Teine maailmasõda - põhjused, käik, tulemused (10)

Q: Miks jäädi NSVL alla?

Vastus leiad õppematerjalist: Teine maailmasõda - põhjused, käik, tulemused

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Miks jäädi NSVL alla?

TEINE MAAILMASÕDA
PÕHJUSED

Saksamaa soov kätte maksta Versille’i süsteemi eest - 1/8 Skms territooriumist läks naaberriikide käsutusse, kõrged reparatsioonid

Lääneriikide lepituspoliitika – 1930. aastate keskpaigas ja teisel poolel hakkasid Prantsusmaa ja Inglismaa ajama välispoliitikat, mis oleks pidanud maha rahustama Hitleri, et too uut sõda ei alustaks (nt anti Sksm käsutusse Tšehhoslovakkia sudeedisakslastega asustatud alad). Taoline poliitika aga andis Hitlerile hoopis julgust ja jõudu juurde, ta tundis ennast võimsana.

Majanduskriisi tagajärjel said paljude riikide etteotsa diktaatorid (nt Hispaania ), kelle eesmärgiks oli tihti uute alade vallutamine . Majandusraskustest tuldi sageli välja just tänu sõjatööstuse arendamisele.

NSVL soov viia läbi maailmarevolutsioon – Stalin soovis NSVL piire laiendada (sotsialismi ideede maailma viimine )

Rahvaste Liidu nõrkus – RL-il polnud otsustusmehhanismi ja puudusid ka sõjalised jõud

Jaapani soov saada Kaug-Ida valitsejaks
ALGUS
1. septembril 1939. aastal ründas Sksm Poolat (Sksm süüdistas Poolat enda ründamises)
3. septembril 1939. aastal kuulutasid SB ja Pr Sksm-le sõja („kummaline sõda“)
17. septembril 1939. aastal tungis Poolale kallale NSVL
POOLA VALLUTAMINE (september 1939)
1. septembril tungisid Sksm väed Poolasse ning Hitleri välksõjaplaan õnnestus täielikult – 2 ädalaga oli Poola armee purustatud . 17. septembril oli NSVL kord – võeti Lääne-Valgevene ja Lääne- Ukraina elanike vara „kaitse alla.“ Vägivallatseti: üle 200 000 Poola sõduri ja ohvitseri vangistati, neist 20 000 hukati Valgevenes Katõni asula lähedal, suurem osa saadeti Nõukogude vangilaagrisse; kannatasid ka tsiviilelanikud (süüdistati Nõukogudevastases tegevuses)
6. oktoobriks 1939 oli lakanud Poola riik eksisteerimast.
„KUMMALINE SÕDA“ (september 1939 – kevad 1940)
Lääne –ehk Prantsusmaa rindel valitses peaaegu täielik vaikus, Prantsuse-Briti sõjajõud ei võtnud ette ühtegi tõsisemat operatsiooni Sksm vastu
SOOME TALVESÕDA (30. november 1939 – 12. märts 1940)
NSVL soovis Soome nagu Balti riikidessegi viia oma baasid. Soomlased sellega ei nõustunud. Seetõttu süüdistas NSVL neid selles, et tolle suurtükivägi olevat tulistanud Nõukogude vägesid (konflikt lavastatud) ja nüüd NSVL ütles lahti riikidevahelisest mittekallaletungilepingust ning alustas Soome vastu sõda. Soomlased oli sõjas edukad , sõjaväe ülemjuhataja oli marssal Mannerheim. Nendele tulid appi ka mitmed välisriigid (26) oma vabatahtlikega (11500 neist 2000 eestlast). Sõda lõppes 12. märtsil 1939. a, mil sõlmiti Moskvas rahu:

Soomele jäi iseseisvus alles
NSVL sai Karjala maakitsikuse ja Hanko sõjaväebaasi

1940. a OLID ISESEISVUSE KAOTANUD
RIIK ISESEISVUSE KAOTAMISE AEG KELLELE KAOTATI LISA
Austria 13. märts 1938 Saksamaa anšluss
Tšehhoslovakkia 15. märts 1393 Saksamaa
Poola 6. september 1939 Saksamaa ja NSVL
Taani aprill 1940 Saksamaa
Norra aprill 1940 Saksamaa
Holland mai 1940 Saksamaa
Belgia mai 1940 Saksamaa
Luksenburg Saksamaa
Leedu 15. juuni 1940 NSVL
Eesti 17. juuni 1940 NSVL
Läti 17. juuni 1940 NSVL
Prantsusmaa 22. juuni 1940 Saksamaa
(2/3 Prantsusmaas Saksamaa okupatsiooni alla sh Pariis)
10. juunil 1940. aastal astus sõtta Itaalia (Sksm edu õhutas sõtta astuma ka Itaalia)
„LAHING INGLISMAA PÄRAST“
SB oli saanud 1940. aasta suveks ainus Sksm ja Itl vastu sõdiv riik.
Hitleri plaan Merelõvi – vaalutada meredessandiga Briti saared, et SB nõrgestada
16. juulil 1940 andis Hitler käsi SB Luftwaffe (oli eelis, sest lennukeid ja väljaõppega piloote oli rohkem kui inglastel) jõududega hävitada
Inglastel seevastu oli võrdväärne hävituslennuk Spitefire ja hea radarikasutus oskus; tšehhi, poola ja teiste sakslaste anastatud maade lendurid olid samuti SB poolel; vabatahtlikud USA-st.
Sksm ründas SB tööstuslinnu, sh ka Londonit. Naised ja lapsed viidi linnadest ära, et neid kaitsta.
Septembriks oli Luftwaffe kandnud sedavõrd suuri kaotusi, et Hiltler otsustas dessandi SB edasi lükata. Esimene tõsine kaotus Sksm-le II MS
KOL MIKPAKT
1940. aasta septembris
Sõlmijariigid: Sksm, Jaapan ja Itaalia Kolmikpakti
Kohustused:

kohustus üksteist igati aidata

kohustuti üksteist toetama juhul, kui neid ründab mõni suurriik (kedagi konkreetselt nimetamata), kellega nad ei ole sel hetkel sõjajalal.
Eesmärk:

Pakti üks peamisi eesmärke oli hoida USA II maailmasõjast eemal;

samas oli see oluline see ka Saksamaale, saavutamaks Jaapani näol teatud vastukaalu Nõukogude Liidule (kuigi Jaapan NSVL vastu 1941.a. sõtta ei astunud ).
Kolmikpaktiga liitus aja jooksul ka teisi riike:
Slovakkia (oli Sksm sõltuvuses), Ungari, Rumeenia , Bulgaaria (kartsid Moskvat; Rumeenia soovis tagasi saada Bessaraabiat) ja Soome (kättemaks NSVL-le)
BALKANI VALLUTAMINE
Oktoobris 1940. aastal ründas Itaalia Kreekat, kuid sai lüüa ja Mussolini palus seejärel Hitleri abi.

Hitler suutis Sksm võimu alla saada Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Jugoslaavia ja 1941. aasta aprilliks ka Kreeka
Hitler soovis ka võimu Vahemerel, selleks oleks pidanud ta vallutama nii Malta kui ka Kreeta . Kreeta vallutamisega saa Sksm hakkama, kuid Malta jäi alistamata

AAFRIKA VALLUTAMINE
1940. aastal alustati sõjategevust ka Põhja-Aafrika rindel – septembri ründas Itaalia Egiptust (SB koloonia), kuid ebaõnnestunult. Britid alustasid vastupealetungi ning tuli taaskord abi paluda Hitlerilt. 1941. aasta märtsis saadeti Egiptusesse Aafrika korpus, kelle eesotsas seisis väga võimekas väejuht Rommel (Kõrberebane).
SÕDA SAKSAMAA JA NSVL VAHEL
See, et Hitler läks Mussolinile Balkanile appi rikkus ära ta enese plaanid rünnata NSVL-tu 1941. aasta mais keskpaigas. Tegelik rünnak algas 22. juunil 1941. aastal – Saksamaa alustab sõda NSVL-ga. Sõjaplaani nimi oli Bararossa:
NORD - Leningrad
MITTE – Moskva
SÜD - Ukraina, Kiiev
Esialgselt olid rünnakud äärmiselt edukad:
NORD Kui Läti ja Leedu olid Hitleri väed purustanud pea vastuhakuta, siis Eestis suutis NSVL juba natukene vaenlastele vastulööke anda, mis polnud aga piisavad . Nõukogude võim moodustas hävituspataljoni, kelle eesmärgiks oli kõik mis muidu oleks vaenlase kätte jäänud enne purustada (tööstushooned, raudteed, talud ). Baltikumis ja Ukrainas võeti sakslasi vastu vabastajatena. Kuna osa vägedest viidi Moskva alla, siis valutada Leningradi ei suudetud – Leningradi blokaad – linn võeti piiramisrõngasse, nälga suri 640 000 inimest. Tallinn okupeeriti 28. augustil 1941. aastal
SÜD oli samuti edukas, sügiseks oli enamus Ukraina aladest vallutatud, k.a Kiiev
MITTE sattus ohu otsa, mida algusest peale kardeti – läbimatud teed
Miks jäädi NSVL alla?

Läbimatud teed ja talvekülmad

Sõdurite halb varustatud (talveriideid ei olnud) ja kurnatus

NSVL oli esimesest ehmatusest üle saanud ning suutis kaine mõistusega tegeleda.

Stalin kuulutas käimasoleva sõja Suureks Isamaasõjaks, et patriotismi suurendada
Leevendas terrorirežiim, nt õigeusukiriku suhtes
Siberis pandi tööle läänealadelt evakueeritud sõjatehased

NSVL luuraja Sorge teatas, et Jaapanis ei jagata sõjameestele talvevarustust ja järelikult nad siis ka NSVL kallale ei kavatse tungida . Nüüd said venelased tuua oma väed idast läände, et sakslastele vastu hakata. 6. detsembril 1941 alustas Punaarmee Moskva all vastupealetungi ning Sksm kandis suuri kaotusi – Hitleri välksõjaplaan oli läbi kukkunud

1941. aasta sügisest hakkasid NSVL toetama SB ja USA (sest nad ei soovinud Sksm võitu, sest muidu oleks SB olnud järgmine)

varustus

toiduaine

lennukid/autod
JAAPANI RÜNNAK USA VASTU
7. detsembril 1941. aastal ründasid jaapanlased USA mereväebaasi Pearl Harborsi ning kuulutasid USA-le ja SB-le sõja. Seejärel teatasid Itaalia, Saksamaa ja seejärel ka teised Kolmikpakti riigid, et nad on samuti USA-ga sõjajalal. USA astumine sõtta tuli ainult kahjuks Kolmikpakti riikide liikmetele. Sõja algus oli Jaapanile edukas: suutsid hõivata kõik lääneliitlaste tugipunktid Kagu-Aasias.
HITLERI VASTASE KOALITSIOONI KUJUNEMINE
1941. aasta märts
USA kongress võttis vastu lend- lese ’i seaduse – USA otsustas taganeda neutralisatsioonipoliitikast. Anti laenu nendele riikidele, kelle tegevus on USA-le kasulik (nt 1941. aasta sügisel anti laenu NSVL-le)
14. august 1941. aasta
kohtusid USA president (F. D. Roosevelt ) ja SB välisminister (W. Churchill ). Sõlmisid kokkuleppe – Atlandi Harta:

loobutakse käimasolevas sõjas igasuguste territooriumite vallutamistest

tunnistatakse kõigi rahvaste õigust sõltumatusele ja valimiskorra valimisele

loobutakse jõu kasutamisest riikidevahelistes suhetes
1941. aasta sügisel liitus sellega ka NSVL
1. jaanuar 1942. aasta
26. riiki, kes olid sõjaseisukorras teljeriikidega (Sksm, Jpn, Itl) kirjutasid alla Ühinenud Rahvaste Deklaratsioonile – deklaratsioon lähtus Atlandi Hartast

ei sõlmi ühegi teljeriigiga eraldi separaatrahu või vaherahu

28. november – 1. detsember 1943. aasta
Teheranis ( Iraagis ) kohtusid Roosevelt (USA preident), Churchill (SB peaminister ) ja Stalin (Üleliidulise bolševike Partei Keskkomitee I sekretäsr)

Otsustati avada II rinne Prantsusmaale – Inglismaa ja USA avavad teise rinde, s.t alustavad pealetungi sakslaste vastu Prantsusmaal (NSVL pidi toetama lääneliitlasi üldpealetungiga idast)

SB ja USA nõustusid tunnustama NSVL 1941. aasta piire
MURRANG SÕJAS
Kuni 1941.a. lõpuni Saksa armee kaotusi sisuliselt tundma ei pidanud. Välksõjataktikat kasutades viidi peaaegu kõik operatsioonid edukalt lõpule. Tagasilöögi osaliseks said sakslased ainult võitluses Suurbritanniaga, keda ei õnnestunud põlvili suruda ning ebaedu tuli taluda ka pealetungil idarindel, kus Saksa väeosad paisati tagasi Moskva alt (detsembris 1941.a.)
1942. AASTAKS OLID SAKSAMAA JA TEMA LIITLASED VALLUTANUD/ALISTAMA SUNDINUD :
Euroopas
Poola (1939); Taani, Norra, Holland, Belgia, Luksenburg, Prantsusmaa (1940); Jugoslaavia, Kreeka (1941); sakslased olid võitluses NSV Liidu vastu jõudnud kuni Volga jõeni ja Kaukaasiani
Aafrikas
üritasid Saksa ja Itaalia üksused vallutada Egiptust ja saada oma kontrolli alla Suessi kanal
Aasias ja Okeaanias
Jaapan oli hõivanud briti valdused (Hongkong, Malaisia , Singapur, Birma); jaapanlaste poolt oli üle võetud Prantsuse Kagu- Aasia kolooniad (Vietnam, Laos, Kambodža); vallutati Hollandile kuuluv Indoneesia; USA-lt Filipiinid ; enamus Vaikse ookeani saarestikke ning ohustati juba Briti Indiat ja Austraaliat.

Samas saabus 1942.-1943.a. sõjategevusse pööre, kus Saksamaa ja tema liitlaste sõjaõnn kadus ning edukat vastupealetungi alustasid Hitleri- vastase koalitsiooni väed:

MUURANG II MAAILMASÕJAS
Midway merelahing
Juuni 1942
USA merevägi purustas suurema osa Jaapani lennukikandjaid. See võimaldas haarata ameeriklastel enese kätte initsiatiiv õhus ning alustada Vaikse ookeani saarestike tagasivallutamist ning Jaapani saarte lauspommitamist.
Stalingradi lahing (1942-1943)
17. juuli 1942.a
19. november 1942.a
2. veebruar. 1943.a
17. juulil 1942.a algas Stalingradi lahing. NSVL väed olid neli kuud pidanud kaitselahingut ning 19. novembril alustasid nad vastupealetungi
Stalingradi lahingu algus
Vastupealetung
Saksa väed kapituliseerusid
El-Alameini lahing 1942 – 1943
Põhja-Aafrika, Egiptus
Novembris läksid brittide väed El-Alameinis pealetungile ning see oli edukas
1943. aasta mais olid Itaalia-Saksa väed sunnitud alistuma (USA tuli appi)
Kurski lahing
5. juuli 1943
Luhtus sakslaste viimane suurpealetung idarindel, kus üritati võtta Kurski piirkonnas kotti sinna koondatud nõukogude väegruppi.
Teise rinde avamine
6. juuni 1944
Põhja-Prantsusmaal Normandias
Liitlasvägede (britid, prantslased, poolakad ja USA ning teiste riikide üksused) maabumine Prantsusmaal sundis sakslasi suve lõpuks Prantsuse ja Belgia alad loovutama ja keskenduma oma piiride kaitsmisele. Hitler oli sunnitud tooma idarindelt lisavägesid, mis kergendas nõukogude pealetungi.
PUNAARMEE PEALETUNG
* 1944. aasta alguses murti läbi Leningradi blokaad
* 22. juuni 1944. aastal algas Nõukogude väe pealetung sakslaste tsentri vastu
JALTA KONVERENTS (4. – 11. 02. 1945.a)
Osalejariigid: 1) Suurbritannia
2) USA
3) NSVL
Mida otsustati:

Lääneriigid lubasid Ida-Euroopa NSVL mõjusfääri

otsustati asutada ÜRO; asutamiskonverents otsustati kokku kutsuda aprillis

Saksamaa otsustati peale sõda jagada neljaks okupatsioonitsooniks

USA palvel lubas NSVL kolm kuud peale sõja lõppu alustada sõjategevust Jaapani vastu
SAKSAMAA SAATUS

Ida-Saksamaa; Ida-Austria ja Ida poolne osa Berliinist läks NSVL mõjusfääri
Lääne-Saksamaa; Lääne-Austria ja Lääne- Berliin läksid lääneliitlaste mõjusfääri

2. mail 1945. a Berliin alistati
(30.04.1945. a Hitler sooritas enesetapu)
7. mai 1945. a Kapitulatsiooniakt Saksamaa ja lääneriikide vahel

Saksamaa lõpetab sõjategevuse – vaherahu algas 8. mail 1945.a (I MS lõpp Euroopas)

SÕJATEGEVUS JÄTKUB JAAPANIS
Et sõjategevust Jaapanis lõpetada otsustati kasutada uut relva – tuumarelv
6. august 1945.a Hiroshima
9. august 1945.a Nagasakile
Tegelikult alistus Jaapan juba 8. augustil kui NSVL alustas lubatud pealetungi
SÕJA LÕPP
2. september 1945.a Jaapan kirjutas alla kapituleerumisaktile

.DOC Laadi alla originaalfail 8 lk · .doc · 352 allalaadimist

Teine maailmasõda - põhjused-käik-tulemused #1

Teine maailmasõda - põhjused-käik-tulemused #2

Teine maailmasõda - põhjused-käik-tulemused #3

Teine maailmasõda - põhjused-käik-tulemused #4

Teine maailmasõda - põhjused-käik-tulemused #5

Teine maailmasõda - põhjused-käik-tulemused #6

Teine maailmasõda - põhjused-käik-tulemused #7

Teine maailmasõda - põhjused-käik-tulemused #8

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-04-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti

352 laadimist Kokku alla laetud

10 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

smiler8 Õppematerjali autor

Kokkuvõte

ajalugu ii maailmasõda

Sarnased õppematerjalid

doc

II maailmasõda

II MAAILMASÕDA 1. Miks puhkes II maailmasõda? Kes selles kõige rohkem süüdi oli? · I MS ebaõiglased tagajärjed: kaotajate kättemaksusoov; osade võitjate pettumus (Jaapan, Itaalia) ei saanud mida tahtsid · Diktatuuride teke, demokraatia nõrgenemine: dikt. Riikidel kergem sõda alustada (pole kellegi nõusolekut vaja) · Saksa natside välispoliitilised plaanid · NSVL ambitsioonid maailmarevolutsiooni plaan väga huvitatud sõjast kuna ei tahtnud ise alustada

Ajalugu

doc

II maailmasõda

II maailmasõda 1.september 1939 - 2.september 1945 Veel enne sõda... · 1939 olid Euroopas võimul 3 diktaatorit: Mussolini, Hitler ja Stalin. · 1936 sõlmisid Saksa ja Jaapan Komiterni-vastase pakti, mis oli suunatud NSVL vastu. Ühineb Itaalia. Tekib Tokyo-Berliini-Rooma telg. · 1936-1939 Hispaania kodusõda (juht kindral Franco). Mittevahelesegamispoliitika Euroopa poolt, v.a. NSVL, Itaalia ja Saksamaa (+ interbrigaadid eri rahvastest). Hispaanias Franco diktatuur. · 1938 Austria Ansluss. Saksamaa ja Austria liituvad pärast Saksa ultimaatumit. · 1938 Müncheni kokkulepe. Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia ja Saksamaa otsustasid, et Sudeedimaa läheb Saksale. · 1939 Klaipeda okupeerimine sakslaste poolt; Slovakkia kuulutas end Hitleri õhutusel vabaks; Tsehhoslovakkia okupeeriti sakslaste poolt. · 23.august 1939 MRP. Saksa ja NSVL j

Ajalugu

docx

Teine maailmasõda konspekt

Teine maailmasõda 1. september 1939- 2. september 1945 Vaata ka: https://www.slideshare.net/uhisgum/teine-maailmasda-6795626 http://www.polvayg.edu.ee/wp-content/uploads/2011/09/Teine-maailmas%C3%B5da.pptx Teise maailmasõja põhjused: 1. Versailles`i rahulepe (1919), millega Saksamaa oli kaotanud endise suurriigi staatuse ja tõrjutud pikaks ajaks isolatsiooni tekitas Saksamaal revanšismi. 2. Rahvasteliidu (1920) suutmatus ohjeldada sõjakaid suurriike (nt Itaalia agressioon Etioopia ja Albaania vastu; Jaapani agressioon Hiina vastu jne) 3. Lääneriikide lepituspoliitika (nt mittereageerimine Saksamaa poolsele Versailles`i

11.klassi ajalugu

docx

Teine maailmasõda konspekt 1

Kategoriseerimata

docx

Teine maailmasõda konspekt 1

Kategoriseerimata

docx

Teine maailmasõda konspekt 1

11.klassi ajalugu

doc

II maailmasõda

Tsehhoslovakkia. Sellega sai lääneriikide mõõt täis. 31. märts 1939 teatasid Suurbritannia ja Prantsusmaa, et kaitsevad Poola puutumatust ja alustasid läbirääkimisi NSVL-ga. Hitler vajas kindlat seljatagust. Molotovi-Ribbentropi pakt 1939 suvel olid liidust Staliniga huvitatud nii lääneriigid kui Saksamaa. Stalin pidas kogu suve Prantsusmaa ja Inglismaaga läbirääkimisi, luues samal ajal salakontakte Hitleriga. Stalinil oli vaja uut maailmasõda ja et keegi seda alustaks. 23.august 1939 sõlmiti Moskvas Molotovi-Ribbentropi pakt (mittekallaletungileping). Salajane lisaprotokoll, kus Ida-Euroopa ära jagati. NSVL sai: Soome, Eesti, Läti, Bessaraabia, Ida-Poola. Saksamaa sai: Leedu (hiljem siiski NSVL-le), Lääne-Poola. Teise maailmasõja algus 1939-1941 MRP-ga sai Hitler vabad käed Poola ründamiseks. Hitleri käsul organiseeriti Saksa-Poola piiril provokatsioone. Süüdistades Poolat Saksamaa ründamises tungis Hitler 1. sept. 1939

Ajalugu

doc

II Maailmasõda

Saksamaa Luua Suur-Saksamaa ja saada aaria/saksa rahvale rohkem eluruumi. 4. Nõuk. Liit (Venemaa) Soovis levitada kommunismi üle maailma ja saada tagasi pärast tsaaririigi lagunemist kaotatud piirkonnad (Eesti, Läti, Leedu, Soome). 5. Itaalia Soovis muuta Vahemere sisemereks ja taastada Itaalia Vana-Rooma aegse hiilguse. 6. Jaapan Soovis saada Ida-Aasiat enda mõjupiirkonda ja kontrollida sealset majandust. Teise maailmasõja puhkemise põhjused Poliitilised eeldused · Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime. Sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada. · Sõlmiti MRP. · Pariisi rahukonverentsi ebaõiglased otsused. Majanduslikud eeldused · Hitler arendas laenude abil sõjatööstust · Stalin Nõukogude Liidus arendas sõjatööstust · Hitler vajas vallutussõdu (sõjavägi vajas rakendust) Ideoloogilised eeldused · Hitleri põhiidee oli, et Saksa rahvas vajab eluruumi

20. sajand maailmas

Rohkem sarnaseid