50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 5 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-02-26
Kuupäev, millal dokument üles laeti
64 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
crazyplix14
Õppematerjali autor
24 Balti riikide okupeerimine ja annekteerimine. Eesti-Läti-Leedu blokeerimine 1940, riigid on kaotanud iseseisva riigi tunnused, ametisse määratakse uus valitsus. 1940. Balti riikide annekteerimine (liitmine NSVL-ga) Sõjategevus Sx-ga (1941 1945): 25 22. juuni 1941 Sx väed ületavad NSVL piiri (Suur Isamaasõda) 26 Venemaa vastu alustavad sõda ka Rumeenia, Itaalia, Soome (Jätkusõda), Slovakkia ja Ungari 27 NSVLi tähtsuselt teine linn, Leningrad, oli sakslaste poolt ümberpiiratud 1941. aasta sügisest 1944. aasta jaanuarini nn. Leningradi blokaad. 28 Punaarmee kannab tohutuid kaotusi(ainuüksi vangi langes 3,5 mln meest), kuid esimesest ehmatusest toibunud, tugevneb, samal ajal kui sx edasiliikumine muutub raskemaks. 6. dets 1914 alustab Punaarmee Moskva all vastupealetungi. Suure vaevaga suudetakse rõnnak peatada ja olukord stabiliseerida
4) MRP Molotov-Ribbentropi pakt. Nõukogude Liidu ja Saksamaa mittekallaletungileping. Jagas Euroopa NSVL-i ja Saksamaa vahel ära. 5) Atlandi harta W.Churchill'i ja F.D.Roosevelt'i vaheline Hitleri-vastase koalitsiooni leping. 14.august 1941. 6) Teherani konverents 28.nov 1.dets 1943. a) Stalin, FDR, Churchill. b) Lääneriigid ei kavatse NL-ga Baltikumi pärast sõdida. c) Teine rinne avatakse Lääne-Euroopas. d) NL lubas aidata Jaapanit purustada. 7) Jalta konverents 4.-11. veebruar 1945. a) Veelkord tunnustati NL-i 1941.aasta piiri(sh. Poola) b) Saksamaa jagamine pärast sõda okupatsioonitsoonideks. c) ÜRO asutamine. 8) Talvesõda sõda Soome ja NSVL-i vahel. 30.nov 1939 12.märts 1940. Soome võit.
IDA RINNE: 1939: · 1. 09. 1939 Saksamaa tungib Poolasse. 6. 10ks Poola riik lakkab eksisteerimast. · 3. 09. 1939 Pr. & S.Br kuulutavad S.-le sõja. · 17. 09. 1939 NSVL hõivab I-P. · 28.09 Eesti kirjutas Moskvas baaside lepingule alla · 5.10 - Läti kirjutas baaside lepingule alla · 10.10 - Leedu -´`- · 18. 10 - Punaarmee asus vägede paigutamist Eestisse · Nov. 1939 NSVL ründas Soomet, Talvesõda. Soome osutas oodatust suuremat vastupanu, Mannerheimi liinist ei suudetud läbi tungida. 1940: · 12. 03 NSVL sõlmib Soomega vaherahu. · 17. 06 NSVL on okupeerinud täielikult Balti riigid. · 21. 06 Eestis töörahva meleavaldus nõudes uue valitsuse sisse seadmist · 14.-15. 07 Balti riikide parlamendivalimiste lavastus NSVL poolt. · 3.-6. 08 Balti riikide sotsialistlikeks vabariikideks kuulutamine ja NSVLi koosseisu liitmine. · NSVL võtab Rumeenialt ära Bessaraabia 1941: · 22. 06 tungis S NSVLi (v�
Tulemused: sõlmiti vaherahu 19.septembril 1944. Kes kellega II maailmasõjas sõdis? Saksamaa - NSV Liit, Jaapan - USA, Prantsusmaa+Suurbritannia Saksamaa, Saksamaa Poola, NSV Liit Poola. Atlandi harta 14. aug. 1941 Sõlmiti USA ja Suurbritannia vahel. Sõnastati sõja eesmärgid ja süjajärgse korralduse põhimõtted. Konverentsid: TEHERAN 1943. Stalin, Roosevelt ja Churchill nõudsid Saksamaalt tingumusteta kapitulatsiooni. Lepiti kokku sõjapidamises otsustati avada teine rinne ja see, et NSV Liit astub sõtta Jaapani vastu. JALTA veebruar 1945. Osalesid Stalin, Churchill ja Roosevelt. Kooskõlastatus Saksamaa lõpliku purustamise ja sõjajärgse maailmakorralduse plaanid. Määrati kindlaks ÜRA asutamiskonverentsi aeg. POTSDAM juuli-aug 1945. Osalesid Truman, Stalin ja Churchill. Arutati Saksamaa sõjajärgse korraldamise küsimusi (denatsifitseerimine, demokratiseerimine, demonteerimine, demilitariseerimine). Otsustati saata sõjaroimarid kohtu alla
Demokraatia asendumine diktatuuriga. Versailles süsteemi kuid, samal ajal olles mestis ka Hitleriga. MRP(1939)-saksa ja NSV kokkuvarisemine. 1935 tühistas saksamaa ühepoolselt versailles mittekallaletungipakt. Lisaprotokolliga jaotati ida-euroopa ära. See lepingu, kehtestas sõjaväekohustuse, moodustas lennuväe ja pakt tähendas uut maailmasõda. sõjalaevastiku, lääneriigid olid järeleandlikud. Saksa oli veel nõrk -sõdivad pooled –teljeriigid ja liitlased; muudatused selles ning kui teised riigid poleks ainult protestiga piirdunud, oleksid osas; hitlerivastane koalitsioon ja konverentsid- saksa väed taandunud. Samuti astus saksamaa välja rahvaste Teheran,Jalta ja Potsdam:millal=aasta ,kes ja mida otsustati liidust ning loobus locarno lepingu täitmisest. Teine agressor oli 1
Eesmärk: rünnata Poolat. Pärast I MS anti Poolale Poznani ja Gdanski piirkond, mis võeti ära Saksamaalt (Poola koridor). Seekord otsustasid lääneriigid Poolale sõjalist abi osutada. Lepingud ja paktid:1922 Rapallos Vene ja Saksa leping diplomaatiliste ja kaubanduslike suhete kohta. 1936 Sks ja Jp Kominterni vastane pakt(Antikomintern). Sellega liitusid hiljem veel mitmed riigid.1936 Pr+NSVL vastastikuse abistamise leping. MRP 23.08.1939 mittekallaletungileping NSVL+Sks; erapooletus kui teine mõne kolmanda riigiga sõtta astub; Sks oli paika pannud Poola ründamise aja ja tahtis teada NSVL seisukohta-Hitler oli nõus kokkuleppele jõudmise korral osa Poolast Venemaale andma; salaprotokoll, millega jagati Ida-Euroopa: Saksale Poola lääneosa ja Leedu, NSVL-le Poola idaosa, Eesti, Läti, Soome ja Bessaraabia (Moldova). Kasulikkus-Sks: võis julgelt rünnata Poolat, Vnm sai kergemini ka SB ja Pr vastu seista, Vnm jäi Sks vallutuste puhul neutraalseks. Vnm: võis laiendada läände
nov 1942 alustasid Nõukogude väed pealetungi ja piirasid sisse Saksa armee. Üritused varustada armeed, toiduga õhust ja murda sisse ebaõnnestusid. Lahingud kestsid mitu kuud veel ja 2. veebruar 1943 sakslased kapituleerusid. Sakslased kaotasid ligi 300 000 meest ning arvukalt sõjatehnikat. Sakslased said hoobi, millest nad toibuda ei suutnud. El-Alameini lahing: nov 1942 mai 1943. Suurbritannia ja USA väed sundisid Saksamaa-Itaalia väed alistuma.(Põhja-Aafrikas) Midway: 42 a teine pool, ameeriklased saavutasid võidu jaapanlaste üle, USA hakkas tasapisi vallutatud alasid tagasi võitma.( Vaikses ookeanis) Normandia dessant: 6. juunil 1944 avati liitlaste (USA, Inglismaa, Kanada, Poola) dessandiga Põhja-Prantsusmaal teine rinne. Saksa väed ei jõudnud piisavalt kiiresti reageerida ja suve lõpuks varises Saksa kaitse kokku. Koalitsiooni väljakujunemine: 14. augustil 1941 sõnastasid W. Churchill (Inglise peaminister) ja F. D. Roosevelt (USA president) Atlandi harta
võimaldanud vastavalt maailmarevolutsiooni ideedele allutada kogu Euroopa. Teiseks lepingu põhisuunaks oli kaotada puhverriikide tsoon Saksamaa ja Nõukogude Liidu piiride vahel. Selleks, et oleks võimalik rünnata Saksamaad, kui see on hõivatud Lääne-Euroopas ja keerab Nõukogude liidule selja. Samad huvid, kuid vastupidises suunas ja kaugemas perspektiivis olid ka Saksamaal. Vastavalt Molotovi-Ribbentropi paktile ja selle salajases lisaprotokollis kokkulepitule algas 1. septembril 1939 Teine maailmasõda, kuigi sellel ajal seda veel mujal kui Moskvas nii ei nimetatud. Läänemaailm nimetas seda SaksamaaPoola sõjaks. Samal päeval (1. septembril) pidi vastavalt lepingule ründama Poolat ka Nõukogude Liit, kuid Stalin teatas, et tema väed ei ole rünnakuks valmis. Kuna Nõukogude Liit ei rünnanud Poolat 1. septembril nagu vastavalt lepingule pidi, sai Saksamaast Teise maailmasõja vallapäästja ülejäänud maailma rahvaste silmis, mis oligi Moskva poliitika eesmärk.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid