Talvesõda (1)

Talvesõda
Talvesõda oli sõda Nõukogude Liidu ja Soome Vabariigi vahel ,kui Nõukogude Liit ründas 30. novembril 1939. aastal sõda kuulutmata Soome Vabariiki .Talvesõda lõppes 13. märtsil 1940. aastal Moskva rahulepinguga ning kestis 105 päeva.
Nõukogude Liidu eesmärk oli allutada Soome Vabariik, mis kuulus Molotov-Ribbentropi pakti salajase lisaprotokolli alusel Nõukogude huvisfääri alla. Selleks ,et saavutada seda alustati 12.novembril 1939.aastal läbirääkimisi , kuis Nõukogude Liit esitas Soomele nõudmise lükata piir Leningradist täiendavalt 20-25 km läände. Taoteldi ka Hanko poolsaare rentimist Nõukogude Liidule 30 aastaks mereväe baasi loomiseks, samuti mõningaid Soomele kuuluvaid saari Soome lahes. Vahetuna pakuti Soomele suurt osa inimtühjast ja väärtusetust Karjalast, kuid valitsus lükkas pakkumise tagasi.
Nõukogude Liidu juhtkond arvas ,et Soomet rünnates ei kesta sõjategevus üle paari kolme nädala. Nõukogude väed tungisid Soomele kallale 1939.aasta 30.novembri hommikul ja Punaarmee pommituslennukid pommitasid Helsingi ja Viiburi tsiviilobjekte.
Nõukogude vägede uus läbirääkimiskatse algas 1.veebruaril 10-päevase suurtükiväe ettevalmistusega.
Uute väejuhtide poolt organiseeritud ja kahe armee võrra täiendatud Punaarmee suurpealetung Soome peakaitseliinile algas 11.veebruaril 1940 15.km läbirääkimislõigul Muolaanijärve ja Karhula vahel .Edasi pidid ka soomlased taganema vahekaitseliinile ,sest Punaarmee oli liikunud suurte kaotuste hinnaga Mannerheimi kaitseliinile .Lõpuks taandusid soomlased viimsele kaitseliinile .
Punaarmee surve jätkus raugematu hooga. 3.märtsiks jõudsid Nõukogude väed Viiburi lähistele. Linna pärast puhkesid 10-päevased ägedad lahingud. Soomlased kaitsesid oma suuruselt teist linna ennenähtamatu külmaverelisuse ja ennastsalgavusega. Lõpuks tungis ikkagi Punaarmee linna. Viiburis käisid ägedad lahingud veel kaks tundi pärast seda , kui jõustus Nõukogude Liidu ja Soome vaherahu 13. märtsil 1940 aastal kell 11:00.Linna keskosa jäigi Punaarmeel vallutamata.
Tegelikult aitasid Soomet tuhanded vabatahtlikud paljudest riikidest. Talvesõjas võitles ka kaks tuhat eestlast. Otsesest abistamisest võtsid osa 26 riiki. Lennukite , tankide ja muu sõjavarustuse suurimaks tarnijaks olid Ameerika Ühendriigid , Prantsusmaa, Inglismaa , Itaalia, Hispaania ning USA president F. Roosevelt keelas toorainete ja tööstusseadmete ekspordi Nõukogude Liidule ja andis Soomele 30 miljonit dollarit laenu.
Rünnates Soomet rikkus NSVL tõsiselt Nõukogude Liidu ja Soome vahel jõus olnud mittekallaletungi pakti. Soome ründamise eest heideti Nõukogude Liit Rahvasteliidust 14.detsembril 1939.aastal välja.
Sõja tagajärjed: sõda peeti sada viis päeva ja Soome saavutas tõrjevõidu –Punaarmee ei suutnud vallutada Soomet. Nõukogude Liit suutis vallutada ainult mõningad. Soome piirialad . Rahulepinguga kaotas Soome üle 10% oma seaduslikest aladest. Rahulepinguga saavutas Nõukogude Liit kõik püstitatud strateegilised eesmärgid , kuid Soome säilitas iseseisvuse . Talvesõja lahingud näitasid selgelt ,et Punaarmee lahinguline ettevalmistus ja juhtimine oli 1939.aastal sedavõrd nõrk ,et see ei võimaldanud oma ülekaalus elavjõus kui ka tehnikas maksma panna.