50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-04-22
Kuupäev, millal dokument üles laeti
11 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Eryan
Õppematerjali autor
Vabadussõda uurimisöö Koostaja: xxx IX Juhendaja: xxx Roosna-Alliku 2007 Sisukord ......................................................................................................................................... 10 Kokkuvõte Nagu näha oli Vabadussõda meie jaoks kasulik, kuna eestlased võitlesid välja endale sellega Iseseisvuse. Enne iseseisvumist viimane ja otsustav lahing oli Võnnu lahing mille eestlased võitsid. 1918................................................................................................................................. 11 2 Sissejuhatus
Eesti Vabadussõda Sisukord · Vabariigi sünd · Sõja algus · Sõja kulg 19181920 · Landeswehr · Vabadussõja tulemused Sissejuhatus · Peale I maailmasõda kuulutati 24. veebruaril välja Eesti iseseisvus ja ametisse nimetati Ajutine valitsus Konstantin Pätsi juhtimisel. · Peale Saksamaa taandumist, soovis Nõukogude Venemaa taastada endist Vene impeeriumi vägevust. · Vabadussõda peeti Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks 28.nov 1918 3 jaan. 1920 Nõukogude Venemaa ja 1919. Lätis Landeswehr ´ist Rauddiviisist koosnenud Saksa väekoondise vastu. Eesti vabariigi sünd 1917 · 1917 · 27 oktoober võtsid võimu enda kätte · 15 november Maanõukogu tunnistas end Eestimaal kõrgeima võimu kandjaks ning kutsus kokku Asutava Kogu · 24. detsember Maanõukogu vanematekogu otsustas kuulutada Eesti iseseisvaks · 1918
liitunud, kuid vormiliselt iseseisvat Balti hertsogiriiki, kuid selle loomine takerdus, kuna Saksamaalgi ei vaadatud baltisakslaste kavatsustele poolehoiuga. Takistuseks oli ka Bresti rahuleping, mille kohaselt Eesti ja Liivimaa kuulusid endiselt Venemaale · 11. novenbril sõlmis Saksamaa Antant`ga Compiegne vaherahu. Samal päeval alustas Tallinnas uuesti tegevust Eesti Ajutine Valitsus. 13 november tühistas Venemaa Bresti rahulepingu. I. Vabadussõda 28. november 1918 02. veebruar 1920 · 28. novembril 1918 vallutasid enamlased Narva ja kuulutasid seal välja Eesti töörahva Kommuuni, mille eesotsas oli Jaan Anvelt · Detsembri lõpuks oli Punaarmee hõivanud 2/3 Eestist (linandest Vlga, Võru, Tartu, Narva, Rakvere) ja jõudnud 35 km kaugusele Tallinnast. · Erest rahvaväe ebaedu põhjused: vastase arvuline ülekaal, oma relvastuse ja varustuse ebapiisavus, otstarbeka juhtimissüsteemi
· eestlaste meeleavaldus Petrogradis (u 12000 sõdurit, u 18000 tsiviilisikut) > 4 päeva hiljem kinnitati Eesti autonoomia > Jaan Poska · Tõnisson > liberalism, Vilms > sotsialism · Iseseisvusidee: 3. ja 4. juuli Rahvuskomitees > 25. august Maapäev >pinna sondeerimine Ententi riikides > raha Vabadussõja jaoks · Maapäev tunnistas end kõrgeimaks häälekandjaks, sest bolsevikud tahtsid seda laiali saata (15./28. november 1917) · Novembris 1918 4 ministeeriumi 4. Vabadussõda (19181920) 1. Maailmasõja käik Eestis 11. nov 1918 Esimese maailmasõja lõpp > tegevust alustas taas Eesti ajutine Valitsus (sakslastelt võim ametlikult üle) > enamlased vallutasid Narva 28. nov 1918 enamlased vallutasid Narva >kuulutati välja Eesti Töörahva Kommuun (Jaan Anvelt) - ebasoodsad tingimused - mobilisatsioon ebaõnnestus (100 000 ju ilmasõtta võetud!) - poolehoid enamlaste suhtes (vähenes sõja käigus pidevalt)
võetud seaduste jõustumist ning saata parlament laiali. Eesti vabariigi esimeseks presidendiks sai konstantin päts. Moodustatud uus Riigikogu oli presidendile ja valitsusele kuulekas. Autoritaarne valitsemiskord tekitas rahulolematust paljudes poliitikutes ja haritlastes. Opositsiooni téihtsaimaks keskuseks kujunes Tartu ning nn Tartu vaimust sai autoritaarse korra vastase võitluse sümbol. Kuid demokraatiat polnud kaitseseisukorra tingimustes võimalik taastada. EST Vabadussõda o 28.11. 1918 Punaarmee ründas Narvat o V-l oli parem tehinka + liikusid kogu aeg edasi kogu Dets. o Uue aasta esimesel päeval Tallinna poole o EST ei tahtnud võidelda, lahigusse suudnusid ainult ohvitserid ja koolipoisid o Hiljem rahvas mõistis vajadust kodumaad kaitsta + tehti ümberkorraldusi sõjaväes ja uueks ülemjuhatajaks sai J. Laidoner. o Juurde tuli ka palju välisabi. o 7.01.1919 tehti vastupealetung, edu Põhja-Eestis. o 14
a arreteeriti, 1941 mõrvati Tallinnas? Jaan Poska Lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna. 20. s alguses vandeadvokaat Tallinnas. 1904 Tallinna linnavolikogu saadik 1913 - 17 I eestlasest Tallinna linnapea 1917 I eestlasest Eestimaa kubermangu kindralkomissar 1918 veebr Eesti välisminister 1919 juhtis Eesti delegatsiooni Pariisi rahukonverentsil. Eesti delegatsiooni juht Tartu rahuläbirääkimistel 1919-1920 Suri märtsis 1920 Tallinnas Eesti Vabadussõda 1918 -1920 Põhjused ja algus Saksamaa kapituleerus 11. nov 1918, Venemaa tühistas Bresti rahulepingu Punaarmee (Vacietis, Eesti punased väeosad) koondus Narva jõe taha 28. nov 1918 vallutas PA Narva, kehtestati Eesti Töörahva Kommuuni valitsus (J. Anvelt) Arestid, tapmised. Tallinnas tegutses E Ajutine Valitsus (K. Päts) 1919. a dets - jaan vallutas Punaarmee 2/3 Eestist Punaarmee 30 - 40 km kaugusel Tallinnast
Enamlased ajasdi Maanõukogu jõuga laiali, ent nende tegevus siiski ei lõppenud - Maanõukogu võlitused läksid üle selle vanematekogule - korraldati illedaalsed nõupidamised - jõuti veendumusele, et lisaks Venemaast eraldumisele on vaja Eesti iseseisvus ka avalikult välja kuulutada - loodi sidemeid suurriikide diplomaatidega, et selgitada välja teiste riikide suhtumine Eesti iseseisvumisse (vastukajad olid lootustandvad) Vabadussõda * puhkes 28. nov 1918 Punaarmee rünnakuga Narvale - Narvas kuulutati välja Eesti Töörahva Kommuun (eesotsas Jaan Anvelt) enamlaste sõnul iseseisev riik, ent tegelikult juhiti seda Venemaalt - Punaarmee hõivas Narva - Jõhvi, Rakvere, Võru, Valga, Tartu Eesti sõjalise ebaedu põhjused: * vastaste ülekaal * rahva meeleolu * valitsusel polnud algul kedagi Punaarmee vastu saata (Saksa okupatsioonivõimud olid Eesti rahvusväeosad laiali ajanud)
MUINAS AEG Eesti ajaloos nimetatakse muinas ajaks aega esimeste inimeste ilmumisest eesti alale, kuni 13. sajandi alguseni. Muinas aeg jaguneb: Mesoliitikum e. keskmine kiviaeg - 8 - 4 aastatuhat eKr. Neoliitikum e. noorem kiviaeg - 4 aastatuhandest kuni teise aastatuhande keskpaigani eKr. Pronksiaeg - teise aastatuhande keskpaigast 16 sajandini eKr. Rauaaeg - 16 sajand eKr. kuni 13 sajand pKr. Arheoloogiline kultuur - ühesuguste leidudega muististe rühmitamine, mis näitab selle ala elanike tegevusalade ja eluviiside sarnasust.Vanim arheoloogiline kultuur eesti aladel on Kunda kultuur (Pulli ja Lammasmäe asulatega). Kultuur Asulad Tegevus alad Iseloomuliku- Elanike Sõnad Aeg mad esemed päritolu Kunda Pulli, Korilus, Kivikirves, talb, Arvata-vasti Meri, mägi, Mesoliitikum Lam-mas
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid