II maailmasõja sõjasündmused, Barbarossa (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

10

docx

Sõjasündmused 1941-1945

SÕJASÜNDMUSED 1941 - 1945 SISUKORD 1. SÕDA SAKSAMAA JA NSV LIIDU VAHEL Teise maailmasõja algul tegutsesid Saksamaa ja NSV Liit üksmeeles, kuid peagi tekkisid nende vahele lahkhelid. 1940. aasta lõpul kinnitas Hitler sõjaplaani NSV Liidu vastu ja andis selle nime plaan Barbarossa. Plaani kohaselt pidid Saksa väed Punaarmee üksused kohe sõja algul sisse piirama ja purustama, laskmata neil Venemaa sügavustesse taanduda. Sõjaks Saksamaaga valmistus ka NSV Liit. NSV Liidu sõjaplaan oli justkui Barbarossa peegelpilt: tugevate õhurünnakute saatl tuli Saksa väed kohe algul sisse piirata ning hävitada. Stalin alahindas Hitlerit, ta ei kuulanud hoiatusi Saksamaa eelseisvast rünnakust ega andnud käsku selle tõrjumiseks. Sakslaste hoop tabas Punaarmeed ootamatult. 22

Ajalugu

6

doc

II maailmasõda

Stalin pidas kogu suve Prantsusmaa ja Inglismaaga läbirääkimisi, luues samal ajal salakontakte Hitleriga. Stalinil oli vaja uut maailmasõda ja et keegi seda alustaks. 23.august 1939 sõlmiti Moskvas Molotovi-Ribbentropi pakt (mittekallaletungileping). Salajane lisaprotokoll, kus Ida-Euroopa ära jagati. NSVL sai: Soome, Eesti, Läti, Bessaraabia, Ida-Poola. Saksamaa sai: Leedu (hiljem siiski NSVL-le), Lääne-Poola. Teise maailmasõja algus 1939-1941 MRP-ga sai Hitler vabad käed Poola ründamiseks. Hitleri käsul organiseeriti Saksa-Poola piiril provokatsioone. Süüdistades Poolat Saksamaa ründamises tungis Hitler 1. sept. 1939 Poolale sõda kuulutamata kallale. 3. sept kuulutasid Prantsusmaa ja Suurbritannia Saksamaale sõja, kuid tegelikult veel sõtta ei sekkunud. Saksa armee tugevam Poola omast. 17. sept tungis ka NSVL Poolale kallale, hõivates Ida-Poola. 6.okt sõjategevus lõppenud

Ajalugu

7

odt

Teine Maailmasõda

Teine MS II Maailmasõja põhjused ·poliitilised ·majanduslikud ·ideoloogilised 1)Rahulolematus Versaille rahulepinguga (Saksamaa rahulolematus) Rahvasteliit ei tulnud toime rahu tagamisega (sõjaliste tülide lahendamine) Lääneriikide lepituspoliitika Saksamaa suhtes NSV Liidu plaan laiendada kommunismivõimu 2)Saksamaa vajadus kolooniate järele, tooraine ja turu allikad Saksamaa vajadus sõjatööstuse arenguks NSVL soov tugevdada sõjaväge materiaalselt 3)Saksa rahva vajadus eluruumi järele

Ajalugu

8

doc

II Maailmasõda

Suure vaevaga suudetakse rõnnak peatada ja olukord stabiliseerida. Hitleri välksõja plaan kukub läbi. 29 suvel toibuvad sakslased ja Hitler nõuab Stalingradi vallutamist. 30 19. nov 1942 Stalingradi lahing : kestab kaks kuud, sakslased kaotavad ligi 300 tuh. meest ja arvukalt sõjaehnikat, armee saab tugeva hoobi. jõudude vahekord muutub venelaste kasuks, ka 1943 ei suudeta initsiatiivi haarata. 31 Kurski lahing 1943. aasta suvel. See oli II maailmasõja suurim tankilahing. NSVL võitis. 32 1944 murrab punaarmee läbi Leningradi blokaadi, tungitakse Poola, kus lastakse sakslastel seal tekkinud vastupanuliikumine maha suruda, et siis panna Poolas võimule endale sobiv valitsus.1944 jõutakse juba ida-Preisimaa piirini, okupeeritakse Rumeenia ja Bulgaaria, sakslaste väed lüüakse välja ka Jugoslaaviast. 33 1945. jaanuar Nõukogude Liidu väed jõuavad Saksamaa pinnale. Suur

Ajalugu

3

doc

II maailmasõda

Eesti poliitikutele oli see äärmiselt ebameeldiv leping. 1936.a sisenesid Saksa väed Reini demilitariseeritud tsooni. Pärast 1936.a oli Saksamaale selge, et tema liikumist ei peata Euroopas rahvusvaheliselt tunnustatud suurriigid. 1936.a sõlmisid Sakasmaa ja Jaapan Komiterni vastase pakti. Hiljem liitus ka It. Puhkes Hisp. Kodusõda, selles sai kuulsaks kindral Franko. Hisp kodusõjas osalesid praktiliselt kõik Euroopa suurriigid. Seda peetakse II ms proovieksamiks. Teise maailmasõja algus 1939-1941 Saksamaa vallutused Euroopas - 1937.aastal tungib Saks. Austriasse. Seda nimetati Anslussiks. Sõjaplaan Otto. Sakasamaa soovis sõlmida Austriaga ühe lepingu (mida mul ei ole kirjas:P). Hitler totus Austria natsiparteile. 9.märtsil korraldati Austrias referendum Saksamaaga ühnemise küsimuses. Selle tulemusena 13.märts 1939 lakkas A riik olemast ja hakkas kandma nime Ostmark.

Ajalugu

8

doc

II maailmasõda - õppematerjal

vaim oli murtud. · 22. juuni 1940 Compiegne'i vaherahu Sks ja Pr vahel => Põhja- ja Kesk-Pr moodustasid okupeeritud tsooni; Lõuna-Pr kehtestati nn iseseisev Vichy valitsus (juhiks marssal Petain). Alistumist mittetunnustav kindral Charles de Gaulle lõi Inglismaal liikumise Vaba Prantsusmaa ning jätkas võitlust Hitleri vastu. Nõukogude-Sks sõda ( 22. juuni 1941 ­ 9. mai 1945 NL Suur Isamaasõda) Osapoolte plaanid: · Barbarossa plaan - Saksa väe edasitungimine pidi toimuma kolme kontrolljoone saavutamise kaupa. Aasta lõpuks oli plaanis vallutada Moskva, Leningrad ja Nõukogude Liidu tööstuslik süda - Donetsi söebassein. Eesmärgiks Punaarmee võimalikult ulatuslik purustamine. · Groza plaan ­ algseks osaks koostöö Sks-ga,et hoida teda sõjas Eur riikidega + majanduslik ja sõjaline toetus. Teiseks osaks oli Sks armee sissepiiramine tugeva õhurünnaku abil (plan. 12

Ajalugu

3

docx

II MAAILMASÕDA, SAMMHAAVAL UUE SÕJANI,TEISE MAAILMASÕJA ALGUS 1939-1941. SÕJASÜNDMUSED 1941-1944

Itaalia oli alustanud sõda Kreeka vastu, kuid lüüa saanud. Hitler oli sunnitud sekkuma,et oma liitlast päästa. Saksamaa meelitas või sundis endaga liituma Ungari,Rumeenia ja Bulgaaria. Liitlaste toel ründas Hitler Jugoslaaviat,ning purustas ta.Aprilli lõpuks oli ka Kreeka vallutatud.Järgmisena asus ta võimu haarama Vahemerel, lootes võtta Inglastelt Malta ning Kreeta. 20.mail 1941 ründasid Saksa langevarjuüksused Teise maailmasõja suurimas õhudessantoperatsioonis Kreetat, inglased sunniti taanduma, kuid Malta jäi alistamatuks. Sõjategevus maailmasõja teistel rinnetel 1940.a Sept alustas Itaalia rünnakut Egiptuse ( briti vägedega mehitatud ) vastu. 7.dets 1949 alustasid Inglased Aafrikas vastupealetungi ning lõid Itaalia üksused täielikult puruks. Hitler pidi tulema Mussoliinile vastu ja saatis Itaalia kaitseks Aafrikasse Aafrika korpuse, eesotsas E.Rommel ( Kõrberebane)- suruti Inglise üksused tagasi

Ajalugu

4

doc

II ms

1940 aasta nov toimusid läbirääkimised Hitleri ja Ribbentropiga. Saksa poolt häiris, et Molotov rõhutas Moskva huve Läänemere ääres. Hitler soovitas NSVL-il rohkem huvi tunda Afganistani ja Pärsia lahe vastu. Molotov ei kuulanud. Moskva tahtis Soome suhtes vabu käsi, Berliin aga toonitas, et Soomes peab säilima status quo. Sakslastele ei meeldinud ka Põhja-Bukoviina liitmine NSVL-i poolt. 18. dets.1940. allkirjastas Hitler Barbarossa. Saksamaa asus tihendama sidemeid ka liitlastega. 27. sept. 1940 kirjutas ta koos Itaalia ja Jaapaniga alla kolmikpaktile. Selles kohustuti üksteist igati abistama. Samal sügisel liitusid kolmikpaktiga Ungari, Rumeenia ja Slovakkia, järgm kevad Bulgaaria. 22. juunil 1941 ületasid Saksa üksused NSVL piiri. Lisaks saksamaale kuulutasid NSVL-e lähipäevadel sõja ka Rumeenia, Itaalia, Slovakkia, Soome ja Ungari. Enne Barbarossa plaani täideviimist

Ajalugu

Kommentaarid (0)