sadamast lahkumise korraldus; 6) osutatavad sadamateenused ja

Tehnoökoloogia

Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt

193

docx

Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt

turismiettevõtluse spetsialiseerumise lõpueksami märksõnad Teeninduspsühholoogia 1. Teenindusühiskonna ja majanduse areng Teenindusühiskonna tekke ja kasvu peamised põhjused tulenevad ühiskonna ja töömaailma muutustest: Kasvav jõukus suurem nõudlus teenuste järele nagu kodu koristamine, akende pesemine jm mida varem tehti ise. Vaba aja väärtustamine suurem nõudlus reisi, SPA, toitlustusteenuste järele. Suuremad eluootused suurem nõudlus hooldekodude ja tervishoiuteenuste järele Vajaduse kasv teeninduslike oskuste järele. Toodete suurem kompleksus suurem nõudlus remondi ja parandusteenuste järele. Kasvav komplitseeritus igapäevaelus suurem nõudlus abielunõustajate, advokaatide, maksunõustajate, töönõustajate järele. Kasvav tähelepanu ökoloogiliste ja säästva arengu küsimustele suurem nõudlus. bussiteenuste ja autorendi järele isikliku auto kasutamise a

Turismiettevõtlus

1072

pdf

Logistika õpik

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Logistika alused