Ülevaade kaasavast haridusest Euroopas va Eesti (0)

KUIDAS RAKENDATAKSE KAASAVAT HARIDUST MUJAL EUROOPAS? Kaasav   haridus   on   tänapäeva   haridusmaastikul   üha   levinum.   Erivajadustega   lapsi kohtab juba alushariduses, üldhariduskoolides on neile mõeldud väikeklasse ja paljud erivajadustega lapsed õpivad tavaklassides. Kaasava hariduse eesmärgiks on laiendada juurdepääsu   haridusele   ning   edendada   kõigi   kõrvele   jäämisohus   õppijate   täielikku osalust   ja   võimalusi   oma   potentsiaali   realiseerida   (Bauer   jt,   2009).     Käesolevas referaadis keskendun sellele, kuidas rakendatakse kaasavat haridust Euroopas ja toon näited mõnest riigist. Kaasav   haridus   on   tänapäeval   tähtsaks   teemaks   kogu   maailmas.   Kaasavat   haridust hinnatakse kõrgelt, sest on oluline hariduse võrdsus ja kvaliteet ning see, et iga laps saaks oma potentsiaali täielikult arendada. Kahjuks on Euroopas ikka veel poliitiliste otsuste ja praktika vahel lõhe, eriti nendes teemades, mis puudutavad intellektuaalsete puuetega lapsi. Varasemalt on see ühiskonnagrupp olnud pigem eraldatud ja tõrjutud, seetõttu peetakse neid endiselt haavatavamaks ja kardetakse uusi samme ette võtta. Kuid aeg on näidanud, et tänu senistele jõupingutustele on juba kasu nähtav. Märgata on huvi lastele parima hariduse pakkumiseks, tehes selleks edusamme kaasava haridussüsteemi suunas. (Sander, 2021) Tänasel päeval ei ole enam võtmeküsimuseks see, milleks on kaasamine oluline vaid tähtsale kohale on tõusnud küsimus - kuidas seda saavutada? 2013.aastal korraldatud kaasava hariduse teemalisel rahvusvahelisel konverentsil arutati viie põhisõnumi üle: võimalikult varajane avastamine; kaasav haridus toob kõigile kasu; vajadus väga hea väljaõppega   professionaalide   järele;   tugisüsteemid   ja   rahastamismeetmed; usaldusväärsed   andmed.   (Euroopa   Eriõppe   ja   Kaasava   Hariduse   Agentuur,   2014) Kaasavat haridust mõjutavaid tugistruktuure on mitmesuguseid ning sageli on nendega soetud erinevad spetsialistid, lähenemisviisid ja töömeetodid. Loodud tugistruktuurid võivad kaasamist nii toetada kui takistada. Tugistruktuurid, mis soodustavad kaasavat haridust   koosnevad   erinevatest   teenusepakkujatest,   organisatsioonidest   ja tugikeskustest. Nende tegevus on korraldatud nii, et see toetaks võimalikult hästi kõigi õppijate edukaid üleminekuid elukestva õppe ühelt tasemelt teisele liikudes. (Bauer jt. 2009)


Euroopas   on   loodud   mitmeid   tegevuskavasid   ja   strateegiaid,   et   hõlbustada   kaasavat haridust, lisaks on olemas Euroopa Erivajaduste ja Kaasava Hariduse Agentuur, mille eesmärk on parandada kaasava hariduse rakendamist. (Sander, 2021)  Kõik Euroopa riigid on allkirjastanud UNESCO Salamanca deklaratsiooni ja eriõppe tegevusraamistiku.   See   deklaratsioon   peab   oluliseks,   et   igale   lapsele   oleks   antud võimalus   haridusele.   Iga   laps,   kellel   on   hariduslikud   erivajadused   saaks   õppida tavakoolis, tavaklassis, koos teiste õpilastega, samal ajal saades vajaliku tähelepanu ja õpiabi. (Hanssen; Hansen ja Ström, i.a) Põhjamaa   riigid   on   küll   aktsepteerinud   Salamanca   deklaratsiooni   kaasava   hariduse põhimõtteid end selle sisulise mõttega ei olda päris nõus. Norras, Islandil, Rootsis ja Taanis näib kaasamine rõhuvat pigem sotsiaalsetele ja suhtelistele perspektiividele – kaasamine tundub olevat väärtuslik ja annab gruppi kuuluvuse tunde. (Hanssen; Hansen ja Ström, i.a) Kuid   siiski   on   kõik   Põhjamaa   riigid   võtnud   kasutusele   soovitatud   meetmed,   et saavutada   effektiivne   kaasav   haridus.   Keskendutakse   inimõigustele,   võrdsusele   ja osalemisele ning tunnustakase erinevaid pedagoogilisi lähenemisviise, mis puudutavad HEV õpilastele antavat haridust. (Hanssen; Hansen ja Ström, i.a) Kaasava hariduse viisid Euroopas on seotud saadava toetuse ja asukohaga need saab jagada   neljaks:   1)   õpilasi   paigutatakse   põhiklassi,   kus   olemas   vajalikud personaliressursid; 2) HEV õpilased paigutatakse tavaklassidesse, kus nad saavad tunni ajal vajalikku toetust või saavat paralleelselt toetust nii õpetajalt kui ka eripedagoogilt; 3) paigutatakse eriklassidesse, kus ongi ainult HEV õpilased; 4) viimaseks variandiks on erivajadustega õpilase suunamine erikooli. Kaasava hariduse eesmärk ei ole õpilasi paigutada eraldatud õpperuumidesse (erikoolid ja eriklassid) vaid see tähendab seda, et kõik koolid on õpilasi kaasavad. Riigid peavad keskenduma kaasavamate õpperuumide loomisele ja eraldatud ruumide vähendamisele. (Buchner jt, 2021) Soomes   on   2011.aastast   kehtimas   kolmeastmeline   eripedagoogikasüsteem.   Soome haridussüsteemis   on   oluline   varajane   märkamine,   ennetav   tugi   ja   HEV   õpilase integreerimine tavaklassi. Seeläbi paraneb erivajadustega laste elukvaliteet ja tulevikus saavad need lapsed paremini ühiskonnas toime tulla. Vähem oluline ei ole ka see aspekt, et erivajadustega lastega koosõppivad lapsed näevad endast erinevaid inimesi ja seeläbi kasvab   nende   teadlikkus   ja   suhtumine   erivajadustega   inimestesse.   Soome 2


põhikooliseadus,   mis   hõlmab   HEV   õpilaste   toetamist   jaguneb   kolmeks:   üldine, tõhustatud ja eriline tugi. Üldist tuge ei rakendata ainult HEV õpilaste puhul vaid ka selliste laste puhul kellel on probleemid mõnes õppeaines või käitumises. Tõhustatud tuge kasutatakse siis, kui üldisest toest ei kasu, siis proovitakse läheneda probleemile teistmoodi,   kui   esimeses   etapis.   Eriline   tugi   on   kõige   mõjusam   toetuse   etapp,   siin kaastakse   eripedagooge   ja   -spetsialiste,   koostatakse   individuaalne   õppekava.   Sellise kolmeastmelise   süsteemi   mõte   on   selles,   et   oleks   võimalus   ennetada   probleemide laienemist   ja   süvenemist,   pehmendada   nende   mõju.   Soome   haridussüsteemis hoolitsetakse   selle   eest,   õpilane   saaks   õpingutest   eduelamusi   ja   kuuluvustunnet. (Sommer, 2017) Rootsi haridussüsteemis on eriharidus ja kaasamine kesksel kohal, seal keskendutakse õpilaste omadustele, kui erituge soodustavatele põhjustele. HEV-õpilase mõiste Rootsis hõlmab   lisaks   puuetega   või   õppimisraskustega   õpilastele   ka   neid   kellel   on   muudel põhjustel   raskusi   õppekavas   seatud   eesmärkide   ja   teadmiste   saavutamisega   raskusi. Rootsis   eelistatakse   haridust   toetada   tavaklassiruumis.   Eristusmeetmeid   soovitatakse rakendada ajutiselt, sest pikaajalised ja püsivad eritingimused toovad pigem kahju kui kasu. (Magnússon, 2019) Euroopa Liidus keskendutakse palju sellele, et luua toimiv kaasava hariduse süsteem. Korraldatakse   palju   selle   teemalisi   konverentse,   luuakse   töörühmi   ja   kaastakse spetsialiste.   Aegade   jooksul   on   saavutatud   päris   palju,   HEV   õpilased   on   jõudnud tavaklassidesse ja erikoolide vajadus on vähenenud. Inimõigustest lähtuvalt on kõikidel inimestel õigus saada täisväärtuslikku haridust ja luua täisväärtuslikke inimsuhteid, mis on kaasava hariduse eesmärgiks.  3


KASUTATUD ALLIKAD Bauer, L., jt. (2009) Juhtpõhimõtted kaasava hariduse kvaliteedi arendamisel. Euroopa Eripedagoogika Arendamise Agentuur. Buchner, T jt. (2021) Same Progress for all? Inclusive education, the United Nations Conventsion on the rights of persons with disabilities and students with intellectual disability   in   European   Countries.  Journal   of   Policy   and   Practice   in   Intellectual Disabilities. Vol 18, no 1, pp 7-22. Euroopa   Eriõppe   ja   Kaasava   Hariduse   Agentuur.   (2014)   Viis   põhisõnumit   kaasava hariduse   kohta.   Teooria   rakendamine   praktikas.   Odense,   Taani:   Euroopa   Eriõppe   ja Kaasava Hariduse Agentuur  Hanssen, N.B; Hansen, S-E and Ström.  K. (i.a) One Word, diferent understandings: Inclusion   and   inclusive   education   in   Nothern   and   Eastern   Europe. https://ebrary.net/185853/education/word_understandings_inclusion_inclusive_educatio n_northern_eastern_europe (Viimati külastatud 18.11.2021) Magnússon, G. (2019) Inclusive education and school choice lessons from Sweden. Uppsala, Sweden. Sander,   A-M.   (2021)  Inclusive   education   in  Europe.   A  systematic   literature   review about   the   benefits   of   inclusive   education   for   primary   school   aged   children   with intellectual disabilities. Jönköping University. Sommer, V. (2017) Soome süsteem aitab nii õpilast kui ka õpetajat. Õpetajate Leht https://opleht.ee/2017/12/soome-susteem-aitab-nii-opilast-kui-ka-opetajat/  (Viimati külastatud 18.11.2021) 4