Laps tutvuks küll meeleldi esimeste leludega, kuid keegi peaks olema nii kena, et pistab mänguasja lapsele pihku. Lelu ise võiks olla selline, et laps sellest kinni saab haarata ja siis uurida. Eriti head on pehmed (näiteks riidest õmmeldud, pehmest kummist vormitud vms.) või vähemalt sangakesega asjad. Pehmus on oluline ka sellepärast, et laps võib koordineerimatult vehkides asjaga endale valusasti haiget teha. Igas vanuses lastele on põnevamad sellised mänguasjad, mis mängides laste tegevusele kuidagi reageerivad, näiteks teevad häält. Esimestest leludest on sellisteks igasugused kõrinad, mis lapse käeliigutustega kaasa kõrisevad, helisevad või piiksuvad. Ühest küljest on see lapse jaoks lihtsalt põnev sündmus, teiselt poolt aga algab sellisest mängust iseenda kui mingite sündmuste põhjustaja tunnetamine. Laps hakkab tasapisi seostama enda tegevust ja sellega kaasnevaid sündmusi.
1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud
tirides juhe võib pistiku küljest lahti rebeneda ja lühise tekitada. Rääkige lahtiste ja katkiste juhtmete eluohtlikkusest neid ei tohi puutuda! Õpetage lapsi elektritarvikutes ja pistikutes nähtavate rikete, häirete, sädeluse vms korral koheselt sellest vanemaid teavitama. Rääkige, et nii võivad nad aidata ära hoida tulekahju või ennetada tugeva elektrilöögi. Rääkige, et pikendusjuhtmed ei ole mänguasjad. Rääkige elektriseadmete kasutamise ohtlikkusest vannis, dusi all olles ja sellest, et elektriseadmeid on ohtlik märgade kätega puutuda. Ohtudest alajaamas Alajaamad on piiratud alad, mille uksel ja aial on hoiatavad sildid ja kuhu sisenemine on keelatud. Rääkige lastele, et kuigi reeglina on alajaamade uksed lukus, võib olla juhtunud nii, et elektrivargad on ukse lahti murdnud ja alajaamast lahkudes ukse lahti jätnud. Rääkige
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool K11 Mänguasjad Referaat Mõdriku 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Mänguasjadel on väga tähtis roll laste kasvatamisel. Mänguasjad soodustavad lapse mõistuse ja füüsilist arengut ning aitavad last omandada eluks vajalikke teadmisi. Läbi mängude areneb situatsioonilahendamise oskus ja oskus valida õiget käitumisviisi. Läbi rollimängude mängib laps läbi erinevaid elusituatsioone ja püüab neid lahendada, seda küll temale omasel viisil ja mänguliselt. Väga tähtis on lasta lapsel mängida ka koos teiste lastega, sest siis laps omandab oskused eakaaslastega suhtlemisel. Laste mänguasjad peavad kindlasti
TARTU ÜLIKOOL SOTSIAAL- JA HARIDUSTEADUSKOND ERIPEDAGOOGIKA OSAKOND Diana Pabbo SIDUSA KÕNE ARENDAMINE SKAP LAPSEL: TEGEVUSUURING ÜHE LAPSE NÄITEL Magistritöö Lisa 8 Juhendaja: Marika Padrik (PhD) eripedagoogika Tartu 2014 Hea lugeja, Käesolev metoodika on koostatud seitsme aastase alakõne III astmel oleva lapse tekstiloomeoskuste arendamiseks. Sorava sidusa kõne arendamine koolieelses eas on tähtis kooliks ettevalmistamisel, sest õppimise aluseks on suurel määral just sidus kõne – õpikutekstide mõistmi- ne, õpetaja sõnalistest juhenditest arusaamine, enda teadmiste väljendamine. (Brown 2001). Mitmed autorid on esile toonud (Karlep, 1998; Sunts, 2002), et viiendal eluaastal muutu
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
kogeda nende puudutust. · Osuta illustratsioonidele ja nimeta piltidel olevaid esemeid. · Laula raamatust lastelaule. · Lapses huvi äratamiseks muuda lugemise ajal oma hääletooni, kasuta ilmekalt miimikat ja ilmesta juttu teistegi võtetega. · Loe lapsele tihti kuid lühikest aega korraga. LÜKKAMISMÄNG · Vali lükkamiseks mitu eset. Need peaksid olema kerged. Sobivad on pehmed mänguloomad, väikesed lelud või ratastega mänguasjad. · Loe:"Üks, kaks, kolm, lükka!" ja lükka mänguasja. · Korda kolmeni lugemist ja julgusta last mänguasja lükkama. · Kui laps kordab terve päeva sõna "olm" (mugandus sõnast "kolm"), siis on näha, et mäng talle meeldis. LAULAN TUJU HEAKS Ära muretse selle pärast, et sa ei pea hästi viisi või ei mäleta käiki sõnu. Oluline on laulmist nautida. · Kuigi sobivad kõik laulud, mida sa tead või armastad, annan väikese laulusoovituse:
Inimese mõju tugevnemine loodusele Kauges minevikus reguleeris inimeste arvukust maa peal toit selle hankimine ja kättesaadavus. umbes 2 miljonit aastat tagasi kui inimesed toitusid metsikutest taimedest ja jahtisid metsloomi, suutis biosfäär st. loodus ära toita ca 10 miljonit inimest st. vähem, kui tänapäeval elab ühes suurlinnas. Põllumajanduse areng ja kariloomade kasvatamine suutsid tagada toidu juba palju suuremale hulgale inimestest. inimeste arvukuse suurenemisega suurenes ka surve loodusele, mida inimene üha rohkem oma äranägemise järgi ümber kujundas. Kiviaja lõpuks elas Maal ca 50 milj. inimest. 13. sajandiks suurenes rahvaarv 8 korda 400 milj. inimest. Järgneva 600 aasta jooksul, st. 19. sajandiks rahvaarv kahekordistus ning jõudis 800 miljoni inimeseni. Demograafiline plahvatus 19. sajandi alguses toimus inimkonna arengus läbimurre ja inimeste arv Maal suurenes 90 aastaga 2 korda (st. 7 korda kiiremini kui
Kõik kommentaarid