õppekavas, rühmade töökavas või õpikeskkonnas (õppevorm, õpperuumid, õppevahendid, meetodid, suhtluskeel, spetsiaalse ettevalmistusega pedagoogid, vajadusel tugipersonal), et tagada kõigile õppuritele võimalus maksimaalseks osalemiseks õppeprotsessis ja individuaalseks arenguks. Haridusliku erivajadusega õpilased võivad olla nii puudega, õpiraskustega, aga ka andekad või mingitel muudel põhjustel õpikeskkonna kohandamist vajavad lapsed ja noored. Lühidalt on hariduslik erivajadus: * eriline andekus, * õpi- või käitumisraskus, * terviserike, puue * või ka pikemaaegne õppetööst eemalviibimine * mis toob kaasa vajaduse teha muudatusi või kohandusi õpikeskkonnas (õppevahendid, meetodid, õpperuumid, suhtluskeel) või vastava rühmaga töötamiseks töökavas. Täpsemalt võib öelda, et HEV all mõeldakse õpilasi, kellel/kes on: * Õpiraskus (LÕK; TÕK; tasandusklass) * Ajutine õpiraskus * Kehapuue * Kõnepuue
Õpilane jättis tulemata ka kokkulepitud järelaitamistundidesse. Kool pöördus abi saamiseks juba valla sotsiaaltöötaja poole, kes püüaks ise perega kontakteeruda. Pidasime vajalikuks õpilasele nõustamiskomisjoni suunamist, sest ka spetsialistidelt saime arvamusi, et õpilasele võiks sobida lihtsustatud õppekava või vähemalt eriarsti soovitus viia kogu õpe üle individuaalsele õppekavale. Vajalik dokumentatsioon sai kooli poolt kokku pandud, kuid lapsevanem jäi seisukohale, et tema lapsele pole seda vaja. Siinkohal ei saa lapsevanem aru, et ta tegelikult teeb oma lapse elu raskemaks. Kõik jätkub praeguseni vanamoodi, õpetajad küll õpetavad teda individuaalselt, kuid peagi tuleb tal hakata põhikooli lõpetamiseks sooritama eksameid, paraku lõpueksamite sooritamisel ei saa arvestada tema individuaalsust, küll aga oleks saanud kool ise koostada eksami vastavalt õpilase võimetele, kui õpilane oleks õppinud lihtsustatud õppekava järgi
Milline võiks olla siis erivajadustega laste roll tavakoolis väärtuskasvatuse seisukohalt vaadatuna. Analüüsin küsimust kolmes lõikes: alusharidus, põhikool ja hariduspoliitika. Alusharidus Suur osa hoiakuid ja väärtusi kujuneb lapsepõlves. Alusharidusel ja põhikoolil on oluline roll, määramaks seda , kui turvaline, hooliv, salliv ja koostöövalis on meie ühiskond 10, 20 ja 50 aasta pärast. Lapsi ei saa aga õpetada sallivaks ja koostöövõimeliseks teoreetiliselt. Lapsevanem, kes oskab tähele panna, võib tõenäoliselt kogeda, et (lasteaia)laps, kellega rääkides kasvatajad (ja vanemad)häält ei tõsta, ei püüa kellestki üle karjuda. Kui kasvatajal on aega ja pädevust mudilast aktiivselt kuulata, omandab laps nii kuulmisoskuse kui ka hoiaku, et teise inimese kuulamine on oluline ja iseenesestmõistetav. Lasteaiapäev on väärtuskasvatuse ja sotsiaalsete oskuste sünenergiliseks arendamiseks eriline aeg ja ruum
tal on raskused, mis takistavad sellele eale iseloomulike õpivõimete kasutamist tavakoolis. HEV laps erineb nn tavalapsest (eakohaselt arenenud laps) vaimsete omaduste poolest sensoorsete võimete poolest neuromuskulaarsete või kehaliste võimete poolest sotsiaalse või emotsionaalse käitumise poolest kommunikatsioonivõimete poolest liitpuuete poolest Hariduslikud erivajadused hariduslikud erivajadused (HEV, ingl k SEN, special educational needs). arengulised erivajadused toimetulekupiirangud kui palju abi vajab, kuidas toime tuleb psüühilised ja kehalised erivajadused Kui HEVga isikuid tuleb siiski teataval määral märgistada, siis tuleks eelistada nimetusi, mis osutavad mingile lisaomadusele, olemata seejuures isikunimed (nt vaimupuudega inimene, autismiga õpilane); mida eelistavad puudega inimesed ise (nt liikumispuudelised).
Väljaõppega seondub üks oluline asi, nimelt ametlik õigus kasutada mingit kindlat vahendit. Enamasti puudutab see teste, mille kasutamine eeldab litsentsi olemasolu ja see saadaksegi vastava koolituse läbinuna. Võimaluste all mõeldakse siinkohal õpetajatööst tulenevaid võimalusi - õpetajad veedavad koos lapsega suure osa päevast ja neil on seega väga head võimalused last vaadelda. Teised hindamises osalevad spetsialistid nii heas olukorras ei ole. Samuti saavad õpetajad kasutada mitteformaalseid hindamisprotseduure ning ka küsitlusmeetodit. Kui küsida, millise hindamistüübiga on õpetajad kõige enam seotud, siis selles osas on nad ilmselt heas positsioonis kompleksseks hindamiseks ja sõeluuringuteks, aga ka progressi hindamiseks. Laste uurimise vahendid ja võimalused. Laste arengu hindamisel saab kasutada erinevaid meetodeid, mille abil infot koguda: vaatlust,
Mõiste "düsleksia" viitab raskustele info omandamisel ja töötlemisel, mis väljendub probleemides lugemisel, häälimisel ja kirjutamisel. Düsleksia olulisemate tunnuste kohta on erinevaid teoreetilisi käsitlusi; kõige sagedasem on selgitus, et düsleksiaga õpilasel on probleeme fonoloogilise arengu, visuaalse infotöötluse, töömälu ja infotöötlemise kiirusega. (erivajaduste teejuht) Düsleksia äratundmisel võib olla abi UK Dyslexia (2009) esitatud tunnustest, mis düsleksiaga lapsel võivad esineda. Käitumine • unistab või kipub oma maailma sulguma ‒ unustab kergesti eriti hiljuti juhtunu, ent võib hästi mäletada ammu juhtunud asju • tal on raske järgida korraga rohkem kui ühte töökorraldust • äärmuslikud meeleolud, on harva rahulik ja tasakaalukas ‒ puudulik ajataju • võib olla väga kangekaelne • võib olla vaikne, endassetõmbunud ja ärevil • ei armasta muutusi • esinevad jonnihood • tähelepanu hajub kergesti
aega, toetust ja pühendumist. Tahaks loota, et kõik selle elukutse valinud inimesed on valmis erivajadustega laste märkamiseks, nende edasist arengut toetama ja nõustama lapsevanemaid ning tegema lapse nimel koostööd ka tugispetsialistidega. Varajane märkamine ja sekkumine algab juba sõimerühmas lapse arengu jälgimisest ja hindamisest (Lilleoja, 2012). Vajadusel kaasab õpetaja arengu jälgimise ja hindamise protsessi ka spetsialistid. Saadud info kohaselt saab aimu, millise erivajaduse alaliigiga on tegemist ning millised on lapse vajadused ja edasised tegevusplaanid. Erivajadusega laps vajab arendamiseks eritingimusi: spetsialistid, teenused, abivahendid ja erinev arendustegevus (Häidkind, Kuusik, 2009). Kõiki neid eritingimusi ei suuda lasteaed üksi pakkuda, selleks peab kaasama mitmeid vastavaid huvigruppe: erialaspetsialistid väljaspool lasteaeda, nõustamiskomisjonid, perekond
võimetele. Alusharidus pole kohustuslik (aga ka kohti pole piisavalt). Kooliharidus poeaks olema kohustulik(põhihariuds), aga millegi pärast osa lapsi langeb välja, otsustavad, et enam kooli ei lähe. (just 5, 6, 7, 8 klass võivad lapsed (eriti posisid) koolist välja jääda). Kõigi laste erivajadused ei ole koolis arvestatud (kõigi võimeid ja vajadusi ja iseärasusi). Seaduses kirjas, et kõigil on lubatud (just isikupärasusi arvestades) haridus. Aga ei öelda, mida selleks teha tuleks. SAMAS õppekavad ütlevad siis seda. Need on riiklkult ette antud. Pg 24 et lapse tase tuleb kindlaks teha, siis saab otsustada mida ja kuidas teha, et see haakuks lapse tasemega. Oluline on, et KÕIGI laste arenfut tuled jälgida ja hinnata! ET oleks kõigi laste puhul nende tase teada. Pg 5(4) kognitiivsed protsessid on siinkohal välja toodud, mida tuleks iga lapse juures arvsetada, mis tasemel ta on.
palju või väga vähe. Enam on erivajadustega laste kaasamisel tavarühmadesse probleeme õpetajatel, kelle rühmades on rohkem märgatava erivajadusega lapsi. Peamiste kaasamise probleemidena tõid õpetajad ja lapsevanemad välja lastele ebaühtlase tähelepanu jagunemise ning raskused õppetegevuse korraldamisel. Kasutatud kirjandus. 1.Avramidis, E., Bayliss, P., & Burden, R. (2000). A Survey into Mainstream Teachers' Attitudes Towards the Inclusion of Children with Special Educational Needs in the Ordinary School in one Local Education Authority. Educational Psychology, 20, 2, 191-211. 2.Eesti Puuetega Inimeste Koda. (1995). Puuetega inimestele võrdsete võimaluste loomise standardreeglid. Tallinn: Eesti Puuetega Inimeste Koda. 3.Haridus- ja Teadusministeerium. (2009). Eesti Hariduse Infosüsteem- EHIS Alushariduse õppurid ja pedagoogid ning õppeasutuse lisaandmed: kasutajajuhend. Külastatud aadressil http://www.hm.ee/ehis/help/alusharidus.htm#_Toc308003815. 4.Kanep, H
Liitpuue Struktuur: 1. Liitpuue - mis see on? Liitpuue on seisund, mil inimesel on vähemalt kaks puuet. Puue on organismi struktuuri või funktsiooni puudumine või anomaalia, mis segab või aeglustab inimese tavalist arengut ja/või funktsioneerimist. Liitpuuet kirjeldades on võimalik eraldi välja tuua põhipuue ja kaasnevad puuded, näiteks: põhipuue - vaimupuue + kaasnevad puuded liikumispuue ja nägemispuue. 2. Liitpuude määratlus Liitpuude määratlust ei saa samastada haigusega, vaid erinevad haigused ja häired võivad põhjustada liitpuude. Vaimupuude põhjuseks on tihti ajukahjustus või muutused ajustruktuurides, mis võivad lisaks vaimupuudele põhjustada ka teisi häireid ja kahjustusi. Neist sagedamini esinevad: - epilepsia - tserebraalparalüüs - meelepuue 3. Liitpuude näited Liitpuue on kooslus erinevatest puuetest, mis segavad või aeglustavad lapse tavalist arengut. Arvestatakse eri puuetena
ISESEISEV TÖÖ NR 3 Põhikooli riiklik õppekava: võimalused õpilaste hariduslike erivajaduste rahuldamiseks. NB! Olen püüdnud esitada enda meelest olulisemaid paragrahve kas terviklikult või osaliselt ning neid kommenteerida. Põhikooli riiklik õppekava Vastu võetud 06.01.2011 nr 1 RT I, 14.01.2011, 1 jõustumine 17.01.2011 § 2. Põhihariduse alusväärtused (1) Põhihariduses toetatakse võrdsel määral õpilase vaimset, füüsilist, kõlbelist, sotsiaalset ja emotsionaalset arengut. Põhikool loob tingimused õpilaste erisuguste võimete tasakaalustatud arenguks ja eneseteostuseks ning teaduspõhise maailmapildi kujunemiseks. (2) Põhikool kujundab väärtushoiakuid ja -hinnanguid, mis on isikliku õnneliku elu ja ühiskonna eduka koostoimimise aluseks. (3) Riiklikus õppekavas oluliseks peetud väärtused tulenevad ,,Eesti Vabariigi põhiseaduses", ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioonis, lapse õiguste konventsioonis nin
Psühhopatoloogia, arenguline psühhopatoloogia ja kes on probleemne laps · Inimesed erinevad võimete ja isiksuse omaduste poolest, mida mõjutavad ka keskkonna tegurid (kasvatus, õpetus või selle puudumine) · Iga omaduse osas igas vanuses: keskmine ja sellest kõrvalekalded · Probleemi määratlemist mõjutavad: · Kui palju lapse käitumine erineb keskkonna normidest · Normid eri keskkondades erinevad, traditsiooniline- alternatiivne haridus, mida loetakse normiks · Kui palju lapse käitumine erineb vanuselistest normidest · Mis ühes vanuses lubatud, see teises mitte · >Õpetajad on probleemi eest kaasvastutavad Vajadused ja erivajadused · Õpetamisel-kasvatamisel vaja arvestada laste erinevuste (individuaalsusega), siis õpetus efektiivsem · St: kõigil õpilastel on erinevad võimed, oskused, huvi, motiivid, vajadused · Mõnedele õpilastele ei sobi traditsioonilised, enamlevinud
Etekanne. Psüühiliste või käitumuslike raskustega laps. Sissukord Sissejuhatus............................................................................................................... 2 Psüühiliste või käitumuslike häiretega laps................................................................4 Sotsiaalsetest teguritest põhjustatud käitumisraskused............................................5 Kokkuvõtte.................................................................................................................. 6 Viited:......................................................................................................................... 7 Sissejuhatus Erivajadustel on kõigil üks ühine oluline joon: need on igaüks sügavalt individuaalsed, pole olemas üht keskmist erivajadust või universaalset viisi samalaadse erivajaduse rahuldamiseks. Siin tuleb igale lapsel
Puude raskusastme alusel makstakse perele rahalist toetust. Samuti koostatakse ülevaade lapse arenguks vajalikest teenustest ning kasvukeskkonna tingimustest. Rehabilitatsioonimeeskonna soovitustest on muuhulgas abi arendustegevuste planeerimisel, kui esitatud on lapse arengutaseme põhjalik kirjeldus ning antakse soovitusi õppe- ja kasvatus tegevuste korraldamiseks. Isiklik rehabilitatsiooniplaan koostatakse kuni kolmeks aastaks ning selle täitmise eest vastutab enamasti lapsevanem. Eesti Vabariigi põhiseadus ja haridusseadused on kehtestanud kõikidele lastele võrdse õiguse saada võimetele vastavat haridust. Arvestust piirkonnas elavate erivajadustega inimeste, sh laste üle peab kohaliku omavalitsuse esindaja, kes on eestvedajaks ka võrdsete võimaluste loomisel toetuse ja hariduse saamisel. Informatsiooni, milliseid rühmi on vaja piirkonna lastele luua ja spetsialiste palgata, saab kohalik omavalitsus maakonna või linna nõustamiskomisjonilt
eas ära tunda. Tõhustatakse lapse personaalset arengut, toetatakse perekonda ja lapse sotsiaalset kaasatust ning tugevdatakse perekonna pädevust. Last saab tõhusalt aidata vaid siis, kui teda ja ta vajadusi hästi tuntakse ja ta arengut järjekindlalt hinnatakse. Kõigepealt hindavad lapse võimeid ja vajadusi tema lähedased, need, kes lapsega kõige enam aega koos veedavad. On vaja märgata, et lapse areng kulgeb eakaaslaste omast veidi erinevalt. Kui lapsevanem ise ei märka või ei soovi märgata lapse erisusi, siis peaksid sellele tähelepanu juhtima perearst või lasteaia õpetaja. Lapse arengu jaoks oluliste tegevuste planeerimine ja läbiviimine on võimalik siiski vaid siis, kui laps on läbinud vajalikud uuringud ja tema erivajaduse olemus teada. Seega saab last aidata, õpetada ja tema puuet korrigeerida, kui on selgeks tehtud, millisel arengutasemel laps antud momendil on. Tähtis
Abikaasad on võrdõiguslikud. Vanematel on õigus ja kohustus kasvatada oma lapsi (ja mitte oodata et seda teeb lasteaed ja teised spetsialistid) ja hoolitseda nende eest. Perekond on kohustatud hoolitsema oma abivajavate liikmete eest. § 28. Igaühel on õigus tervise kaitsele. Riik soodustab vabatahtlikku ja omavalitsuse hoolekannet. Lasterikkad pered ja puuetega inimesed on riigi ja kohalike omavalitsuste erilise hoole all. § 33. Kodu on puutumatu (õpetaja võib koju minna ainult kui lapsevanem lubab, kui kahjustad väärkohtlemist kutsu politsei). § 37. Igaühel on õigus haridusele. Laste hariduse valikul on otsustav sõna vanematel (kes valib – see vastutab!). Hariduse andmine on riigi järelevalve all. PEREKONNASEADUS (2009): § 116. Vanema hooldusõiguse põhimõtted (1) Vanematel on oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. § 118. Vanema hooldusõiguse teostamine
Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus § 2. Põhikool ja gümnaasium ning nende tegutsemise vormid (4) Hariduslike erivajadustega õpilaste õppe paremaks korraldamiseks võib asutada ja pidada hariduslike erivajadustega õpilastele suunatud kooli. Riik tagab koolide asutamise ja pidamise nägemis-, kuulmis- ja kõnepuudega õpilastele, liikumispuudega õpilastele, kellel lisaks liikumispuudele esineb täiendav hariduslik erivajadus, liitpuudega õpilastele, intellektipuudega õpilastele, tundeelu- ja käitumishäiretega õpilastele ning kasvatuse eritingimusi vajavatele õpilastele. § 9. Koolikohustus (3) Koolikohustuslik isik, kes terviseseisundist tulenevalt ei ole koolikohustuslikku ikka jõudes saavutanud õpingute alustamiseks vajalikku koolivalmidust, võib nõustamiskomisjoni soovitusel asuda koolikohustust täitma ühe õppeaasta võrra hiljem. Koolikohustuse täitmise
Kõigepealt hindavad lapse võimeid ja vajadusi tema lähedased, need, kes lapsega kõige enam aega koos veedavad. On vaja märgata, et lapse areng kulgeb eakaaslaste omast veidi erinevalt. Kui tarvis, tuleb sekkuda arengusse, mida varem, seda parem lapsele, sest laps peab kokkuvõttes iseseisvalt endaga tulevikus hakkama saama. Vajadusel tuleb luua lapsele sobiv keskkond, õppimistingimused, -õppevahendid jm vajalik, mis toetaks ja suunaks õppimist, kasvamist ja arenemist. Kui lapsevanem ise ei märka või ei soovi märgata lapse erisusi, siis peaksid sellele tähelepanu juhtima perearst või lasteaia õpetaja. Riigi tasandil puutuvad erivajadustega laste arengu toetamisel enam kokku sotsiaalministeeriumi ning haridus- ja teadusministeeriumi haldusalad. Tänapäev sotsiaal- ja meditsiinisüsteem on teenustepõhine, kuid areneb üha suurema indiviidikeskuse suunas. Nii koostavad rehabilitatsioonimeeskonnad üle Eesti erivajadustega lastele isiklikke rehabilitatsiooniplaane.
laste suhetele ümbritseva keskkonnaga. Mudeli kasutuselevõtust alates on SRC muutunud pädevamaks ning kasutab seda nüüd varajase sekkumise vahendina laste puhul, kellel on keelelised raskused või tõsised/komplekssed õpiraskused. Vanemad on alati oma lapse elu ja arenguga väga tihedalt seotud; samas on nad ka haavatavad. Neil on vaja kedagi, kellega jagada oma rõõme ja muresid, aga ka vastutust oma lapse arengu eest. SRC võrgustikurühmades töötavad spetsialistid, pered ja teised partnerid koos, et toetada lapse kõne ja keele arengut. Lapse keele arengut edendatakse suhtluses inimestega, kes täidavad erinevaid rolle: võrgustiku funktsioon on luua selleks võimalusi. Sekkumine toimub igapäevaselt lapse tavategevuste käigus. Kõik võrgustikurühma liikmed järgivad samu strateegiaid, aga igaüks annab lapsele võimaluse omandada oma igapäevaelus teadmisi ja oskusi eri viisil ja eri kohas. Kõigi ülesanne on olla lapsele heaks "vestluspartneriks".
Keel ja kõne Matemaatika Kunst Muusika Liikumine Eesti keel kui teine keel Üldoskused Eesmärgid Oskused Märkused Õpi- ja tunnetustegevus Mäng Sotsiaalsed oskused Enesekohased oskused Õpetaja kohandab rühmale planeeritavad tegevused ja vahendid vastavalt erivajadusega lapse arengutasemele iga nädalateema ulatuses. Nädalaplaani on selleks lisatud lapse jaoks eraldi lahter „individualiseerimine“. Viisid ja ülesanded, mille kaudu saab lapsevanem oma lapse arengule väljaspool lasteaeda kaasa aidata. Tuuakse välja punktide kaupa. 4. IAK koostajad ja osalejad. Amet, nimi, allkiri Lapsevanemate nimed ja allkirjad Kuupäev 5. IAK kokkuvõte (perioodi lõpus). Saavutatud individuaalsed eesmärgid ja omandatud oskused. Edasise arendustegevuse põhisuunad, korduva hindamistegevuse vajadus. Tagasiside meeskonnaliikmetelt, sh lapsevanematelt. Hinnang IAK toimimisele. Kuupäev, osalejad.
poolest." See on mõtteviis, töövahend, uskumine, mis aitab sotsiaalpedagoogil oma tööd hästi teha!!! Kas sotsiaalpedagoogilise mõtlemise alguse võib paigutada antiikaega? + poliitika, pedagoogika, eetika kokkukuuluvus + kasvatuse ja ühiskonna vahelised seosed - Sotsiaalseid probleeme ei lahendatud pedagoogiliste vahenditega! (näljasele ära anna kala, vaid õng) - Viletsusele/vaesusele ei pööratud tähelepanu - Haridus oli priviligeeritutele - Hoolimatus laste suhtes Keskaeg, uusaeg. Esimesed katsed abivajajate toetamiseks pedagoogilises mõttes pärinevad kesk- ja uusaja vahetusest. Oma saatuse kujundamine? Töökasvatus sotsiaalprobleemide leevendajana. J. L. Vives (Hispaania humanistlik filosoof): nõudis rahvakoolituse laiendamist riigi toel. Rõhutas valiku võimu vastutust sotsiaalsete probleemide likvideerimise eest. Arendas töökasvatuskeskse pedagoogilise programmi orbude ja vaeste
osas või anda täiendavaid teadmisi ja ülesandeid andekatele lastele. Näiteks kui lapsel on allergia mingi toiduaine suhtes või on tegemist diabeetikuga ,leitakse koostöös lapsevanem-kokk lahendus sobivate toitude ja toiduainete kasutamise näol. Või kui laps ei räägi eesti keelt, siis tehakse temaga rohkem individuaalset tööd ja ka vanemate toetus on väga oluline. Kohanemisraskustega laste puhul peavad lapsevanem ja rühma töötajad koos lapsel aitama sisse elada kollektiivi või siis spetsialistide abiga välja selgitama kohanematuse põhjused. Andekate laste puhul soodustatakse eriandekusi omavatel lastel tegelemist oma lemmikalal. Otsitakse lisamaterjale. Töö nende lastega toimub koostöös lastevanematega. Lasteaia päevakavas leitakse selleks aja enamasti hommikusel ja õhtusel ajal ja peame kirjalikku arvestust individuaalse tööna
Tartu Ülikool Haridusteaduskond Alus ja alghariduse lektoraat Õpetajate seminar Eha Laas ,,Suhtumine kuulmislangusega õpilastesse tavakoolis" (seminaritöö) Juhendaja: Mari Reilson Läbiv pealkiri: Suhtumine kuulmislangusesse Tartu 2007 Suhtumine kuulmislangusesse 2 Sisukord Kokkuvõte Sissejuhatus Mõisted Kuulmislangusest ja selle põhjustest Kuulmislanguse mõju lapse arengule Kuulmislangusega lapsed tavakoolis Miks tavakool? Probleemid tavakoolis? Kuidas soodustada õpikeskkonda? Olukord Eestis Uurimusi mujalt maailmast Allikad
enda kõrval. Sellele on palju kaasa aidanud see, kui erivajadustega lapsed käivad tavalasteaias juba väikesest peale harjuvad lapsed teistsuguste lastega ja hiljem ei vaata neid halvustavalt. Puudu on korrektselt toimiv süsteem, mis tagab lapse arengulise erivajaduse võimalikult varase märkamise (enne lapse 3 aastaseks saamist), mistõttu kannatab ka lapsevanema pedagoogiline toetamine lapsele arengusoodsa keskkonna loomisel. Lapsevanem vajaks üha sagedamini võimalust rääkida oma probleemist erapooletule inimesele, st. sellele, kes ei tööta lapse lasteaias või koolis. Lapsevanema nõustamine aitab emal-isal leida endas jõudu minna edasi. Arenguhäiretega lapse kasvatamine on probleemiderohke ja vanemal on õigus väsida. Paljud aktiivsed lapsevanemad on ühinenud kõiksugu liitudesse Eesti Kuulmispuuetega Laste Vanemate Liit, Eesti Nägemispuuetega Laste Vanemate Liit, Südamelaste Tugiühing, Vaimupuudega
· Kas tunnete seoste tugevust/nõrkust teooria ja praktika vahel? · Portfooliosse märksõnad teooriate ja rehabilitatsiooni seoste kohta. Rehabilitatsiooni alaliigid: Rehabilitatsiooni üldmõiste alla mahuvad mitmed alaliigid (nt töö- ja kutsealane rehabilitatsioon, psühhosotsiaalne rehabilitatsioon, meditsiiniline rehabilitatsioon, hariduslik rehabilitatsioon jm). Mõisted meditsiiniline rehabilitatsioon, kutsealane rehabilitatsioon, hariduslik rehabilitatsioon jne tähendavad ennekõike seda, et rehabilitatsiooni peamiste, sotsiaalsete, eesmärkide saavutamiseks kasutatakse meditsiinilisi ja/või hariduslikke vahendeid, meetodeid, teenuseid jms, mis on vajalikud konkreetsele inimesele. Töö- ja kutsealane rehabilitatsioon Töö- ja kutsealasel rehabilitatsioonil on erinevaid eesmärke: Sotsiaalne eesmärk: tagada erivajadusega inimeste tööalane rehabiliteerumine (tööga
KOOL MÜÜJA-KLIENDITEENINDAJA NIMI EDUKAS MÜÜGIPROTSESSI JUHTIMINE JA ERIVAJADUSTEGA KLIENTIDE TEENINDAMINE Referaat LINN 2017 SISUKORD SISSEJUHATUS Referaadi teemaks on edukas müügiprotsessi juhtimine ja erivajadustega klientide teenindamine. Sellest lähtuvalt uurisin nende teemade kohta ja sain teada palju uut ning huvitavat informatsiooni. Tõin oma töös välja, kuidas juhtida müügiprotsessi edukalt ning selgitasin, mis see üleüldse on. Protsessi järgimine aitab saavutada nelja eesmärki. Erivajadustega kliente on erinevaid, on spetsiifiliste vajadustega kliendid ja erivajadustega ehk puuetega kliendid. Nende klientide puhul on vaja rahulikku ning kannatlikku käitumist. Sellistest inimestest tuleb alati välja teha ja neile abi pakkuda, kui nad seda vajavad. 1 1. MÜÜGIPROTSESS Müügiprotses
Oluline on, et eesmärgid oleksid selged ja võimalused nende saavutamiseks läbi arutatud. Eesmärke peab olema võimalik järgida ja ka mingil viisil mõõta. Arenguvestlus on konfidentsiaalne, toimub lapsevanema eelregistreerumise alusel ja planeerima peaks selleks umbes 60 min. Ideaalis võiksid sellel osaleda mõlemad lapsevanemad, mõlemad rühmaõpetajad, vajadusel annavad oma hinnangu ka muusika- ja liikumisõpetajad, logopeed. Miinimumvariant oleks aga 1 lapsevanem + 1 õpetaja. Et suhteliselt lühiajaline kohtumine arenguvestlus oleks tulemuslik ja täidaks oma eesmärgid, on oluline mõlemapoolne ettevalmistus. Enne arenguvestlust koostab õpetaja ja edastab lastevanematele kodus ettevalmistava küsimustiku, et saada nende seisukohad ja ootused lapse arengu suhtes. Küsimustikus küsitav võib lasteaiati pisut erineda, aga üldjoontes sisalduvad seal päringuid lapse harjumuste, meelis- ja välditavate
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut MONTESSORI PEDAGOOGIKA - KASVATAMISEST JA FILOSOOFIAST Tallinn 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 3 MARIA MONTESSORI ELUST ............................................................................................... 4 MARIA MONTESSORI PEDAGOOGILISE LÄHENEMISE FILOSOOFIA ........................ 9 MONTESSORI METOODIKA ............................................................................................... 12 1.1. Lugema-õppimine Montessori meetodi järgi ................................................................ 14 1.2. Kirjutma-õppimine Montessori meetodi järgi ............................................................... 14 1.3. Arvutama-õppimine Montessori meetodi järgi ................................................
aitamiseks ja nõustamiseks. Seetõttu kasutaksin individuaal- ja parandusõpet, kus tegeleksin lapsele raskusi ja muret põhjustavate teemadega personaalselt. Minu enda sugulane on düsleksik, kuid on läbinud nii põhikooli ja gümnaasiumi ning edasi asunud õppima kokaks. See, et tal on probleeme õigekirjaga, ei takista tal edasises elus toimetulemist ning edukas olemist. Andekus on samuti hariduslik erivajadus. Mina arvan, et nende laste õpetamisel tehakse ka kõige rohkem vigu. Andekad on need lapsed, kes väljapaistvate võimete tõttu suudavad saavutada kõrgeid tulemusi. Need lapsed vajavad selleks, et realiseerida oma potentsiaali iseenda ja ühiskonna heaks, diferentseeritud kasvatusprogramme ja/või kohtlemist, mida ei suuda neile pakkuda traditsioonilised kooliprogrammid. Olen arvamusel, et Eesti haridussüsteemis ei ole pööratud kaugeltki nii palju
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Sotsiaaltöö korralduse osakond xxxxxxxxx AÜSRx 18- KUU KUNI 5- AASTA VANUSTE LASTE ERIVAJADUSTE JA PUUETE ANALÜÜS Referaat Juhendaja: Dagmar Narusson Pärnu 2016 SISSEJUHATUS Suurem osa erivajadusi ilmnevad varajases lapsepõlves. Paljude puuete puhul arenevad lapsed mingi ajani normaalselt ja just kindlas vanuses hakkavad tekkima tagasilöögid ja spetsiifilised tunnused, mis annavad märku puude olemasolust. Antud töö eesmärk on uurida ja kirjeldada varajases lapsepõlves kõige sagedasemaid haigusi ning puudeid ja erivajadusi. Väikelapse ning eelkooliiga on aeg, mil inimene hakkab oma keha üle kontrolli omama ning seda keskkonnas kasutama. See on aeg, mil lapsed saavad aru soo erinevustest, õpivad suhtlema ning muutuvad veidi iseseisvamaks oma vanematest. Väikelapse eas toimub lastel kõneareng, mis to
Sotsiaal- ja haridusteaduskond Referaat Erivajadustega laste tugisüsteemid Eestis. Carolin Hussar Tartu 2010 Sissejuhatus Käesolevas referaadis teen kerge ülevaate käesolevatsest erivajadustega laste tugisüsteemidest, mis seisavad koos väga paljudest Euroopa riikidest. Räägin üleüldiselt Erivajadustega laste tugisüsteemide ajaloost, kui ka erivajadusetega lastest. Teisisõnu toon kerge ülevaate kõigest sellest üleüldiselt. 1 Erivajadustega laste tugisüsteemide ajaloost Eestis alustati erivajadusega laste õpetamist juba XIX sajandil: kurtide kool asutati 1866. a, pimedate kool 1883. a, esimene asutus vaimupuudega inimestele 1895. a, liikumispuudega laste kool 1920. a, esimesed õpiraskustega laste klassid ja koolid aastatel 19211925. Kliinilise koneravig
Sotsiaaltoetused ja teenused puudega lapsele Eesti Vabariigis Puudega lapse sünd, lapse raske haigus või tervist kahjustanud õnnetus on iga lapsevanema jaoks suureks elumuutuseks ja väljakutseks. Puudega lapsed vajavad tavalisest enam tähelepanu ja hoolitsust, samuti peab lapsevanem hakkama otsima teavet, mis aitab tal uues olukorras paremini hakkama saada. Nagu kõigi laste puhul, on ka puudega lapse peamine kasvataja ja hooldaja tema vanem, kuid lapse puudest tulenevate vajaduste rahuldamiseks pakutakse täiendavat abi. Lapse puude raskusastme määramine annab õiguse saada erinevaid riigi ja omavalitsuste poolt pakutavaid sotsiaalteenuseid, toetusi ja soodustusi. Puudega lapse ja tema pere abistamine on jagatud riigi ja kohaliku omavalitsuse vahel.
Kaine kaalutlus tuleb küll kasuks, kuid äärmusliku vormi puhul võtab see ükskõiksuse kuju. Ka kolmandaks endaga toimetulemise viisiks on liigne toimekus ja askeldamine, mis ei aita olukorda tegelikult lahendada. Vanemal võib tekkida teiste või enda süüdistamine. Võib kaasneda oma pahameele väljaelamist vihapursetena. Ka see ei aita teda paremini toime tulla. Kooselu haige imikuga ei ole kerge, sest puudega lapse hooldus võib võtta kordades rohkem aega ja energiat kui normlapse hooldus (Sööt & Saarma, 1994) Puudega laps on kõigepealt laps kõigi lapse vajadustega. Tema taga on ka tema perekond: ema, isa, õed ja vennad. Kõik soovivad, et lapsest saaks tubli inimene. Lapse kasvatamine ja tema arendamine on eelkõige vanemate kohustus ja asi. Lasteaed ja kool on kodu täienduseks. Lapse ja perekonnaga puutub kokku palju inimesi, kes püüavad perel ja lapsel aidata toime tulla. Selleks on erialaspetsialistid. See aga ei tähenda, et vanemate vastutus lapse eest väheneb
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
