Vastus leiad õppematerjalist: Inimese füsioloogia närvisüsteemi kordamisküsimuste vastused

Inimese füsioloogia närvisüsteemi kordamisküsimuste vastused (2)

Tallinna Ülikool - Meditsiin - Inimese anatoomia ja füsioloogia

3 HALB

Esitatud küsimused

Milline on kesknärvisüsteemi funktsionaalne jaotus?
Mis on hallollus?
Mis on valgeollus?
Kuidas jagunevad kõik refleksid?
Mis on refleksikaar?
Mis on erutuse summerumine närvikeskustes ja kuida see jaguneb?
Mida tähendab erutuse rütmi transformeerimine närvikeskuses?
Mis on erutuse irradiatsioon närvikeskustes?
Millest koosneb ajutüvi?
Kuidas jagunevad ajutüve toonilised refleksid?
Kesknärvisüsteemis?
Mis on ataksia ja miks ta tekib?
Mis on astaasia ja miks ta tekib?
Mis on düstoonia ja miks ta tekib?
Mis on asteenia ja miks ta tekib?
Kuidas jagunevad suurajau poolkerade koore väljad?

Nimeta kesknärvisüsteemi ülesanded.

Teostab sidet väliskeskkonnaga
tagab organismi kui ühtse terviku eksisteerimise (närvid)
on psüühilise tegevuse organiks (närvikeskused)

Milline on kesknärvisüsteemi funktsionaalne jaotus?

SOMAATILINE e. Animaalne e. Kesknärvisüsteem – reguleerib skeletilihaste tegevust ning koordineerib kehaosade talitlust, luues seose organismi ja väliskeskkonna vahel – nn. Teadlik ja tahteline NS.
Jaguneb:

tsentraalne osa: pea- ja seljaaju (suured närvirakkude kogumikud, milles eristatakse hall- ja valgeollust)

perifeerne osa: peaajunärvid, seljaaju närvid
VEGETATIIVNE e. Autonoomne e. Siseelundite NS – innerveerib põhiliselt siseelundeid.

Mis on hallollus ?

Koosneb peamiselt närvirakkudest, nende kehadest, mis koonduvad selja- ja peaajus piiritletud kogumiteks – tuumadeks (närvikeskusteks). Hallolluse kihti peaaju suurte poolkerade pinnal nim. suuraju kooreks – kõrgeim NS osa.

Mis on valgeollus ?

Koosneb närvikiududest, mille moodustavad närviraku jätked koos neid ümbritsevate tuppedega, sidudes üksikud NSi osi omavahel ning koondudes pea- ja seljaajus kindlasuunalisteks kimpudeks – juhteteedeks.

Vegetatiivne närvisüsteem, jaotus.

SÜMPAATILINE
PARASÜMPAATILINE

Mis on refleks ?

Refleks on vastusreaktsioon välis- ja sisekeskkonna ärritajatele

Kuidas jagunevad kõik refleksid?

TINGIMATUD E. KAASASÜNDINUD REFLEKSID (seotud vereringe , hingamise, seedimise , ainevahetuse, erituse, termoregulatsiooni ja teiste vegetatiivsete funktsioonidega)
TINGITUD E. ELU JOOKSUL OMANDATUD REFLEKSID
Jaotus bioloogilise tähenduse järgi: toiterefleksid, kaitserefleksid, orienteerumisrefleksid ja sugurefleksid.
Jaotus retseptorite järgi: eksteroretseptiivsed (nägemis-, kuulmis -, puuterefleksid)
Interoretseptiivsed (baro- ja kemorefleksid)
Vastusreaktsiooni järgi: motoorsed , sekretoorsed, vasomotoorsed, troofilised

Mis on refleksikaar ?

Erutuse teekonda mööda aferentset närvi kesknärvisüsteemi ja sealt edasi mööda eferentset närvi organisse nimetatakse refleksikaareks.

Tingitud reflekside tekkemehhanism.

Kui KNS tekib kaks erutuskollet, siis tõmbab tugevam kolle endale ka erutuse nõrgemast. Erutuse üheaegne kordumine mõlemas koldes kujundabki tingitud refleksi. Tingitud refleksi kujundamisel peab ajukoor olema vaba teistest tegevustest.
Tingitud refleksid võimaldavad kohanemist väliskeskkonna muutuvate tingimustega.

Sünaps

Koht, kus ühe neuroni neuriit e. akson puutub kokku järgmise neuroni dendriidi või rakukehaga, või siis meeleelundi -, lihas- või näärmerakuga.

Erutuse edasikandjaks sünapsis on MEDIAATORAINE

Närvikeskused.

Närvikeskustes toimub vaid ühesuunaline juhtiv süsteem. Võib tekkida erutuse summeerumine (ajaline, ruumiline). Närvikeskustel on võime muuta sinna saabuvate erutusimpulsside sagedust. Erutuse irradiatsioon . Teatud sorti kaitserefleks. Jälgnähud ja järeltoime. Mälupiltide teke.

Mis on erutuse summerumine närvikeskustes ja kuida see jaguneb?

Erutuse summeerumine on erutusimpulsside liitumine ja tugevnemine
Jaguneb: ajaliseks ja ruumiliseks

Mida tähendab erutuse rütmi transformeerimine närvikeskuses?

rütmi omandamine. NK-sse saabuvate ja väljuvate impulsside sagedus on erinev

Mis on erutuse irradiatsioon närvikeskustes?

Kui närvikeskusesse saabub väga tugev erutusimpulss, siis see erutus võib kanduda ka lähedal olevatele närvikeskustele

Nimeta seljaaju funktsioonid.

JUHTEFUNKTSIOON
REFLEKTOORNE FUNKTSIOON

Nimeta piklikus ajus asuvad närvikeskused.

REGULATSIOONIKESKUSED: hingamis-, südametegevuse regulatsioonikeskus, veresoonte toonuse regulatsioonikeskus, seedetalitluse toonuse regulatsioonikeskus

Milliseid reflekse teostab piklik aju?

Imemis -, mälumisrefleks, neelamine , oksendamine , aevastamine, köharefleks, pilgutamine, refleksid, mille bail toimub orienteerumine ümbritsevas maailmas.

Nimeta keskaju funktsioonid.

Kuulmisfunktsioon, nägemisfunktsioon, kontrollib pead ja silmi liigutavaid lihaseid,

Millest koosneb ajutüvi?

Keskaju + piklikaju = ajutüvi

Kuidas jagunevad ajutüve toonilised refleksid?

STAATILISED REFLEKSID – võimaldavad säilitada kindlat asendit ruumis
Jagunevad: Asendirefleksid ja paigaldusrefleksid
STAATILIS-KINEETILISED REFLEKSID – on seotud keha ümberpaiknemisega ruumis

Mis on ajutüve retikulaarformatsioon ja tema tähtsus kesknärvisüsteemis?

Ajutüve retikulaarformatsioon koosneb eri suurusega ja tüüpi närviraku kogumikest ning on tihedalt läbi põimitud mitmes suunas kulgevate närvikiududega.
Tähtsus:

KNS osade erutuvuse ja toonuse reguleerimine
Avaldab seljaajule nii pidurdavat kui ka aktiveerivat toimet
Avaldab mõju skeletilihaste toonusele
Koos keha närvikeskustega, koorealuste tuumadega ja limbilise süsteemiga võtab osa tingimatute käitumisreflekside moodustamisest.

Väikeaju funktsioonid?

Tasakaalureaktsioonide ja lihaste toonuse regulatsioon
inertsi mõju korrigeerimine kehaosade liikumisele, liigutuste ulatuse , jõu ja kiiruse reguleerimine.

Mis on desekvilibratsioon ja miks tekib

Tugev tasakaaluhäire, mis tekib selle väikeaju osa kahjustuse tulemusel, mis on seotud pikliku aju vestibulaarsete tuumadega.

Mis on ataksia ja miks ta tekib?

Puudulik liigutuste koordinatsioon ja liigutuste suuna, kiiruse ja jõu häiretes (nt. ei suuda puudutada sõrmega nina)
Ataksia võib olla mitu põhjust, sh sclerosis multiplex'i, peatrauma , alkoholi kuritarvitamise, insult, tserebraalparalüüsiga, Rikkis geen, või kasvaja . Ataksia võib ka sümptom koordinatsioonihäired seotud nakkuste .

Mis on astaasia ja miks ta tekib?

Lihased kaotavad võime sujuvateks tetaanilisteks kokkutõmmeteks (nt. Pea, kere ja jäsemed pidevalt värisevad). Tekib väikeaju kahjustusel.

Mis on düstoonia ja miks ta tekib?

Lihastoonuse langus.

Mis on asteenia ja miks ta tekib?

Kiire väsimuse teke kõrgenenud ainevahetuse tagajärjel, kuna liigutused toimuvad ebaökonoomselt, ülemäära suure arvu lihaste osavõtul.

Vaheaju koosneb: TAALAMUS (nägemiskühmud) ja HÜPOTAALAMUS (kühmudealune piirkond)

Taalamuse funktsioonid:

On kõikide sensoorsete teede kollektor, mis suunduvad suuraju poolkerade koorde.
Võtab osa aistingute moodustamisest
on kõrgeimaks valutundlikuse keskuseks

Kuidas jagunevad suurajau poolkerade koore väljad?

AJUKOORE SENSOORSED VÄLJAD
SEKUNDAARSED SENSOORSED VÄLJAD (asuvad sensoorsete väljade ümber)
MOTOORSED VÄLJAD

.DOC Laadi alla originaalfail 4 lk · .doc · 88 allalaadimist

Inimese füsioloogia närvisüsteemi kordamisküsimuste vastused #1

Inimese füsioloogia närvisüsteemi kordamisküsimuste vastused #2

Inimese füsioloogia närvisüsteemi kordamisküsimuste vastused #3

Inimese füsioloogia närvisüsteemi kordamisküsimuste vastused #4

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-12-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti

88 laadimist Kokku alla laetud

2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

SillyNelly Õppematerjali autor

Närvisüsteemi kordamisküsimuste vastused, mis tulevad Karin Baskini 4.KT'sse inimese anatoomias ja füsioloogias.

baskin närvisüsteem 4 kt inimese füsioloogia anatoomia

Sarnased õppematerjalid

doc

Füsioloogia - närvisüsteem

_ Teostab sidet väliskeskkonnaga (retseptorid) _ Tagab organismi kui ühtse terviku eksisteerimise (närvid) _ On psüühilise tegevuse organiks (närvikeskused) 13. Milline on kesknärvisüsteemi funktsionaalne jaotus? SOMAATILINE e. animaalne e. kesknärvisüsteem - reguleerib skeletilihaste tegevust ning koordineerib kehaosade talitlust, luues seose organismi ja väliskeskkonna vahel - nn. teadlik ja tahteline närvisüsteem Somaatiline (ehk kesk- )närvisüsteem jaguneb: · Tsentraalne osa pea- ja saljaaju (suured närvirakkude kogumikud, milles eristatakse hall- ja valgeollust) · Perifeerne osa peaajunärvid, seljaaju närvid. (müeliintupega ümbritsetud nn valged närvikiud moodustavad pea- ja seljaaju valgeolluse ning osalevad perifeersetes närvides. Müeliintupeta nn hallid närvikiud kulgevad peamiselt vegetatiivsetes NS-s. 14. Mis on hallollus?

Füsioloogia

doc

Füsoloogia kordamisküsimuste vastused

Nimeta seljaaju funktsioonid JUHTEFUNKTSIOON (seljaaju on vahejaamaks erutuse edasiandmisel teistele närvikeskustele) REFLEKTOORNE FUNKTSIOON (seljaajus asuvate närvikeskuste kaudu toimuvad seljaaju refleksid, mis ei vaja kõrgemate ajuosade vastuvõttu) Nimeta piklikus ajus asuvad närvikeskused. Hingamiskeskus Südametegevuse regulatsioonikeskus Veresoonte toonuse regulatsioonikeskus Seedetalitluse toonuse regulatsioonikeskus Milliseid reflekse teostab piklik aju? Imemisrefleks Mälumisrefleks Neelamine Oksendamine Aevastamine Köharefleks Pilgutamine Refleksid, mille abil toimub orienteerumine ümbritsevas maailmas Keskaju: anatoomiline jaotus, ülesanded NELIKKÜNGASTIKU TUUMAD PUNATUUM SILMALIIGUTAJA- JA PLOKINÄRVI TUUM MUSTSUBSTANS (mälumise ja neelamise koordinatsioon, reguleerib plastilist toonust) Mis on akommodatsioon? Akommodatsioon on silma kohanemisvõime eri kaugusel asuvate esemete selgeks nägemiseks. See toimub silmaläätse kumeruse muutmise teel. Läätse ku

Anatoomia

doc

Füsioloogia töö

Kordamisküsimused kontrolltööks nr.4. 1. Kesknärvisüsteemi ülesanded. Teostab sidet väliskeskkonnaga (retseptorid) Tagab organismi kui ühtse terviku eksisteerimise (närvid) On psüühilise tegevuse organiks (närvikeskused) 2. Mis on refleks? On närvisüsteemi vahendusel toimuv vastusreaktsioon retseptorite poolt välis- ja sisekeskkonnast vastuv õetud ärritusele. Erutus kulgeb mööda refleksikaart. 3. Nimeta refleksikaare osad. Aferentsed e. retseptoorsed neuronid Lülineuronid Eferentsed e. efektoorsed neuronid 4. Nimeta seljaaju funktsioonid JUHTEFUNKTSIOON REFLEKTOORNE FUNKTSIOON Informatsioon: Naha- Liigutusaparaadi - Veresoonte- Seedetrakti- Eritus- Suguelundite- interoretseptoritelt

Anatoomia

docx

KESKNÄRVISÜSTEEMI FÜSIOLOOGIA

12. Nimeta kesknärvisüsteemi ülesanded teostab sidet väliskeskkonnaga (retseptorid); tagab organismi kui ühtse terviku eksisteerimise (närvid); on psüühilise tegevuse organiks (närvikeskused). 13. Milline on kesknärvisüsteemi funktsionaalne jaotus? Somaatiline e. animaalne e. kesknärvisüsteem - reguleerib skeletilihaste tegevust ning koordineerib kehaosade talitlust, luues seose organismi ja väliskeskkonna vahel - nn. teadlik ja tahteline närvisüsteem. Jaguneb: tsentraalne osa - pea- ja seljaaju (suured närvirakkude kogumikud, milles eristatakse hall- ja valgeollust); perifeerne osa - peaajunärvid, seljaaju närvid. Vegetatiivne e. autonoomne e. siseelundite närvisüsteem - innerveerib põhiliselt siseelundeid. KNS tegevuse koordinatsioon- üksikute reflekside kooskõlastamine; erutuse irradiatsioon kindlustab seosed keskuste vahel; erutuse ja pidurduse vastastikune induktsioonerutuse ja

Füsioloogia

docx

Füsioloogia kordamisküsimused-vastuse d

Rahuoleku näitajad, muutused kehalisel tööl. Erutuse tekkimise rütm siinussõlmes. Südame löögisagedus sõltub:  vanusest – noores eas lööb kiiresti; vanemas eas oleneb füüsilisest vormist  soost – meeste süda lööb aeglasemalt, sest südamelihas on tugevam ja võimaldab rohkem verd välja pumbata. Hormoonide erinev konsentratsioon.  eluviisidest – valesti toitudes südame töö raskeneb; väsimus: süda taob kiirelt  kehalisest aktiivsusest – vormis inimese süda lööb aeglasemalt  emotsionaalsest seisundist – adrenaliin tõstab löögisagedust  keha asendist – lamades lööb süda aeglasemalt kui püsti olles Rahulolekus: 60-90 korda minutis. Sõltub ka vanusest, sest vastsündinul rahulolekus 130- 160 lööki/min Kehalise töö ajal sõltub südame löögisagedus töö intensiivsusest ja kestvusest. Liiga kiire südametöö tulemusena pumpab süda tühja ning võib oma funktsioonid hüljata. Max

Kategoriseerimata

doc

Sisesekretsioon, erutuvuse füsioloogia, kesknärvisüsteem

Sisesekretsioon, erutuvuse füsioloogia, kesknärvisüsteem 1. Hüpofüüs, hormoonid, nende ülesanded Hüpofüüs alumine ajuripats, mis asuv aju põhimikul ning koosneb ees-, vahe- ja tagasagarast. Hormoonid: 1) Adenikortikotroopne hormoon reguleerib neerupealiste tööd 2) Türeokortikotroopne hormoon reguleerib kilpnäärme aktiivsust 3) Gonadotroopne hormoon reguleerib sugunäärmete talitlust 4) Somatotroopne hormoon tagab normaalse kehalise arengu lapseeas 2. Somatotroopne hormoon ehk kasvuhormoon, selle ülesanded Kasvuhormooni ülesanneteks on reguleerida kehalise kasvu normaalset arengut, kiirendada valkude sünteesi ning intensiivistada rasvade vabanemist rasvkoest. 3. Antidiureetiline hormoon Reguleerib vee ainevahetust ning tõstab vererõhku. 4. Neerupealised Neerupealised koosnevad koorest ja säsist, mida võib vaadelda eraldi näärmetena. 5.

Anatoomia

doc

Närvisüsteemi talitlus

FÜSIOLOOGIA (KKSB.02.046) EKSAMIPROGRAMM - kevad 2013 Närvisüsteemi talitlus (I kontrolltöö osa) Närvisüsteemi üldine ülesehitus ja eri osade peamised ülesanded. Kesknärvisüsteem: pea- ja seljaaju. Perifeerne närvisüsteem: aferentne e. sensoorne ja eferentne e. motoorne osa; eferentse osa jagunemine somaatiliseks motoorseks ja autonoomseks närvisüsteemiks; autonoomse närvisüsteemi sümpaatiline ja parasümpaatiline osa. Autonoomse närvisüsteemi troofiline ja funktsionaalne mõju siseelundite talitlusele. Neuronid ja neurogliia rakud. Neuroni üldine ehitus. Neuronite tüübid: funktsiooni alusel, struktuuri alusel. Aksoni üldine ehitus. Aksonite põhitüübid diameetri ja müeliinkesta arengutasemest lähtudes, aktsioonipotentsiaalide leviku kiirus eri tüüpi aksonites. Neurogliiarakkude tüübid ja põhilised funktsioonid: astrotsüüdid e. tähtrakud, ependüümirakud,

Bioloogia

doc

Närvisüsteem

närvikiud - pikk närviraku jätke; koosneb kesksest telgsilindrist ja seda ümbritsevast neurilemmist innerveerima s.o. närvidega varustama aferentne e. sensoorne (tooma)närv - tundenärv eferentne e. motoorne (viima)närv Närvisüsteemi ülesanded, ehitus ja jaotus http://www.sruweb.com/~walsh/nervous_syste m.jpg Närvisüsteem (NS) on organismi juhtiv regulatsioonisüsteem. Ta täidab kaht olulist ülesannet : 1. loob organismi sideme väliskeskkonnaga 2. ühendab ja kooskõlastab keha organsüsteemide tegevust organismis kui

Bioloogia

Rohkem sarnaseid