Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Keskkonna ökonoomika Metsandus (0)

1 Hindamata
Punktid

Keskkonna ökonoomika  Metsandus  
Liisi Leppik
Metsandus
Click to edit Master text styles
Second level

Third level

Fourth  level

Fifth level
Metsade arv maailmas on vähenenud ligi 40%
Metsade arv  on vähenenud tänu inimtegevusele, puud on eemaldatud näiteks 
teede loomiseks või majade ehituseks.
Kõige suurem oht bioloogilise mitmekesisuse jaoks on troopiliste metsade 
häving
Trooplised  metsad  on ligi 150 miljonit aastat vanad ja aastas arvatakse hävivat 
ligi 130 000  km2 aastas
Iga  hektar  troopilist metsa on unikaalne ja  kordumatu  bioloogiline  mitmekesisus
Irooniline on see, et metsade taastamine ja  suurendamine  toimub 
põllumajanduse arvelt
Metsade taastamine aitab veidi stabiliseerida süsiniku  suurenemist  troopiliste 
metsade hävitamise tõttu, aga see ei taasta bioloogilist mitmekesisust või kliima 
stabiilsust
Metsade vähenemist kujutatakse väga paljudes majandusmudelites
Need kõik peavad tähtsaks metsade kaitset
Enamik parasvöötme riike on mures oma ressursside  vähenemise pärast
Puidutöötlusfirmade poolt oli nö. Muresolek ka taktikaline käik. Nimelt oldi 
huvitatud odavast toormaterjalist
Metsade tähtsus
Tooraine  ja energia
Loodusliku mitmekesisuse hoidjad
Kaitsevad  maapinda, näiteks mulda ja vett
Hoiavad kliimat
Tagavad bioloogilise mitmekesisuse
Toit ja küttepuud
Ohud
Lageraie võib põhjustada biosüsteemide ja liikide  hukkumise
Pinnase erosiooni
Ökosüsteemide hävitamine
Tammide, suudmealade, jõgede hävimise
Eriti suureks  ohuks  vaestele inimestele, kes sõltuvad otseselt veest, 
küttepuudest ja kalapüügist
Arenenud riikide  algatusel  on Metsade kaitseks  Kasutusele võetud mitmeid 
vahendeid ( toetused,  maksud , regulatsioonid)
Põhilised on viimastel aastatel: 1) Sertifitseerimine  ehk märgistamine, selleks et 
teada, kust metsaga seotud tooted pärit on. 2)Rahvusvaheline süsiniku 
tasakaalustamine , maksete süsteem 3)Muudatused omandiõiguses
Toetused
Arenenud riigid hakkasid  kartma  tarnedefitsiiti (metsasid oli vaja puidu­
paberitööstuses, ehituses, küttena jne)
Levinud toetused on tasuta istikud, finantsabi või juhtimisabi
Isegi Tšiili tuntud vabaturumaana, andis finantsabi metsanduse valdkonnas
Maksud
Maksustamine on põhiliselt era metsamaadele ( nagu  maamaks  või 
haigekassa)
( 3 põhilist maksu: Maamaks, metsamaks ja raiemaks)
On ka nö. Kännuraha, kuid selle kogumine on osutunud raskeks
Regulatsioonid
Paljudes riikides on lubatud Raiemaht
Metsade taastamise  regulatsioon , mis on kahjuks üpris tundmatu Troopilises 
vöötmes
Hinnaregulatsioon v. Kaitse, et aidata paberitööstuste poolsete 
ekspluateerimiste vastu ( metsaomanikud vs. Saetöökojad ja paberitööstused)
Keskkonnaküsimused: Rootsi jätab surnud puud lindudele  elupaigaks
Lepingud  e eksklusiivkasutusõigus
Üheks strateegiaks on metsade  haldamine  anda erafirmadele ( riikides, kus 
palju riigimetsa)
Kasumlikkus  riigile ( tulude laekumine)
Ebaseadusliku raie vältimine
Metsade säilimine ja kontroll raie üle
Probleemiks on  korruptsioon
Firmade röövellik ja lühinägelik käitumine
Metsad  on tihti raske ligipääsuga 
Ligipääs sõltub teedest ja maastikust
Teede kulud teevad ka transpordi ja raiekulud kallimaks
Kulud võivad olla ka sotsiaal­majanduslikud.
 ( loodud suured rendid)
 Trans­Amazon kiirtee Brasiilias­ suur rent
   Indoneesias on 1992 loodud lepingutest  ­ üle 20 % lõpetatud , seda aastaks 
1996
Lepingu ülesülemiseks, kas  haldaja  poolne huvi kaotus või  suutmatus  täita 
tingimusi
Tavaliselt maksustatakse raiet ühiku kaupa
Valitsus on tihti huvitatud maksu tõstmisest
See võib olla riigile hea, kuid võib põhjustada ka legaalse raie  kasumlikkuse  
langust
Võib juhtuda, et valitsus ei teenigi midagi 
Ideaalne oleks kui erafirmad esitaksid võlakirjad, kus oleks kirjas lubatud 
raiemaht
See peaks olema piisavalt kõrge, et  motiveerida  keskkonnasõbralikult käituma
Madalamad võlakirjad halvematele maaaladele ( järsud kallakud jne)
Setifitseerimine
Sertifitseerimine
 ja roheline märgistamine on kasulikud  instrumendid ja 
informatiivsed tarbija jaoks
Annavad infot keskkonnasäästlikkuse kohta ja toovad välja asümmeetriad
Suurim toetus roheliseks märgistamiseks tuleb just keskkonnasäästlikkusele 
orienteeritud  tarbijalt
Rohelised märgistused
Click to edit Master text styles
Second level

Third level

Fourth  level

Fifth level
Kaks  suurimat  sertifitseerimiskeskust: Pan European  Forest  Certification 
Council ,  Forest  Stewardship Council ( Mexico)
EFC alustas 1993
Sertifitseeritud on ligi  30 miljonit hektarit maad, 56 riigis (  Rootis  10 milj 
hektarit, Poolas 4 milj hektarit)
Ka  Indoneesia  huvitatud sertifitseerimisest, aga mitte läbi Euroopa
Indoneesial oma programm ja see vastab International  Tropical  Timber 
Organizationile.
2002 info põhjal on vähem kui 10 % Indoneesia puidust pärit istandustest, kõik 
on pärit põlismetsast
Isegi kui sertifitseerimine läheb läbi, on probleemiks suurte puidutootjate 
võimutsemine väikeste üle ja kahtlus, et puit mittesertifitseeritud maadelt võib 
olla asendatud sertifitseerituga
Süsiniku maksustamine  ja teised 
maksustamised
Uus Poliitline  instrument  metsanduses on süsiniku maksustamine
Aitab kaasa kliimamuutuste leevendamisele
Analüüsida tuleks nii kohalikke kui globaalseid muutusi, omandiõiguse 
küsimusi, turutõrkeid jne. 
Siis alles vastu võtta poliitika
Mets seob süsinkikku, raie puhul loodus kannatab
Tuleks kombineerida teiste maksudega
Omandiõigus
Nagu juba öeldud,Palju metsa kuulub riigile
Samas riik võib olla halb metsamajandaja
Ei suuda vastata nõuetele ja halb  ja ei suuda koguda tulusid
Samuti võivad riigitöötajad olla omakasupüüdlikud maksustamisel ja rendi 
kogumisel
Kuna riigile kuuluvad metsaalad on suured, ei ole ka sama  know ­howd kui 
kohalikul metsamajandajal oleks
Kombineeritud  majandamine
Kui metsade seisukord on juba valitsuse käe all halvenenud,  on kasutatud ka 
jagatud majandamist kohalikega. Näiteks Indias ja Nepaalis
Kui mets kuulub ainult riigile, võivad kohalikud käituda seal mitte 
heaperemehelikult ja hävitada vara
Kui riik ei saa hakkama ja suurtele korporatsioonidele ka majandamist anda ei 
taha, on võimalus anda majandamine väikestele firmadele
Väikeste firmade majandamine on väga  populaarne  Euroopas.
Kui sellised väikefirmad puuduvad, siis on levinud ka Common Property 
Resources
   ( CPR)   Kogukonna kontroll koos õigete vahenditega tagab hea tulemuse)
Tänan

Document Outline

  • Slide 1
  • Metsandus
  • Slide 3
  • Slide 4
  • Slide 5
  • Metsade tähtsus
  • Ohud
  • Slide 8
  • Toetused
  • Maksud
  • Regulatsioonid
  • Lepingud e eksklusiivkasutusõigus
  • Slide 13
  • Slide 14
  • Slide 15
  • Setifitseerimine
  • Rohelised märgistused
  • Slide 18
  • Slide 19
  • Süsiniku maksustamine  ja teised maksustamised
  • Omandiõigus
  • Kombineeritud majandamine
  • Slide 23
  • Tänan
Vasakule Paremale
Keskkonna ökonoomika Metsandus #1 Keskkonna ökonoomika Metsandus #2 Keskkonna ökonoomika Metsandus #3 Keskkonna ökonoomika Metsandus #4 Keskkonna ökonoomika Metsandus #5 Keskkonna ökonoomika Metsandus #6 Keskkonna ökonoomika Metsandus #7 Keskkonna ökonoomika Metsandus #8 Keskkonna ökonoomika Metsandus #9 Keskkonna ökonoomika Metsandus #10 Keskkonna ökonoomika Metsandus #11 Keskkonna ökonoomika Metsandus #12 Keskkonna ökonoomika Metsandus #13 Keskkonna ökonoomika Metsandus #14 Keskkonna ökonoomika Metsandus #15 Keskkonna ökonoomika Metsandus #16 Keskkonna ökonoomika Metsandus #17 Keskkonna ökonoomika Metsandus #18 Keskkonna ökonoomika Metsandus #19 Keskkonna ökonoomika Metsandus #20 Keskkonna ökonoomika Metsandus #21 Keskkonna ökonoomika Metsandus #22 Keskkonna ökonoomika Metsandus #23 Keskkonna ökonoomika Metsandus #24
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 24 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-05-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 16 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor liisi.leppik8 Õppematerjali autor
Keskkonna ökonoomika, metsandus, keskkonna ökoloogia ökonoomika.

Sarnased õppematerjalid

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
528
doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

90% tõenäosusega jääb Maa soojenemistemperatuur 3,5 ja 7,4 kraadi vahele. 2009. aasta septembris neid tulemusi korrigeeriti ja jäädi selle juurde, et kui majandustegevust jätkatakse senisel viisil, siis tõuseb temperatuur sajandi lõpuks 4,5 kraadi Celsiuse järgi. Kui suudetakse ka kõige ambitsioonikamad emissioonide vähendamise plaanid ellu viia, siis tõuseb temperatuur ikkagi 3,5 kraadi Celsiuse järgi.  Eesti keskkonna muutumise trendid: Õhutemp. on tõusva trendiga, samuti sademete hulk, merevee tase tõuseb. Olmejäätmete maht hakkab vähenema, sorteerimine ja taaskasutamine peamisel kohal. Põlevkivijäätmete vähenemine- efektiivsed põletustehnoloogiad ja alternatiivsed energiatootmise viisid. Joogivee tootmiseks sobiva kvaliteediga põhjavee ja põhjaveealade kahanemine kaevandamise, linnastumise, põlevkivi tootmise jne tõttu.

Keskkonnakaitse ja säästev areng



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun