o IT turul toimuvate muutuste ja trendide kohta info hankimine ja analüüsimine o IT strateegia väljatöötamine ja sõnastamine lähtuvalt IT võimalustest ja ettevõtte äristrateegiast tulenevatest vajadustest ning võimalustest o IT eelarve koostamine ja täitmise jälgimine · IT arendustegevusega seonduvad ülesanded o IT-arendustegevuse planeerimine; o IT valdkonna projektijuhtimise korraldamine; o projektülesande püstitamise juhtimine koostöös vastava valdkonna ärijuhiga; o projekteerimise ja rakenduse valiku juhtimine; o uute IT-rakenduste koolituse organiseerimine; o IT infrastruktuuri planeerimine · IT kasutamise ja ülalpidamisega seonduvad ülesanded o arvuti- ja kommunikatsioonivõrgu administreerimise ja andmeturbe korraldamine; o kasutajatoe olemasolu ja toimimise tagamine; o riist- ja tarkvara ning IT-tarvikute ostusüsteemi korraldamine; o IT ressursside haldus; o tarkvara litsenseerituse tagamine. · Meeskonna juhtimisega seonduvad ülesanded
Operatsioonijuhtimine Kordamisküsimused 2012 Tootmis(teenindus)süsteem, selle sisendid, väljundid ja mõjurid Operatsioonisüsteem organisatsiooni kogu tootmis- või teenindustegevuse süsteem. Väljund eesmärk, kuhu peame jõudma. Väljunditeks on tooted ja teenused. Sisend ressurss. Näiteks: y kapital y materjal y tööjõud y energia y tooraine. Mõjuriteks on näiteks: y teave väliskeskkonnast teave toote või teenuse kohta, ressursside maksumus, tehnoloogia arengusuunad, valitsuse normatiivaktid jne. y teave sisekeskkonnast organisatsiooni eesmärgid, poliitika, arengusuunad jne. y teave süsteemi seisundi kohta. Erinevus tootmis- ja teenindussüsteemi vahel Ehe toode on käega katsutav, seda võib varuda, transportida, osta ja hiljem kasutada. Teenus seevast
1. Tootmis(teenindus)süsteem ja operatsioonijuhtimise meetodid 1.1. Tootmis(teenindus)süsteem, selle sisendid, väljundid ja mõjurid Operatsioonisüsteem organisatsiooni kogu tootmis- või teenindustegevuse süsteem. Väljund eesmärk, kuhu peame jõudma. Väljunditeks on tooted ja teenused. Sisend ressurss. Näiteks: y kapital y materjal y tööjõud y energia y tooraine. Mõjuriteks on näiteks: y teave väliskeskkonnast teave toote või teenuse kohta, ressursside maksumus, tehnoloogia arengusuunad, valitsuse normatiivaktid jne. y teave sisekeskkonnast organisatsiooni eesmärgid, poliitika, arengusuunad jne. y teave süsteemi seisundi kohta. Erinevus tootmis- ja teenindussüsteemi vahel Ehe toode on käega katsutav, seda võib varuda, transportida, osta ja hiljem kasutada. Teenus seevastu ei ole käega katsetav nagu tarbekaup, teenuse too
I osa SISSEJUHATUS SISUKORD SISUKORD .............................................................................................................. 2 1.1 KURSUSE EESMÄRK JA SISU ....................................................................... 3 1.2 ELEKTRI ÜLEKANDE JA JAOTAMISE “PÕHITÕED”........................................ 5 1.3 ELEKTRIVÕRKUDE PLANEERIMISE JA PROJEKTEERIMISE ETAPID ................ 6 1.4 ELEKTRITARBIMISE JA KOORMUSTE PROGNOOSIMINE ................................ 7 1.4.1 Arengut mõjutavad trendid ............................................................... 7 1.4.2 Elektritarbimise prognoosimine........................................................ 7 1.4.3 Elektritarbimise prognoosi meetodid ................................................ 8 1.4
..........................................30 2.4.1. Kulukandjate arvestuse olemus ja eesmärgid........................................... 30 2.4.2. Tegevuspõhine kuluarvestus..................................................................... 31 2.4.3. Tootmislike üldkulude kalkuleerimine..................................................... 32 2.5. Ettevõttesisese aruandlussüsteemi üldkontseptsioon ......................................... 41 3. KULUDE JUHTIMISE METOODIKA ................................................................ 43 3.1. Kulude juhtimise üldpõhimõtted ........................................................................ 43 3.2. Sihtkalkuleerimine ehk eesmärkkalkuleerimine................................................. 44 3.3. Kaizen kuluarvestus ............................................................................................ 49 3.4. Elutsükli kuluarvestus ....................................................
juhtimisskeem käivitamisega sõltuvalt ajast ja vastu- lülituspidurdusega sõltuvalt elektromotoorjõust ...................... 47 II. Elektriajamite kontaktivabad juhtimisskeemid ................................. 50 2.1. Elektriajamite kontaktivaba juhtimise põhimõte .................................. 50 2.2. Kontaktivabad loogikaelemendid ja loogikaelementide süsteemid .............. 51 2.3. Loogikalülituste sünteesi ja projekteerimise alused ................................ 56 2.4. Elektriajamite kontaktivabade juhtimisskeemide näiteid .......................... 60 2.5. Türistoride kasutamine elektriajamite jõuahelates .................................. 63 Elektriajamite suletud juhtimissüsteemid III. Elektriajamite suletud juhtimissüsteemide elemendid ......................... 69 3.1. Põhiteadmisi suletud juhtimissüsteemide elementidest ............................ 69 3.2. Etteandeseadmed ...
1. Tehniline mehaanika ja ehitusstaatika (ei ole veel üle kontrollitud) 1.1. Koonduva tasapinnalise jõusüsteemi tasakaalutingimused. Sõrestiku varraste sisejõudude määramine sõlmede eraldamise meetodiga. Nullvarras. Tasakaalutingimused: graafiline jõuhulknurk on kinnine vektortingimus jõudude vektorsumma on 0 analüütiline RX=0 RY=0 => X = 0 M 1 = 0 => , kui X pole paralleelne Y-ga. Ja Y = 0 M 2 = 0 Analüütiline koonduva jõusüsteemi tasakaalutingimus on, et jõudude projektsioonide summa üheaegselt kahel mitteparalleelsel teljel võrdub nulliga ja momentide summa kahe punkti suhtes, mis ei asu samal sirgel jõudude koondumispunktiga võrdub nulliga Graafiline tasakaalutingimus on, et koonduv jõusüsteem on tasakaalus, kui nendele jõududele ehitatud jõuhulknurk on suletud, st. kui jõuhulknurga viimase vektori
1. Turunduse olemus: Turundus ehk marketing sai oma nime turu järgi, kus vanasti toimusid kauba vahetused raha või teiste toodete vastu linna keskel oleval turuplatsil. Turundus tähendab firma juhtimist turust lähtuvalt. Hõlmab turu-uuringuid, toote kujundamist, turunduskanalite valikut, hinnapoliitikat, reklaami, müüki ennast jpm. Ajalooliselt on levinumad kolm turundustõlgendust: · Turundus kui kaubandustegevuse organiseerimine · Turundus kui kaupade realiseerimise organisatsiooniliste, tehniliste ja kommertsfunktsioonide süsteem · Turundus kui tootmise juhtimise turukonseptsioon Turunduse 5 põhialust · Kõige tähtsam on tarbijakesksus; · Tarbijad ei osta toodet, vaid probleemilahendust; · Turundus on liialt oluline jätmaks see üksnes turundusosakonna mureks; · Turud on heterogeensed; · Turud ja tarbijad on pidevas muutumises. 2.Kogu turundustegev
Kõik kommentaarid