Projekteerimise metoodika küsimused (0)

 
  EMT0110  Projekteerimise metoodika, teemad/küsimused eksamiks 2018 /2019  
 
1.  Tehnilised süsteemid ja nende omadused.  
Tehnilised  süsteemid  on  kunstlikult  loodud  geomeetrilis-materiaalsed  moodustised,  mis  täidavad 
kindlat  eesmärki  (funktsiooni),  see  tähendab  teostavad  operatsioone  (füüsikalisi,  keemilisi, 
bioloogilisi  protsesse).  Konkreetsed  omadused:  1)erinevat  uudsust  ja  tuntust  (füüsikalised 
tingimused,  konstruktsiooni  liik,  normeerimisaste);  2)  erinevat  komplektsust  (energiate  füüsik 
efektide  liik  ja  arv,  materialide  liik,  osade  komplektsus,  toote  komplekts,  tootmisprogrammi 
komplektsus); 3) erinevaid turge (majandusharude liik, turu suurus, geograafiline ulatus); 4) kindlat 
määratud  omadusi  (elementide  liik,  kujundus,   asetus );  5)   kaudselt   määratud  omadusi  (funktsioon, 
ohutus, kasutamine, tootmine, ergonoomika , keskkond, kulutused,aeg; 6) norme, seadusi, garantiisid 
(normid, reeglid, seadused, tarbijale garanteeritud omadused jne) 
 
2. Süsteemi mõiste.  
Süsteem koosneb elementide (osasüsteemide) hulgast, mis on omavahel seostega ühendatud. Süsteem 
on süsteemi piiriga piiratud ja on temaga sisendite ja väljundite kaudu ühendatud (avatud süsteem). 
Süsteemi funktsiooni saab tema  sisend - ja väljundsuuruste kaudu kirjeldada. Saab eristada staatilisi 
ja dünaamilisi süsteeme. 
 
3. Musta kasti diagramm 
Omab  süsteemile  kuuluvaid  sisendeid  ja  väljundeid,  aga  ei  teata  kuidas  süsteem  genereerib 
sisendidest väljundid. 
 
4. Süsteemide liigitus. Kuidas, mille alusel süsteemid jagunevad? 
Süsteemide liigitelu jaguneb: seoste järgi ning elementide või osasüsteemide järgi. 
a)  Seoste järgi: seoste arv; seoste määrateldavus; seoste liik. 
b)  Elemendi või osasüsteemi liik: tehniline; sotsialltehniline; sotsiaalne; ideeline 
Tehnilisi süsteeme liigitatakse: 
a) 
Peamuundamisliigi järgi:  
Materjali ja energia kohta peavad kehtima jäävusseadused, sõltumata nendega tehtavatest operatsioonidest. See ei kehti informatsiooni kohta. Inimene 
saab seda luua, avastada või hävitada, unustada. 
 
b) 
Komplekssuse, funktsioonistruktuuri ja kujundusstruktuuri järgi: 
Tehnilise  süsteemi  komplekssus  sõltub  mitmesuguste  elementide  arvust  ja  seoste  arvust  ja  mitmekesisusest.  Funktsioonistruktuure  (missugused  on 
funktsioonid ja  nendevahelised  seosed) on võimalik liigitada ka kujundusstruktuuri (kuidas süsteem on kokku pandud) järgi, kuna rajatised võivad 
koosneda agregaatidest, seadmetest või masinatest,  viimased  omakorda koostudest ja mehhanismidest, need elementidest ja osadest. 
 
c) 
Mudelimõistete järgi 
Mudelleerimist konstrueerimismetoodikas kasutatakse järgmistes valdkondades: 
- 
funktsioon ( funktsionaalsed  lahendusvõimalused), 
- 
füüsika (füüsikalised lahendusvõimalused), 
- 
kujundus (kujunduslikud lahendusvõimalused). 
 
d) 
Muude tunnuste järgi 
Liigitelu on võimalik samuti tunnuste järgi: 
• 
kujundusparameetrid (sirg-, kald,  nool -, kaarekujulised hambad), 
• 
materjali liik (teras, plast, puit), 
• 
tükiarv (üksik-, seeria-, masstootmine), 
• 
valmistusliik (valu-, keevis-,  pleki -, sepisdetailid), 
• 
suurus (suur-, väike-, miniatuurmootorid), 
• 
automatiseerimisaste (ilma aut.-ta, poolautomaatne, automaatne), 
• 
võimsus, kiirus (harilik, kõrgvõimsuseline mootor, alla helikiirusega lennuk) 
• 
kaal (raskemasinaehituse, masinaehituse, kergtoodete valmistamine), 
• 
määrimismoodus (kuivalt käiv, sissekastmismäärimisega, survemäärimisega ajam  või laager). 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
5. Süsteemide liigitus tootearenduses – mis toimub mudeli- objektialas? Missugune seos on 
mudeliala ja objektiala vahel? Joonista skeem. 
Mudeli alas modelleeritakse tooteid, kasutades arvutusi, jooniseid või mudeleid. Tootmisega 
kantakse toode üle mudelist objektialasse ehk objekti alas toimub toote tootmine. 
 
   
 
 
 
 
 
   
 
 
 
 
 
 
 
OBJEKTIALA 
   
 
 
 
 
 
   
MATERJAL 
 
 
 
 
 
   
 
 
 
TURG   
MASIN 
   
ENERGIA 
 
TURG  
 
 
   
 
 
 
 
 
 
   
SIGNAAL  
   
 
 
TARBIJA 
   
   
 
 
 
 
   
 
 
 
 
 
 
   
 
 
 
 
 
SIGNAAL 
   
TOOTMINE   
 
 
   
 
 
 
 
 
   
 
 
 
 
 
   
 
 
 
 
 
   
         MUDELIALA 
 
 
 
 
 
   
 
 
 
 
 
  TURG 
SIHISÜSTE
TOIMINGUS
KAVANDIS
 
 
 
 
 
   
EM 
ÜSTEEM 
ÜSTEEM 
 
 
 
 
 
  TARBIJA 
 
 
 
 
 
   
 
 
 
 
 
   
 
 
 
 
 
   
 
 
 
 
 
   
 
 
 
 
Tootearendus peamised süsteemid. 
 
6. Tehnilised süsteemid/tooted 
Tehnilised  süsteemid  on  kunstlikult  loodud  geomeetrilis-materiaalsed  moodustised,  mis  täidavad 
kindlat  eesmärki  (funktsiooni),  see  tähendab  teostavad  operatsioone  (füüsikalisi,  keemilisi, 
bioloogilisi protsesse). Omavad: 1)erinevat uudsust ja tuntust; 2) erinevat komplektsust; 3) erinevaid 
turge; 4) kindlat määratud omadusi; 5) kaudselt määratud omadusi; 6) norme, seadusi, garantiisid. 
 
 
 
7. Tehniliste süsteemide tunnused 
Seisunditunnused on sellised, milliseid saab vahetult tootest määrata. 
 
 
Funktsioonitunnused iseloomustavad toote vajalikku otstarvet. 
 
 
Seosetunnused on tähtsad seoste puhul teiste süsteemidega (või inimestega). 
 
 
8. Kuidas liigitatakse tehnilisi süsteeme?  Mida tähendab liigitus peamuundamisliigi järgi? Tuua 
näide 
Peamuundamisliigi, kompleksuse, voolustruktuuri ja ülesehitusstruktuuri (funktsioonistruktuuri ja 
kujundusstruktuuri), mudelimõistete, muude tunnuste järgi.  
Peamuundamisliik muudab muundamisobjektil mingit osa. Näiteks: Treipingil on 
peamuundamisliigiks materjal, mis tähendab, et treipink eemaldab muundamisobjektil ehk toorik  
võllil materjali, et saada eriskujuline võll. 
 
 
9. Liigitus peamuundamisliigi järgi 
Eristatakse järgmisi muundamisliike:  
• 
• Materjal ( mateeria )  
• 
• Energia  
• 
• Informatsioon (signaalid, andmed). 
 
 
10. Liigitus komplekssuse, funktsioonistruktuuri ja kujundusstruktuuri järgi 
Kompleksuse järgi: Kui paljudest osadest koosneb üks funktsioon - elementide arvust ja seoste 
arvust ja mitmekesisusest. 
Tehnilise  süsteemi  komplekssus  sõltub  mitmesuguste  elementide  arvust  ja  seoste  arvust  ja 
mitmekesisusest. Funktsioonistruktuure (missugused on funktsioonid ja nendevahelised seosed) on 
võimalik  liigitada  ka  kujundusstruktuuri  (kuidas  süsteem  on  kokku  pandud)  järgi,  kuna  rajatised 
võivad  koosneda  agregaatidest,  seadmetest  või  masinatest,  viimased  omakorda  koostudest  ja 
mehhanismidest, need elementidest ja osadest. 
 
 
11. Liigitus mudelimõistete järgi 
Mudelimõistete järgi liigitatakse: funktsiooni, füüsika ja kujunduse järgi 
Mudelleerimist konstrueerimismetoodikas kasutatakse järgmistes valdkondades:  
- funktsioon (funktsionaalsed lahendusvõimalused),  
- füüsika (füüsikalised lahendusvõimalused),  
- kujundus (kujunduslikud lahendusvõimalused).  
 
 
12. Tooteloogika 
Tooteloogikas on tegemist nõuete ja piirangute seosed toote elementide tootmisprotsesside, kasutamise ja 
utiliseerimisega. Näit valmistustehnoloogia, NC programm.  
Sõltuvad tootmismasinatest, töömeetodidest, tööriistadest. 
 
13. Konstrueerimise käigu optimeerimine , elementide maatriks  
Mõõtmeid määravad funktsiooni kandjad täidavad peafunktsiooni ning need tuleb esmalt paika panna. Sellest 
tulenevalt moodustatakse elementide  maatriks . 
 
 
14. Toote elu kulgemine  turul – joonistada skeem. 
 
 
15. Konstrueerimisprotsess mõjutavad tegurid 
 
16. Probleem ja ülesanne, probleemi tunnused 
Ülesanded on sõnastatud nõuded, milliste ületamise meetodid ja vahendid on tuntud.  
Probleemi puhul aga ei ole teada, kuidas ja kas üleüldse on see lahendatav. 
 
 
17. Konstruktsiooniülesanne kui probleem, probleemide maatriks 
Probleem kui ülesanne (konstruktsiooniülesanne) iseloomustub probleem saavutamist vajavate 
sihtidega, võimalike vahenditega, objekti tunnustega ja kasutuseks oleva ajaga . Seega esineb probleemi 
raskuste kohta väga palju parameetrite kombinatsioone. 
Lihtsustatud konstruktsiooniprobleemide liigitelu vaatleb ainult sihte ja vahendeid, kumbagi kahe 
parameetriga. 
 
 
 
18. TOTE-skeem, toimingutsükkel?  Milles seisneb TOTE-skeemi kasulikkus? Mida kujutab endast 
toimingutsükkel? Mis seos on TOTE-skeemi ja toimingutsükli vahel? 
TOTE skeem algselt genereerib eesmärgi (ülesanne, hüpoteesi), mida soovitakse saavutada ja sellele 
strateegia (lahendus), mida testib (ülesande ja lahenduse selgitamine  ja valik) ja siis liigub järgneva 
taseme juurde. Skeemi korratakse nii kaua kuni leiab strateegia (lahenduse), mis soovitud eesmärgini 
viiks. 
 
Tote-skeemi abil saab keerulisi süsteeme lihtsustada ehk suur ülesanne jagada tükkideks ning see läbi 
„tükid“ lahendada Tote-skeemi abil.  
Toimingutsükkel: koosneb paljudest iseseisvadest TOTE skeemidest.  
Toimingud:  
• 
• ülesande selgitamine  
• 
• hüpoteeside otsimine  
• 
• hüpoteeside valik  
 
 
Toimingutsükli eriosad kasutavad Tote-skeemi põhimõtet. 
 
 
19. Toimingutsükli juurde kuuluvad strateegiad 
Üldised, ülesande selgitamiseks, lahenduste otsinguks ja lahenduse väljavalimiseks strateegiad 
Üldised: rõhuasetud varasematel staadiumitel; omaduste varane paikapanek; pendeldada terviku ja 
osade vahel; pendeldada abstraktsioonide ja konkretiseeringute vahel. 
Strateegiad ülesande selgitamiseks: formuleerida osaülesanded ja neid samm-sammult kas järjestikku 
või paralleelselt töödelda; esmalt kõige tähtsam; esmalt kõige prakilisem. 
Strateegiad lahenduste otsinguks: tuleb lähtuda olemasolevast, tuntust; eelnevalt lõplikuni 
( iteratsioon ); esmalt kõige otsustavam. 
Strateegiad lahenduse väljavalimiseks: esmalt eelvalik, seejärel lõplik valik; esmalt orienteeruv 
arvestus, siis täpne arvestus ja simuleerimine; esmalt eelkatsetus, siis lõppkatsetus. 
 
20. Konstrueerimise käik VDI 2221 järgi- skeem, etapid  
Üldine konstrueerimise käik VDI 2221 järgi on jagatud 7-sse töölõiku, mis kuuluvad 4 faasi: I - 
ülesande selgitamine, II - põhimõtte väljatöötamine, III -konstruktsiooni väljatöötamine, IV - 
dokumentatsiooni väljatöötamine. (Engin Desg – fig 1.9) 
 
Etapid: 
Nõuete  defineerimine , funktsioonide kindlaks tegemine, lahenduspõhimõtete otsing, moodulstruktuuri 
koostamine, võtmemoodulite  konstruktsioon , konstruktsioonide täiendamine, töötlemise ja 
kasutusjuhendid. 
 
21. Konstruktsiooni liigid- variantkonstruktsioon, sobituskonstruktsioon, uuskonstruktsioon. 
Uuskonstruktsiooniga on tegemist siis, kui kolm tunnust on võrdselt uued. 
Sobituskonstruktsiooniga on tegemist siis, kui tuntud põhimõtte realiseerimiseks vajatakse uut visandit ja 
väljatöötlust. Seejuures sobitatakse kvalitatiivset ja kvantitatiivset kujundust. Selline on olemasolevate 
toodete edasiarendamine 
Variantkonstruktsioonist räägitakse siis, kui põhimõtted, kvalitatiivne kujundus on tuntud ja tuleb põhiliselt 
muuta ainult mõõtmeid. 
 
 
22. Toote potentsiaali kindlakstegemine, hindamisnäide 
Vaja uurida toote tugevaid ja nõrku külgi võrreldes konkurentidega praegu ja tulevikus 
Vaja hinnata tarbija ja tootja seisukohalt. Nõrgad kohad peab sihtideks ja nõueteks tegema 
Toote turukriteerimite – (osatähtsus konkurentsis, turustusmaad,tarnimisaeg, hinnad, kvakrit), 
tarbijakriteeriumite – (realiseeritud funkt, käsitsemine, töökindlus, teenindamine, disain , kasutamiskulud, 
emissioon , müra,eluiga) ja valmistamiskriteeriumite hindamine (ajakulu ühiku toot, tehnoloogilisus , 
koostatavus, kontrollitavus, valmistamiskulutused, kasum, praaagi hulk). 
 
 
23. Nõuete liigitus, kuidas nõuded jagunevad? Tuua näited nõuete kohta 
Nõuete liigitused (Nõuded ja soovid): 
1 tehnilis -majanduslikud: puhttehnilised, ühenduskohad, kulutused, seadused, normid, patendid, aeg, 
personal, abivahendid. 
2 organisatsioonilised: aeg, personal, abivahendid. 
Sillapuhul näitel nõueded: Kord tunnis peab sild avanema, silla eluiga 25 aastat, sild peab inimestest tühjaks 
saama 1 minutiga. Silla valmistamise eelarve 80000 €. Sild peab vastama Eestis kehtestatud normidele ja 
standarditele. 
Sild projekteeritakse 2 inimese poolt 6 kuu jooksul. 
 
24. Nõuete loetelu , mille alusel koostatakse, missugune on nõuete loetelu ülesehitus?  Kuidas 
nõuded grupeeritakse? 
Nõuete loetelu koostatakse vastavalt kliendi poolt esitatavatele nõuetele, stantarditele, tootmise 
parimatest praktikatest. 
Ülesande püstitus arendamisele ja konstrueerimisele tuleb enamasti järgmistest allikatest:  
- ostjalt või tarbijalt kui soov või tellimus;  
- välistest või sisestest allikatest kui arendustellimus;  
- ettevõttesiseselt kui vajadus parandada olemasolevat toodet (näit. suurendada tõstejõudu, alandada 
hinda). 
Grupeeridakse nõuete  liigituse alusel. 
Nõuete liigitused (Nõuded ja soovid): 
1 tehnilis-majanduslikud: puhttehnilised, ühenduskohad, kulutused, seadused, normid, patendid, aeg, 
personal, abivahendid. 
2 organisatsioonilised: aeg, personal, abivahendid. 
 
 
25. Funktsiooni mõiste, funktsiooni liigitus,  funktsiooni põhielemendid 
Funktsioon on – füüsikalise või matemaatilise seose esitus, näiteks mingi võrrandi kujul. Seisundid 
ning ka funktsioonid saavad olla kas eesmärgilised või häiringulised.  
Funktsiooni all mõistetakse niisiis toote soovitud eesmärgi lahendusvaba formuleerimist. 
Kogufunktsioon – osafunktsioon, Peafunktsioon, Elementaarfunktsioon 
Põhielemendid – olek,  operatsioon . Seos 
 
 
26. Funktsioonistruktuuri järjestikkuse ja täielikkuse reegel. Funktsioonistruktuuri liigid. 
Järjestikkuse reegel: seisun-seos-toiming-seos-seisund-jne. 
Täielikkuse reegel: Igastruktruur algab ja lõppeb olekuga 
Liigid: Jäjestikku, paralleelselt ja ringselt 
 
 
27. Funktsiooni struktureerimisreegel, ühendamisreegel. 
Struktureerimisreegel – mingit struktuuri saab mis tahes peenelt jagada ja jämedalt kokku viia 
Ühendamisreegel 1  – sama muundumisliigiga ühendamine toimingute või seisundite teel; 
Ühendamisreegel 2 – kõrvalmuundumise ühendmaine peamuundumisega täiendusseisundi T abil 
Ühendamisreegel 3 – kõrvalmuundumise ühendamine peamuundumisega protsessi P abil 
Ühendamisreegel 4 – kõrvalmuundamise ühendmaine peamuundmisega tihendusseisundi Ti abil. 
Ühendamisreegel 5- Funktsioonide ühendamist kujutatakse tingimusseisundi abil. 
Ühendamisreegel 6 – Sõltuvaid süsteeme (betooni segamine  ja betoonsegisti transportimine) ühendatakse 
suhteliselt liikuva seisundiga, milline on esimesele peafunktsioonile tingimusseisundiks ja teisele 
peafunktsioonile protsessiseisundiks. 
28. Korrastusskeem, põhimõtteline üleehitus. Lahenduspõhimõtete kombineerimine, skeem. 
Korrastusskeem või  morfoloogiline  skeem on maatriksikujuline konstruktiivsete lahenduste esitus. 
Korrastusskeeme võib eristada ka kolme järgneva kasutusvõimaluse järgi:  
• 
• Lahenduste otsimine olemasolevatest konstruktsioonikataloogidest või lahenduskataloogi-dest.  
• 
• Ühedimensiooniliste skeemide koostamine lahenduspõhimõtete kombineerimiseks.  
• 
• Kahedimensiooniliste korrastusskeemide koostamine.  
 
 
 
29. Mida kujutab endast füüsikaliste efektide kataloog ? Näide 
Füüsikaliste efektide kataloog sisaldab endas erinevate füüsikaliste jõudude, omaduste efekti või mõjumist.  
Näit hammasratasajam – kang F2=(r1/r2)/F1 
 
30. Kujundamise varieerimine 
Materiaalse toote kujundamise all võib mõista selle geomeetriliste kirjeldavate tunnuste kogumit. Kui 
me vaatleme  toodet kui kujunduselementide kogumit, siis saab mingi elemendi kujundamiselementi 
määrata kuju, suuruse ja pinna omaduste kaudu. Toode koosneb kõikidest elementidest ja nende 
asetusest. Toote kujundamine võib ajas muutuda: liikuvad või deformeeruvad osad ja 
tootmiskujundamine. Esimene on määratud funktsiooniga. On kehtiv ütlus “form follows  function ” 
(kuju järgib funktsiooni). Tootmiskujundamine on see, mis on määratud osade valmistamise ja 
koostamisega. 
Kujunduse varieerimine  
1 Otsene 2 Kaudne 3 Ümberpöörang 
 
31.  Mida tähendab kujunduse otsene varieerimine? 
Kujunduse otsene varieerimine paneb paika pinnad ja kehad ning pinna ja kehaseosed. 
1.  Pinnad kehad: 
Kuju varieerimine 
Kuju saab kirjeldada piirjoontega, piirnevate pindadega, kõverusraadiustega. 
Asetuse varieerimine  
Varieerimistunnused on pindade, kehade, pinnanormaalide, telgjoonte, sümmeetriatelgede suhteline ja 
absoluutne asetus. 
Arvu varieerimine  
Varieerida saab pindade, kehade, servade arvu 
Suuruse varieerimine 
Muudetakse pindala, kehade kui ka  nendevaheliste mõõtmete suurusi 
2.  Pinna ja kehaasend : 
Ühenduse liik: Varieerimine võib toimuda järgmiste tunnuste järgi - “jäik / liigendiga / elastne”,; 
“lahtivõetav /mittelahtivõetav”; “ materjaliga  / kujuga / jõuga ühendus.  
Kontakti liik: Pakub huvi kuju- ja hõõrdühenduse puhul . Punkt-, joon- ja pindkokkupuude omavad 
mõju kontaktpinge suurusele 
Koostöö liik: Kehade suhteline omavaheline liikumine toimub kas libisemise, veeremise või 
rullumisega 
Järjestuse varieerimine: näiteks laagrite paigutusjärjekord (fixeerit ja ujuv ja ratas) 
Kompaktsuse varieerimine: Võib rääkida massiiv-, õõnes- ja avatud konstruktsioonist (näiteks 
kraanad, mastid , sillad). 
 
32.  Mida mõeldakse kujunduse kaudse varieerimise all? 
Kui varieeritakse materjalide omadusi, valmistamis- ja koostamismeetoditeid,  liikumisi , jõu ülekandmist või 
ajami tüüpi. 
2.1 Materjali omadused:  
Liigi varieerimine: Seisund (tahke, vedel, gaasiline; metalne/mittemetalne; orgaaniline/ anorgaaniline ); 
käitumine (jäik, elastne, plastne,  viskoosne ; läbipaistev/mitteläbipaistev; põlev/mittepõlev; 
ehe/mitteehe; soojust, elektrit, magnetvälja juhtiv/mittejuhtiv; korrodeeruv /mittekorrodeeruv) 
Materjali varieerimine:  
2.2 Valmistamis- ja ühenduse liik, koostamismeetodid: Valmistusmeetod mõjustab vahetult mingi osa 
konstruktsiooni (juhtmete kinnitamine auto külge) 
2.3 Liikumised: liikumise liigid, ajaline kulg, vabadusastmed  
Baassüsteemi varieerimine Sõltuvalt sellest, missugune suhteline süsteem tehakse absoluutseks, 
tekivad erinevad põhimõttelahendused (baassüsteemi vahetamine: seisev osa, baassüsteemi liik, 
sisendi ja väljundi vahetamine). Baassüsteem saab olla kas tasapinnaline või ruumiline (). Saab ka 
varieerida selle järgi, missugune lüli on vedav, milline veetav. 
Liikumise liikide varieerimine Põhimõtteliselt on meil tegemist kahe liikumisega - translatoorse ja 
rotatoorsega, milliste kaudu võib tuletada kõiki teisi liikumisi. Ühed lihtsamad kokkupandud liikumised 
on kruviliikumine ja rullumisliikumine 
Liikumise ajalise kulgemise varieerimine Liikumise kiirus (kiiremini, aeglasemalt, kiirenevalt, 
aeglustuvalt),  orientatsioon (suuna muutus) ja suund (x,y,z, pööre ümber x,y.z telje) võivad muutuda 
Vabadusastme varieerimine Mingil kehade paaril võib olla 1 kuni 5 teineteise suhtes sõltumatut 
liikumist 
2.4 Jõu ülekanne: laagrite paigutus , elastsed lülid, staatiline määratlus, lülitusmoodus  
Laagrite liigi varieerimine (paigutus, veerelaager, liuglaager , juhikud) 
Elastsete lülide varieerimine (paindevedrud – lehttvedrud, pakett, taldrik , spiraal, silmus ; 
väändevedrud – silindrilised, koonilised, varras (ristkülik, ümar, ümarrislõige). 
Staatilise määratluse varieerimine Jäikadest kehadest koosnev süsteem on staatiliselt määratud, kui 
toestuse (laagrite) reaktsioonid on tasakaalutingimustest üheselt määratavad. Kuna üldise ruumilise 
juhu jaoks on meil iga keha jaoks kasutada 6 tasakaaluvõrrandit, võib staatiliselt määratud toestus 
omada ühe keha jaoks maksimaalselt 6  toereaktsiooni . (liigend (liikuv, liikumatu, jäik) 
Ühendusmooduse varieerimine : ridaühendus (läbib kogu vool), paralleelühenuds (läbib ainult osa 
koguvoolust), ringlülitus (osa voolu juhitakse tagasi) 
2.5 Ajami liigi varieerimine:  Üleminek teisele ajamitüübile tähendab ka teise füüsikalise 
lahenduspõhimõtte valikut.  
füüsikalise põhimõtte järgi: hoobülekanne;  kiil - ; torsioon- ; ristdeformatsiooni; fluidum; 
elektromagnetiline  
konstruktsiooni ülesehituse järgi (hoob- ja kiilülekannete jaoks): ratasülekanne, nukk - ; varras- ; 
rullumis- ; tõmbe-, survevahend- ; hübriidülekanne. 
liikumiste ajalise kulgemise järgi: pideva liikumise ülekanded ( hammasratas -, hõõrdratas-, 
rihmülekanne; mittepideva liikumise ülekanded (varras-, nukkmehhanism  
jõu ülekandmise mooduse järgi: sundliikumise ülekanne (hammasratas-, varrasülekanne); libisemisega 
ülekanne (rihm-, hõõrdratas-, hüdrodünaamiline ülekanne); lülitatavad ülekanded  
otstarbe või funktsiooni järgi:  ajamid kindla trajektoori saamiseks, näit. sadamakraana kurenokk; 
ajamid kindla ajalise järjestuse saamiseks (nukkvõll, maltarist); ajamid kindla ülekandesuhte 
saamiseks (hammasülekanne, rihmülekanne  
 
 
33.  Mida mõeldakse kujunduse varieerimisel ümberpööramise all? Tuua näide 
Pindade ja kehaliste seoste, liikumiste ja jõuvoolu varieerimiseks.  Eitus on kas mingi tunnus on olemas või 
mitte 
 
 
 
34. Mähiselementidega kombineerimine 
Mähiselementide sobiliku ruumilise paigutuse leidmiseks on otstarbekas kasutada abstraktsiooni 
mähiselementide (lihtsustatud üldistused) näol 
 
Meetod põhineb strateegiatel: “seespoolt väljaspoole”, “eelnevalt detailseni” ja “oluliselt vähem 
olulisele”.  
Seejuures saab vaadelda järgnevaid samme:  
1. samm: “mähiselementide moodustamine”.  
Osalahendused asendatakse mähiselementidega: need on pinnad, kehad või õõneskehad, mis kujutavad 
osalahenduste abstraktsioone.  
2. samm: “mähiselemendid paigaldada”.  
Mähiselemendid paigutatakse üksteise suhtes ruumiliselt, kusjuures peetakse silmas funktsionaalset 
kokkukuuluvust.  
3. samm: “lähtudes eelnevast osalahendusest skitseerida põhimõtte-lahendus”.  
Konkretiseeritakse mähiselemente. Siin toimub ka konstruktsiooni varieerimine. Alustatakse 
peenjoontega. Valmistus- ja koostamisprobleeme siin ei vaadelda.  
4. samm: “visandi tegemine, milles arvestatakse ka valmistamis- ja koostamisnõudeid”  
Siin toimus kujundamine “seest väljaspoole”, kuna mõõtmeid määravad funktsioonikandjad asuvad 
seespool. 
 
35. Funktsioonide ühendamise/ lahutamise põhimõte. Integraal -/diferentsiaalkonstruktsioon 
Funktsioonide ühildamisel täidab üks element mitmeid funktsioone 
Funktsioonide lahutamisel täidab iga element ühte funktsiooni 
Integraalkonstruktsiooni all mõistetakse mitmesuhuste osade kokkuviimist üheks osaks. 
Diferentsiaalkonstruktsioonil on see  vastupidine  
36. Hindamismeetodite valik 
 
 
 
 
 
 
 
37. Lihthindamise meetodid, näited 
Juba konstrueerimise algfaasidel, näit. põhimõtte väljatöötamisel, on otstarbekas ette võtta hindamisi.  
Eelis-/puudus – võrdlus: On sagedamini kasutatav ja kiiresti täidetav meetod, kus võrreldakse 
alternatiive omavahel või väljamõeldud ideaallahenduse suhtes. Otsustamine toimub “tunnetusliku 
hindamise” alusel. Kui kriteeriume on palju ja nende tähtsus on erinev, siis on väga raske otsusele 
jõuda. 
Valikunimekiri - Meetod kasutab etteantud, üldisi kriteeriume (A kuni G eelvalikulehel), kusjuures 
kõige tähtsamad A ja B peavad olema igal juhul täidetud. 
Paariviisiline võrdlus -  On suhteliselt lihtne teha, kui alternatiivide omadused on rohkem 
kvantitatiivsed .  Hinnangud “parem kui” ja “ halvem  kui antakse punktidega 1 ja 0. Punktisumma  
määrab järjekorra 
Liht-punkthindamine - Esitatakse omadused maatrikskujul, millistele antakse  punkthinnang  (vt. 
“Hindamisskaalad”, “Kasutatavad hindefunktsioonid”). Suurem punktisumma annab eelistuse 
 
 
38. Intensiivhindamise meetodid, näited 
Kaalutud punkthindamine, Tehnilis-majanduslik hindamine, Hindamine koos kasulikkuse analüüsiga 
Kaalutud punkthindamise käik koosneb 5 sammust (“Hindamise põhimõtteline käik”). 
Hindamiskriteeriumide püstitamine; Hindamiskriteeriumide  kaalumine ; Lahenduste üksikomaduste 
määramine vastavuses hindamis-  kriteeriumidele .; Üksikomaduste hindamine punktidega ning 
korrutamine kaaludega; Koguväärtuse määramine kaaludega korrutatud punktide kokkuliitmise teel. 
Tehnilis-majanduslik hindamine Hindamisel eristatakse tehnilist ja majanduslikku väärtust, milliste 
alusel koostatakse tehnilis-majanduslik diagramm. Eelistatum on variant, mille puhul  diagrammi punkt 
asub lähemal ideaalpunktile. 
Hindamine koos kasulikkuse analüüsiga Koostatakse sihtide puu, millisele märgitakse suhtelised ja 
absoluutsed kaalud. Edasi toimitakse analoogselt kaalutud punkhindamisele. 
 
39. Aksiomaatilise projekteerimise etapid 
Aksiomaatiline projekteerimine  põhineb hüpoteesil, mis sisaldab kindlaid fundamentaalseid printsiipe, 
mis kontrollivad head projekteerimise tava ning kus võtme komponentideks on projekteerimise 
valdkonnad, aksioomid, hierarhiad ja siksakilisuse (zigzagging) järgimine. 
 
 
 
 
40.  Kuidas jagunevad valdkonnad aksiomaatilises projekteerimises. Kuidas on erinevad valdkonnad 
omavahel seotud? Joonistada skeem. 
Aksiomaatiline disain/projeketeerimine koosneb neljast põhiideest, -etapist:  
• 
• valdkonnad (domains)  
• 
• hierarhiad (hierarchies)  
• 
• sik-sakilisused (zigzagging)  
• 
• disaini aksioomid (design axioms)  
Iga valdkonna sisu on järgmine:  Klient -  Kliendilt  arvamuse/nõu küsimine; Funktsionaalsus- 
Konstruktsiooni toimimisalased nõuded; Reaalne konstruktsioon- Konstruktsiooni lahenduse 
parameetrid  projekteerimisel; Tootmisprotsess- Tootmisprotsessi tunnused  
 MIS ja KUIDAS. 
 
 
 
41. Hierarhia ning siksakilisus aksiomaatilises projekteerimises. Näide  
Teine peamine idee aksiomaatilise projekteerimise korral on hierarhia kasutamine, mis võimaldab 
esitada toote disaini/projekteerimise arhitektuuri. Alustades kõrgemalt tasandilt , valivad disainerid  
konkreetse lahendi liigendades kõrgema tasandi funktsionaalsed nõudmised madalama tasandi 
funktsionaalsete nõudmistega. See on teostatav kui kõrgema tasandi lahendi parameeter on valitud. 
Funktsionaalsete tasandite jaotamist madalamateks tasanditeks jätkatakse seni kuni disaini lahendus on 
kasutusele võetud. Selline liigendamise protsess võimaldab disaineritel/projekteerijatel tuvastada 
funktsionaalsete nõuete, disaini parameetrite ja protsessi tunnuste hierarhia. 
 
Kolmas peamine idee aksiomaatilise disaini/projekteerimise korral on siksakilisuse (zigzagging) 
järgimine, mis kirjeldab, kuidas liigendatakse disaini protsess hierarhiateks. Ülalt alla läbides nii 
detailselt kõik järgmised tasemed kuni on jõutud selguseni, et kõik projekteeritavad objektid on piisavalt 
kirjeldatud 
Funktsionaalsed nõuded – disaini parameeter. 
 
 
42.  Sõltumatuse aksioomi definitsioon. Joonista sõltumatuse aksioomi matemaatiline mudel. Joonista 
projekteerimise maatriks ja selgita selle sisu. 
Sõltumatuse  aksioom : valitud lahenduse korral disaini parameetrid ja funktsionaalsed nõuded on 
omavahel seotud selliselt, et spetsiifilist disaini parameetrit on võimalik kohandada  nii, et see rahuldaks 
vastavat funktsionaalset nõuet ilma teistele funktsionaalsetele nõuetele mõju avaldamata. 
Sõltumatuse aksioomi kasutamist, mis sisaldab kolme peamist projekteerimise tüüpi:  
• 
• lahtivõtud ehk eraldatud disain;  
• 
• lahtisidestatud disain;  
• 
• ühendatud disain.  
 
 
 
X nõutab, et avaldab mõju parameetrile ja 0 et ei avalda mõju. Nõue 1avaldab mõju parameeter 1le aga ei 
avalda mõju parameetrile 2 ja 3 
 
 
43. Sõltumatuse aksioomi projekteerimise tüübid. Näide 
Sõltumatuse aksioomi kasutamist, mis sisaldab kolme peamist projekteerimise tüüpi:  
• 
• lahtivõtud ehk eraldatud disain;  
• 
• lahtisidestatud disain;  
• 
• ühendatud disain.  
 
 
 
 
44. Informatsiooni aksioomi definitsioon. Kuidas  defineeritakse informatsiooni mahtu lihtdisaini 
korral, lahtivõetava disaini korral? 
 
Informatsiooni aksioom: Parim disain alternatiivsete disainide hulgast on see, mis rahuldab  
sõltumatuse aksioomi ja millel on minimaalne informatsiooni hulk (ehk mis tähendab maksimaalset edu 
tõenäosust). 
Lihtsa disaini korral, kus on vaid üks funktsionaalne nõue ja projekteerimise parameeter, on informatsiooni 
maht defineeritav kui  logaritm  vastupidisest tõenäosusest saavutada oodatud väärtus, mis vastaks  
funktsionaalsele nõudmisele: I=logx (süsteemi piirkond)/ühine piirkond 
Lahtivõetava disaini korral, mitme funktsionaalse nõudmisega (n FR), on kogu informatsiooni hulk 
(Kogu) arvutatav valemiga: 
Ikogu=Σ - log2 pi=ΣIi,  
kus pi on tõenäosus, et funktsionaalne nõue (FRi) saab rahuldatud projekteerimise parameetriga (DPi). 
 
Kui kõik tõenäosused (pi-d) võrduvad 1-ga, on disaini informatsiooni hulk võrdne 0-ga. Vastupidiselt: 
informatsiooni hulk on lõpmatu kui üks või enam tõenäosustest (pi-st) on võrdne 0-ga. Sellisel juhul 
disaini lahendus ei vasta kunagi funktsionaalsetele nõuetele.