50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 9 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-03-15
Kuupäev, millal dokument üles laeti
74 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Marianou13
Õppematerjali autor
Nimeta seljaaju funktsioonid JUHTEFUNKTSIOON (seljaaju on vahejaamaks erutuse edasiandmisel teistele närvikeskustele) REFLEKTOORNE FUNKTSIOON (seljaajus asuvate närvikeskuste kaudu toimuvad seljaaju refleksid, mis ei vaja kõrgemate ajuosade vastuvõttu) Nimeta piklikus ajus asuvad närvikeskused. Hingamiskeskus Südametegevuse regulatsioonikeskus Veresoonte toonuse regulatsioonikeskus Seedetalitluse toonuse regulatsioonikeskus Milliseid reflekse teostab piklik aju? Imemisrefleks Mälumisrefleks Neelamine Oksendamine Aevastamine Köharefleks Pilgutamine Refleksid, mille abil toimub orienteerumine ümbritsevas maailmas Keskaju: anatoomiline jaotus, ülesanded NELIKKÜNGASTIKU TUUMAD PUNATUUM SILMALIIGUTAJA- JA PLOKINÄRVI TUUM MUSTSUBSTANS (mälumise ja neelamise koordinatsioon, reguleerib plastilist toonust) Mis on akommodatsioon? Akommodatsioon on silma kohanemisvõime eri kaugusel asuvate esemete selgeks nägemiseks. See toimub silmaläätse kumeruse muutmise teel. Läätse ku
Kordamisküsimused (närvi-lihasaparaat) Mis on liigutusaparaat? Organite ja kudede süsteem, mis moodustavad täidesaatva osa liigutusfunktsiooni teostavatest refleksidest. koosneb: a. motoorsetest närvirakkudest e. motoneuronitest b. skeleti vöötlihastest c. skeleti luudest koos liigeste ja sidemetega Mis on motoorne ühik ja millest koosneb? Motoorne ühik on närvilihasaparaadi põhiline funktsionaalne element. Koosneb motoneuronitest ja tema poolt innerveeritavatest lihaskiudude grupist. Nimeta lihaskiu müofilamendid: a. Peened müofilamendid? b. jämedad müofilamendid? Mis on sarkolemm? Elastne membraan, millega lihaskiud on ümbritsetud. Mis on sarkoplasma? Lihaskiu sisemus Missuguse aine ioonid etendavad võtmerolli lihaskontraktsioonil? Kuidas toimub lihaskontraktsioon? Ligaskontraktsiooni reziimid on: a. iso
Siinusarütmia – südametsüklite ajaline erinevus 4.Südame löögisagedus e. pulss. Rahuoleku näitajad, muutused kehalisel tööl. Erutuse tekkimise rütm siinussõlmes. Südame löögisagedus sõltub: vanusest – noores eas lööb kiiresti; vanemas eas oleneb füüsilisest vormist soost – meeste süda lööb aeglasemalt, sest südamelihas on tugevam ja võimaldab rohkem verd välja pumbata. Hormoonide erinev konsentratsioon. eluviisidest – valesti toitudes südame töö raskeneb; väsimus: süda taob kiirelt kehalisest aktiivsusest – vormis inimese süda lööb aeglasemalt emotsionaalsest seisundist – adrenaliin tõstab löögisagedust keha asendist – lamades lööb süda aeglasemalt kui püsti olles Rahulolekus: 60-90 korda minutis. Sõltub ka vanusest, sest vastsündinul rahulolekus 130- 160 lööki/min Kehalise töö ajal sõltub südame löögisagedus töö intensiivsusest ja kestvusest. Liiga kiire
Nimeta kesknärvisüsteemi ülesanded. Teostab sidet väliskeskkonnaga tagab organismi kui ühtse terviku eksisteerimise (närvid) on psüühilise tegevuse organiks (närvikeskused) Milline on kesknärvisüsteemi funktsionaalne jaotus? SOMAATILINE e. Animaalne e. Kesknärvisüsteem reguleerib skeletilihaste tegevust ning koordineerib kehaosade talitlust, luues seose organismi ja väliskeskkonna vahel nn. Teadlik ja tahteline NS. Jaguneb: 1. tsentraalne osa: pea- ja seljaaju (suured närvirakkude kogumikud, milles eristatakse hall- ja valgeollust) 2. perifeerne osa: peaajunärvid, seljaaju närvid VEGETATIIVNE e. Autonoomne e. Siseelundite NS innerveerib põhiliselt siseelundeid. Mis on hallollus? Koosneb peamiselt närvirakkudest, nende kehadest, mis koonduvad selja- ja peaajus piiritletud kogumiteks tuumadeks (närvikeskusteks). Hallolluse kihti peaaju suurte poolkerade pinnal nim. suuraju kooreks kõrgeim NS osa. Mis on valgeollus? K
Veregrupp I (0) II A III B IV (AB) Aglutinogeen --- A B AB Aglutiniin --- Reesusfaktor - kui erütrotsüüdid sisaldavad D aglutinogeeni, siis on RH+ (reesus positiivne) kui see aglutinogeen puudub RH- (reesus negatiivne). 4. Trombotsüüdid. Trombotsüüdid e. vere liistakud. 1 mm3 veres 200 000-400 000 sõltub elu ja töö rütmist. TROMBOTSÜTOOS trombotsüütide hulga suurenemine. Ülesanded: · vere hüübimise tagamine (hemofiilia vere hüübimatus). Vere hüübimine üleminek vere vedelast olekust zeleetaoliseks hüübeks. PROTROMBIIN tromboplastiin TROMBIIN FIBRIN OGEEN---FIBRIIN 5. Leukotsüüdid. Leukotsüüdid e. valged verelibled. 1 mm3 veres 6000-8000. LEUKOTSÜTOOS leukotsüütide hulga suurenemine.
Füsioloogia - närvisüsteem 1. Erutuvus - elusorganismide põhiomadus; rakkude võime jõudeseisundist üle minna erutusseisundisse Erutus talituslik seisund, mis avaldub närviimpulsside tekkes ja edasiandmises, lihaskontraktsioonis, näärmesekreedi eritumises jne. Ta tekib mitmete keskkonna tegurite mõjumisel erutuvatele kudedele (näiteks valgus, heli, lõhnad, elektrivool, sisekeskkonna kemism, rõhu jne muutumine) ehk siis tekib füüsikaliste ja keemiliste ärritajate toimel. 2. Millised muutused tekivad erutunud koes? Üldised muutused: tõuseb ainevahetuse intensiivsus; suureneb soojuse produktsioon; muutuvad elektrilised potensiaalid. Spetsiifilised muutused: kokkutõmbed lihastes; mitmesuguste ainete eritumine näärmetes (seedemahlad, higi, lima hormoonid jne) 3. Kuidas jagunevad ärritajad? Ärritajaks võib olla ükskõik millist energia liiki, mis on võimeline elusaid kudesid viima erutusseisundisse. Üldised kutsuvad ärrituse e
haigustekitajate vastu. Tagada immuunsuse tagamine. Immuunsuse tagamisest võtab osa terve immuunsussüsteem, lümfisõlmed- toodetakse antikehi, mandlid produtseerivad lümfotsüüte, põrn talitleb suuri lümfotsüüte, harknääre toodab hormoone, reguleeritakse lümfotsüütide koostist, lümfi kaudu transp erinevaid lümfotsüüte. Trombotsüüdid e vereliistad, verehulk kõigub ööpäevaringes, sõltub elu ja töö rütmist. Vere hüübimise tagamine, rahuolekus trombotsüütide hulk langeb. Kui verel ei ole võimet teostada verehüübimist, verehüübimatus. Hemofiilia e kuningate haigus. Päritav haigus. Seda põetakse meesliinipidi, edasi antakse edasi emalt pojale. Vere hüübimine- vere füüsikalis keemiliste omaduste muutumine, muutub zeleetaoliseks trombiks. Trombiin on olemas mitteaktiivne ja aktiivne olekus. Veresoonekatkestus, tekib trauma, eristatakse tromboplastiini
Innerveeritavate lihaskiudude arv sõltub lihase funktsioonist: 1) suure täpsuse korral innerveeritavaid lihaskiude vähe, silmalihased: 1neuron = 15 lihaskiudu 2) skeletilihaste puhul enamasti 1neuron = 3000 lihaskiudu Lihase kontraktsioonijõud ja kiirus sõltub, milliseid motoorseid ühikuid korraga innerveeritakse. Kõige sagedamini innerveeritakse aeglastest lihaskiududest koosnevaid motoorseid ühikuid. 9. Lihastöö liigid, näited konkreetsete lihaste talitluse abil 1) Dünaamiline töö – lihas pingutub ja lõdvestub vaheldumisi, muutub lihase pikkus ja pinge 2) Kontsentriline – lihas lüheneb, kuna väline koormus on väiksem lihases tekkivast pingest = luukangid lähenevad üksteisele (nt raskuste tõstmine, kakspealihas) 3) Ekstsentriline lihastöö – lihas pikeneb, kuna väline koormus on suurem lihases tekkivast pingest = luukangid eemalduvad üksteisest (nt raskuste tõstmine, kolmpealihas)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid