Suur Prantsuse revolutsioon (1)

Suur Prantsuse revolutsioon
14. juuli 1789 – 9. november 1799
Revolutsiooni algus : 14. juulil 1789. aastal vallutati rahva hulgas vihatud ja monarhiasümboliks peetud Bestille kindlus Pariisis. See sündmus tähistabki revolutsiooni algust.
Koalitsioon – mitme riigi sõjaline liit mingi teise riigi või riikide rühma vastu
Nimeta esimesse koalitsiooni kuuluvad riigid! Kuulusid: Austria, Preisimaa , Inglismaa, Holland , Hispaania , Sardiinia . I koalitsioon ei suutnud võita Prantsusmaad. I koalitsioon 1793 – 1797. Kokku loodi 7 Prantsusmaa vastast koalitsiooni
Loetle revolutsiooni puhkemise põhjuseid! (3) Esiteks seisuslikud ebavõrdsused, teiseks sõjaline ebaedu ning sellega kaasnevad kaotused ning kolmandaks aitas revolutsioonile kaasa ka nälg ja majanduskriis .
Iseloomusta jakobiinide diktatuuri! Jakobiinide diktatuur on ilmselt üks Prantsuse revolutsiooni kõige vastuolulisemaid osasid. Ühelt poolt on tegu "revolutsiooni tipuga", selle radikaalseima osaga, mil viidi läbi kõige äärmuslikemaid reforme ning riigivalitsemine muudeti efektiivsemaks. Samas aga on see ka revolutsiooni veriseim, julmeim periood, mil elu kaotas mitukümmend tuhat inimest, seda peamiselt poliitilistel motiividel. Jakobiinid lõid diktatuuri 1793. Aastal kohe peale Marat surma. Jakobiinid kasutasid tema mõrva ära ja kutsusid kokku oma poolehoidjad, et kätte maksta.
Iseloomusta revolutsiooni positiivseid ja negatiivseid külgi! Prantsuse revolutsiooni head küljed on monarhia kaotamine, mis tähendas et Prantsusmaal kukutati kuningvõim ja kuningas Louis XVI hukati rahva ees ning loodi vabariik. Feodaalkorra hävimine tähendas, et kaotati ära seisused , mis tõid rahvale rohkem vabadust ja natuke vähem kohustusi. Ameerika eeskujul võttis ka Prantsusmaa vastu „Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsiooni,“ see väljendas inimeste võrdõiguslikkust ja vabadust, paljud euroopa riigis algul laitsid maha selle aga hiljem võtsid üle. Inimestele andis ka kindlust eraomandi puutumatus , kus seadus nägi ette, et eraomand on puutumatu ja kellelgi pole õigust seda puutuda välja arvatud juhul, kui ühiskond seda vajab ja see on tõestatud ja siis makstakse ka väärilist hinda. Rahvustunne levis väga kaugele ka Prantsusmaast ja see oli ka aluseks eestlaste ja lätlaste rahvuslikule liikumisele. Prantslaste loodud on ka meetermõõdustik, mis on tänapäevani kasutusel.
Nagu igal heal asjal on halvad küljed, nii oli ka Prantsuse revolutsiooniga, millel oli 3 peamist halba tagajärge. Halvimaks küljeks võis pidada liigset terrorit. Terror tähendas, et hukati kõik poliitilised vastased jakobiinide poolt, võeti ka vastu otsus rahvuskonvendis, et kes ei ole oma ustavust tunnistatud revolutsioonile, see tunnistatakse kahtlaseks , hukati üle 40 000 inimese. Robespierre on Kõrgema Olendi kultuse looja, mis tähendas, et veidrat segu ratsionaalsest maailmatunnetusest, kristlusest ja antiikaegsetest sümpoosionidest, mis enamikule inimestest tundus suhteliselt naeruväärne, kuid Robespierre võttis seda tõsiselt, lastes end koguni kultuse ülempreestriks kinnitada. Paralleelselt sellega eksisteeris ka "Mõistuse kultus ", kummardati Mõistuse, Tarkuse ja teiste analoogsete nähtuste ja omaduste personifikatsioone. Kõige parem näide kultusest on Püha Jumalaema kiriku kuulutamine Mõistuse Templiks. Üks revolutsiooni kõige negatiivseim asi oli uue kümnendsüsteemi kasutusele võtt ajaarvestuses, mis tähendas, et igas päevas on 10 tundi, tunnis 100 minutit, minutis 100 sekundit.
Mõisted
Generaalstaadid – vaimulike, aadlike ja linnakodanike esinduskogu kesk- ja varauusaegsel Prantsusmaal
Soo – Seadusliku kogu saadikud, kes ei suutnud ennast poliitiliselt määratleda ja toetasid kord jakobiine, kord monarhiste.
Žirondiinid – Prantsuse revolutsiooni mõõdukam tiib.
Rojalist – kuningavõimu pooldaja .
Giljotiin – masin, mis on mõeldud surmanuhtluse täideviimiseks giljotineerimise ehk giljotiini abil pea maharaiumisega. See on mehaaniline tapamasin, mis muutus omamoodi revolutsiooni sümboliks.
Asutav kogu – III seisuse poolt loodud Rahvuskogu, millega liitusid hiljem ka osa aadlike ja vaimulikke.
Direktoorium – Täidesaatev võimuorgan ehk valitsus, mille valis Seadusandlik Korpus.
Louis Capet - 11. detsembril 1792 algas Rahvuskonvendis protsess riigireetmises süüdistatava Louis XVI, keda nüüd hüüti nimega kodanik Louis Capet.
Napoleon - Napoleon I ehk Napoleon I Bonaparte oli Prantsusmaa valitseja ja väejuht.
1789
4. mail kogunesid generaalstaadid
17. juuni – Kolmanda seisuse esindajad kuulutasid end Rahvuskoguks, prantsuse rahva esindajaiks
27. juuni – kuninga käsul liitusid ka teised seisused Rahvuskoguga
9. juuli – Rahvuskogu kuulutas end Asutavaks Koguks, mis pidi riigile andma põhiseaduse.
14. juuli– rahvas vallutas Pariisis Bastille vangla . Seda päeva loetakse revolutsiooni alguseks. Pariisi eeskuju järgisid teised linnad. Maal puhkesid talurahvarahutused .
4. august– Kaotati feodaalkoormised ning lubati talupoegadel maad osta.
26. august– Vastu võeti "Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon"
oktoober– toimus rahvaretk Versailles 'sse, kuningas ja Asutav Kogu "kolisid" Pariisi. Piiskop Talleyrand tegi ettepaneku kirikumaade riigistamiseks.
1789–91 kaotati pärisorjuse jäänused, kirikule makstav kümnis, tsunftikord ja seisuste eesõigused. Hiljem riigistati ka kiriku ja emigrantide maad.
1791
20. juuni– kuningas püüdis põgeneda, kuid tunti Varennes'is ära ning toodi Pariisi tagasi (Varennes'i kriis).
17. juuli– tulistamine Marsi väljakul, mitukümmend inimest hukkus.
3. september– kehtima hakkas põhiseadus, mille järgi Prantsusmaa muutus konstitutsiooniliseks monarhiaks.
1. oktoober– kokku tuli uus saadikutekogu, Seadusandlik Kogu. Selles tekkisid poliitilised rühmitused: föjaanid, žirondiinid ja montanjaarid. Olulist rolli etendas ka Jakobiinide klubi.
1792
4. aprill– algas Prantsusmaa sõda Austria ja Preisimaa vastu.
10. august– rahvahulk tungis Tuiliers'i lossi ning kukutas monarhia.
21. september– kokku tuli uus esindajatekoda : Konvent.
22. september– Konvent kuulutas Prantsusmaa vabariigiks. Kehtima hakkas revolutsiooniline kalender.
1793
21. jaanuar– Louis XVI hukati.
2. juuni– algas Jakobiinide diktatuur.
24. juuni– vastu võeti uus põhiseadus, mida reaalselt kunagi ei rakendatud.
13. juuli– tapeti Jean-Paul Marat
1794
27. juuli– 9. termidoori riigipöördega kukutati Jakobiinid
1795
1. aprill– toimus žerminaali ülestõus.
20. mai– toimus preriaali ülestõus.
25. juuni– inglaste ja emigrantide ebaõnnestunud dessant Quiberoni poolsaarel ( Bretagne 's).
10. oktoober– toimus rojalistide vandemjääri ülestõus.
2. november– loodi Direktoorium, kehtima hakkas kolmas põhiseadus.
1796
2. märts– algas Napoleoni sissetung Itaaliasse
1797
4. september– toimus 18. fruktidoori riigipööre
1798
1. juuli– Prantsuse väed tungisid Egiptusesse
1799
9. november–10. november– toimus brumääri riigipööre, võimule sai Napoleon Bonaparte ja kehtestus Konsulaat. Seda loetakse ka Prantsuse revolutsiooni lõpuks.
Revolutsioon algas 14. juuli 1789 a vallutati Bastille kindlus. 1789. aastal tehti järgmised ümberkorraldused: kaotati seisuslikud eesõigused, talupojad vabastati teotööst, alustati kirikumaade natsionaliseerimist. ,,Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsiooni" peamised põhimõtted olid kõigi inimeste võrdõiguslikkus ja vabadus. I põhiseadusega kehtestati Prantsusmaal konstitutsiooniline monarhia. Seadusandlik võim kuulus seadusandlikule kogule. Täidesaatev võim jäi kuningale . Kohtuvõimu teostasid valitud kohtunikud . Seadusandliku Kogu enamuse moodustasid need, kes ei suutnud end poliitiliselt määratleda. Seadusandliku Kogu kaks äärmust olid monarhia pooldajad ja jakobiinid. 1792. aasta augustis kukutati Prantsusmaal kuningavõim.
Esimese Prantsusmaa-vastase koalitsiooni moodustasid 1793. aastal järgmised riigid: Austria, Preisimaa, Inglismaa, Hispaania , Holland. Prantsusmaal kehtestati esimesena Euroopas üldine sõjaväekohustus. Revolutsioonisõjad, mille eesmärk oli revolutsiooni kaitsmine, muutusid vallutussõdadeks, mille eesmärgiks sai uute alade hõivamine. Prantsusmaa armee tegutses põhimõttel, et sõda peab end ise ära toitma.1798. aastal tungisid Napoleoni väed Egiptusesse, selle tulemusel moodustasid Inglismaa, Venemaa, Austria ja Türgi teise Prantsusmaa-vastase koalitsiooni.