II maailmasõda (0)

Poola purustamine
MRP-ga sai Hitler vabad käed Poola ründamiseks. Sõjaplaan rajanes veendumusel, et Poola õnnestub purustada enne, kui lääneriigid jõuavad oma jõud mobiliseerida. Hitleri käsul organiseeriti Saksa-Poola piiril provokatsioone. Süüdistades Poolat Saksamaa ründamises, tungis Hitler Poolale 1. septembril 1939 sõda kuulutamata kallale. 3 sept. 1939 kuulutasid Prantsusmaa ja Suurbritannia Saksamaale sõja. Võrreldes Poola armeega polnud Saksamaa sõjavägi mitte ainult suurem, vaid ka parem. Poola ratsaväe vastu panid sakslased tankid ., Poola lennuvägi hävitati juba esimesel päeval. Poola armee üritas taanduda maa idaossa, kuid 17. sept. 1939 tungis Poolale kallale ka NSV Liit, hõivates Ida-Poola. 6. oktoobriks oli sõjategevus lõppenud. Saksa ja NSV Liidu väed pidasid ühise võiduparaadi: Poolat polnud enam. 1939. aasta novembris ründas NSV Liit MRP-le tuginedes Soomet, 1940. aastal võttis Rumeenialt ära Bessaraabia.
Välksõda läänes
Samal ajal Taani ja Norra vallutamisega oli Hitler viimas lõpule ettevalmistusi välksõjaks läänerindel. Saksa vägedel anda esiteks löök Belgia ja Hollandi pihta, meelitades nii Prantsuse-Inglise põhijõud Belgiasse. Tegelikult pidid Saksa armee põhijõud hõivama Luksembrugi, tungima üle Ardennide, mööduma Maginot´ liinist ja jõudma lääneliitlaste põhijõudude selja taha, et need ühe hoobiga purustada. 10. mail 1940 ründasidki sakslased Belgiat ja Hollandit. Prantsuse ja Briti armee polnud 1940. aasta suvel veel sõjaks valmis, ning langes Hitleri ülesseatud lõksu.
Sakslaste edu õhutas sõtta astuma ka Itaaliat, mille sõjaline panus jäi väikeseks. Prantsusmaa sõjajõud üritasid sakslastele küll veel vastupanu osutada, kuid nad ei saanud enam väga hakkama. 22. juunil 1940 sõlmiti taas Compiegne´i metsas Saksa ja Prantsusmaa vahel vaherahu . Kaks kolmandikku Prantsusmaad, sh Pariis, sattus Saksa okupatsiooni alla. Okupeerimata lõunaosas moodustati saksameelne nn Vichy. Alistumist mittetunnustav kindral Charles de Gaulle lõi Inglismaal liikumise Vaba Prantsusmaa ning jätkas võitlust Hitleri vastu.
Sõjategevuse algus Saksamaa ja NVS Liidu vahel
22 juuni 1941 ületasid Saksa väed NSV piiri. Saksa armee oli jagatud kolmeks väegrupiks: Nord pidi liikuma üle Baltikumi Leningradi peale, Mitte piirama Valgevenes asuvaid punaarmee üksuseid, Süd vallutama Ukraina . Koos Saksamaaga alustas NSV vastu sõda Rumeenia , nats hiljem liitusid Itaalia, Soome, Slovakkia & Ungari. Algul läks kõik plaanipäraselt – sügiseks olid sakslased vallutanud Baltikumi, Valgevene + suure osa Ukrainast. Punaarmeel palju kaotusi(3,5 milj. Meest). Hitler hakkas kõhklema, ründas Moskva asemel Kievit. Siis üritasid jälle Moskvaga õnne. Leningradi blokaadis(sakslased piirasid linna) suri nälga ca 600 000 inimest. Siis liiguti jälle Moskva suunas aga kõik oli mega raske sest meestel oli külm(polnud talvevarustust) ja üleüldse olid kõik väga väsinud. Stalin haaras võimalusest ning tõi Siberist ära mingid mehed kes Hitleri mehi nahutama hakkasid. 6 dets 1941 alustas punaarmee moskva all vastupealetungi.
Stalingradi lahing
sakslased olid keskendunud idarindele. 17. juunil 1942 algas Stalingradi lahing, mida hiljem on hakatud lugema II ms pöördepunktiks, kuna lahing lõppes Saksa vägede sissepiiramise ja allaandmisega. Pärast Stalingradi lahingut asus Punaarmee rünnakule,sundides sakslased taganema.
Kurski lahing (4. juuli 1943 – 23. august 1943) oli lahing Idarindel II ms ajal. Algas 4. juulil sakslaste pealetungiga, mille eesmärgiks oli vallutada Kurski linn ning võtta linnast lääne pool asuvad Punaarmee väeüksused piiramisrõngasse. Pealetung ebaõnnestus ning kuu lõpus tuli sakslastel asuda kaitsele.
Punaarmee suurpealetung idarindel 1944
Põhjas murti läbi Leningradi blokaad. Suuremat edu saavutati Ukrainas jõudes välja Rumeenia piirini. 22 juuni 1944 algas NSV vägede pealetung sakslaste tsentri vastu. Punaarmee liigus edasi Poolasse, poola alustas vastupanuliikumise ülestõusu.
Punaarmee purustas Mitte, siis tahtsid lüüa ka Nordi. Sakslased pidid Eestist, leedust ja Lätist kaduma. Siis rünnati Soomet murdes läbi Mannerheimi liini. Soome sõjajõud jäid purustamata ning 1944 sõlmiti Soome-NSV rahulepingu.
Punaarmee okupeeris veel Rumeenia, Bulgaaria ja Jugoslaavia . Sõjast üritas väljuda ka Ungari kuid sakslased okupeerisid selle ning kukutasid valitususe.
Totaalne sõda
II maailmasõda kujunes juba algusest peale totaalseks sõjaks: selles olid pmst sunnitud osalema kõik sõtta haaratud riikide kodanikud. Eriti raskeks kujunes nende inimeste olukord, kelle kodumaa oli okupeeritud. Pärast maa vallutamist sai tavaliselt võimule valitsus mis koosnes võõra võimuga koostööd tegevatest inimestest (kollaborandid) Selliseid tegelasi leidus kõikides riikides. Tavaliselt põhjendati seda käitumist oma maa ja rahva huvide eest seista. Tegelt aidati kaasa totalitaarsete režiimide kuritegudele. sõja lõpul langesid kollaborandid üldise hukkamõistu alla, neid vahistati, silmapaistvamad hukati.
Aktiivsete kollaborantide osakaal polnud suur, väike oli ka vastupanuliikumises osalejate arv. Enamik inimesi jäi toimuva suhtes passiivseks. Nii ei leidnud võõra võimu surve alla sattunud inimrühmad(nt juudid ) piisavalt toetust ja abi.
Eriti keeruliseks muutis otsustamise asjaolu, et võideldes ühe totalitaarse suurvõimu vastu, tuli demokraatlikel lääneriikidel kasutada teise totalitaarse suurvõimu abi. Mitmed riigid olid nt sunnitud võitlema võõraste ideede eest
Paljudes maades tõi sõda naistele erilisi kannatusi. Neile langesid osaks „ etniline puhastus“, massilised vägistamised ning muu vägivald. Nii aitas II maailmasõda ühelt poolt kaasa naiste iseseisvumisele.
Totaalse sõja osaks oli ka rassism (eriti tolitaarsetes riikides), Nt USA koonduslaagrites jaapani päritolu kodanikud.
Üritati pageda sõjas neutraalseks jäänud riikidesse.(juudid hoidsid enda pappi sveitsis näiteks)
„ Uus kord“
1942.a suveks oli Saksamaa ja Itaalia võimu alla langenud 12 Euroopa riiki, kus kehtestati range okupatsioonirežiim, majandus ja ressursid pandi teenima Saksa sõjamasinat. Kohe kui arvati et keegi on selle vastu rakendati terrorit. Okupeeritud NSV Liidu alad jagati kaheks riigikomissariaadiks: Ostlandiks + Ukrainaks. Mitmed rahvad olid lootnud, et Saksamaa toetab nende iseseisvuspüüdlusi(valesti arvasid, hitler huias)
Vene sõjavange vihkasid sakslased eriti räigelt, esimesel sõja-aastal võetud miljonitest vangidest suri enamik nälga ja haigustesse + neid kasutati orjatöödel Saksa tööstusettevõtetes. Hiljem üritas Hitler venelased Stalini kaela ässitada aga ei tulnud midagi välja sest suhted olid nii halvad juba. Sakslased rikkuda oma suhted ukrainlastega, kelle iseseisvuspüüdlusi nad ei tunnustanud.
Holokaust
Eriti jõhkralt käitusid sakslased juutidega. Nende massilise mõrvamisega alustati idasõjakäigu algul. jaanuaril 1942 Wannsees toimunud nõupidamisel langetati otsus transportida kõik Euroopa juudid itta, kus algas nende hävitamine Oswiecimi, Maidaneki jt surmalaagrite gaasikambrites. Hiljem laienes sakslaste hävitustöö Ungarisse, Itaaliasse ja teistesse okupeeritud riikidesse. Ungaris rahvusvaheliste abiorganisatsioonide esindajana tegutsev krahv Wallenberg üritas juute sakslaste käest välja osta ning päästis tuhandeid inimesi. Kui Punaarmee Ungari vallutas, arreteerisid Nõukogude julgeolekuorganid Wallenbergi ja ta kadus teadmatusse. Juute tapeti sõja lõpuni. Kokku hukkus juutide holokaustis ca 6 milj.
Teise maailmasõja tulemused:
8.mail Euroopas Saksamaa ja 2.septembril 1945 Aasias Jaapani kapitulatsiooniga lõppenud II Ms hukkus ca 55 milj, haavata sai 35 milj + ca 3 milj inimest jäi teadmata kadunuks .
- Sõja ohvrite hulgas kasvas tsiviilelanike osakaal (põhjuseks massirepressioonid,holokaust, strateegiline pommitamine, aatomipommirünnakud jne).
- Sõjakulusid on hinnatud 1500 miljardile dollarile.
- Kiirenes teaduslik-tehniline areng.
- Muutus Euroopa poliitiline kaart – likvideeriti enne Teist maailmasõda eksisteerinud riike (nt Eesti, Läti, Leedu) ning nihutati oluliselt riigipiire Euroopas ja teistel mandritel.
Jalta konverents 1945
1945 veebruaris , võtsid osa Stalin, Roosevelt ja Churchill . Seal kooskõlastati Saksamaa purustamine ning sõjajärgne maailmakorraldus. Määrati kindlaks Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni asutamiskonverentsi aeg ja koht( 1945 aprill San Francisco ). Konverentsi viimasel päeval kirjutasid osalejad alla ÜRO põhikirjale, jõustus 24. oktoobril 1945.
Saksamaa purustamine 1945
kevadtalvel alustati Saksamaa lõplikku purustamist . Selleks ajaks oli riik jäänud ilma liitlastest ning võimsad õhurünnakud purustasid Saksa linnu. Aprillis alistusid Itaalias viimased Saksa üksused. Samal kuul kohtusid NSVL ja lääneliitlaste väed Jalta konverentsil määratud joonel – Elbe jõel. 7. - 8. mail 1945 kirjutasid Saksa ülemjuhatuse esindajad (Hitler oli selleks ajaks enesetapu teinud) alla Saksamaa tingimusteta kapituleerumise aktile. Järgnevatel päevadel purustas Punaarmee viimased Saksa üksused Tšehhis. Sõda Euroopas oli lõppenud. Saksamaa jagati Suurbritannia, Prantsusmaa, USA ja Nõukogude Liidu vahel okupatsioonitsoonideks ning Berliin neljaks sektoriks.
Potsdami konverents
(1945. a juuli-august) H.Truman, Stalin ja Churchill arutati: Saksamaa sõjajärgse korraldamise küsimuse määrasid kindlaks poliitilised ja majanduslikud põhimõtted Saksamaa sõjaaegsete liitlaste kontrollimiseks saavutasid kokkuleppe anda sõjaroimarid rahvusvahelise kohtu alla esitasid Jaapanile ultimaatumi tingimusteta kapituleerumise nõudega.
Jaapani purustamine
USA jätkas vastaste hõivatud alade tagasivallutamist. Ehkki Jaapani olukord oli lootusetu, ei nõustunud ta kapituleerumisega. Seepeale otsustas USA kasutada tuumapommi, mis heideti kahele Jaapani linnale – Hiroshimale ja Nagasakile. 260 000 inimest sai surma ning jaapanlaste vastupanu oli murtud . Nõukogude väed tungisid Mandžuuriasse ja Koreasse, purustades Jaapani miljonilise armee. Pärast seda olid juhid nõus tingimusteta alla andma. 2. septembril 1945 allkirjastasid Jaapani ning USA esindajad Ameerika sõjalaeva Missouri pardal Jaapani kapitulatsiooniakti . II ms oli ametlikul lõppenud.

Pariisi rahukonverents 1946- 1947.a. veebruaris.
Kirjutati alla rahulepingud Itaalia, Ungari, Rumeenia, Bulgaariaga ja Soomega .
Soome – loovutas NSV Liidule Karjala, Itaalia – kolooniad, Rumeenia – Bessaraabia ja Bukoviina , Tsehhoslovakkia – Ruteenia
II ms tagajärjel Balti riigid: Eesti, Läti, Leedu läksid taas NSV Liidu koosseisu
Saksamaaga rahulepingut ei sõlmitud - Saksamaa lõhenes. Saksamaad idaalad okupeeris NSV Liit.
NSV Liidu mõjusfääri läksid: Tsehhoslovakkia, Poola, Ungari, Jugoslaavia,Albaania
Jaapaniga sõlmisid võitjariigid 8 sept 1951 San Franciscos rahu.
Nürnbergi protsess 1945-1946
Pärast sõja lõppu korraldati Saksamaal Nürnbergis kohus sõjasüüdlaste üle; seda tehti vastavalt Potsdami konverentsi otsusele. sõjaroimarid astusid Rahvusvahelise Sõjatribunali ette, süüdistati vallutussõdade pidamises, sõjaroimades ning kõige rängemates inimsusevastastes kuritegudes. Nürnbergi protsessiga algas Euroopa puhastamine natsismist ja fašismist. Nõukogude Liidus peeti kohut vaenlasega koostööd teinute üle, kuid umbusaldati ka neid, kes olid saatuse tahtel jäänud Saksa okupatsiooni alla. Eriti puudutas see Ida-Euroopa neid alasid, mis NSV Liit oli Teise maailmasõja ajal vallutanud. Rahvusvahelise sõjakohtu alla anti ka hulk Jaapani riigijuhte, keda süüdistati vallutussõdade ettevalmistamises ja pidamises.