Informaatika kodutöö: CMC (0)

Pavel Marin
Informaatika kodutöö
kodutöö
Loodus- ja terviseteaduste instituut
Tallinn 2015

SISUKORD

SISSEJUHATUS 3
1.Ajalugu ja ennustused 4
2.Suhtlus grupis 7
2.1 Elektroonilise suhtluse algus 7
2.2 Arvutivõrgus pakutavad suhtlusteenused 8
2.3 Elektronpost 8
2.3.1 Postiloendid 8
2.4 Uudistegrupid 9
2.5 Jututoad ja konverentsi süsteemid 10
3. Vestlus 11
3.1 Elektrooniline suhtlus organisatsioonis 11
3.2 Verbaalne ja mitteverbaalne kommunikatsioon 13
3.3 Verbaalne suhtlus 14
3.4 Mitteverbaalne suhtlus 15
4.Arvutisuhtluse psühholoogilised ja sotsiaased mõjud 18
4.1 Etikett arvutivõrgus 20
4.1.1 Etikett 21
KOKKUVÕTE 23
Kasutatud kirjandus 24

SISSEJUHATUS

Arvutid on kasutusel inimeste töö ja elu mitmesugustes valdkondades. Kõigepealt jõudsid nad mõnede tähtsamate persoonide töölauale, edasi pea igaühe töölauale.
Arvutite ja arvutivõrkude abil tehakse praegu igasuguseid asju: vajalikku tööd, lõbutsetakse, otsitakse igasugust informatsiooni, jäetakse teateid, loetakse ajalehti ja ilmateateid, suheldakse teiste inimestega teisest maakera otsast või oma kõrvaltoast jne. jne.
Inimene arvuti taga ei suhtle mitte ainult arvuti endaga (ka selles seoses on palju probleeme), vaid teiste inimestega oma firmast , sõpradega, huvikaaslastega lähedalt ja kaugelt. Iga uue meedia kasutuselevõtt toob kaasa uusi probleeme, nii ka arvutite ilmumine vahandajana inimeste ellu.
Oma töös tahan ma peatuda probleemidel, mida toob kaasa inimeste vaheline suhtlemine arvutite vahendusel (ingl. Computer Mediated Communication). Heita alguseks pilk minevikku arvutivõrgu tekke aega ja 1978. a. tehtud ennustustele, iseloomustada mõningaid arvutite poolt pakutavaid suhtlusteenuseid, võimalusi arvutite kasutamisel organisatsioonides ja esitada mõned soovitusliku iseloomuga käitumisreegleid, mida võiks järgida tegutsedes virtuaalses võrk-maailmas.

Ajalugu ja ennustused

20 aastat tagasi ühendati USAs juhtmetega kokku neli militaarsfääri arvutit. See oli esimene arvutivõrk ja vaevalt toona arvata osati, millele tegelikult alus oli pandud. Võrk hakkas jõudsalt kosuma ja temaga ühinesid (st. ühendati) esialgu arvutid USAst . Asi pakkus aga huvi tunduvalt laiemale seltskonnale teistestki riikidest ningf arvutivõrk ületas peagi ühe riigi piirid, muutus rahvusvaheliseks. Muutus ka nimi. Esialgsest nimest ARPANET sai Internet .i
Esialgu oli peamiseks arvutivõrgu ülesandeks ressursside jaotamine, st. istudes ühe arvuti taga sai kasutada ka neid programme ja informatsiooni mis teistes peidus. See funktsioon ei ole ka praeguseks kadunud, kuid lisandunud on veel üks oluline ülesanne - olla vahendajaks inimeste vahel. Tõe huvides tuleks ka märkida, et Internet (mille suunitlus enam teaduslik ja õpetav) pole ainus arvutivõrk maailmas. Näiteks on olema kommertskallakuga võrke, kus põhilisteks tegevusteks reklaam , ost ja müük.
Eestisse jõudis Internet 1992. a. aprillis ja on tänaseks siingi tõhusalt arenenud, olles kasutusel kõigis kõrgkoolides, paljudes üldhariduskoolides, akadeemilistes asutustes, riigiasutustes jne.
Interneti puhul on tegu ülemaailmse võrguga (WAN - Wide Area Network ).
Arvutivõrks võib olla ka kohalik (LAN - Local Area Network), mille ulatus piirdub reeglina ühe hoonega või selle osaga. Ka nendel arvutivõrkudel on funktsiooniks ressursside jaotus ja tugi inimeste suhtlemisele.
1978 aastal esitasid Starr Roxanne Hiltz ja Murray Turoff oma nägemuse suhtlusest arvutite vahendusel ja arvutite kasutusvaldkondadest järgneva 15 aasta jooksul. Praeguseks ongi see aeg kätte jõudnud. Nende prognoosi 14 põhipunkti olid:
1. 1980 aastate keskel saavad komputeriseeritud konverentsid oluliseks suhtluse vormiks enamuses organisatsioonides.
2. 1980 aastate keskpaigaks kasutatakse ühiskonnas suhtlust arvutite abil sama laialt kui telefoni praegu (aastal 1978).
3. Arvuteid kasutatakse meelelahutuslikel eesmärkidel kodus, mis toob muudatusi televisiooni vaatamise mudelitesse.
4. Arvutisuhtluse arengul on tugevad psühholoogilised ja sotsioloogilised vastulöögid erinevate kommunikatsioonigruppide eesmärkides ja protsessides.
5. Ta on odavam, kui post või kaugekõned.
6. Ta pakub võimalusi ühiskonnas halvemas olukorras olevatele gruppidele oskuste ja sidemete omandamiseks, et saada ühiskonna täisväärtuslikeks liikmeteks .
7. Ta võimaldab organisatsioonides väga suurt tsentraliseerimist või detsentraliseerimist.
8. Ta muutub peamiseks vahendiks üksikisikutele, et ühineda ühiste huvide, murede või eesmärkidega gruppidesse .
9. Ta võimaldab teha kodus ära olulise osa tööst, võttes samal ajal umbes poole tavaliselt kulutatud ajast.
10. Ta annab võimaluse formeerida poliitiliste ja erihuvidega gruppe.
11. Ta avab uksed uute ja senitundmatute teenuste juurde.
12. Ta võimaldab arvestatavat energia (kütuse) kokkuhoidu.
13. Ta mõjutab sotsiaalteaduste uurimissuundi, mis keskenduvad inimsüsteemidele ja inimeste kommunikatsiooni protsessile.
14. Ta hõlbustab inimeste gruppeerumise mitmekesisust ja varieeruvust ning seoseid, mida on raske mõista.
Hiltz kirjutas aastal 1978: "Ja nüüd kujutlege, et on hommikusöögi aeg aastal 1994 ja te olete just istunud maha koos tassi kohviasendajaga, mis on kuumaks aetud teie päikesepliidil, et lugeda oma koduterminalil arvuti poolt genereeritud ajalehte, mis sisaldab kõiki olulisemaid uudiseid."
Mis on sellest kujutluspildist tõelisuseks saanud? Kohviasendaja ja päikesepliit igatahes mitte, kuid arvutid on meile võimelised küll ajalehti kuvama.
Veelgi varem, 1968. aastal ennustas J. C. R. Licklider: "Mõnede aastate pärast suudavad inimesed suhelda efektiivsemalt masinate kaudu kui näost näkku". Ta uskus, et suhtlemine tugineb enamal kui saatmisel ja vastuvõtmisel, et see on vormimine ( modelleerimine ). Seetõttu uskus ta ka, et arvutitest suhtlemisel suurt abi tõuseb.
Veerand sajandit peale Licklideri ennustust on arvutite suhtlussüsteemid plahvatuslikult kasvanud. Algas see konverentsisüsteemidega ja elektroonilise postiga ARPAnet-is.

Suhtlus grupis

Inimeste vahelise suhtlemise üks olulisemaid funktsioone on informatsiooni vahetus erinevatel tasanditel ja eesmärkidel. Mida igaüks selle informatsiooniga edasi pihta hakkab, on juba tema enda asi, ehk see tuleneb püstitatud eesmärgist. Inimgrupp võib omavahel kommunikeeruda otse või kasutada selleks abivahendeid. Kõige levinenumad abivahendid on kirjad ja telefon.
Suhtluse inimgrupis võib jagada sünkroonseks ja asünkroonseks. Sünkroonse kommunikatsiooni korral on kõik osapooled korraga haaratud (otsene vestlus näost näkku, telefonitsi jne.). Asünkroonne kommunikatsioon ei eelda kõigi osapoolte üheaegset tegevust, vaid informatsiooni edastamiseks kasutatakse mingit vahendajat (kiri, märkmed , teadete tahvlid jne.)

2.1 Elektroonilise suhtluse algus

Üsna varsti peale esimese arvutivõrgu loomist USAs tuldi ideele neid arvuteid kasutada suhtluse vahendajatena.
Eelpool mainitud Murray Turoff'i võib pidada arvutite poolt vahendatud suhtluse tegelikkusesse viimise isaks. Töötades USA Kaitse Analüüsi Instituudis, hakkas ta 1960te aastate lõpus arvutisse viima nn. Delphi meetodit (see peaks olema mingi küsitluste läbiviimise ja vastuste kogumise meetod), kus küsimustikud ja vastused ringlesid arvutis ekspertide gruppide vahel. Edasi 1971 aastal komputeriseeris ta telefonitsiti tehtud konverentside kutsed . Sellest sai edasi arenedes süsteem EMISARI, mida praegu tunnustatakse kui arvutikonverentside süsteemi prototüüpi.
EMISARI toetas kommunikatsiooni inimeste grupis ja koosnes viiest elemendist. Märkmik: see oli kõigile grupi liikmetele avatud teksti piirkond, kus neil oli lugemise ja kirjutamise õigus. Laienduseks märkmikule oli ühisliin, mis gruppeeris teksti vooge nõupidamisteks. Mõlemad lubasid otsimist võtmesõnade järgi. Olid andmetabelid / andmeväljad, kuhu informatsiooni sisestas üks selleks volitatud isik ja mida said vaadata ja analüüsida teised. Oli ka hääletamissüsteem koos automaatse häälte kokkulugemisega ja tulemuste teatamisega. Samuti toetas EMISARI elektronposti ja kirjade sidumist andmetabelite või märkmiku tekstidega. Tuleks rõhutada, et kirjeldatud süsteem toetas nii sünkroonset kui asünkroonset suhtlemist. Järgnevatel aastatel töötati Turoff'i osavõtul välja veel mitu sarnast süsteemi ja ka nende ülesandeks oli toetada suhtlust grupis.

2.2 Arvutivõrgus pakutavad suhtlusteenused

Edasi iseloomustaksin praegu arvutivõrkude poolt pakutavaid suhtlusteenuseid. Neid on põhimõtteliselt kahte liiki - sünkroonse kommunikatsiooni tarvis (eeldavad, et mõlemad/kõik osapooled samaaegselt arvuti taga istuvad) ja asünkroonse kommunkatsiooni jaoks (inimesed jätavad või saadavad teisele isikule või grupile oma teated arvutisse ja need võivad teadet lugeda endale sobival ajal).

2.3 Elektronpost

Elektronpost ehk e-post (e-mail) on üks võimalus asünkroonseks suhtlemiseks. Oma olemuselt on ta sarnane tavalisele posti teenusele, küll aga annab silmad ette oma kiiruse osas, olles nii väga tõhusaks abivahendiks informatsiooni kiirel ja enamasti tõrgeteta edastamisel. Tänu tavalise posti piisavale aeglusele on see endale nimeks saanud tigupost (snail-mail) eristamaks teda tunduvalt kiiremast elektroonilisest postist. Elektronposti kasutamine eeldab, et on teada teise isiku e-posti aadress nagu tavalise posti puhulgi ja loomulikult peab selline aadress ka endal olema, muidu ei saa sidet pidada.

2.3.1 Postiloendid

Postiloend ehk listid (mailing-list) on üheks võimaluseks inimestele gruppeeruda oma huvidele ja eesmärkidele vastavalt. Esimene postiloend tekkis ARPAnet'i võrgus ja see olla olnud pealkirjaga 'science fiction '. Praeguseks on postiloendeid Internetis väga palju ja väga erinevale maitsele. Võib diskuteerida sotsiaalsetest probleemidest, teadusest, ajaviitest, sellest kuidas hästi pokkerit mängida, mõne bändi muusika üle jne-jne.
Oma postiloendid on igas riigis, kus suhtluskeeleks antud riigi keel. Eestis on need samuti olemas: kooliprobleemidest, raamatukogundusest, programmeerimisest, arvutitest jne. Postloendid, mis mõeldud ülemaailmseks kasutamiseks tegutsevad reeglina inglise keeles.
Tehniliselt käib asi nii, et inimene uurib läbi avaldatud nimekirjad postiloenditest ja seejärel saadab kirja oma osavõtu sooviga sellisesse postiloendisse, mis tema huvidele vastab. Kui tema soov aktsepteeritakse, hakkavad tema e-posti aadressil saabuma kõik kirjad, mida postiloendis osalejad sinna saadavad ja ta ise saab saata kirju oma arvamustega, arvestades samal ajal, et seegi kiri jõuab kõigi listis osalejateni. Nii on võimalik suhelda tundmatute inimetega üle kogu maakera, kes sarnastest probleemidest huvitatud on.

2.4 Uudistegrupid

Uudistegrupid (Usenet System, newsgroup) on samuti asünkroonset suhtlust toetav süsteem. Arendati ta 1979 aastal ja on 15 aastaga tohutult kasvanud. Ka see teenus võimaldab gruppide formeerumist vastavalt huvidele. Iga uudistegrupp on kui kohtumispaik, kus käivad diskuteerimas sarnaste huvidega inimesed. Oma raamatus "The Usenet System" kirjutab Henry Edward Hardy , et seda süsteemi kirjeldab kõige paremini sõnapaar " kooperatiivne anarhia". Seda administreerivad (kui üldse) mitte tulunduslikud organisatsioonid või uurimisgrupid. See tõttu või tänu sellele on Usenet fantastiline võimalus kiireks elektrooniliseks kirjastamiseks, informatsiooni jagamiseks ja kiireks kommunikatsiooniks.
Suhtlust uudistegruppides tehakse posti kaudu, st. teated saadetakse uudistegruppidesse, mis esindavad erinevaid huvigruppe ja on organiseeritud hierarhiliselt. Soovija saadab oma artikli lähimal teemale vastaval uudistegrupi aadressil. Uudistegrupiga tegelev arvuti need tekstid edasi lähedal piknevatesse arvutitesse, mis samuti uudistegruppidega tegelevad ja mõne tunni või mõne päeva pärast võib oodata vastust. Uudiste lugemiseks peab kasutaja vastava arvuti poole pöörduma ja saab seal lugeda kõiki saabunud artikleid. Artiklid ei tule talle koju kätte nagu postiloendite puhul. H. E. Hardy ütleb, et Usenet on suurepäraseks näiteks arvuti vahendatud kommunikatsioonist.

2.5 Jututoad ja konverentsi süsteemid

Jututuba on sünkroonse kommunikatsiooni näiteks. Internetis edastatud vestlus (Internet Relay Chat - IRC) algas 1988 a. Oulu Ülikoolis. Jututoas tegutsemiseks tuleb sinna ühineda ('siseneda') ja edasi on võimalik vestlus teiste samas jututoas viibijatega reaalajas . Jututube on palju ja teemad on neis erinevad nii nagu uudistegruppide puhulgi alates teaduslikest teemadest ja lõpetades mängudega. Võimalus on aga kontakteeruda sarnaste huvidega inimestega üle kogu maailma. Hea on selline teemade jaotus selleks, et üks ei räägiks aiast ja teine aia august. 1990te aastate alguseks oli sadu jututubasid ja tuhandeid inimesi, kes neid kasutasid üle kogu maailma ja igal kellaajal .
Konverentsisüsteemid (teleconferencing) on võimalus nõupidamisteks ja kohtumisteks ning koostööks . Selleks vajavad töötajad spetsiaalselt sisustatud ruume paiknedes ise laiali mööda maad või ka samas hoones või ruumis. Nad saavad aga koos töötada üksteist kuuldes st. üksteise arvamusi lugedes ja parema varustuse korral ka pilti nähes, justkui viibiksid nad ühes ruumis.

Vestlus

Vestlemaks teise inimesega, ei pea tingimata kuhugi 'suurde ruumi sisenema ', vaid seda saab teha palju intiimsemalt, olles vaid kahekesi. Selleks on olemas vastav vestluse teenus (talk) ja siin tuleb inimesele juba isiklikult läheneda ja teda vestlema kutsuda. Eelduseks on, et too teine ikka momendil arvuti taga istub. Kui teisel vestlemiseks parasjagu aega ja tahtmist on, siis võtab ta vestluse vastu või vastasel juhul keeldub vastamast. Tegemist on jällegi sünkroonse suhtlemisega .

3.1 Elektrooniline suhtlus organisatsioonis

Kuidas on võimalik eelpool kirjeldatud peamisi arvuti vahendatud suhtlusviise rakendada organisatsioonides? Peab kohe mainima, et arvuti kasutamise efekstiivsuses suhtluse vahendajana ei olda ühestel seisukohtadel.
Arvutit kasutatakse organisatsioonides laialdlaselt mitmetel põhjustel. Põhiliste kasutusaladena tuuakse esile projektijuhtimine , aruannete ühine koostamine, tööde ajaline planeerimine ja järgimine, ühine eelarve kalkuleerimine , toodangu ja klientide toetamine , keerukate olukordade uurimine . Tuuakse välja rida põhjuseid, miks suhtlus arvutite vahendusel organisatsioonis hea on: kommunikatsioon on ajalises ja geograafilises ulatuses lihtsam ja odavam; kommunikatsioon on kiirem ja paremini suunatav oma sihtgruppidele; kommunikatsioon on paremini säilitatud ja indekseeritud; kommunikatsioonile juurdepääs, tema juhtimine ja temas osalemine on täiustunud.
Siiski ei ole tänaseks suhtlus arvutite vahendusel saavutanud juhtivat kohta organisatsioonide töökorralduses , ehkki kasutatakse nii e-posti, elektroonilist dokumentide edastamist ja ühiskasutuses olevaid andmebaase, on paberite kirjutamine, neljasilmavestlused ja telefoni kõned juhtivatel positsioonidel firmasiseses suhtluses . Andmed pärinevad USAst umbes kaks aastat tagasi tehtud töötajate küsitluselt. Kui siis küsiti töötajatelt, milliseid vahendeid nad sooviksid kasutada suhtlemisel, ei eelistatudki nii väga arvuteid kommunikatsiooni vahendajatena. Vaid elektronpost oli soovitud meediate hulgas. Esikohal firmasiseses suhtluses oli ikka otsene vestlus, firma väliseks kommunikatsiooniks eelistati telefoni.
Suurtes firmades, eriti neis, mis seotud arvutitega on olukord veidi teistsugune ja arvuti suhtluse vahendajana on rohkem kasutuses. Miks? Väiksed firmad on rahul tavapäraste meediatega. Pealegi nõuab arvutite toomine igale töökohale suuri lisakulutusi - kulutusi riistvarale ja tarkvarale , hooldusele, parendamisele ja mis vist kõige raskem - töötajate koolitusele. Arvutite osas kipub inimestel olema ikka veel mingi psühholoogiline barjäär ja sellest ülesaamine on raske. Võib oletada, et enne ei hakata otsustavalt kasutama arvuteid suhtluse vahendajatena, kui pole selge, et see on tunduvalt odavam ja parem traditsioonilistest vahenditest.
Samal ajal on paljudes suurtes organisatsioonides häid kogemusi arvutite kasutamisest.
1993. aastal kogunes USA elektri- ja elektroonikainseneride ühingu IEEE direktorite nõukogu Chicagosse istungile. Koosoleku laud oli paberitest peaaegu tühi, kõigi osavõtjate ees olid aga sülearvutid. See lahendus oli aga poolik .
Lennukikorporatsioon Boeing korraldab oma firmas ajurünnakuid kasutades kohtvõrku, mis varustatud spetsiaalse rühmatöö (elektroonilise konverentsi) tarkvaraga. Nende andmetel on tulemused hämmastavad: mitme rühmaprojekti aeg on lühenenud koguni kümnekordselt. Statistika näitab, et tavaliselt nõupidamistel räägib 20% osalejaist ära 80% juttudest. See ei tähenda, et teistel midagi öelda ei oleks: tagasihoidlikumad, nooremad või lihtsalt viisakad kuulavad vaikides. Just neile annab elektrooniline kommunikatsioon võimaluse oma arvamusi paremini avaldada.
Ekraanilt lugemine läheb kiiremini, kui räägitava kuulamine ja selle mõistmine ja nii saab iga osavõtja sama aja jooksul vastu võtta hoopis rohkem teavet. Rühmatöö arvutivõrgus võimaldab oma seisukohti väljendada anonüümselt. See annab paljudele julgust väljendada mõtteid ja seisukohti, mida muidu ei julgeta avaldada kartes tunduda pealetükkiv või naeruväärne. Kuid just veidrad ja ebatavalised arvamused võivad kokkuvõttes olla kõige kasulikumad.
Näidetena võiks veel tuua IBMi poolt 1987. a. spetsiaalselt sisustatud elektroonilise koosolekuruumi, mille kasutamise tulemusena vähenes koosolekute vältus keskmiselt 56% võrra. Korporatsiooni Boeing hinnangute kohaselt säästeti iga koosoleku kohta keskmiselt 6700 dollarit.
Elektroonilised koosolekud on kõige tõhusamad üritustel, kus eesmärgiks uute ideede ja lahenduste väljatöötamine ning hindamine. Seevastu aruandekoosolekutel pole see tehnoloogia eriti otstarbekas.
Soodsat demokraatlikku õhkkonda võib muidugi segada boss, kes mööda koosolekuruumi ringi jalutab, kontrollib, mida alluvad trükivad ja mürgiseid märkusi teeb. Paremaks koosoleku juhtijaks (mitte juhatajaks) oleks psühholoog .
Sellist tehnoloogiat saab kasutada nii siis, kui koosolekul osalejad istuvad ühes ruumis koos, kui ka siis, kui paiknetakse mööda maailma laiali.

3.2 Verbaalne ja mitteverbaalne kommunikatsioon

Sünkroonne kommunikatsioon jagatakse verbaalseks ja mitteverbaalseks. Verbaalne kommunikatsioon on kõik see, mida inimene väljendab oma sõnadega. Kuid alati ei ole sõnad need, mis inimese tegelikke arvamusi ja tundeid kõige objektiivsemalt peegeldavad. Suhtluse mitteverbaalne osa, ehk see, mis väljendub hääletoonis, liigutustes, hoiakus, näoilmes, kannab endas hoopis objektiivsemat informatsiooni. Seda poolt on inimesel palju raskem valitseda ja juhtida.
Vesteldes oma partneriga nö. näost näkku saame kätte temast kindlasti palju enam informatsiooni, kui telefoni kasutades. Esimesel juhul on meile näha kõik oma partnerist, eriti siis kui ta oma emotsioone ei varja. Kasutades telefoni suhtluse vahendina jäävad järgi hääletoon ja selle varjundid.
Milliseid probleeme tekitab sünkroonne suhtlus arvuti vahendusel?
Oma partnerist jääb meie jaoks järele vaid tekst, mida ta ütelda tahab, mitteverbaalne osa suhtlusest on kadunud (Heade sideliinide ja vastava tarkvara ning riistvara olemasolu korral on arvuti ekraanil võimalik ka oma kaasvestleja pilti näha).
Enamasti jääb suhtlejatele tekst, millest patner peab kõik vajaliku üles leidma. Seetõttu on väga oluline, milline on selle teksti kvaliteet

3.3 Verbaalne suhtlus

Sõnalisele osale on peamisteks nõueteks lühidus ja selgus. Miks? Teksti trükkimine klaviatuuril võtab ka kõige kogenenumal arvutikasutajal veidi rohkem aega, kui selle suuline esitamine. Kui sideliinid ei ole just parimad, siis võtab aega ka see, millal trükitu suhtluspartnerini jõuab. Midagi maksab ka arvuti aeg. Ja lõpuks peab teine selle jutu suutma veel läbi lugeda ja sellest aru saada. Seega tuleks vältida igasuguseid üleliigseid sõnakesi, mis suulisesse vestlusesse kergesti sisse lipsavad, samuti võimalikke kahtpidi mõistmisi, ülearuseid targutamisi. See, mis juttu kuulates võib lihtsalt niisama kõrvust mööda libiseda, jääb partneri terminalile mõneks ajaks püsima, teda saab mitu korda läbi lugeda ja avastada seal selliseid nüansse, mis ütlejal endal ei pruukinud üldse pähegi tulla. (Enamasti ei palu me ju kaasvestlejal pidevalt oma sõnu korrata ja harva teeb ta seda just samade sõnadega, kui esimesel korral). Seega igaüks, kes istub arvuti taha oma mõtteid avaldama, peaks enne kui midagi 'ütleb' korralikult oma laused , väited, argumendid jms. läbimõtlema.
Läbimõtlemist võimaldab arvuti vahendatud suhtluse spetsiifika päris hästi. On võimalik võtta endale pause mõtete kogumiseks, sest me ei näe enda ees partneri ootavat ja kannatamatut nägu. Ja kui tema arvab , et tuleb kindlasti midagi öelda, siis võime selle esialgu tähelepanuta jätta, sest võimalus öeldut läbi lugeda on meil ka veidi hiljem olemas.
Tüüpiliselt kasutatakse sellise suhtluse puhul palju lühendeid (aja kokkuhoid ). Osa nendest on täiesti viisakad palju kasutatavad ütlemised, osa jällegi väljendavad teatud suhtlejate grupi spetsiifilist sõnavara. Esiteks mõned näited rahvusvaheliselt tunnustatud ingliskeelsete lühendite kohta:
IMHO - in my humble opinion (minu tagasihoidliku arvamuse kohaselt);
YMMV - your mileage may vary (teie väärtushinnangud võivad ju erineda);
BTW - bye the way ( muuseas );
ASAP - as soon as possible (niipea kui võimalik);
SO - significant other ("tähtis kaaslane ", armsam, sõber);
f2f - face to face (näost näkku);
4u - for you (sinu jaoks);
brb - by right back (tulen kohe tagasi);
FAQ - frequently asked question (sageli esitatav küsimus);
Viimasele on leitud ka väga tabav eestindus KKK - korduma kippuvad küsimused.
Siia võiks lisada ka mõned eestikeelsed lühendid , mis endale Eesti jututubades ingliskeelsete kõrvale eluõiguse on saanud:
abx - abiks, mõttekas, midagi head, kasulik;
krt - kurat;
ndx - näiteks;
pln - palun.
Tabel.1

3.4 Mitteverbaalne suhtlus

Mis saab aga emotsioonidest, mis otse inimesega suheldes nii hädatarvilikud on? Kuidas teha oma suhtluspartnerile selgeks, et tegu oli väikese naljaga või irooniaga, et oled pahane, väsinud jne? Loomulikult võiks ju oma teksti sisse kirjutada, näiteks sulgudesse ['see oli väike nali' või 'ha-ha-haaa!'], kuid sellised kommentaarid muudavad teksti jällegi pikemaks ja ikkagi ei pruugi nad üheselt mõistetavad olla. Kellegi pole võimalust kulutada enda ja arvuti aega pika seletuse jaoks, kasutades võrdlusi, metafoore ja muid kirjanduslikke võtteid. Eriti oluliseks muutub see siis, kui on tegemist rahvusvahelise suhtlemisega (mis arvutite poolt vahendatud suhtluses on väga oluline). Suhtluskeeleks rahvusvahelises arvutivõrgus on kujunenud inglise keel. Mitteinglastel, kes keelt nii põhjalikult ei valda, on suur oht midagi valesti ütelda või tõlgendada. Ja mitte ainult neil. Sama oht varitseb ka oma emakeeles suhtlejaid. Tulemuseks võib olla asjatu vaidlus ning ägestumine. Ilma emotsioonideta saab esitada vaid kirjeldust või anda juhiseid. Märgid "!", "?" ja "." suruvad mängumaa üsna ahtraks .
Siin tulevad arvuti kasutajatele appi nn. emootikud e. emootikumid (ingl. emoticons, smilies), mis kujutavad endast väikesi kombinatsioone ASCII tähestiku märkidest ja millega edastatakse emotsioone, hüüatusi, samuti üht-teist välimuse kohta. Esimesed emootikud leiutas 1980 aasta paiku Scott Fahlman. Hiljem ta kirjutas: "Ma soovin, et oleksin säilitanud selle kirja või vähemalt tema postitamise kuupäeva, kuid mul polnud aimugi, et olin alustanud midagi, mis peagi plahvatuslikult levis kogu maailma elektroonilise kommunikatsiooni kanalites."
Erinevaid emootikuid on välja pakutud sadu, kuid pidevasse kasutusse on neist jäänud vaid mõned. Tooksin siin kohal näitena neist väikese valiku. Miks nad sellised on? Nendest õigeks aru saamiseks tuleb neid vaadata parema külje pealt ja kohe asetuvad nina, silmad ja suu oma kohale.
Nali, naeratus. Sobib nalja sisaldava lause järele.
:-))
Suur naeratus, väga õnnelik
Õnnelik
;-)
Naeratus silmapilgutusega. Flirtiv ja / või sarkastiline märkus stiilis "ära löö mind selle pärast, mida just ütlesin".
:-)=)
Eriti lai naeratus.
:-I
Loid või ükskõikne naeratus. Ka 'Hmm!'
:->
Sarkasm .
Salvav märkus.
:-D
Naer millegi üle.
:^D
Tore1 See meeldib mulle!
:/)
Ei ole naljaks.
:-/
Hea nägu halva mängu juures.
:-(
Kurb, õnnetu , pettunud . Kasutajale ei meeldi öeldu.
:-