II maailmasõja sõjasündmused, Barbarossa (0)

SÕDA
Saksamaa ja NSV Liidu suhete halvenemine
Sõja algul tegutsesid Sks ja NSVL üksmeeles, kuid peagi tekkisid nende vahele lahkhelid.
Vältimatu kokkupõrge lähenes. 1940. aasta lõpul kinnitas Hitler sõjaplaani NSVL vastu, mille nimeks sai Barbarossa .
Plaan: Sks väed piiravad sõja algul Punaarmee, purustavad selle, laskmata neil taanduda Venemaa sügavustesse.
Sõjaks Sks-ga valmistus ka NSVL. Sõjaplaan oli justkui Barbarossa peegelpilt . Stalin alahindas Hitlerit, ei kuulanud hoiatusi eelseisvast rünnakust ega andnud käsku selle tõrjumiseks.
Sp tabas Punaarmeed Sks vägi ootamatult.
Sõjategevuse algus Sks ja NSVL vahel
22. juunil 1941 ületasid Sks väed NSVL piiri.
Saksa armee jagunes kolmeks:

Nord – üle Baltikumi Leningradi peale;

Mitte – Valgevene kuni Moskva ;

Süd – Ukraina .
Koos Saksamaaga alustasid NSVl vastu sõda ka Rumeenia . Mõni päev hiljem ka Itaalia, Soome, Slovakkia , Ungari.
Soomlaste jaoks oli see Jätkusõda.
Punaarmeel oli 178 diviisi,
Saksa vägedel oli 153 diviisi + 29 liitlaste diviisi.
Algus läks plaanipäraselt – Nõukogude lennuvägi pommitati puruks juba sõja esimestel tundidel . Luftwaffe saavutas ülemavõimu õhus.
Sks tankiüksused tungisid sügavale Punaarmee kaitsesse ning piirasid vastase ümber, jättes sissepiiratud osa jalaväeüksuste hooleks.
Paljud Punased andsid vastupanuta end vangi.
Baltikumis ja Ukrainas võeti sakslasi vastu kui vabastajatena
1941. sügiseks olid sakslased vallutanud Baltikumi, Valgevene ning suure osa Ukrainast.
Punaarmeel tohutud kaotused.
Barbarossa oli olnud väga edukas, kuid otsustaval hetkel lõi Hitler kõhklema – Moskva ründamise asemel, suunas ta osa väegrupist Mitte lõunasse, kus piirati ümber ja hävitati Kiievit kaitsvad Nõukogude väed.
Alles siis suunas Hitler põhijõud Moskva vallutamiseks. Linn ei suudetud küll vallutada, kuid võeti piiramisrõngasse.
Leningradi blokaadis suri nälga üle 640 000 inimese.
Septembri lõpus asusid Sks väed Moskva all otsustavale pealetungile, jõudes detsembri alguseks pealinnast mõnekümne km kaugusele.
Kuid Sks vägede edasiliikumine muutus aga järjest vaevalisemaks:

läbimatuks muutunud teed;

talvekülmad;

kurnatud sõdurid, kes olid ilma talvevarustuseta;

Punaarmee oli esimesest ehmatusest toibunud ning tugevnenud;

sõja algul pea kaotanud Stalin oli taas teovõimeline.
Sõda kuulutati Suureks Isamaasõjaks.
6. detsembril 1941 alustas Punaarmee Moskva all vastupealetungi.
Ilmastikuolud olid väga rasked, Sks üksused kandsid suuri kaotusi ja löödi tagasi.
Läks palju vaeva, et olukorda stabiliseerida ning Punaarmee pealetungi peatada.
Hitleri välksõjaplaan oli läbi kukkunud.
Saksamaa pealetung idarindel 1942. aastal
Tagasilöök Moskva all ei löönud sakslasi siiski veel rivist välja.
Suve saabudes pani Sks armee end taaskord maksma.
Hitler otsustas anda pealöögi rinde lõunaosas, lootes nii läbi lõigata Volga jõe ning vallutada Kaukaasia naftaväljad.
Punaarmee üritas omakorda teha Harkovi all rünnakut, mis lõppes katastroofiga. Palju üksused hävitati.
Kui Volga ja Kaukaasiasse oldi pärale jõutud, nõudis Hitler juba suurima linna Stalingradi vallutamist. Punaarmee andis vägeva vastupanu, kuid olid siiski sunnitud taanduma.
Sakslased tungisid edasi ka Kaukasuses, Elbrusele heisati Saksa sõjalipp. See oli Sks ja tema liitlaste edu haripunkt.
Stalingradi lahing
1942. aasta novembriks oli enamik Stalingradist sakslaste kontrolli all. Punaväe kätte oli käänud vaid väikene kaldariba Volga ääres.
Punaarmee valmistas oma jõud ette, et rünnata Rumeenia ja Ungari üksuseid, kus olid madalama võitlusvõimega. Saksa luure küll hoiatas Hitlerit selle eest, kuid Hitler, kes oli vaimustuses Stalingradi vallutamisest , ignoreeris hoiatusi.
19. novembril 1942 alustasid Nõukogude väed vastupealetungi ning piirasid Sks 6. armee. Hitler ei lubanud piiratavatel rõngast läbi murda ja lubas neid varustada õhust. See ebaõnnestus, hiljem ka katse piiramisrõngast läbi murda.
Lahingud Stalingradi all kestsid veel 2 kuud ning lõppesid
2. veebruaril 1943.
Sakslased kapituleerusid. Kaotasid ligi 300 000 meest ning palju sõjatehnikat. Oli saanud hoobi, millest ei suutnud toibuda.
Sakslaste lüüasaamine Aafrikas
Tagasilöögi said sakslased ka Aafrikas, kus Rommel oli 1942. aasta sügiseks jõudnud Suessi kanali vahetusse lähedusse. Sellega oli Sks jõud ammendatud .
Kontroll Vahemere üle oli läinud vastase kätte, kes lasi merel põhja järgemööda Sks varustuskaravane.
Briti vägede varustamine see-eest paranes, mis võimaldas neil koondada Rommeli vastu ülekaalukad jõud.
Novembris 1942 läksid Briti väed El-Alameini all pealetungile ning paiskasid Rommeli üksused tagasi, surudes Sks-Itaalia väed Tuneesiasse.
Samal ajal maabusid Marokokos ja Alzeerias USA väed ja võtsid Sks-Itaalia üksused piiramisrõngasse.
Mais 1943 oli Sks väed alistatud ning lahingud Põhja-Aafrikaso lid lõppenud.
Kurski kaar
1943. aasta suveks olid sakslased küll nõrgenenud, kudi mitte murtud.
Hitler lootis nagu 1942. aastalgi, et tal õnnestub uuesti edu haarata ja pealetungile minna. See oli eksitus .
Jõudude vahekord oli Punaarmee kasuks.
5. juulil 1943 suutsid sakslased küll edasi liikuda , kuid kandsid seejuures suuri kaotusi. Nad olid välja kurnatud. Punaarmee tõrjus nad tagasi.
Vene vägede ülekaal sai järjest selgemaks.
Itaalia väljalangemine sõjast
Sakslased ei olnud saanud kaotusi vaid idarindel.
USA ja Briti väed korraldasid dessandi Sitsiiliasse ja maabusid seejärel 3. septembril 1943 Itaalias.
Mussolini populaarsus kahanes, ta kõrvaldati võimult. Uus valitsus tahtis vaherahu . Tuli aga Sks eriüksus, kes vabastas Mussolini ning seadis ta Põhja-Itaalias võimule.
Liitlasriigid said, mis tahtsid – nad tõrjusid Itaalia maailmasõjast välja.
Punaarmee suurpealetung idarindel 1944. aastal
Idarindel algas 1944. aastal Punaarmee rünnakutega nii põhja- kui ka lõunatiival.
Põhjas murti Leningradi blokaad , kuid Narva all pandi punaväe edasitung seisma kauemaks kui pooleks aastaks.
Suurem oli edu Ukrainas, jõudes Rumeenia piirini.
22. juunil 1944 algas NSVL vägede pealetung sakslaste tsentri vastu.
Hitler oli taandumise keelanud, mis võimaldas punaväel Saksa üksused ümber piirata.
Punaarmee tungis edasi Poolasse, liikudes Varssavi poole. Poolas tekkis ülestõus, mis suruti maha.
Väegrupp Mitte sai purustatud . Tekkis võimalus anda hoop ka Nordile.
Sakslased taandusid Balti riikidest, tõmbusid nn Kuramaa kotti .
Punaarmee ründas suurte jõududega Soomet. 1944. aasta septembris sõlmis Soome NSV Liiduga vaherahu ja väljus sõjast.
Ring Sks ümber tõmbus koomale. 1944. aasta sügisel okupeeris Punaarmee Rumeenia ja Bulgaaria , Jugoslaavia .
Sõjast üritas väljuda Ungari, kuid Saksa väed okupeerisid selle ja kukutasid seadusliku valitsuse.
Normandia dessant
Punaarmee edu idarindel soodustas asjaolu, et Hitler pidi kogu 1944. aasta hoidma suure osa üksustest Prantsusmaal, oodates liitlasvägede dessanti.
Hitler tahtis selle kiirelt purustada ja paisata kõik jõud idarindele.
6. juunil 1944 maabusid lääneriikide sõjajõud Normandias.
Saksa väejuhatus ei suutnud piisavalt kiiresti reageerida. Saksa kaitse varises suve lõpuks kokku.
Liitlastel oli ülekaal õhus – 11 000 lennukit Sks 500 vastu.
25. augustil 1944 vabastasid liitlasväed Pariisi.