NSV liit ja Saksamaa II maailmasõjas (0)

Baasideajastu Eestis 1939-1940:
1939 septembri teisel poolel NSVL MRP-d ellu viima ka Balti riikides. Eestile esitati 24.septembril nõue sõlmida vastastikuseabistamise pakt ning luua Eestisse NSVL sõjaväebaasid, tagamaks Eesti julgeolekut alanud Teises maailmasõjas. Keeldumise korral ähvardati sõjaga. 28.septembril 1939 sõlmiti Eesti ja NSV Liidu vahel vastastikuse abistamise pakt (nn baaside leping), millega Eesti loovutas Lääne-Eestis ja saartel maid nõukogude sõjaväebaaside loomiseks (25 tuhat punaarmeelast). Mõlemad riigid lubasid hoiduda teineteise vastu suunatud liitudest ning anda sõjalist abi kallaletungi korral.
Kasvasid majandusraskused. Vähenesid kontaktid lääneriikidega. Tihenes koostöö Läti ja Leeduga. Tihenesid Eesti välispoliitilised kontaktid Moskvaga .
Eesti okupeerimine ja annekteerimine 1940
14.juunil 1940 alustasid NSVL väed agressiooni Eesti vastu: blokeeriti sadamad, seati lahinguvalmis baasides asuvad väed ning toodi Eestisse täiendavad nõukogude väed. Eestisse saabunud Moskva eriesindaja Ždanovi juhtnööride hakati Eestis läbi viima riigipööret (nn Juunipööre), mida üritati näidata kui rahvarevolutsiooni.
TALVESÕDA (1939-1940)
Pärast MRP sõlmimist tahtsid venkud Soome tagasi vallutada. Kui Teine maailmasõda oli alanud, Poola jagatud ning Baltimaadesse sõjaväebaasid rajatud, esitas NSVL Soomele karmid nõudmised: loovutada alasid + sõlmida vastastikuse abistamise leping. Soomlased lükkasid NSV Liidu nõudmised tagasi. Nad ei olnud nõus piirimuutustega ega Vene sõjaväebaaside loomisega Soome aladel.
1939. aasta novembris süüdistati Soomet selles, et tolle suurtükivägi olevat tulistanud NSV vägesid. Tegelikult oli piiritüli venelaste lavastatud. NSVL ütles lahti varem sõlmitud mittekallaletungilepingust ning alustas Soome vastu sõda. Rahvasteliit kuulutas NSVL sõjaalgatajaks ning heitis ta organisatsioonist välja.
Stalin paiskas soomlaste vastu 0.5 mlj meest, 2000 tanki , 1000 lennukit. Soome sõjaväkke (ülemjuhataja Mannerheim)kuulus 300 000 meest, ca 100 lennukit, ca 50 tanki. Vaatamata ülekaalule ei suutnud NSV sõjavägi kahe kuu jooksul Mannerheimi liini läbi murda. Vene väed kandsid suuri kaotusi: iga langenud soomlase kohta sai surma 4-5 punaarmeelast. kui välja vahetati väejuhid ning need rakendasid lisajõude, õnnestus Punaarmeel Mannerheimi liin ületada. kogu Soomet vallutada Stalin enam julgenud . GB ning Prantsusmaa kavatsesid saata Soomele appi oma väed ning see sundis Stalinit rahulduma vähemaga. Algasid rahuläbirääkimised, 1940. aasta 12. märtsil sõlmiti Moskvas rahu. Soomel tuli loovutada Karjala maakitsus ja Viiburi linn aga siiski iseseisev Soome riik jäi püsima.
Sõjategevuse algus Saksamaa ja NVS Liidu vahel
22 juuni 1941 ületasid Saksa väed NSV piiri. Saksa armee oli jagatud kolmeks väegrupiks: Nord pidi liikuma üle Baltikumi Leningradi peale, Mitte piirama Valgevenes asuvaid punaarmee üksuseid, Süd vallutama Ukraina . Koos Saksamaaga alustas NSV vastu sõda Rumeenia , nats hiljem liitusid Itaalia, Soome, Slovakkia & Ungari. Algul läks kõik plaanipäraselt – sügiseks olid sakslased vallutanud Baltikumi, Valgevene + suure osa Ukrainast. Punaarmeel palju kaotusi(3,5 milj. Meest). Hitler hakkas kõhklema, ründas Moskva asemel Kievit. Siis üritasid jälle Moskvaga õnne. Leningradi blokaadis(sakslased piirasid linna) suri nälga ca 600 000 inimest. Siis liiguti jälle Moskva suunas aga kõik oli mega raske sest meestel oli külm(polnud talvevarustust) ja üleüldse olid kõik väga väsinud. Stalin haaras võimalusest ning tõi Siberist ära mingid mehed kes Hitleri mehi nahutama hakkasid. 6 dets 1941 alustas punaarmee moskva all vastupealetungi. Hitleri välksõjaplaan kukkuski lõplikult läbi.
Jaapan ründab USA-d
Maailma tähelepanu oli koondunud Euroopale ning Jaapan kasutas seda ära, et kehtestada oma ülemvõim Ida-Aasias. Nende plaanide vastu oli USA ning 7. detsembril 1941 ründas Jaapan Hawaiil asuvat Pearl Harbori mereväebaasi. ameeriklastele kuulutati sõja ning ka Saksamaa ja Itaalia teatasid oma vastuseisust USA-le. Poole aastaga hõivasid jaapanlased kõik liitlaste tähtsamad tugipunktid ,kuid 1942. aasta juunis toimunud Midway lahing oli jaapanlastele hävituslik.
Kursk ja Aafrika + itaalia väljalangemine sõjast
1942. aasta sügisel alustasid Briti väed vastupealetungi Egiptuses ning koos ameeriklastega sunniti Saksa-Itaalia väed Põhja-Aafrikas alistuma Briti väed lõid tagasi Saksa ja Itaalia väed ning sundisid neid 1943.a. Põhja-Aafrikast lahkuma . See võimaldas liitlastel viia lahingutegevuse üle Euroopasse / Itaaliasse ja viis lõppkokkuvõttes Mussolini kukutamiseni ning Itaalia sõjast väljaastumiseni. Mais 1943 olid lahingus põhja-aafrikas lõppenud.
Kurski lahing (4. juuli 1943 – 23. august 1943) oli lahing Idarindel Teise maailmasõja ajal. Algas 4. juulil sakslaste pealetungiga, mille eesmärgiks oli vallutada Kurski linn ning võtta linnast lääne pool asuvad Punaarmee väeüksused piiramisrõngasse. Pealetung ebaõnnestus ning kuu lõpus tuli sakslastel asuda kaitsele.
Punaarmee suurpealetung idarindel 1944
Põhjas murti läbi Leningradi blokaad. Suuremat edu saavutati Ukrainas jõudes välja Rumeenia piirini. 22 juuni 1944 algas NSV vägede pealetung sakslaste tsentri vastu. Punaarmee liigus edasi Poolasse, poola alustas vastupanuliikumise ülestõusu.
Punaarmee purustas Mitte, siis tahtsid lüüa ka Nordi. Sakslased pidid Eestist, leedust ja Lätist kaduma. Siis rünnati Soomet murdes läbi Mannerheimi liini. Soome sõjajõud jäid purustamata ning 1944 sõlmiti Soome-NSV rahulepingu.
Punaarmee okupeeris veel Rumeenia, Bulgaaria ja Jugoslaavia . Sõjast üritas väljuda ka Ungari kuid sakslased okupeerisid selle ning kukutasid valitususe.
Normandia dessant
Normandia dessantoperatsioon kujutas enesest USA ja Suurbritannia ekspeditsioonivägede ning Kanada ja Poola väeosade maabumist Prantsusmaa looderannikule 6. juunist kuni 24. juulini 1944. Operatsioon kuulus “Overlordi” plaani ning see oli II maailmasõja suurim meredessantoperatsioon, avades Euroopas teise rinde. Võitlus tugiala laiendamise pärast kestis 25. juulini, seejärel murti Saksa rinne läbi. Normandia dessandi õnnestumisele aitasid kaasa Punaarmee samaaegne suurpealetung Valgevene operatsioonis ja Prantsusmaa vastupanuliikumine .