Kultuuridevahelise kommunikatsiooni test (3)

Tartu Ülikool - Kultuur-Kunst - Kultuuridevaheline kommunikatsioon

5 VÄGA HEA

Kultuuridevaheline kommunikatsioon
KORDAMISKÜSIMUSED

Mis on kanooniline suhtlussituatsioon ? (Lyons)
Kanooniline suhtlussituatsioon (John Lyons):
Suuline suhtlus kahe lähestikku seisva inimese vahel, kes teineteist näevad ja kuulevad, loomuliku keele märkide abil.

Nimetage põhilised kommunikatsioonimudelid. Millistel generatiivsetel metafooridel nad põhinevad?

„Rahvamudel“: põhineb torumetafooril („conduit metaphor“, ka „container metaphor“)- Saatja pakib sõnumi (konteinerisse), pakk saadetakse ühendustoru mööda saajani, saaja avab paki , saab sõnumi kätte. Tähendus on sõna/teksti sees, kontekst pole oluline.

Sisuliselt sama mudel teaduslikul/formaliseeritud kujul: kodeerimine /dekodeerimine: põhineb kodeerimismetafooril- Lained pole sisuliselt olulised. Märgil on kindel tähendus, mida saatja ja saaja jagavad (kui nad valdavad sama koodi).

Küberneetikast lähtuv Shannon-Weaveri mudel: põhineb faksimetafooril- kanal (lained) on mudelis olulisemad, müra moonutab neid. Mudeli väärtus: seletab vajaduse keele liiasuse järgi. Tähendus inimkeele mõistes on välja jäänud. Tähendus selles mudelis: mingi märgi vastuvõtmisega vähenenud määramatus (piljardipallid). Äärmiselt ühekülgne.

Interferentsiaalne mudel: kommunikatsioon kui tõendite esitamine: põhineb „tööriistavalmistaja“ metafooril- Sõnumi saaja alustab akustiliste või visuaalsete signaalidega ning alustab sealt sõnumi (taas)loomist, tarvitades „materjale“omaenese peas- see eeldab rikast sisemist keelt. Kood on lõplik, tegelikkus lõpmatu. Kaks inimest ei jaga koodi täielikult, kontekstist rääkimata.

Esitage kultuuridevahelise kommunikatsiooni määratlus (Milton Bennet )
Kultuur määrab suuresti konteksti ning mõjub ka koodi tasandil. ( Interplay between human interaction and culture)

Mis on mingi mõiste prototüüpne esindaja? (Rosch)
Mingi mõiste prototüüpne esindaja on see isend /alaliik, mis kerkib inimesele silme ette vastava mõistega kokku puutudes. Mõiste tähistab ka paljusid teisi referente, mis on prototüübist kaugemal (tibu, jaanalind ). Ühe kultuuri sees erinevad prototüübid inimeseti, kuid suuremad erinevused on kultuuride vahel.

Esitage lausungi „Siin on palav ” võimalikke kõneleja-tähendusi (4 kuni 5)
1. Esimene samm - mitmetähenduslikkuse kõrvaldamine (disambiguation) – kus on „siin“ ja mis on „palav“ (mis ühele palav, see teisele külm; nt pr keeles eristus „warm“/“hot“ sõnatasandil puudub - „ chaud “; eesti keeles: „soe“-“palav“-“kuum“?). Toimub nn kontekstuaalse rikastamise tulemusena. Jõutakse lause tähenduseni – lausega väljendatud väiteni (propositsioonini).
2. Teine samm: kõneleja tähendus, mida kõneleja tahab lausega öelda, või täpsemalt, „teha“ (vrdl Austin „How to do things with words “).

Lihtsalt nendib fakti.
Palve : tehke aken lahti! (või: Keerake küte vähemaks!)
Etteheide: miks pole aken lahti tehtud? (või vastupidi: miks raiskate küttet?!)
jne

Ma sooviksin temperatuuri maha keerata! Kui palju pean ma nüüd sellele kulunud kütte eest maksma!? Mulle ei meeldi palavus ! Mulle meeldib palavus! See ajab mind higistama . Kus siin (kus täpsemalt on palav?) etteheide või palve. Miks ei ole juba aken lahti. Palve.. palun tehke aken lahti.

Mis on 19. sajandi mõtlejate (nt. Matthew Arnoldi) arvates kultuur ja mis on selle lähenemise probleemid?
Raymond Williams (1921-1988): „kultuur on tavaline“. Kultuur=inimtegevus ja sümboolsed struktuurid , mis sellele tegevusele tähenduse annavad. Kultuuri määrab suuresti see, mis temas on või ei ole problemaatiline. Näide: USA lapsed peavad varakult iseseisvuma (eraldi toad jne).

Mis on kultuur antropoloogide arvates (esitage kolm määratlust)?
Kultuur on mõistuse kollektiivne programmeerimine.
Kultuur on see, kuidas siin toimitakse.
Kultuur on vaimne fenomen mis väljendub sümbolites.

Nimetage kultuurivormide liike (5 kuni 6).

Sõnade tähendused (vrd „laud“ ja „desk/“table“, „kohtuotsus“ ja „verdict/sentence“, „ fantastiline “ ja „fantastic“ jne jne – reaalsus pole liigendatud iseenesest, vaid tähenduse kaudu).
Üldisemalt keelt ja keelelist käitumist suunavad normid/väärtused
Üldised käitumisnormid
Ihaldustäratavate ja tülgastusttekitavate objektide prototüübid

Mis on interkulturaalne pädevus?

Vahend, mille abil me suudame ületada kultuurilised erinevused ja saavutada edu suhtluses teiste kultuuride esindajatega ( Chen ja Starosta). Chen toob esile 4 dimensiooni:

1. isiklikud omadused
2. suhtlusoskused
3. psühholoogiline kohandumine
4. kultuuriline teadlikkus

Suutlikkus efektiivselt ja sobivalt suhelda, saamaks konkreetses keskkonnas soovitud tulemusi. Oluline on nii suhtluse efektiivsus kui sobivus konkreetsesse keskkonda.

Millised on 4 interkulturaalse pädevuse staadiumit (Gudykunsti järgi)?

Teadvustamata pädevuse puudumine

Teadvustatud pädevuse puudumine

Teadvustatud pädevus

Teadvustamata pädevus
Eesmärgiks on see, et interkulturaalne pädevus muutuks loomulikuks.

Akulturatsioonistrateegiad John Berry järgi (kaks dimensiooni, vastavalt neli strateegiat).

Kui omaenese eripära/identiteedi hoidmine ja domineeriva kultuuriga sidemete hoidmine on tähtsad, siis toimub integratsioon .

Kui omaenese kultuurilise eripära/ identiteedi hoidmine pole tähtis, aga domineeriva kultuuriga sidemete hoidmine on tähtis, siis on tegu assimilatsiooniga.

Kui domineeriva kultuuriga sidemete hoidmine pole tähtis, aga omaenese kultuurilise eripära/identiteedi hoidmine on tähtis, siis toimub eraldumine.

Kui ei omaenese kultuurilise eripära/identiteedi hoidmine ega ka domineeriva kultuuriga sidemete hoidmine pole tähtsad, siis on tegu marginaliseerumisega.
Kas oma enese kultuurilise eripära/identiteedi hoidmine on tähtis?
jah ei
Kas domineeriva jah Integratsioon Assimilatsioon
kultuuriga sidemete
hoidmine on tähtis? ei Eraldumine Marginaliseerumine

Millised on keele funktsioonid Harrise ja Halliday järgi?
Harris : Väljendatav tähendus on transaktsiooniline (st olukordade kohta infot andev) ja interaktsiooniline (st suhtlejate vahelisi inimsuhteid peegeldav ja kujundav, nt viisakuse kaudu, viisakusnormid kultuuriti erinevad, kaudsus/otsesus on tihedalt seotud viisakusega).
Halliday: Ideatsiooniline (ligikaudu sama, mis transaktsiooniline), interpersonaalne (ligikaudu sama, mis interaktsiooniline)(ka faatiline funktsioon) ja tekstuaalne (need keele elemendid, mis kujundavad teksti, nt „kuigi“).

Grice ’i kooperatiivsuspõhimõtte (lihtsustatud) sõnastus ja Grice’i neli maksiimi.
Kooperatiivsuspõhimõte aitab konteksti mõju formaliseerida. Iga vestluspartner ütleb igal vestluse momendil seda, mis vastab vestluse üldisele suunale ja eesmärgile. Väljendub neljas maksiimis:1) Kvaliteet (ära valeta; ära anna infot, milles pole kindel)
2) Kvantiteet (ära anna rohkem ega vähem infot kui tarvis)
3) Asjakohasus (anna relevantset infot)
4) Viis/ laad (ole selge, väljendu lühidalt)

Millised olid viisakusteooriate loomise kaks põhilist ajendit?

Kuidas seletada Grice'i kooperatiivsuspõhimõtte mittejärgimist?

Kuidas seletada (peaaegu) universaalseid korrapärasusi erinevates keeltes?

„Näo” üldmääratlus (Goffman). Positiivse ja negatiivse „näo” määratlused (Brown ja Levinson)
„Nägu“ (face) – enesest lugupidamine koos selle tunnustamisega teiste poolt (public self-image).
Negatiivne nägu – soov olla vaba kohustustest, vabadus tegutseda oma äranägemise järgi.
Positiivne nägu – soov olla hinnatud, kuuluda sisegruppi.

Nimetage positiivse viisakuse strateegiaid (ka mitteverbaalsel tasandil)

tu („sina“)
naljad
släng ja kõik muud sisegrupi tähistajad (faatiline kõne)
rõhutatud huvi kuulaja vastu
eesnimeline, diminutiivne pöördumine
komplimendid (sic!)
optimism , jne, jne

Mitteverbaalsed : positiivne viisakus – avatud keha, naeratus, avatud žestikuleerimine, silmside , jutukus, ruumiline lähedus.

Nimetage negatiivse viisakuse strateegiaid (ka mitteverbaaslsel tasandil)

vous
konventsionaalne kaudsus/indirektsus
põiklusväljendid (ingl hedges), nt „mulle tundub“, „arvatavasti“ jne
pessimism
viitamine üldistele reeglitele
passiiv
vaikus
nominalisatsioon
kõhklused

Mitteverbaalsed: negatiivne viisakus – suletud keha, liikumatus, mittemidagiütlev näoilme, silmsideme vältimine, vaikimine, ruumiline distants jne.

Millest sõltub „näoähvarduse kaal” Browni ja Levinsoni järgi (tooge valem ja valemis esinevate tähtede selgitused)? Kuidas võivad erineda P ja D „reaalsed” ja „interaktsioonilised” tähendused?
W=P(H,S) + D(S,H) + R
W- kogukaal
P- kuulaja võim kõneleja üle
D- kuulaja ja kõneleja vaheline distants
R- konkreetse teo raskus
H – hearer – kuulaja (või ka lugeja, st adressaat)
S- kõneleja/kirjutaja
P- staatuse-erinevused e vertikaalne distants üldiselt suur hierarhilistes ühiskondades; aga ka nt USA-s; Prantsusmaal
D- üldjoontes suurem põhjapoolsetes riikides (D-d võib seostada individualismiga, aga pigem D reaalset, mitte interaktsioonilist väärtust, nt USA-s kompenseerib positiivne viisakus äärmuslikku individualismi – Triandis)

Mis vahe on „(kõne)vooruvahetuspausil” ja „voorusisesel pausil”? Mis juhtub, kui omavahel vestlevad pikema ja lühema kõnevooruvahega (kõnevooruvahetus-pausiga) kultuuride esindajad?
„(Kõne)vooruvahetuspaus“ on pikem kui „voorusisene paus“.
Sel juhul võib tekkida frustratsioon , sest pikema kõnevooruvahega kultuuriesindaja ootab veel, et olla kindel, et võib kõnelda, lühema kõnevooruga kultuuri esindaja aga tunneb vaikuse pärast ebamugavust, kordab öeldut teiste sõnadega, räägib muust jne.

Aja metafoorid polükroonses ja monokroonses kultuuris (Edward Hall)
Monokroonsus - „üksaegsus“ - aeg jäigalt lineaarne (paindumatu, käegakatsutav). Aeg koosneb diskreetsetest üksustest. Aeg on raha!
Polükroonsus - „paljuaegsus“. Aeg- punkt, jõgi, tsükliline nähtus, paindlik, voolav. Pidev olevik voolavas jões.

5 polükroonse kultuuri ja 5 monokroonse kultuuri põhijoont.
Monokroonne kultuur

suhted allutatud ajakavale, tähtajad äärmiselt olulised
üks plesanne korraga
tööaeg selgelt eristatud isiklikust ajast
puhkeaeg püha ja puutumatu, allub ajakavale, ei sõltu isiklikest suhetest
jäik ajakava , kohtumisajad täpselt määratud, punktuaalsus hinnatud

Polükroonne kultuur

isikutevaheliste (interpersonaalsete) suhete abil, tegevus tehakse lõpuni sõltumata kuluvast ajast
ajakava allutatud suhetele
mitu ülesannet vaheldumisi
puudub selge töö- ja isikliku aja eristatus
puhkeaeg sõltub isiklikest suhetest

4 distantsi Edward Halli järgi

Intiimne (45 cm) ruumivöönd
Isiklik (45 cm – 120 cm) ruumivöönd
Sotsiaalne (120 – 350) ruumivöönd
Avalik (350- ) ruumivöönd

.DOC Laadi alla originaalfail 5 lk · .doc · 73 allalaadimist

Kultuuridevahelise kommunikatsiooni test #1

Kultuuridevahelise kommunikatsiooni test #2

Kultuuridevahelise kommunikatsiooni test #3

Kultuuridevahelise kommunikatsiooni test #4

Kultuuridevahelise kommunikatsiooni test #5

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-01-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti

73 laadimist Kokku alla laetud

3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

julia765 Õppematerjali autor

KORDAMISKÜSIMUSED + vastused

kultuuridevaheline kommunikatsioon rahvamudel

Sarnased õppematerjalid

doc

Kultuuridevaheline kommunikatsioon 2010

teineteist näevad ja kuulevad. 2. Nimetage põhilised kommunikatsioonimudelid. Millistel generatiivsetel metafooridel nad põhinevad? 1) Rahvamudel põhineb torumetafooril. 2) Rahvamudel teaduslikul/formaliseeritud kujul põhineb kodeerimisel, märgil. 3) Küberneerikast lähtuv Shannon-Weaveri mudel põhineb faksi metafooril. 4) Interferentsiaalne mudel Reddy kirjeldab seda ,,tööriistavalmistaja" metafooriga. 3. Esitage kultuuridevahelise kommunikatsiooni määratlus (Milton Bennett). See on inimsuhtluse ja kultuuri koosmäng ja vastasmõju. 4. Mis on mingi mõiste prototüüpne esindaja (Rosch)? Mingi mõiste prototüüpne esindaja on see isend/alaliik, mis kerkib inimesele silme ette vastava mõistega kokku puutudes (nt prototüüpne lind). Prototüübid on erinevad nii kultuuriti kui ka inimeseti. 5. Esitage lausungi ,,Siin on palav" võimalikke kõneleja-tähendusi (4 kuni 5). 1) Fakti nentimine (,,Siin on palav.").

Kultuuridevaheline kommunikatsioon

doc

Kultuuridevaheline kommunikatsioon

signaalidega ning alustab sealt sõnumi (taas)loomist, tarvitades (Reddy sõnastuses) "materjale" omaenese peas. See eeldab rikast sisemist keelt. Relevantsusteooria sõnastuses antakse inimeselt tõendmaterjali, mille alusel ta püüab järeldada materjali andja kavatsusi (sh kavatsust mingit informatsiooni edasi anda), kasutades selleks igasugust konteksti, mida tarvilikuks peab.Tõendmaterjal on alati poolik, muuhulgas seepärast, et kood on lõplik, maailm lõpmatu. 3. Esitage kultuuridevahelise kommunikatsiooni määratlus (Milton Bennet) Kultuur määrab suuresti konteksti ning mõjub ka koodi tasandil. 4. Mis on mingi mõiste prototüüpne esindaja? (Rosch) Mingi mõiste prototüüpne esindaja on see isend/alaliik, mis kerkib inimesele silme ette vastava mõistega kokku puutudes. Mõiste tähistab ka paljusid teisi referente, mis on prototüübist kaugemal (tibu, jaanalind) 5. Esitage lausungi ,,Siin on palav" võimalikke kõneleja-tähendusi (4 kuni 5) 6. Mis on 19

Kultuuridevaheline kommunikatsioon

doc

Kultuuridevaheline kommunikatsioon, vastatud eksamiküsimused

Tähendus on sõna või teksti sees, kontekst ei ole oluline. (Reddy) Sel puhul on tekstid absoluutsed, ühetähenduslikud b. Rahvamudel teaduslikult kujul: kodeerimismudel - saatja ja saaja jagavad märgi tähendust, kui neil on ühine kood - kodeerimismetafoor c. Küberneetikast lähtuv teaduslik mudel (Shannon-Weaver) (ühekülgne) - faksimetafoor d. Interferentsiaalne mudel ("tööriistavalmistaja" metafoor) 3. Esitage kultuuridevahelise kommunikatsiooni määratlus (Milton Bennet) a. Ehk täpseim kultuuridevahelise kommunikatsiooni määratlus: interplay between human interaction and cultureMilton Bennett 1998) (inimsuhtluse ja kultuuri koosmäng ja vastasmõju). Kultuur määrab suuresti konteksti ning mõjub ka koodi tasandil. 4. Mis on mingi mõiste prototüüpne esindaja? (Rosch) a. On konkreetne isend/alaliik/näidis/..

Kultuuridevaheline kommunikatsioon

doc

Kultuuridevaheline kommunikatsioon

Model. Põhineb faksi metafooril, tähendus inimkeele mõistes on välja jäänud. Tähendus selles mudelis: mingi märgi vastuvõtmisega vähenenud määramatus. · Torumetafoor (conduit metaphor) - Saatja pakib sõnumi (konteinerisse), pakk saadetakse ühendustoru mööda saajani, saaja avab paki, saab sõnumi kätte. Tähendus on sõna/teksti sees, kontekstpole oluline. 4. Esitage kultuuridevahelise kommunikatsiooni määratlus (Milton Bennet) 5. Mis on mingi mõiste prototüüpne esindaja? (Rosch) mingi mõiste prototüüpne esindaja on see isend/alaliik, mis kerkib inimesele silme ette vastava mõistega kokku puutudes. (ühe kultuuri sees on erinevad prototüübid inimeseti, kuid suuremad erinevused on kultuuride vahel.) 6. Millised võivad olla lausungi ,,Siin on palav" kõneleja-tähendused esimene samm- mitmetähenduslikkuse kõrvaldamine kus on ,,siin" ja mis on ,,palav"

Ajalugu

doc

Kultuuridevaheline kommunikatsioon

Aluseks on tööriistavalmistaja metafoor. Inimesele antakse tõendmaterjali, mille alusel ta püüab järeldada materjali andja kavatsusi, kasutades selleks igasugust konteksti, mida tarvilikuks peab. KOOD ON LÕPLIK, TEGELIKKUS LÕPMATU. Katsed luua ideaalset ühetähenduslikku koodi on luhtunud. Inimene ei jaga täielikult ei koodi ega ka konteksti. Keel on loomu poolest mitmetähenduslik. 3. Esitage kultuuridevahelise kommunikatsiooni määratlus (Milton Bennet) Kultuuridevaheline kommunikatsioon M. Benneti järgi: ,,Inimsuhtluse ja kultuuri koosmäng ja vastasmõju". 4. Mis on mingi mõiste prototüüpne esindaja? (Rosch) Mingi mõiste prototüüpne esindja on see isend/alaliik, mis kerkib inimesele silme ette vastava mõistega kokku puutudes. Mõiste tähendab ka paljusid teisi referente, mis on prototüübist kaugemal. 5

Kultuur

doc

KK Konspekt

(taas)loomist, tarvitades (Reddy sõnastuses) "materjale" omaenese peas. See eeldab rikast sisemist keelt. Põhineb "tööriistavalmistaja" metafooril. Relevantsusteooria sõnastuses antakseinimeselt tõendmaterjali, mille alusel ta püüab järeldada materjali andja kavatsusi (sh kavatsust mingit informatsiooni edasi anda), kasutades selleks igasugust konteksti, mida tarvilikuks peab. 5. küsimus Milton Bennett: täpseim kultuuridevahelise kommunikatsiooni määratlus - inimsuhtluse ja kultuuri koosmäng ja vastasmõju. 6. küsimus Mingi mõiste prototüüpne esindaja on see isend/alaliik, mis kerkib inimesele silme ette vastava mõistega kokku puutudes. Mõiste tähistab ka paljusid teisi referente, mis on prototüübist kaugemal (tibu, jaanalind). 7. küsimus Lausungi ,,Siin on palav" võimalikud kõneleja-tähendused: · ,,Tee aken lahti!" · ,,Ma tahan karastuskooki!" · ,,Keera kütet vähemaks!"

Kommunikatsiooni alused

doc

Kultuuridevaheline kommunikatsiooni kordamisküsimused

põhinevad? a)"rahvamudel" põhineb torumetafooril. Tähendus on sõna või teksti sees, kontekst ei ole oluline. (Reddy) Sel puhul on tekstid absoluutsed, ühetähenduslikud b)Rahvamudel teaduslikult kujul: kodeerimismudel - saatja ja saaja jagavad märgi tähendust, kui neil on ühine kood - kodeerimismetafoor c)Küberneetikast lähtuv teaduslik mudel (Shannon-Weaver) (ühekülgne) - faksimetafoor d)Interferentsiaalne mudel ("tööriistavalmistaja" metafoor) 3. Esitage kultuuridevahelise kommunikatsiooni määratlus (Milton Bennet) Ehk täpseim kultuuridevahelise kommunikatsiooni määratlus: interplay between human interaction and cultureMilton Bennett 1998) (inimsuhtluse ja kultuuri koosmäng ja vastasmõju). Kultuur määrab suuresti konteksti ning mõjub ka koodi tasandil. 4. Mis on mingi mõiste prototüüpne esindaja? (Rosch)On konkreetne isend/alaliik/näidis/... mis inimesele automaatselt silme ette kerkib, kui vastava mõistaga kokku puutub

Kultuuridevaheline kommunikatsioon

docx

Kultuuridevaheline kommunikatsioon

"kulutama"). Aega saab samas võrrelda ka nt teega (minevik taga, tulevik ees) või nt punktiga, kus punkt on olevik (polükroonsetes kultuurides). Aeg ka jõgi ("aeg voolab"). Oluline: abstraktseid/keerulisi asju metafoorideta/mudeliteta mõista võimatu. Siit ka generatiivse metafoori nimetamine kontseptuaalseks metafooriks. Isegi füüsika mõisted ("jõud", "põhjus") metafoorsed, sageli on konkreetne valdkond inimese keha. Samas on metafoorid alati ühekülgsed. Kuidas me mõistame kommunikatsiooni millega me seda võrdleme, milline on kommunikatsiooni metafoor? Nähtub sellest, kuidas me sellest kõneleme. Michael Reddy 1979 ("The conduit metaphor: A case of frame conflict in our language about language"): rahvamudel suhtlusest põhineb "torumetafooril". TORUMETAFOOR: Saatja pakib sõnumi (konteinerisse), pakk saadetakse ühendustoru mööda saajani, saaja avab paki, saab sõnumi kätte. Tähendus on sõna/teksti sees, kontekst pole oluline.

Kultuuridevaheline kommunikatsioon

Rohkem sarnaseid