TALLINNA ÜLIKOOL Pedagoogiline Seminar Noorsootöö Pille-Riin Pruus Suulise ja kirjaliku kommunikatsiooni praktikum Iseseisvad tööd Juhendaja: Katrin Aava Tallinn 2014 Sisukord Suuline ja kirjaliku komunikatsiooni praktikum Pille-Riin Pruus Sisukord.............................................................................................................................................................1 ...........................................................................................................................................................................4 Sissejuhatus.....................................
"The Sex And The City" Naljakas mõelda, kui suurejooneliselt seda filmi enne esilinastust reklaamiti. Ja mitte ainult Eestis, vaid üle kogu maailma. Mingil põhjusel oli aga minul hirm seda vaatama minna. Kartust tekitas ehk mõte: "Kas ei saa jälle tegu olema viimase püüdlusega surnud "brändist" veel viimane kopikas välja pigistada ja püüuga surnule elu sisse puhuda?" Enda suureks üllatuseks ja meeleheaks avastasin et nii ei olnud. Tegu oli vägagi nauditava kinoelamusega. Sooviksin alustada mainides, et tegu on pigem täiesti iseseisva filmiga, kui seriaali jätkuga. Seriaali viimases jaos saavad kõik otsad pealiskaudselt ja kiirelt kokku tõmmatud ja kõikide peategelaste probleemid leiavad siiski õnneliku lahenduse nagu õigele seebile kohane. Nii et vaatajad said naeratus näol ja rõõmupisar silmis teleka kinni keerata ja oma ,,teleka sõbrannadega" hüvasti jätta. Film õhkab natukene tõsisemat ja reaalsem...
Suuline ja kirjalik kommunikatsioon. Sõnastikutöö
SKK kodutöö
1. Leidke, mida tähendavad ,,kalvados", ,,huur", ,,soppama", ,,déjà-vu" ja
,,mammaal", ,,lumekamp", ,,mõistekiri" ja meditsiin valdkonnas
,,resident". Leidke ka hääldus ja tähtsad vormid (nt käändsõnal omastav
mille? tegusõnal ehk verbil da-tegevusnimi mida teha?)
kalvados <-e> õunaviin
huur igavesti noor ja ilus neitsi islamiusuliste paradiisis
soppama
Folkloristika 04.10.11 Värsisüsteem joonestub põhja-eesti lauludes paremini välja. Põhja-eestis regilaulud kontavineerivad( loomisvõte, kus tervikteema liidedakse. Nt Kuusalulaulikud- loomislugu ei lõppe tavalise kohapealt vaid jätkab kolme venna lauluga, mis läheb edasi viru sepa lauluga -> kuldnaiselauluga.) Lääne-Eesti laulikud liidavad püsivad lauluteemad. Lauliku võimekust näitab teemade liitmise osavus Lõuna-Eesti lauludes domineerib imrovisatsioon. Laulikul on sõnum. Nt kuldnaiselaul ( hakkab ründama kõiki neid poisse, kes võtavad naise kaugelt) Tal on väiksed motiivid, mida ta liidab, kuid sõnum on see, mis püsib. Kihnu laulud on sarnased Põhja-Eesti regilauludega. Seal kus improviseeritakse on tähendatud regilaulu taandumist. Teisalt käsitletakse seda kui ühte kahest võttest. Redaktsioon-Teemade arengud on erinevates piirkondades erinevad. Loomislaulu versioonid Loomisalulu puhul on võimalik järgida seda, kuidas ta liigu...
Folkloristika alused õppejõud Tiiu Jaago [email protected] 5. september SISSEJUHATUS Oma uurimusmeetod võrdlev ajalolooline. Folkloristika kujunes isesesivaks teadusharuks Eestis 19. saj. lõpp 20. saj. alguses, kuulub filoloogia alla. Kõike, mida uurib käib teatud spetsiifilise teksti läbi. Rahvaluule ehk folkloor on kultuuriliselt kokkukuuluva rühma sünkreetiline pärimus, milles on koos teadmised, kogemused ja esteetika. Rahvaluule kujuneb, püsib ja levib kommunikatsiooniprotsessis ning talle on omane pidev muutumine. Rahvaluule mõiste on kujunenud kahte telge pidi: 1. vertikaalne telg kujunes sõltuvalt eesti rahvaluule ja kultuuriajaloo, sh. teadusajaloo üldisest arengujoonest (19. sajandi kultuurimurrang; rahvaluule aine rohkus arhiivis; filoloogilise suuna domineerimine); 2. horisontaalset telge kujundasid rahvusvahelised teaduskontaktid (saksa, nõukogude, soome, viimase va...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS TAJU,TÄHELEPANU,MÄLU,TUNDED,MÕTLEMINE JA KÕNE Referaat Juhendaja: …. SISSUKORD Sissejuhatus…………………………………………………………………… …………………………1 Taju…………………….. …………………………………………………………………………………..2 Aistingud .……….. …………………………………………………………………………………… ….3 Tähelepanu…………………………………………………………………… ………………………….4 Mälu……………………………………………………………………………… ………………………….5 Tunded.. …………………………………………………………………………………… ……………….6 Mõtlemine ja kõne…………………………………………………………………………… ……….7 Meeleseisund.. …………………………………………………………………………………… ……..8 Kokkuvõte……. …………………………………………………………………………………… ………9 Kasutatud allikad…….. ……………………………………………………………………………….10 SISSEJUHATUS Igal inimesel on taju, tähelepanu, mälu, tunded, mõtlemine ja kõnevõime. Taju on tähtis, kuna see määrab kuidas isik tajub ümbritsevat maailma, teisi inimesi ning iseennast. tähelepanu on aga lahutamatult seotud tunnetamisega (taju, mälu...
Eksamikordamine 2013 1. teema- Ühiskond kui inimeste olemasolu viis 1.Mõisted: §1.1: · Ühiskond- inimeste kooselu vorm. · Majandus- tootmise ning kauplemise moodustatud valdkond. · Kultuur- mitme inimpõlve poolt loodud materiaalsed ja vaimsed väärtused, teadmised ja tavad. Kultuuri moodustavad rahvakunst, kirjandus, arhitektuur, kujutav kunst, tähtpäevad ja pidustused, viisakusreeglid, muusika jne. · Poliitika- riigi juhtimist ja toimimist korraldav tegevus. · Erasektor ehk tulundussektor- ühiskonna osa, mille moodustab eraomanduses olev majandus, kus tegevuse eesmärgiks on tulu saamine. · Eraelu- indiviidi isiklik elukorraldus. · Tulundussektor- majanduse eesmärk saada tulu. · Avalik sektor- inimese igapäevast elu ja toimetulekut puudutav poliitikat (haridus-, eluaseme-, sotsiaal- ja keskkonnapoliitika). · Mittetulundus...
RAHVUSVAHELISE PROJEKTIJUHTIMISE KÄSIRAAMAT 8. peatükk KOMMUNIKATSIOON Selles peatükis seletatakse lahti kommunikatsiooniprotsessi mõiste ning kirjeldatakse koordineerimise eesmärke ja tasandeid. Eraldi käsitletakse efektiivsete koosolekute korraldamise eeldusi ning antakse ülevaade projekti maine kujundamise võtetest. Kommunikatsioon ja informatsioon Mõistetel "kommunikatsioon" ja "informatsioon" on palju käsitlusi ja definitsioone. Seetõttu selgitame esmalt, mida selles käsiraamatus nende terminite all mõistetakse. Informatsioon on igasugune kirjalik, suuline või visuaalne teave, mida edastatakse kommunikatsiooniprotsessis. Kommunikatsioon on ühe- või kahesuunaline informatsiooni edastamise protsess. Kommunikatsiooniprotsessis edastatakse sõnum saatjalt vastuvõtjale. Kommunikatsioon hõlmab saatja, sõnumi ja vastuvõtja vahelist vastas...
Kommunikatsioon ja teadmus klassikaline informatsiooni juhtimine versus teadmuse juhtimine Uurimistöö Tartu 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS.....................................................................................3 1. Kommunikatsioon klassikaline informatsiooni juhtimine.................................4 2.Teadmusjuhtimine............................................................................................................7 KOKKUVÕTE.......................................................................................10 KASUTATUD KIRJANDUS......................................................................11 SISSEJUHATUS Käesoleva uurimistöö teemaks on kommunikatsioon ja teadmus klassikaline informatsiooni juhtimine versus teadmuse juhtimine. Töö eesmärk on uurida valitud teemaga seotud teoreetilisi seisukohti. Informatsioonijuhtimise eesmärk on kindlustada fi...
Kultuuridevaheline kommunikatsioon KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis on kanooniline suhtlussituatsioon? (Lyons) Suuline suhtlus kahe lähestikku seisva inimese vahel, kes teineteist näevad ja kuulevad, loomuliku keele märkide abil. Kanoonilisest situatsioonist hargnevad edasised: kirjalik suhtlus osapoolte vahel, kirjalik suhtlus kujuteldava osapoolega, suuline suhtlus erinevate meediumite, nt televisiooni, kaudu jne. Põhijooned kõigil liikidel ühised 2. Nimetage põhilised kommunikatsioonimudelid. Millistel generatiivsetel metafooridel nad põhinevad? Michael Reddy 1979: 1. "Rahvamudel": põhineb torumetafooril ("conduit metaphor", ka "container metaphor")Saatja pakib sõnumi (konteinerisse), pakk saadetakse ühendustoru mööda saajani, saaja avab paki, saab sõnumi kätte. Tähendus on sõna/teksti sees, kontekstpole oluline. Torumetafoor ei arvesta, et tegelikult liiguvad inimeste vahel kas hää...
Suhtlemispsühholoogia kordamisküsimused Osa A (teooria) 1. Suhtlemises toimuvad põhiprotsessid: Teabevahetus e kommunikatsioon Koostöö ja mõjutamine e interaktsioon Vastastikune tajumine e pertseptsioon 2. Suhtlemisvajadused Inklusioon püüd seltsi järele Vastastikuste sidemete loomine Ärevuse kõrvaldamine Kontrollitarve Eneseaustus 3. Suhtlemise tähtsus isiksuse kujunemisel Isiksus kujuneb seega suheldes eriti väärtushinnangud ja suundus 4. Kommunikatsiooniprotsess, selle osad ja sellega seotud mõisted Kommunikatsioon on protsess, mille abil inimesed kollektiivselt loovad ja juhivad sotsiaalset reaalsust. Kommunikatsioon on protsess, st tal ei ole algust ega lõppu ning ta on pidevas muutumises. Kommunikatsiooniprotsessi tuleb vaadelda kui tervikut kontekstis. Kommunikatsiooni abil reguleeritakse tegevust Komponendid: Kommunikaator info edastaja Retsipient info saaja Märk ...
Suhtlemispsühholoogia kordamisküsimused Osa A (teooria) 1. Suhtlemises toimuvad põhiprotsessid: Teabevahetus e kommunikatsioon Koostöö ja mõjutamine e interaktsioon Vastastikune tajumine e pertseptsioon 2. Suhtlemisvajadused Inklusioon püüd seltsi järele Vastastikuste sidemete loomine Ärevuse kõrvaldamine Kontrollitarve Eneseaustus 3. Suhtlemise tähtsus isiksuse kujunemisel Isiksus kujuneb seega suheldes eriti väärtushinnangud ja suundus 4. Kommunikatsiooniprotsess, selle osad ja sellega seotud mõisted Kommunikatsioon on protsess, mille abil inimesed kollektiivselt loovad ja juhivad sotsiaalset reaalsust Kommunikatsioon on protsess, st tal ei ole algust ega lõppu ning ta on pidevas muutumises Kommunikatsiooniprotsessi tuleb vaadelda kui tervikut kontekstis Kommunikatsiooni abil reguleeritakse tegevust Komponendid: Komm...
MAINORI KÕRGKOOL Ettevõtluse instituut Ele-Riin Koobas KOMMUNIKATISOON ORGANISATSIOONIS Referaat Juhendaja : Mare Kurvits PAIDE 2009 Kommunikatsioon Organisatsioonis SISSEJUHATUS Suhtlemisel on meie elus erakordselt tähtis koht ja seda võib käsitleda mitmel tasandil. Sel on mitu elutähtsat funktsiooni ja seda ei saa vältida igapäevaselt ning on kõige edukam teatud põhiväärtusi jälgides. Kommunikatsioon on osa organisatsiooni juhtimisest, see on eesmärgile pühendatud teadlik ressursside juhtimine, mis lähtub organisatsiooni põhiväärtustest missioonist ja visioonist (arengukavad). Tõhus kommunikatsioon annab inimesele võimaluse öelda oma hinnangu ja arvamuse see on oluline ülevaate saamiseks olukorrast. Suh...
Kultuuridevaheline kommunikatsioon KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis on kanooniline suhtlussituatsioon? (Lyons) Kanooniline suhtlussituatsioon on suuline suhtlus kahe lähestikku seisva inimese vahel, kes teineteist näevad ja kuulevad, loomuliku keele märkide abil. 2. Nimetage põhilised kommunikatsioonimudelid. Millistel generatiivsetel (ehk kontseptuaalsetel abstraktsete, keeruliste asjade mõistmine on metafoorideta võimatu) metafooridel nad põhinevad? Põhilised kommunikatsioonimudelid on järgmised: 1. Rahvamudel põhined torumetafooril ehk tähendus on sõna/teksti sees ja kontekst pole oluline. 2. Kodeerimise/dekodeerimise mudel kodeerimismetafooril. Märgil on kindel tähendus, mida saatja ja saaja jagavad (kui nad valdavad sama koodi) 3. Küberneetikast lähtuv mudel sisuliselt põhineb jälle torumetafooril. Sisuliselt põh...
Suhtlemispsühholoogia Kordamisküsimused 1. Suhtlemises toimuvad põhiprotsessid Teabevahetus e kommunikatsioon Koostöö ja mõjutamine e interaktsioon Vastastikune tajumine e pertseptsioon 2. Suhtlemisvajadused Inklusioon püüd seltsi järele Vastastikuste sidemete loomine Ärevuse kõrvaldamine Kontrollitarve Eneseaustus 3. Suhtlemise tähtsus isiksuse kujunemisel Isiksus kujuneb seega suheldes eriti väärtushinnangud ja suundus 4. H. Lasswelli kommunikatsiooni mudel Kes? Mida? Kuidas? Kellele? Missuguse efektiga? 5. Kommunikatsiooniprotsess, selle komponendid Kommunikatsioon on protsess, mille abil inimesed kollektiivselt loovad ja juhivad sotsiaalset reaalsust Kommunikatsioon on protsess, st tal ei ole algust ega lõppu ning ta on pidevas muutumises Kommunikatsiooniprotsessi tuleb vaa...
Luua Metsanduskool Maastikuehitus Taju, tähelepanu, mälu, tunded, mõtlemine ja kõne Referaat Ana Tilkson, MEPK I Lähte 2011 Sisukord 1. Sissejuhatus.....................................................................3 2. Taju..............................................................................4 3. Tähelepanu......................................................................5 4. Mälu.............................................................................7 5. Tunded ehk emotsioonid......................................................8 6. Mõtlemine......................................................................9 7. Kõne..................
SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED Osa A (teooria) Suhtlemises toimuvad põhiprotsessid · Teabevahetus e. kommunikatsioon · Koostöö ja mõjutamine e. interaktsioon · Vastastikune tajumine e. pertseptsioon informatsioonivahetus, regulatiivne funktsioon, emotsionaalne funktsioon. Enesetunnetus, tunnetuse areng üldiselt, ühistegevuse korraldamine. Suhtlemisvajadused Suhtlemise aluseks on kompleks vajadusi, nt: · Inklusioon püüd seltsi järele · Vastastikuste sidemete loomine · Ärevuse kõrvaldamine · Kontrollitarve · Eneseaustuse saavutamine Suhtlemise tähtsus isiksuse kujunemisel Suhtlemise käigus toimub inimeste vahel vastastikune tajumine ja mõjutamine ning sotsiaalsete suhete aktualiseerimine. Areneb enesetunnetus ja tunnetus üldiselt. Arenevad väärtushinnangud ja suundus. Inimene on geneetiliselt sotsiaalne, mis tähendab, et sünnitakse mittespetsialiseerunult võ...
Kommunikatsioon ja üldsuse kaasamine keskkonnaalaste muudatuste teostamisel. Essee Eestis on viimastel aastatel käsikäes Euroopa Liidu nõuete ning demokraatia arenguga suurenenud üldsuse kaasamine nii kohalike kui üleriiklike probleemide lahendusprotsessi. Keskkond puudutab otseselt kogu elanikkonda ning seetõttu on igati loomulik ja loogiline, et iga kodanik saaks kaasa rääkida erinevate valdkondade tegevuste planeerimisel. Üheks kaasamise tõhustamise eelduseks on tugevam kommunikatsioon, sealhulgas informeerimine kui üks kaasamisviise (Kodanike ja kodanikeühenduste kaasamine ..., 2004). Kaasamine otsuste tegemisse loob võimaluse vältida vigu ja saada paremaid tulemusi: saada põhjalikumat infot tegelikust olukorrast, poolte eelistustest ning saavutada ka nende nõusolek, kellest sõltub otsuse ellurakendumise edukus. See aitab pikas perspektiivis säästa nii ...
KEEL on inimesele omane häälikutel rajanev hierarhiliselt organiseeritud märgisüsteem. *KEEL ja KÕNE (suuline ja kirjalik) KEEL on: - konstruktiivne ja loov - struktueeritud - mõtestatud - osutav - inimeste vaheline suhtlemine Retseptiivne kõne – saame aru Ekspressiivne kõne – seletame KEELE STRUKTUUR - foneemid: eristatavad heli kategooriad (väikseim tähendusega häälikuüksus õ) - morfeemid: väiksemad tähendust kandvad keeleühikud (nt ba, da) - sõnad - fraas - lause KEELE SISU *leksikaalne *semantiline *süntaktiline SÕNADE TÄHENDUS - mõiste - kategooria - klassifitseerimine - kognitiivne ökonoomia MÕTETE ESITAMISE KOLM TASET - superordinaalne - baastase - subordinaalne DEFINEERIVATE TUNNUSTE TEOORIA - algelemendid: tunnused (kõikidel objektidel, mida tajuma, on teatud tunnused) - sefineerivad tunnused: tarvilikud ja piisavad määramaks mõistet - objekti kuulumine mõiste alla kindel ja selge - mõisted asetsevad hierarhiliselt PROB...
Kultuuridevaheline kommunikatsioon. Konspekt Krista Vogelbergi ja Raili Põldsaare loengute materjali järgi. 1. küsimus Mis on kultuur ja selle põhilised probleemid? Matthew Arnold (1822-1888): `parim, mida on maailmas mõeldud ja öeldud' Sir Edward Burnett Tylor (1832-1917): `Kultuur on kompleksne tervik, millesse kuuluvad teadmised, uskumused, kunst, moraal, seadused, tavad ja kõik muud võimed või harjumused, mille inimesed on ühiskonna liikmetena omandanud.' Europotsentristlik, universalistlik, evolutsionistlik, `madalat' ja `kõrget' kultuuri eraldav mudel 2. küsimus Kultuur antropoloogide arvates: Franz Boas (1858-1942): Kultuur hõlmab kõiki mingi kogukonna ühiskondlike tavade väljendusvorme, üksikisikute reaktsioone selle rühma tavadele, mille järgi ta elab ja nende tavade poolt määratletud inimtegevuse vilju.' Nt. Clyde Kluckhohn (1947): Kultuur on teatavat laadi tööjoonis kõigiks k...
Sissejuhatus "Keskaja" termin on suhteline, seda määrab selle kasutamine. Media aetas/ media aevum pärineb Itaaliast 14. saj, mil hakati tundma õppima antiikset ladina keelt. Keskajal oli ladina keel kasutusel, aga see muutus ja lihtsustus. Renessanssiajal hakati jäljendama ja kasutama antiikset ladina keelt. Vaheapealset perioodi peeti keeleliselt alaväärseks, hiljem laienes see suhtumine kogu vahepealse aja kultuurile. Periodiseeringuna tuli keskaeg kasutusele 17. saj saksa ajalooõpikutes, kust see levis ka mujale. "Keskaeg" kui sünge, barbaarne ja primitiivne. Liialdamine: nt nõiajahi omistamine sellele ajajärgule. Keskaega idealiseeriti romantismis: rüütellikkus, osavad käsitöömeistrid vastukaalust vabrikutoodetele. Tegu on samuti liialdatud võrdkujuga. Keskaja alguseks peetakse 5. saj täpsemini aastat 476, kui kukutati viimane Lääne-Rooma keiser. Samuti algusdaatumiteks Frangi riigi rajamine ja 3...
Kultuuridevaheline kommunikatsioon KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis on kanooniline suhtlussituatsioon? (Lyons) Kanooniline suhtlussituatsioon (John Lyons): Suuline suhtlus kahe lähestikku seisva inimese vahel, kes teineteist näevad ja kuulevad, loomuliku keele märkide abil. 2. Nimetage põhilised kommunikatsioonimudelid. Millistel generatiivsetel metafooridel nad põhinevad? 1. ,,Rahvamudel": põhineb torumetafooril (,,conduit metaphor", ka ,,container metaphor")- Saatja pakib sõnumi (konteinerisse), pakk saadetakse ühendustoru mööda saajani, saaja avab paki, saab sõnumi kätte. Tähendus on sõna/teksti sees, kontekst pole oluline. 2. Sisuliselt sama mudel teaduslikul/formaliseeritud kujul: kodeerimine/dekodeerimine: põhineb kodeerimismetafooril- Lained pole sisuliselt olulised. Märgil on kinde...
.Massikommunikatsiooniteooria raamat .lk 8-21 Kultuuris on talletunud kujutlused, teadmised, väärtushinnangud, käitumismallid. Need .kogemused(juurdehangitavad) on kokkuvõtvalt informatsioon ja teave Informatsioon seosed, mis ühendavad kõike uut, tundmatut senikogetu ja teadaolevaga ning mille alusel on inimesel võimalik ümbritsevas maailmas orienteeruda, toimuvaid sündmusi tõlgendada ning oma käitumist otstarbekalt kavandada. Inimeste praktilises tegevuses ja suhetes tekivad vajadused mitmesuguse iseloomuga teabe järele tuntud/tundmatu ja uus/senikogetu. Mida enam on erinevaid seoseid ja tegureid, mida inimene peab arvestama oma töös ja elutegevuses, seda suuremad ja .mitmesugusemad on tema teabevajadused :Struktuur tegevuse subjekt .1 tegevuse toimumise viis .2 .materiaal-tehnilised, looduslikud objektid, vahendid .3 suhted, sotsiaalne ümbrus .4 .sotsiaal-kultuuriline keskkond .5 :Põhilised teabevajadused Vajadus tunnetada oma te...
1.Rahvaluule mõiste eesti folkloristikas (mõiste kujunemise ajalugu, terminid ja definitsioonid; rahvaluule defineerimises rõhuasetuste muutused ja nende põhjused). Eesti folkloristikas lähtutakse folkloori mõiste piiritlemisel kolmest asjaolust: 1. aineloend 2. tunnuste loend 3. pärimuskultuuri toimimise kirjeldamine Rahvaluule · tugineb traditsioonile · varieerub ulatuslikult iga esitlus on ainulaadne · võtab kindlakujulisi kunstilisi vorme · on tavaliselt anonüümne · kujundab maailmavaadet ÜLDDEFINITSIOON: Rahvaluule ehk folkloor on kultuuriliselt kokkukuuluva rühma sünkreetiline pärimus, milles on koos teadmised, kogemused ja esteetika. Rahvaluule kujuneb, püsib ja levib kommunikatsiooniprotsessis ning talle on omane pidev muutumine. Ajalooline käsitlus: Eesti rahvaluule terminoloogia kujunes...
Juhtimise alused Individuaalsus organisatsioonis Vajaduste teooriad: Maslow hierarhia, Alderderi ERG, Herzbergi motivatsiooni-hügieeniteooria, McGregori X ja Y teooria, Võrdsusteooria, Töö karakteristikute mudel Maslow: Füsioloogilised vajadused, turvavajadus, kuulumisvajadus, tunnustusvajadus, eneseteostus. Erinevad versioonid sellest. Kriitika: Pole algselt mõeldud tööalase konteksti jaoks, inimene ei pruugi mõnele ajadusele keskenduda (keskenduvad hoopis kõrgematele vajadustele või ei püüdlegi kõrgema taseme vajaduste rahuldamise poole). Võidakse rahuldada mitut vajadust üheaegselt. Aldefer: Eksistentsivajadused Seotusvajadused Arengusvajadused Herzbergi motivatsiooni-hügieeniteooria Hügieenifaktorid: töötasu, töötingimused, inimsuhted ...
KORDAMINE 2013 · 9-5 tuhat eKR- Vanimad jäljed inimasustuse olemasolust Eesti alal pärinevad mesoliitikumist . Küttide ja kalastajate ehk nn Kunda kultuuri asupaik. Pulli asula vanim. · 1535- Esimene osaliselt säilinud eestikeelne trükis (Wanradt-Koelli katekismus). / algab eesti raamatulugu. · 1601-1609- nälja ja katkuaeg, Georg Mülleri valgustuslikud jutlused · 1632- TÜ asutamine Gustav II Adolfi poolt · 1739- Ilmus esimene eestikeelne Piibel ; andis Liivimaa kirikuvalitsus välja korralduse, mida võib nimetada koolikohustuse alguseks. Kõik talulapsed pidid 7. ja 12. eluaasta vahel käima koolis või õppima lugemise selgeks kodus. · 1802- TÜ taasavamine saksakeelse keiserliku ülikoolina. /Eestimaa talurahvaseadus: Talude kasutamise pärandatav kasutamisõigus (kui peremehel on mõisnikule maksud makstud, võis talupoeg talu pärandada). Talup. õigus vallasvarale · 1813-1832- H.Rosenplanter ,,Beitr...
Kultuuridevaheline kommunikatsioon KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis on kanooniline suhtlussituatsioon (Lyons)? Suuline suhtlus (loomuliku keele märkide abil) kahe lähestikku seisva inimese vahel, kes teineteist näevad ja kuulevad. 2. Nimetage põhilised kommunikatsioonimudelid. Millistel generatiivsetel metafooridel nad põhinevad? 1) Rahvamudel põhineb torumetafooril. 2) Rahvamudel teaduslikul/formaliseeritud kujul põhineb kodeerimisel, märgil. 3) Küberneerikast lähtuv Shannon-Weaveri mudel põhineb faksi metafooril. 4) Interferentsiaalne mudel Reddy kirjeldab seda ,,tööriistavalmistaja" metafooriga. 3. Esitage kultuuridevahelise kommunikatsiooni määratlus (Milton Bennett). See on inimsuhtluse ja kultuuri koosmäng ja vastasmõju. 4. Mis on mingi mõiste prototüüpne esindaja (Rosch)? Mingi mõiste prototüüpne esindaja on see isend/alaliik, mis kerki...
TEKSTIÕPETUS Suhtlemine ehk kommunikatsioon põhineb suulisel ja kirjalikul kõnel. Kommunikatsiooni protsess saab toimuda siis, kui on olemas kõneleja või kirjutaja ja kuulaja või lugeja. Sõnumi saatja vastuvõtja ehk retipient. Sõnumi ja tagasiside võivad olla sõnalised või sõnatud, tahtlikud või tahtmatud. Tagasiside võib-olla vahetu (st võib toimuda kohe) või võib toimuda ajaliselt hiljem. Kommunikatsiooni protsess ei ole täiuslik üldjuhul mitte kunagi. Kommunikatsioon ei ole täiuslik, sest enamasti teade muutub teel saatjalt vastuvõtjale. Teate liikumist mõjutavad kaks tegurit : 1. Välised asjaolud (segamine, müra, tegevus väljas); 2. Sisemised tegurid (köha, rääkimine(kuidas räägib)). Lisaks nende kahele tegurile võib kommunikatsioon mõjutada kella aeg või hiline moraalilugemine, võõras koht, hääldus, halb nähtavus, tausta müra jne. Kirjaliku...
Kultuuridevaheline kommunikatsioon KORDAMISKÜSIMUSED, vastatud 1. Mis on kanooniline suhtlussituatsioon? a. Kanooniline suhtlussituatsioon on suuline suhtlus kahe lähestikku seisva inimese vahel, kes teineteist näevad ja kuulevad, loomuliku keele märkide abil. (Lyons) 2. Nimetage põhilised kommunikatsioonimudelid. Millistel generatiivsetel metafooridel nad põhinevad? a. "rahvamudel" põhineb torumetafooril. Tähendus on sõna või teksti sees, kontekst ei ole oluline. (Reddy) Sel puhul on tekstid absoluutsed, ühetähenduslikud b. Rahvamudel teaduslikult kujul: kodeerimismudel - saatja ja saaja jagavad märgi tähendust, kui neil on ühine kood - kodeerimismetafoor c. Küberneetikast lähtuv teaduslik mudel (Shannon-Weaver) (ühekülgne) - faksimetafoor d. Interferentsiaalne mudel ("tööriistavalmistaja" metafoor) 3. Esitage kultuuri...
INIMKOMMUNIKATSIOON 1.Mis on inimkommunikatsioon?nimkommunikatsioon on: võime luua ja kasutada sümboleid,ühise arusaamise loomine inimeste vahel. 2.Milline on inimkommunikatsiooni tähtsus?Tähtsus on et annab meile füüsilise heaolu, aitab meil end määratleda(ühiskonnas, sõprade seas jne) ning tähtis on ka tööalane kommunikatsioon. 3.Millised on erinevad inimkommunikatsiooni oodatavad väljundid?Väljunditeks on arusaamine, heaolu labi inimliku kontakti, arvamuse mõjutamine, inimkommunikatsioon aitab kaasa inimsuhete paranemisele läbi positiivse usaldusliku kliima, kommunikatsioon suunab meid tegutsema. 4.Millised sõnumid on verbaalsed?Verbaalsed sõnumid: sõnad, laused ja nende tähendus tõlgenatuna keelekasutuse reeglitest, hetke konteksist, vastavalt oma kultuuriruumi arusaamadele. 5.Millised sõnumid on mitteverbaalsed?Mitteverbaalsed sõnumid= mittevokaalsed. Nendeks on nt kehakeel, näoilme, emotsioonid, normid, aeg ja ruum, suhtlemise nur...
Pavel Marin Informaatika kodutöö kodutöö Loodus- ja terviseteaduste instituut Tallinn 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1.Ajalugu ja ennustused......................................................................................... 4 2.Suhtlus grupis...................................................................................................... 7 2.1 Elektroonilise suhtluse algus.........................................................................7 2.2 Arvutivõrgus pakutavad suhtlusteenused.....................................................8 2.3 Elektronpost.................................................................................................. 8 2.3.1 Postiloendid............................................................................................. 8 ...
Kultuuridevaheline kommunikatsioon KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis on 19. sajandi mõtlejate (nt. Matthew Arnoldi) arvates kultuur ja mis on selle lähenemise probleemid? Matthew Arnold ütleb:" Kultuur on parim, mida on maailmas öeldud ja mõeldud." Kultuur peaks olema täiuse poole püüdlemine läbi ilu ja tarkuse. Lähenemise probleemid: 1) liiga universalistlik 2) europotsentristlik (muid kultuure peab küll huvitavateks, kuid mitte võrdväärseteks) nt kohustuslikus kirjanduses puudub Jaapani, Aafrika jne kirjanike teosed. 3) loob liiga jäiga eristatuse ,,Kõrge" ja ,,Madala" kultuuri vahel 4) ei vaatle elatud kultuuri tervikuna autentses kontekstis. 2. Mis on kultuur antropoloogide arvates (vrdl. Franz Boasi ja Clyde Kluckhohni definitsioone)? Franz Boas: arvab, et igasugune kultuur on unikaalne. Selle asemel, et lugeda raamatuid teistest kultuuridest, tu...
Kultuuridevaheline kommunikatsioon KORDAMISKÜSIMUSED, vastatud 1. Mis on kanooniline suhtlussituatsioon?Kanooniline suhtlussituatsioon on suuline suhtlus kahe lähestikku seisva inimese vahel, kes teineteist näevad ja kuulevad, loomuliku keele märkide abil. (Lyons) 2. Nimetage põhilised kommunikatsioonimudelid. Millistel generatiivsetel metafooridel nad põhinevad? a)"rahvamudel" põhineb torumetafooril. Tähendus on sõna või teksti sees, kontekst ei ole oluline. (Reddy) Sel puhul on tekstid absoluutsed, ühetähenduslikud b)Rahvamudel teaduslikult kujul: kodeerimismudel - saatja ja saaja jagavad märgi tähendust, kui neil on ühine kood - kodeerimismetafoor c)Küberneetikast lähtuv teaduslik mudel (Shannon-Weaver) (ühekülgne) - faksimetafoor d)Interferentsiaalne mudel ("tööriistavalmistaja" metafoor) 3. Esitage kultuuridevahelise kommunikatsiooni määratlus (Milton Bennet) Ehk täpseim kultuuride...
Mis on organisatsioon? • Organisatsioonid on keerukad sotsiaalsed süsteemid (Ott). • Organisatsioonid on instrumendid, mida inimesed kasutavad ühiskondlike, poliitiliste, majanduslike ja ka isiklike eesmärkide saavutamiseks (Heffron). • Ühe grupi inimeste koordineeritud tegevuste süsteem, mis töötab mingi ühise eesmärgi nimel alluvussuhete võrgustikus (Scott ja Mitchell). • Organisatsioonid on indiviidide poolt loodud sotsiaalsed struktuurid, mille abil taotletakse mingeid kindlaksmääratud eesmärke (Scott). • Organisatsioon on mehhanism, mille abil on võimalik „asju ära teha” (get things done), saavutada eesmärke, mida indiviid üksi ei suudaks eales saavutada (Parson). Organisatsiooni tunnused: • Liikmed (vähemalt kaks inimest) • Ühine eesmärk • Teadlik tegevus ja koordineerimine • Eristavad tunnused • Pidev toimimine Tüpoloogia: • Sektor – a...
Kuressaare Ametikool Sirje Pree 2001 / 2006 Sisukord Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 2 Sisukord SISUKORD Sisukord ............................................................................................... 3 Sissejuhatus ......................................................................................... 5 Kas suhtlemisoskus on vajalik? ............................................................. 7 Kontakt ............................................................................................... 12 Pertseptsioon ehk isikutaju ................................................................. 15 Välistunnuste taju ........................................................................... 24 Tundeseisundi taj...
1. Kõrvuta 19. sajandi ja 20. sajandi rahvaluule terminoloogiat. Iseloomusta, kuidas on folkloori mõiste 20. sajandil muutunud. 19. saj käsitleti rahvaluulet peamiselt aineloendi kaudu, 20. saj lisandus definitsiooni olemuslik tähendus, mis viitas rahvaluule suulisusele, kollektiivsusele, traditsioonilisusele ja anonüümsusele. Pärast Teist maailmasõda hakkas rahvaluule uurijaid huvitama ka selle esitus, muutumisvõime ja kommunikatsioon kui kogemustele tuginev teadmine-1990ndatel lisandus kommunikatsioonile ja pärimusele viitav definitsiooni osa. Rahvaluule definitsioon on ajavahemikul 19. sajand kuni 20. sajandi lõpp muutunud ja täienenud. Aineloendipõhine definitsioon lähtus liigitusest, olemuslike tunnuste lisamine võimaldas rahvaluulet eraldada teistest kultuurivormidest ja kommunikatsiooni liitumisel mõistega peeti silmas rahvaluulet viljeleva pärimusrühma enesemääratlust. Kreutzwald – „vana vara”; Hurt –„rahvamälestused” (kõik, mid...
Mis on kirjandusteadus? Kirjandusteooria uurib sõnakunsti, otsib seaduspärasusi ning püüab olla objektiivne ehk uurija seisukohtadest sõltumatu. Selgitab mingeid nähtusi, omab terminoloogiat, otsib midagi uut. Mis on kirjandus? Mis iseloomustab kirjanduslikke tekste? Eristada võib mitmeid tasandeid, üks võimalus kirjandust määratleda on lähtuda eristusest fiktsionaalne (kirjandus) mittefiktsionaalne (muu), ent paraku ei ole kirjanduse defineerimine nii hõlbus. Kirjanduse tunnused: kunstipärane keelekasutus, fiktsionaalsus, fikseeritus, suhteliselt püsiv, suhteliselt avalik. Mida tähendab Lotmani lause "Kunst on sekundaarne modelleeriv süsteem"? Poeetiline kõne kujutab endast suure keerukusega struktuuri. Ta on palju keerukam loomulikust keelest. Kunst on märgisüsteem. Miks on kirjandusteose vorm oluline? Antud informatsioon (sisu) ei saa eksisteerida ja teda ei saa edastada väljaspool antud struktuuri. Jutustades luuletuse ümber taval...
JAKOB WESTHOLMI GÜMNAASIUM Karjääriõppe Üleminekueksam Lennundusinsener Kristjan Kippar 10b Tallinn 2008 Sisukord: · Sissejuhatus · Kutsestandard · õppimisvõimalused · Intervjuu · Kokkuvõte Sissejuhatus: Uuritavakas objektiks olen võtnud kutse lennundusinsener. Räägin õppimisvõimalustest, lennundusinseneri erinevatest astmetest, diplomeeritud lennundusinseneri V astmest, Volitatud lennundusinseneri V astmest. Eesti kutsekvalifikatsiooni süsteemis määratletakse kutsekvalifikatsiooni nõudeid viiel tasemel, kus esimene tase on madalaim, viies kõrgeim. Nende lahti seletamiseks on võetud põhiosa materjalist internetist Kutsekvalifikatsiooni Sihtasutuse koduleheküljelt, kus on lennundusinseneri kutsestandard, mis annab põhjaliku ülevaate antud kutsest ja selle kutse kvalifikatsiooni omastamise nõuetest. Lisaks teen intervjuu isikust, kes on omandanud lennundusinse...
Lapse areng, jälgimine ja analüüs Vaatlus Juhendaja: Sisukord 1Üldandmed.......................................................................................3 1Probleemi kirjeldus ja oletatav põhjus................................................4 Arengu põhivaldkondade kirjeldus.......................................................5 2 Motoorika........................................................................................5 2.1Meetod ja protseduur..................................................................................... 5 2.2Motoorika arengu iseärasused........................................................................6 3Sotsiaalsed oskused..........................................................................7 3.1Meetod ja protseduur..................................................................................... 7 3.2Sotsiaalsete oskus...
1 Keel kui märgisüsteem. Kommunikatiivne situatsioon. Inimkeele omadused. Märk = vorm + tähendus Märkide liigid: o Sümbolid (puudub motiveeritud seos vormi ja tähenduse vahel) o Ikoonid (seos vormi ja tähenduse vahel põhineb sarnasusel) o Indeksid (seos vormi ja tähenduse vahel põhineb mingit tüüpi järeldusel) Kommunikatsioon: Saatja saadab sõnumi vastuvõtjale kanali kaudu (helilained). Kõne inimese vaheline keeleline suhtlus (sõnaline, verbaalne) Mitteverbaalne suhtlus zestid ja miimika. Sisu ei ole tavaliselt sõnumi välise vormiga otses suhtes. (loomulikus keeles) Verbaalses suhtluses koodiks on keel. Keeleline suhtlus on kahesuunaline ja interaktiivne. (dialoog) Intentsionaalsus kõneleja kavatsus saada infot, rääkida endast, mõjutada kuulajat, luua sotsiaalseid suhteid jms. Inimesed on agendid, kes otsustavad ise, millal, millest ja miks rää...
1. Ettevõtte keskkond, mõjugrupid ja nende peamised huvid. Sisekeskkond: juhid, omanikud, töötajad. Väliskeskkond: mikrokeskkond ja makrokeskkond. Makrokeskkond: riik, ühiskond, rahvusvahelised mõjurid. Väliskeskkonna loovad peamised väljaspool organisatsiooni olevad jõud, mis potentsiaalselt võivad oluliselt mõjutada kaupade või teenuste edu. Väliskeskkond jaguneb omakorda kaheks mikro- ja makrokeskkonnaks. Makrokeskkond on laiem ja hõlmab faktoreid, mis mõjutavad kõiki organisatsioone võrdselt. Makrokeskkonna osad on rahvusvaheline, majanduslik, sotsiaalne, õiguslik-poliitiline ja tehnoloogiline keskkond. Organisatsiooni mikrokeskkond on konkreetsem ja organisatsioonile lähemal ning haarab konkurente, tarnijaid, kliente, strateegilisi liitlasi jm survegruppe. Rahvusvaheline keskkond hõlmavad ülemaailmseid arengusuundi, sealhulgas otseselt ärielu mõjutavaid trende. Ülemaailmsed trendid on Euroopa Liidu laienemine, keskkonnakaits...
EESTI AMEERIKA ÄRIAKADEEMIA Finantsjuhtimine Reklaamiõpetus Ülle Stamberg Internetireklaam, selle eelised ja puudused Referaat Õppejõud: J.Tarnasinskaja Tallinn 2011 Sissejuhatus Ajalugu on näidanud, et reklaam tekkis ja arenes lahutamatus seoses majanduslike suhete, tööstuse, kaubanduse ning tehnika edenemisega. Alguses olid reklaam suuline, randkaupmehed tõmbasid rahva tähelepanu pakutavatele kaupadele hüüete ja lauludega. Tänapäeval on internetireklamil suured eelised võrreldes mistahes teiste reklaamitüüpidga. Üks esimesi asju, paljud ettevõtted tegid majanduslanguse ajal on vähendati rahasid reklaamkulutustele. See on sagely ajutine reaktsioon, mille eesmärk oli kulude kokkuhoid lühiajalises perspektiivis. Standard majanduslanguse esimene asi, mis tavaliselt mõjutatud on offline...
1. Ettevõtte keskkond, mõjugrupid ja nende peamised huvid. Sisekeskkond: juhid, omanikud, töötajad. Väliskeskkond: mikrokeskkond ja makrokeskkond. Makrokeskkond: riik, ühiskond, rahvusvahelised mõjurid. Error! Reference source not found.Väliskeskkonna loovad peamised väljaspool organisatsiooni olevad jõud, mis potentsiaalselt võivad oluliselt mõjutada kaupade või teenuste edu. Väliskeskkond jaguneb omakorda kaheks mikro- ja makrokeskkonnaks. Makrokeskkond on laiem ja hõlmab faktoreid, mis mõjutavad kõiki organisatsioone võrdselt. Makrokeskkonna osad on rahvusvaheline, majanduslik, sotsiaalne, õiguslik- poliitiline ja tehnoloogiline keskkond. Organisatsiooni mikrokeskkond on konkreetsem ja organisatsioonile lähemal ning haarab konkurente, tarnijaid, kliente, strateegilisi liitlasi jm survegruppe. Organisatsiooni keskkonda tuleks käsitleda kui organisatsiooni suhtes erinevate huvide ja ootustega huvigruppide kooslust, kellega juhil org...
1. Keele mõiste. Keele mõiste all mõeldakse inimese poolt kasutatavat loomulikku keelt, mis tavaliselt teostub verbaalse suhtluse vormis. Kell on võimalik tänu inimese keelevõimele. 2. Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlus. Keeleline suhtlus on sõnaline, verbaalne, st selle tähtsamad elemendid on sõnad ja sõnaühendid. Mitteverbaalne suhtlus- suhtlus, mis toetab keelelist ehk verbaalset suhtlust ning avaldub žestide ja miimikana. Mitteverbaalne suhtlus jaguneb: häälekasutusega kaasnevad paralingvistilised vahendid ning (muu) ekstraverbaalne (keeleväline kommunikatsioon ehk kehakeel. 3. Keel kui struktuur ,keele allsüsteemid , keelesüsteemi avatus . Keel on süsteem, millel on kindel struktuur. Loomulik keel on sümboliline, see koosneb sümbolitest ja nende ühenditest. Sümbol viitab referendile. Sümboli vormi suhe sõna potentsiaalsetesse referentidesse ja teiselt poolt tähendusse on arbitraarne ehk meelevaldne (suvaline, omavo...
Kultuuridevaheline kommunikatsioon ,,Kultuur on mõistuse (mind) kollektiivne programmeerimine" (Geert Hofstede) "Culture is how things are done here" (John Mole) Kultuuri määrab suuresti see, mis temas on või ei ole problemaatiline. Etümoloogiliselt indo-euroopa "kultuur" ja "kommunikatsioon" ei paista olevat seotud. kwel püsivalt elama, siit: harima mei liikuma, kaupu vahetama, siit: ühine (ladina communis, inglise common, vrld ka ladina munus kingitus) "Kommunikatsioon" on kultuur pigem laiemas tähenduses, "kultuur" pigem tsivilisatsiooni/kõrgkultuuri tähenduses. Kanooniline suhtlussituatsioon (John Lyons): Suuline suhtlus kahe lähestikku seisva inimese vahel, kes teineteist näevad ja kuulevad, loomuliku keele märkide abil. Kanoonilisest situatsioonist hargnevad edasised: kirjalik suhtlus osapoolte vahel, kirjalik suhtlus kujuteldava osapoolega, suuline suhtlus erinevate meediumite...
TALLINNA TEENINDUSKOOL REFERAAT KUULAMINE - OLULINE OSA SUHTLEMISPROTSESSIS Kristina Manilkina TO11MK TALLINN 2010 SISUKORD 2 Lk. SISUKORD.................................................................. 2 SISSEJUHATUS.......................................................... 3 1. Ärikommunikatsioon................................................. 4 2. Suhtlemisprotsess........................................ 5 3. Kuulamine................................................................. 6 3.1 Mis on kuulamine ehk kuulamisprotsessi olemus... 6 3.2 Kuul...
1) Keel kui märgisüsteem. Inimkeel ja muud keeled. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtete väljendamiseks. Keel on mõtlemise tööriist. Keel koosneb üksustest ja üksused märkidest. Märgid on: - sümbol keeleline sümbol koosneb vormist ja tähendusest. Vormi suhe tähendusse on meelevaldne, nende vahel puudub seos (tav sõna, nt ,,hobune") - ikoon märk, mille tähendus järeldub vormist. Nt liiklusmärgid. - indeks vorm on suhtes oma referendiga. Põhjusliku seosega märk. Nt mitteverbaalsel suhtlemisel kahvatamine = halb tervis. Kitsamas tähenduses selgub alles kontekstis (see, too, ma, ta jne) Inimeste keel on kõige keerulisem (kvaliteetsem). Inimene kasutab nii verbaalselt kui mitteverbaalset keelt. Keelelise suhtluse kõige tähtsamad elemendid on sõnad ja sõnaühendid. Mitteverbaalne suhtlus hõlmab paralingvistilisi (intonatsioon, tämber, toon jne) ja ekstralingvistilisi (as...
1) Keel kui märgisüsteem. Inimkeel ja muud keeled. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtete väljendamiseks. Keel on mõtlemise tööriist. Keel koosneb üksustest ja üksused märkidest. Märgid on: - sümbol keeleline sümbol koosneb vormist ja tähendusest. Vormi suhe tähendusse on meelevaldne, nende vahel puudub seos (tav sõna, nt ,,hobune") - ikoon märk, mille tähendus järeldub vormist. Nt liiklusmärgid. - indeks vorm on suhtes oma referendiga. Põhjusliku seosega märk. Nt mitteverbaalsel suhtlemisel kahvatamine = halb tervis. Kitsamas tähenduses selgub alles kontekstis (see, too, ma, ta jne) Inimeste keel on kõige keerulisem (kvaliteetsem). Inimene kasutab nii verbaalselt kui mitteverbaalset keelt. Keelelise suhtluse kõige tähtsamad elemendid on sõnad ja sõnaühendid. Mitteverbaalne suhtlus hõlmab paralingvistilisi (intonatsioon, tämber, toon jne) ja ekstralingvistilisi (asend, zestid, miimika, pilgud jne) vahen...
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Gerda Mihhailova TURISMIETTEVÕTTE JUHTIMINE JA PERSONALITÖÖ LOENGUKONSPEKT Pärnu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS 4 1. JUHTIMINE JA EESTVEDAMINE OLEMUS, SEOSED JA MÕISTED 5 1.1 Sissejuhatus ehk juhtimisega seonduvad mõisted...............................................................................5 1.2 Organisatsiooni keskkond juhi pilgu läbi ja juhi töö..........................................................................8 juhid on väga hõivatud ja nad töötavad pingeliselt, ................................................................................12 1.3 Juhtimine ja eest...
Mõisted: Absoluutne monarhia ehk piiramatu monarhia valitsemisvorm, kus kogu võim kuulub ühele ainuvalitsejale ehk monarhile. Advokaat ehk kaitsja jurist, kelle ülesandeks on süüaluse kaitsmine kohtus Aktsia ehk osak väärtpaber, mis annab valdajale õiguse saada osa ettevõtte kasumist/varast. Aktsionär ehk osanik inimene/asutus, kes omab aktsiaid Alampalk ehk miinimumpalk riiklikult kehtestatud palga alampiir, millest vähem ei tohi tööandjale täistööaja eest maksta. Ametiühing mingi kutseala tööliste/teenistujate organisatsioon, mille eesmärk on töötajate sotsiaal-majanduslike nõudmiste kaitsmine ja esindamine Apellatsioon kohtualuse edasikaebus kõrgema astme kohtusse madalama astme kohtu otsuse peale Astmeline maksusüsteem ehk progresseeruv maksusüsteem maksustamise põhimõte, mille kohaselt suurematelt tuludelt tuleb maksta rohkem (suurem protsent) makse Autoritaarne riik ehk autokraatia valitsemisvorm, mille puhul rii...
annaabi.ee 
