Eesti Vabadussõda ja Tartu rahu (1)

Vabadussõda
Ettevalmistused:
1918. aasta novembri lõpus Punaarmee jõud Eesti piiridele – 2 suunda: Narva alt Tallinna peale ja Pihkva juurest Võrru ja Valka.
Sõjale siin püüti anda kodusõja iseloomu( Punaarmees oli eestlasi(kommunistid- enamlased ), kes olid pagenud Venemaale, kui sakslased okupeerisid Eesti peale iseseisvumist; suurem osa armeest olid siiski venkud ja lätlased).
Peterburis loodi Eestimaa Ajutine Revolutsioonikomitee  kuulutas end ainsaks seaduslikuks võimuorganiks Eestis  kutsus üles nõukogude võimu taastamisele Eestis
Lood kehvad: Eesti Rahvaväkke tuli vähe mehi, juurde neid ei tahtnud tulla ja oli varustusest puudus. Paluti abi Soomest, UK’st ja Saksa okupatsioonivägedelt ning Vene valgekaartliku Põhjakorpuselt.
Sõja algus:
Punaarmee ründas 22. nov Narvat aga sakslased lõid nad tagasi. Paar päeva hiljem loovutasid sakslased Pihkva venelastele ja läksid minema.
28. nov 1918. a algas Eesti Vabadussõda.

• Eesti üksused taganesid
  
• Järgmine päev Punaarmee Narvas
  
• Dets. jätkus venelaste kiire pealetung . Langesid Jõhvi, Kunda, Rakvere, Tapa ja Aegviidu ning Võru, Valga, Tartu, Tõrva ja Mõisaküla.
  
• Ebaedu põhjused: 1)vastaseid rohkem 2)meie relvastus ja varustus kehv 3)sitt juhtimissüsteem 4)madal võitlusmoraal ning sõjatüdimus
  

Eesti Töörahva Kommuun – eesti enamlased, eesotsas Jaan Anvelt , kommuun allus Moskvale
Murrang Vabadussõjas:

• Aastavahetusel hakkas olukord eestlastele paremaks minema.
  
• Edu saavutasid Tallinn-Narva raudteel tegutsevad soomusrongid
  
• Paanikat külvas venelaste tagalas Johan Pitka oma meredessantidega
  
• Eesti vägedes juba 13 000 meest. Moodustati vabatahtlike väeosi: Kalevlaste Malev, Kuperjanovi Partisanide Pataljon , Skautpataljon.
  
• Tehti ümber vägede juhtimine: sõjavägede ülemjuhatajaks sai kindralmajor Johan Laidoner
  
• Vägede varustatus paranes , võitlusmoraal tõusis, sest saime välisabi. Detsembris saabus Tallinna Inglise laevastikueskaader, mis nurjas Tallinna vallutamise merelt. Aastavahetuseks jõudsid ka esimesed Soome vabatahtlikud.
  
• Punaarmeel läks järjest kehvemini, varustust nad ka juurde ei saanud.
  

Eesti vabastamine:

• 6. jaanuaril 1919. algas eestlaste vastupealetung .
  
• Narva rindel tegutsesid edukalt soomusrongid. Dessantüksused vabastasid 19. jaanuaril Narva. Soomusrongid, mis purustatud sildade tõttu enam edasi ei pääsenud, vabastasid koos Kuperjanovlastega 14. jaanuaril Tartu.
  
• 1. veebruaril vabastati Valga ja Võru.
  
• 4. veebruaril vabastati Petseri.
  
• Lahingutegevust polnud enam Eesti pinnal.
  

Kevadtalvised kaitselahingud lõunarindel:

• Veebruaris koondati Eesti vastu 75 000-80 000 meest. Pihkvas moodustati Eesti Punaarmee(eestlaste vastu), staabiülem August Kork.
  
• Ajutiselt õnnestus vallutada neil Petseri, Vastseliina, Räpina, Ruhja, Heinaste. Peagi murti Punaarmee rünnakuhoog.
  
• Viru rindel rajati kindlustusi, muidu rahulik üsna.
  

Eesti vägede suurpealetung 1919. a mais:

• Narva alt läks pealetungile Vene Põhjakorpus, eestlased toetasid dessantidega rannikult. Punaarmee madala moraali tõttu vallutati üllatavalt palju.
  
• Seejärel mindi Pihkva alla ja sealgi oli suur edu. Samuti saavutasid suurt edu ratsaväelased, kes pea terve Läti enamlastest puhastasid.
  

Landeswehri sõda:

• Karlis Ulmanise valitsus sai abi sakslastel iseseisvuse säilitamisel. Lätit kaitses Balti Landeswehr ((baltisakslased) ja Rauddiviis(saksa vabatahtlikud), nende eesotsas oli kindral Rüdiger von der Goltz .
  
• Sakslased tegid riigipöörde ja asendasid endise võimu saksameelse võimuga
  
• Peale Riia vallutamist suundusid sakslased põhja, kus nad Võnnu piirkonnas kohtasid eestlasi.
  
• 4. päeva kestnud lahingus Võnnu all surus Rahvavägi sakslased tagasi.
  
• Võidupüha 23. juuni – eestlased vallutasid Võnnu.
  

1919. aasta augusti lõpupäeval saadi venelastelt ettepanek alustada rahuläbirääkimisi. Septembri keskel Pihkvas toimunud rahukõnelused lõppesid tulemusteta, sest teised olid arad ja üksi Eesti rahu sõlmida ei söandanud.
Narva kaitselahingud:

• Novembris koondasid venelased Narva alla 160 000 meest ja 200 suurtükki, et linn iga hinna eest võtta.
  
• Detsembri alguseks olid rünnakud tõrjutud, sest eestlased tõid ka reservid kohale.
  
• Detsembri algul algasid rahuläbirääkimised ja venelased alustatid uut pealetungi Narvale, et oma delegatsiooni toetada. 31. dets 1919. a lõpetas Punaarmee rünnakud(väsis ära).
  

Tartu rahu

• Novembris (1919) alustas Eesti ettevalmistusi rahukõneluste jätkamiseks Venemaaga.
  
• Venemaa nõustus separaatlepingu sõlmimisega.
  
• Jaan Poska juhtis Eesti delegatsiooni läbirääkimistel, venelaste oma Adolf Joffe.
  
• Läbirääkimiste 1. etapi eesmärk(dets 1919) oli vaherahu sõlmimine.
  
• Suured vaidlused piiri üle: venelased tahtsid kogu Petserimaad ja poolt Virumaad. Venelased loobusid, kui neil nurjus Narva rindel pealetung.
  
• 31. dets(1919) kirjutati alla vaherahulepingule, see jõustus 3. jaanuar(1920) kell 10.30.
  
• Kuu aega vaieldi.
  
• 1920. aasta 2. veebruaril kirjutati alla rahulepingule. Eesti sai normaalse piiri, venelased tunnustasid iseseisvust, Venemaal olnud eestlased võisid koju tagasi tulla.