Konsp. 9.klassile - Vabadussõda, aastaarvud, mõisted. (0)

AASTAARVUD
2.02.1920-kirjutati alla Tartu rahu
1920-kuulutati välja EV
1920-anti välja Eesti esimene põhiseadus, mille järgi teostas seadusandliku võimu 1kojaline parlament, täidesaatvat võimu valitsus, mille tegevust juhtis riigivanem . Presidendi ametikohta ei loodud
1920-püüti luua Balti Liitu(Soome, Poola, Eesti, Läti, Leedu vaheline leping, milles alusel kõik osalised oleksid osutanud üksteisele abi sõjalise rünnaku korral)
1923-kirjutati alla Eesti-Läti kaitseliidu leping
1930a. algul-rahvusvaheline olukord teravnes, Venemaa ja Saksamaa muutusid sõjakamaks, Rahvasteliit ja demokraatlikud riigid ei suutnud lahendada rahvusvahelisi probleeme
okt.1933-rahvahääletusel kiideti heaks põhiseaduse parandused , mille koostasid vabadussõjalised
12.03.1934- Konstantin Päts ja Johan Laidoner teostasid sõja väelise riigiöörde
1934-1940-vaikiv ajastu, autoritaarne Eesti
1937-uus põhiseadus, millega loodi presidendi ametikoht
1938-Päts valiti presidendiks
1925-hakkas kehtima vähemusrahvuste kultuurautonoomis(suuremad rahvusgrupid said õiguse luua omavalitsuslikke asutusi, mis hoolitsesid nende emakeelsete koolide ja kultuuriasutuste asutamise, ülalpidamise, juhtimise eest
01.12.1919-avati EV Tartu Ülikool
1938-asutati Eesti Teaduste Akadeemia, mille ülesandeks oli teaduste edendamine, saavutuste tutvustamine, rahvuvaheliste sidemete avardamine
1918-asutati ühing Pallas, mille eesmärgiks oli kunsti edendada ja tutvustada
MÕISTED
Eesti Vabadussõjalaste Keskliit-asutatud 1929, vabadussõja veteranide liit, sekkus poliitikasse suure majanduskriisi ajal
Eesti kultuurikapital-riiklik fond, mille kaudu rahastati 6t kultuurivaldkonda(kirjandus, kujutav kunst , muusika , ajakirjandus , sport , teater, kino), raha laekus sinna 1.alkoholi- ja tubakaaktsiis 2.lõbustusmaks
MUU
Majanduse areng(30')- maareform -riigistati mõisnike maavaldused, mis jagati soovijatele. Suurmaapidamine(mõisad) asendus väikemaapidamisega( talud ), kadusid teravad vastuolud maaomanike ja maatööliste vahel, talurahvast kujunes kindel tugi Eesti oma riiklusele, Põllumajanduses-tähtsaim majandusharu, juhtkohale tõusis loomakasvatus , mille saadusi müüdi Euroopa turul. Selle edenemist raskendas tõuloomade, sordiseemne, tehnika jm vähesus, majanduslikult ebatasuvate väiketalude suur arv Tööstuses-hiigeltehased asendati uute ettevõtete ja tööstusharudega. Kasutati Eestis leiduvat toorainet. Vene ajal loodud masinaehitus - ja tekstiilitööstus korraldasid tootmise ümber vastavalt riigi vajadustele, võimalustele. Peamisteks väliskaubanduspartnereiks kujunesid Inglismaa ja Prantsusmaa. Väljavedu-põllumajandussaadused, sissevedu-tööstusseadmed, tooraine , kütused
Kultuurielu -haridusolude parandamine, eestikeelne kõrgharidus ja teadus, kultuurikontaktid välismaaga, sportlaste edu OM'il, rahvakultuur muutus rikkamaks
Muutused kultuuris: haridus - venekeelne õppetöö asendati eestikeelsega, loodi ühtluskool, 6-kl koolikohustus , koolivõrgu laiendamine, uued eestikeelsed õpikud, kutsehariduse edendamine, eestikeelne kõrgharidus, Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool, kõrgemad muusika- ja kunstikoolid Teadus-peamine teaduskeskus Tartu Ülikool.1938 avati Eesti Teaduste Akadeemia. Erilist tähelepanu pöörati rahvusteaduste edendamisele Kirjasõna-eestikeelsed trükised muutusid üldkättesaadavaiks, Eesti Entsüklopeedia, kasvas ajalehtede ja ajakirjade arv Muusika-esimene ooper , kasvas kooride, orkestrite arv, kohalike laulupäevade ja üldlaulupidude traditsioon Kunst -1918 loodi Tartus ühing Pallas, tutvustas kunsti Teatri- ja filmikunst -teatrielu keskuseks kujunes Tallinn, kus oli 3 kutselist teatrit. Asutati asjaarmastajate näiteringe. Teatri alal tegevaid inimesi koondas Eesti Näitlejate Liit.1924 linastus 1. täispikk mängufilm, 1930 1. helifilm Sport-Eesti Spordi Kekliit suunas spordiseltside tegevust, uued spordipeod, maavõistlused, osalemine om'il, mm'idel
VABADUSSÕDA:11.11.1918-Saksa sõjavägi andis võimu üle Eesti ajutisele valitsusele
28.11.9118-Punaarmee vallutas Narva, vabadussõja algus
Ietapp(28.11-1925.12.1918)-*Eestil puudus sõjavägi ja relvastus, Punaarmee jõudis Tallinna lähistele *puudus usk sõjalistesse võimetesse*vabatahtlikeks läksid koolipoisid ja üliõpilased*Tallinnas valmistati ette kommunistide mässu*Dets algul jõudsid kohale Inglise sõjalaevad, mis tõid relvi , laskemoona, mundreid, med.abi. Mäss jäi ära. a) inglased kinkisid Eestile 2 Nõukogude sõjalaeva b)Inglise laevade abil tekkis Soome lahe rannikul dessante*24-25.12.1918- Vetla lahing Jägala jõel, meie 1. võit, lõpeb Punaarmee pealetung *Eesti sõjaliste jõudude loomine:1.siia jõudsid Soome vabatahtlikud palgasõdurid 2.soomusrongide ehitamine 3.Eesti rahvaväe loomine*Rahvavägi:Johan Laidoner-sõjavägede ülemjuhataja, Jaan Soots-staabiülem, Andres Larka - tagala ülem,1. diviis -Narva rinne, A Tõnisson 2.diviis-Pihkva rinne, V Puskar 3.diviis-Lõuna rinne, E Põdder, Soomusrongide diviis-K Parts, Laevastik -J Pitka
IIetapp(01-02.1919)-7.01.1919-Eesti Rahvaväe vastupealertung, vabastati Tapa , 14.01.1919-Soomusrongide abiga vabastati Tartu, Jõhvi, 18.01.1919-Utria dessant , Narva vabastamine, 30.01.1919-Paju lahing, palju ohvreid, langeb J Kuperjanov, 02esim.päevad-vabastati Valga, Võru, Petseri-Eesti oli vaba
IIIetapp(03-05.1919)-*ohviterikkaim periood:a)Punaarmeel väga suur ülekaal(3x) b)lumesulamisperiood(kopsupõletik) c)Eesti sõdurite kehv väljaõpe d)segadused tagalas(Saaremaa mäss)*Punaarmee vallutas Petseri, Värska, Räpina*Mai alguseks oli Eesti territoorium 2x vabastatud
IVetapp(06-07.1919)-a)Eesti sõjaväe suurpealetung *Eesti 1. ja 2. diviis koos valgekaartlikku Vene loodearmeega vallutasid Peipsi tagused alad, jõudsid Petrogradi lähistele*Toetasid Inglise laevad, soomusrongid b)Landeswehri sõda* Landeswehr -Baltisakslaste maakaitsevägi*Vallutasid Lääne-Läti, Riia. Läti valitsus põgenes Eestisse, palus abi*meie 3.diviis tungis P-Lätti, 15-23.06-Võnnu juures otsustavad lahingud. 23.06-Landeswehr löödi taganema*06 lõpus vabastati Riia, taastati Läti valitsus *07 andis Landeswehr alla, saadeti laiali*Lõuna-Läti vabastati Leedu, Poola armee poolt
Vetapp(sügis-talv1919)-*okt algasid rahuläbirääkimised, toimusid Tartus(telegatsioonide juhid:Eesti:J Poska , J Soots Vene:A Joffe, I Gukovski )
Tartu rahu-02.02.1920- kirj allaTingimused:1. riigipiir Eesti ja Venemaa vahel(12km laiune maariba Narva jõe taga, Ivangorodi linn, terve Setumaa , Petseri, Irboska) 2.EV ja Nõukogude Venemaa tunnustasid teineteist iseseisvate riikidena 3.kehtestati diplomaatilised suhted 4.EV sai 11t kulda, millega maksti ära osa võlgadest 5.Eesti ja Vene kodanikel lubati kodumaale tagasi pöörduda*Sõlmiti kaubandus- ja majanduslepingud. Kuni 1923 olid majandussuhted Venega hea. EVs tekkis suur majanduskriis