kahelda. Ehk kõiges peab kahtlema, milles saab kahelda. Kui mõni väide on kaheldav, kui väiksemgi eksimisevõimalus on olemas, oletagem väide valeks ja vaadakem, kas pärast äärmiselt ranget sõelumist üleüldse mõni tõde alles jääb. 3.Cogito ergo sum! Mõtlen, järelikult olen olemas! Metoodilise kahtlemise järgi peaksime kahtlema kõiges, milles loogiliselt on võimalik kahelda. Milles aga ei saa kahelda, on see, et kui ma ka kahtlen kõiges, siis ma pean ise subjektina olemas olema ehk saan kahelda vaid olemas olles. 4.Kaasasündinud ideed ja ratsionalism: Descartes on uusaja ratsionalismi aluse panija. Ratsionalismi alusveendumus: 1.) usk, et kaheldamatu teadmise allikas on mõistus, 2.) et neil on teatud kaasasündinud ideed, teadmised. Need on need teadmised, mis ei ole tulnud elu jooksul LOCKE 1.Ratsionalismi kriitika: Locke usub, et me sünnime absoluutselt teadmatuna kõigest meist ümbritsevast, mitte
moraalinõuetele ja hinnangutele, teadlikult püstitatud eesmärkidele ja vastuvõetud otsustele. Isiksuse aktiivsus enda arendamisel - õppija muutub tegutsevast inimesest uurivaks ja tähelepanekuid tegevaks ning intuitiivsest tajujast arusaajaks ja analüüsijaks. Oma arengus pidev osalemine eeldab indiviidilt iseseisvat mõtlemist, teadlike valikute ja otsuste langetamist ning aktiivset uute teadmiste loomist. (Suutlikud elukestvalt arenema ja oma arenguprotsessi juhtima on ainult subjektina toimivad indiviidid). Isiksuse tunnused – süsteemsuse ning terviklikkuse määrab eneseteadvus, mis on psüühiliste protsesside kompleks, mille abil inimene teadvustab ennast tegevuse subjektina. Isiksus on indiviidi sotsiaalne kvaliteet, mis väljendub inimestevahelises suhtlemises ja võimaldab indiviidil olla sotsiaalselt efektiivne. Isiksus saab avalduda vaid teadliku ning ühiskondlikult vastutava subjektina toimimise läbi.
poole, mis tähendab tema iseseisvalt mõelda ja reguleerida. Eneseregulatsioonil iseseisvalt püüdlust vabadusele tegutseda ning oma käitumise põhineb subjektina mõelda ning tegutseda eest ka vastutust kanda, mis toimimise vältimatuks on iseloomulik enesearengu tingimuseks oleva positiivse subjektile minapildi säilitamine
tehnilised seadmed, finantsid vmt). Isikutena saab antud definitsiooni raames vaadelda nii üksikindiviide kui juriidilisi isikuid. Samuti on oluline mõista, millist mõju soovitakse juhtimisobjekti puhul saavutada, millistele toimemehhanismidele see mõju tugineb ja mis on toimevahend. Juhtimisobjektide käsitlemisel tuleb mõista, et inimest ei saa võrdsustada masinate või seadmetega, kuna tal eksisteerib vaba tahe. Seetõttu tuleb indiviidi kohelda subjektina, võimaldades talle vaba tahte rakendamist tööalastes tegevustes. Indiviidid erinevad oma füüsiliselt ja psüühiliselt konstitutsioonilt, neil on erinev tunnetus, valmisolekud, võimed. Kui vaadelda võimekust rakendada oma isiksuslikke ressursse, subjektsust, näeme, et subjektsus-objektsus teljel jagunevad indiviidid kaheks, lihtsuse mõttes võiks neid nimetada subjektideks ja objektideks. Objektid ehk objektile
Üleminekuperiood · pidi lõppema omariikluse taastamisega · Eesti seadused · sisepoliitika oli pingeline 1991 Streigikomiteed aktiviseerusid · tööliste võitlussalgad · sõjaväe- ja julgeoleku üksused Vene NFSV toetus Balti riikidele · leping, millega Eesti ja Vene NFSV tunnustasid teineteise võõrandamatut õigust riiklikule iseseisvusele · tunnustati teineteist suveräänsete riikidena · tunnustati teineteist rahvusvahelise õiguse subjektina Iseseisvusreferendum · Balti riigid toetasid iseseisvust Omandireform ja välispoliitilised taotlused Mihhail Gorbatsovi kavad Riigipöördekatse Moskvas-augustiputs Omariikluse taastamine 20. augustil · algas põhiseadusliku riigivõimu ülesehitamine · uus põhiseadus (1991 hääletusele) 1992 Presidendi- ja Parlamendivalimised · riigipea valis esimeseks iseseisvunud Eesti riigi presidendiks Lennart Meri · valitsusejuhiks sai Isamaa liider ajaloolane Mart Laar
1. Ex ante lähenemisviis määratleb riiki kõigi institutsioonide kogumina, mis teostab teatud eesmärke, kavatsusi, sihte (riiklikke funktsioone). 2. Ex post lähenemisviis määratleb riiki selle tegevuse tulemuste alusel, so – sotsiaalse korra tagajana, ja riiki samastatakse nende institutsioonide ja/või käitumisstruktuuridega, millel on stabiliseeriv toime. Funktsionaalsete käsitluste osas on väidetud, et need määratlevad riiki ühtse subjektina, mis välistab riigi käsitlemist indiviidide kogumina. Nii on jõutud järelduseni, et kui riigi üheks põhiülesandeks peetakse sotsiaalse terviklikkuse kujundamist ja selles on oma osa perekonnal, siis saab ka perekonda riigi osaks pidada. Riik liberaalse demokraatia kontekstis Liberaalse demokraatia tingimustes ei osale kodanike hulgad otseselt poliitika kujundamises ja haldusjuhtimises. Seadusi teevad ja poliitikaid kujundavad kodanike esindajad. Nende
LOOGIKA KT 1.1. Definitsiooni analüüsimine Dfd – defineeritav. Liigitermin, esineb ühelauselises definitsioonis Subjektina. Dfn – definitsioon, kuidas defineeritakse, mille abil. Liigierisusega täiendatud sootermin. Liik = DFD Sugu – kuuluvus (või nt taimetoitlane on OLEND, kes...) Liigierisus – omadus, mis konkreetsele liigile omandatakse, mis eristab neid teiste sarnaste liikide hulgast. Kajastab liigi põhilisi tunnuseid. Kas liigierisus on olemuslik tunnus v ei. Vaieldav, kui defineeritaval on veel olemuslikke PÕHitunnuseid. Reeglid: 5
· Riigi de jure tunnustamine- riigi rahvusvaheline tunnustamine,mille puhul ei seata mingeid piiranguid omavaheliseks suhtlemiseks, vaid riiki võetakse täieõigusliku rahvusvahelise õiguse subjektina. · Riigi de facto tunnustamine- riigi rahvusvaheline tunnustamine, mille puhul ei peeta uut riiki täieõiguslikuks rahvusvahelise õiguse subjektiks. · Vabariik on riigivalitsemisevorm, mille puhul kõrgemad riigivõimu organid valib rahvas või moodustab need parlament. · Unitaarriik on lihtriik, millesse ei kuulu iseseisva riigi tunnustega üksusi(vabariike,osariike,liidumaid) · Kohalik omavalitsus tähendab kohalike võimuorganite õigust ja võimet seaduse piires
1. REÕ mõiste, areng, ese ning õiguse allikad. 2. Kollisiooninormid rahvusvahelises eraõiguses, kollisiooninormide eesmärk, struktuur. 3. Lex causae ning lex fori, millal antud mõisteid kasutatakse ning mis on antud mõistete eesmärgiks? 4. Kohaldatava õiguse tuvastamine ning välisriigi õiguse väljaselgitamine (kuidas toimub, millele tuleb tähelepanu pöörata,piirangud välisriigi õiguse kohaldamisel). 5. Füüsilised ja juriidilised isikud rahvusvahelise eraõiguse subjektina. Millest lähtutakse füüsilise ja juriidilise isiku suhtes kohaldatava õiguse tuvastamisel? 6. Rahvusvaheline dokumendisuhtlus, millised on välisriigis väljastatud dokumendi jõustamise võimalused? Mille poolest antud võimalused üksteisest erinevad? 7. Milliseid regulatsioone on võimalik kohaldada rahvusvaheliste lepingute suhtes? 8. Millele tuleb tähelepanu pöörata kohaldatava õiguse kindlaksmääramisel? 9
19. Isiksuse kontrollkese (eksternaalsus ja internaalsus) -> Eksternaal inimene, kes näeb kontrolli ükskõik kus väljaspool ja seletab oma edu või ebaedu väliste faktoritega Usub, et rahulolu ja edu sõltuvad pigem teistest inimestest ja heast õnnest ning juhusest kui iseendast Usub, et kõik oluline juhtub väljaspool teda ja tal on vähe võimalusi muuta midagi. Eksternaal : Tunneb ennast välismõjude subjektina Maladam sotsiaal-majanduslik staatus Madalam stressitaluvus Kergemini haavatav Frustatratsioon Toimib juhusele vastavalt Madalam enesehinnang Lühiajalised eesmärgid Passiivne Madalam kohanemisvõime Internaal inimene, kes võtab vastutuse oma käitumise ja tegevuse eest enda peale ja iseloomustab ennast kui inimest, kes suudab kontrollida oma edu. Usub, et võib kontollida suurt osa oma keskkonnast. Usub, et on ise oma õnne sepp
Juche põhineb marksismil-leninismil ning Kim Il Sungi õpetustel.Kim Il-Sung töötas Juche välja 1930. aastate alguses jaapanivastase võitluse ajal. Aastal 1955 Kim kasutas mõistet "Juche" esimest korda rääkides marksismi-leninismi korea versioonist. Definitsiooni järgi tööliste revolutsioon kuulub rahvale, kes organiseerub oma suure juhi abil. Juche rõhutab eriti poliitilist, sotsiaalset ja majanduslikku iseseisvust ja sõltumust. Rahvamasse näeb Juche subjektina, kes võib oma saatust ise vormida. Aastal 1970 võttis Kim Il-Sungi poeg, Põhja- Korea praegune liider Kim Jong Il kasutusele uue võrdpildi, rääkides rahvast kui kehast, mida riigi liider ühiskonna ajuna juhib. Partei on "närvisüsteem, mis rahvast esindades hoiab kontakti ajudega".Juche kesksed põhimõtted on 1) poliitiline iseseisvus, 2) majanduslik iseseisvus 3) sõjaline iseseisvus.Juche asendas marksismi-leninismi Põhja-Korea põhiseaduses ametliku ideoloogiana aastal 1972
Esimesena kasutas õiguskirjanduses seda terminit Gustav Hugo( aastal 1819). Vajadus juriidilise isiku järele oli seotud asjaoluga, et tööstus- ja tehnika arenguga kaasnesid eesmärgid, mida ei olnud võimalik füüsilisel isikul saavutada. Seega kaubanduse ja majanduse areng on juriidilise isiku olulisim arengut mõjutanud tegur. (Juriidilised isikud, 2011) Teoorias on juriidiline isik õiguskorra poolt tunnustatud mõjuüksus, mis osaleb täielikku õigusvõimet omava subjektina õiguskäibes. Mõjuüksuse all peetakse silmas üksust, mis on võimeline omama ja väljendama tahet ning seda ka oma organite kaudu ellu viima. Juriidiline isik on seaduse alusel loodud õigussubjekt (TsÜS § 24). Esimeses osas räägin juriidilise isiku mõistest ja pikemalt nii eraõiguslikust juriidilisest isikust kui ka avalik-õiguslikust juriidilisest isikust. Teises osas toon välja juriidilise isiku koha nii isikute süsteemis, kui ka õigussüsteemis.
sagedamini öeldis võib kuulub öeldise koosseisu. Muutumatu sõna on sõna, mida ei saa käänata ega pöörata. Muutumatute sõnade klassi kuuluvad määrsõnad, asemäärsõnad ja hüüdsõnad ning kõik abisõnad ehk partiklid. Muutumatutele sõnadele vastanduvad muutuvad sõnad. 5. Nimisõnad e substantiivid On iseseisvad täistähenduslikud käändsõnad, mis muutuvad lauses käändes ja arvus ning tähistavad asju, olendeid, nähtusi. Nimisõnad saavad lauses esineda aluse (subjektina) ja sihitisena (objektina). Vastavad küsimustele kes? ja mis?. Nt Meri kohises. Tüdrukud kuulavad muusikat. Tähenduslikult teisesed nimisõnad väljendavad tegevust (jooksmine, jooks) või omadust (ilu). Nimisõnu liigitatakse omakorda mitmelt aluselt lähtuvalt. 1. Üldnimed (inimene, maa, töö, lapsed)ja pärisnimed (Tartu, Emajõgi, Mari, Miisu). 2. Konkreetsed (maja, lill, raamat,poiss) ja abstraktsed (tulevik, headus, rõõm, unistus). 3
EKSAMIKÜSIMUSED TÖÖÕIGUSES 1. TÖÖ- JA TEENINDUSSUHE 2. INDIVIDUAALNE JA KOLLEKTIIVNE TÖÖSUHE 3. TÖÖTAJA INDIVIDUAALSE TÖÖSUHTE SUBJEKTINA 4. TÖÖANDJA INDIVIDUAALSE TÖÖSUHTE SUBJEKTINA 5. TÖÖLEPINGU ERISTAMINE TÖÖVÕTULEPINGUST Kaks erinevat asja. Töövõtulepingu poolteks on töövõtja ja töö tellija. Võlaõigusseaduse kohaselt kohustub töövõtja valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega kokkulepitud tulemuse (töö), tellija aga maksma selle eest tasu. Töövõtja teeb tööd omal riisikol. Ta võib selle lasta enda eest ära teha ka kellelgi teisel (kui lepingus ei ole sellekohast keeldu), kuid tellija ees vastutab ta ikkagi ise
kordumatu st inimestel on erinevad vajadused, ootused, hoiakud, eesmärgid On teadvustatud protsess – inimese enda poolt kontrollitav ja suunatav Täiskasvanu õpimotivatsiooni allikatena nähakse tema rahuldamata vajadusi Motivatsioon Sisemine motivaator –eneserealiseerimise vajadused, edu, saavutus. Tähtis inimesele endale, enesearengu tagamine. Sisemise motivaatori käivitab oma MINA teadvustamine, enda tunnetamine aktiivse subjektina. Välimine motivaator/stiimul/kompensatsioon – palk, preemia, edutamine, kvalifikatsioonijärgu tõstmine kursuse edukal läbimisel, oma kabinet jt ihaldusväärsed hüved Motivatsioon Et muuta motivatsiooni, tuleb muuta arusaamu, uskumusi ja eesmärke. Kõik inimesed on motiveeritud, kuid osad uskumused ja arusaamad vähendavad õpiedu. Ennastjuhtiv õppija – andragoogika põhimõiste
sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Ühtlasi nõuab see, et igaüks, kelle õigusseid riigivõimu teostamisega riivatakse, võib nõuda riive põhjuste teatavakstegemist. Üksnes siis on ta võimeline riigiga kui võrdne võrdsega sutlema ning vajadusel olema valmis oma seaduslikke õiguseid kaitsma. Sellest tulenebki idee üldisest haldusakti põhjendamise (motiveerimise) kohustusest, mis rõhutab kodaniku seisundit haldusmenetluse subjektina, ühtlasi on akti põhjendamine menetluse korrektse lõpetamise vältimatuks eelduseks. Kehtiva haldusakti õiguslik tähendus haldusõiguses ja väljaspool haldusõigust I. Haldusakt kui õigusakt 1. Haldusakt on õigusakt, (üksik-)norm, regulatsioon, õiguskorra osa. Õigusaktina ei saa teda taandada ka pelgalt tõendiks. Tõend sisaldab informatsiooni asjaolude kohta, õigusakt seevastu reguleerib õigussuhteid. 2
sama kogemust. Teine allikas esituse mõistele on Austinist ja Searle'ist alguse saanud performatiivsusekäsitlus, mis seab esikohale tahtelise subjekti kõneakte ehk kõnetegusid. Kõneakti esitamine (sooritamine) tähendab selles kontekstis seda, et kõneleja viib sõnade abil ellu oma kavatsusi, olgu see siis laevale nime andmine vastaval tseremoonial või vabanduse palumine sõbralt argises olukorras. Oluline on siin see, et kõnelejat käsitletakse ratsionaalse subjektina, kes teeb, mida ta tahab ja paneb ka teisi seda tegema, näiteks vastama küsimusele või reageerima palvele (kõneaktiteooria kohta eesti keeles). Kõneaktiteooria on klassikalisel kujul (eriti just Searle'i interpretatsioonis) universalistlik, st eeldatakse, et kõik inimesed käituvad enam-vähem sarnaselt sõltumata kultuurilisest kontekstist. Just sellest seisukohast on seda antropoloogilise lingvistika raames palju kritiseeritud, väites näiteks, et
piiratud ulatuses. Tunnustamine de facto on ajaliselt piiratud ja riik kas lakkab olemast või järgneb tunnustamisele de jure. Õiguslikud vahekorrad, mis tekivad tunnustamisel de facto, kannavad samuti esialgset iseloomu. Nende ulatust ei määrata kindlaks rahvusvahelise õiguse üldnormidega vaid konkreetse lepinguga, mille alusel riiki tunnustati. Tunnustamine de jure on uue riigi või valitsuse lõplik tunnustamine täieõigusliku rahvusvahelise õiguse subjektina. Pärast tunnustamist de jure on uutel riikidel õigus kasutada kõiki rahvusvahelise õiguse normidest tulenevaid õigusi. Seatakse sisse normaalsed diplomaatilised suhted ning vahetatakse diplomaatilisi esindajaid. Diplomaatiliste esindajate õiguslik seisund määratakse nüüd kindlaks rahvusvahelise õiguse normide, mitte üksnes tunnustatava riigiga sõlmitud spetsiaalse lepinguga. Uued, de jure tunnustatud riigid, võivad
teadmise kaudu. Reklaamid nt ei anna meile uut teadust, vaid ära tundmist. Mõiste mida Althuster kasutab: interpellatsioon, näide kõnnite tänaval, eemal on politsei kes hüüab hei sina seal, ja te pöörate pead ja kui me vastame siis me oleme ideoloogia mõjuväljas. Reklaam ei kõnele kõikidega korraga, kõnetab sind eraldi. Sina vormis ja esitatakse ette teatud valikud, millele ma peaks reageerima. Kõik inimesed tunnevad seal ennast ära, kõnetavad justnimelt subjektina. Inimene on ideoloogiline loom, praktiliselt senikaua kui me määratleme ennast subjektina, täpselt nii kaua oleme me ideoloogia mõjuvõimu all. Ideoloogiline kõne on seotud subjektiga. Me ei pääse sellest välja kui me oleme määratlenud end subjektina. Gramsci Temal on täiesti teistsugune arusaam ideoloogiast. Ta elust on väga vähe rääkida, istus pmst terve elu vangis. Põhitekst kus ta kõik ära ütles, kannab pealkirja "Vangla vihikud".
Geograafia tasemetöö Riigi tunnused : kindel territoorium,kus elab püsirahvastik ja millel on rahvusvaheliselt tunnustatud seadusandlik valitsus.Riike saab tunnustada de jure(selgesõnaliselt, pole mingeid piiranguid omavahelisteks suhtlemiseks ja riiki võetakse täieõigusliku rahvusvahelise õiguse subjektina) ja de facto(kaudselt,ei peeta riiki täieõiguslikult rahvusvahelise õiguse subjektina).1990a kirjutasid Belgia,Holland,Luksemburg,Prantsusmaa ja Saksamaa alla lepingule mis sätestab liikumisvabaduse rakendamise korra ja tagatised,tuntud Schengeni lepinguna.(kontroll kaob ühispiiridelt ja kodanike liikumisvabadus).RIIGIVORMID: 1.)monarhia : *absoluutne monarhia-monarhile kuulub seadusandlik,täidesaatev kui ka kohtuvõim(Katar,Omaan,Saudi-Araabia) *konstitutsiooniline monarhia-monarhi võimu ulatus määratud põhiseadusega,peamine seadusandlik organ riigis on parlament.
VÄLINE MOTIVEERITUS SISEMINE MOTIVEERITUS Internaalsus vs eksternaalsus Internaalse isiksuse elufilosoofia: kõrgem sotsiaalmajanduslik staatus individualistlik maailmakäsitlus suurem stressitaluvus parem vaimne tervis hea kohanemisvõime suurem paindlikkus vastutustunne oma elu ja tuleviku suhtes kõrge enesehinnang pikaajalised eesmärgid aktiivne eluhoiak Eksternaalsus Eksternaalse isiksuse elufilosoofia: tunneb end välismõjude subjektina madalam sotsiaalmajanduslik staatus madal stressitaluvus kergemini haavatav frustreerunud toimib juhusele vastavalt madal enesehinnang lühiajalised eesmärgid passiivne eluhoiak madal kohanemisvõime mitteadekvaatne minakontseptsioon Kontrollkese Eksternaalse kontrollkeskmega on vähem rahulolevad oma tööga nad on töö juures kergemini häiritavad nad on vähem pühendunud tööle Humanistlikud käsitlused C.Rogers INIMESE VABA TAHE JA VASTUTUS Kliendikeskne teraapia
saavutamiseks ning mis on tekkinud inimeste vaba kokkuleppe tulemusena. Tööprotsessus ühinenud grupis jaotati ja kinnistati igale liikmele oma funktsioonid, selleks et saavutada organisatsiooni kui terviku efektiivne tegevus. Mida tähendab kogukond? Kogukond on suhteliselt püsiv reaalne inimkooslus, mis eksisteerib enam-vähem ühesuguste elutingimuste ja elulaadi, aga ka ühesuguste huvide toel ning võib esineda sotsiaalse tegevuse iseseisva subjektina. Tänapäeval võib kogukond olla kujunenud territoriaalselt, see võib olla mingi linnaosa või kvartal, mille elanikel on ühishuvi oma turvalisuse tagamine. Sotsioloogia arenguetapid: Tunnus Klassitsism Postklassitsism Postmodernism Põhielement Tunnetuse object Tunnetuse meetod Tunnetuse subject Põhiküsimus Mida tunnetatakse Kuidas tunnetatakse Kes tunnetab
suhetesse sekkuv riiklik institutsioon Maavalitsuse osa Maavalitsus teostab järelevalvet KOV tegevuse üle Nõustav, info vahetamise ja koordineeriv roll Kaebuste menetlemine ISKUD Jaotatakse kahte suurde rühma: juriidilised isikud on õiguskorra poolt tunnustatud mõjuüksused, mis osalevad täielikku õigusvõimet omava subjektina õiguskäibes. Juriidilised isikud on seaduse alusel loodud õigussubjektid- õiguslikud fiktsioonid füüsilised isikud on inimesed TEOVÕIMELISED Täisealised 18.a. Kelle teovõime ei ole piiratud Teatud juhtudel võib ka alla 18.a. olla teovõime siis, kui teovõime on laiendatud. Võimalik alates 15.eluaastast kohtu poole, kui see on - alaealise huvides, - tema arengutase seda võimaldab.
20. jaanuaril leidis aset uus aktsioon, seekord Riias, kus hukkus 5 inimest. Eestis õnneks asi nii kaugele ei läinud. Olulist rolli etendas jaanuarikriis Vene NFSV toetus Balti riikidele."12. jaanuaril 1991. aastal kirjutati Moskvas alla Eesti ja Vene NFSV riikidevaheliste suhete aluste lepingule, millega pooled tunnustasid teineteise võõrandamatut õigust riiklikule iseseisvumisele. Ühtlasi tunnustati teineteist süveräänsete riikidena ja rahvusvaheliste õiguse subjektina."6 13. jaanuari õhtul saabus lennukiga Boriss Jeltsin. Neli osalist kirjutasid alla ühisavaldusele, mille järgi tunnustati üksteise riiklikku suveräänsust ja seaduslikult valitud riigivõimuorganeid, kusjuures tauniti igasuguse jõu kasutamist siseprobleemide lahendamisel. Ühisläkitus toimetati ÜRO 6 Pajur A., Tannberg T. ,,Eesti ajalugu II. 20. sajandist tänapäevani", Tallinn 2006, 153.lk
Igapäevaelu toetamise teenust osutatakse reeglina päevakeskuses, kuid erandjuhtumitel ka kodus. Eesti tingimustes aastal 2008, korraldab igapäevaelu toetamise teenust sotsiaalkindlustusamet. Vabadus Vabadus, ka priius, kõige üldisemas mõttes on takistuste, piirangute või sunni puudumine. Selle sõnaga tähistatakse erinevaid mõisteid vastavalt sellele, keda vaadeldakse vabaduse subjektina (kelle või mille vabadusest on jutt) ning milliste takistuste puudumist silmas peetakse. Vabadust tõlgendatakse erinevalt ka erinevuste tõttu filosoofilises või ideoloogilises positsioonis. Euroopa Liit ja maailm Euroopa Ühendusel on ainupädevus kaubanduse valdkonnas, mistõttu ta osaleb maailmakaubanduses, arendades nii omaenda kaubandustegevust kui ka osaledes aktiivselt struktuurides, mille eesmärk on hõlbustada maailmakaubandust.
suhtelise muutuse suhtes · PS on olemas sissetuleku elastsus, kaupade ristelastsus Nõudluse ja pakkumise elastsusest, ja nende omavahelistest kombinatsioonidest, sõltub, kuidas muutub turu tasakaal erinevate nõudluse või pakkumise muutudes. 2. Majapidamisteooria: majapidamine kui tarbimisüksus. Tarbija eelarve ja tarbimiskomplekti kujunemine. Piir- ja kogukasulikkus. Tarbimisühikuks on mikroökonoomikas majapidamine. Majapidamist vaadeldakse ühtse subjektina, st majapidamise sisekonflikte mikroökonoomikas ei vaadelda. See lubab meil selle aine raames samastada majapidamise tarbijaga ning käsitleda majapidamise tarbimisvalikute tegemist tarbija valikutena. Kuidas majapidamine e tarbija otsustab, milliseid kaupu millises koguses osta. Üheks piiriks on kahtlemata tema eelarve (budget), st milline on tema kasutada oleva raha koguhulk vaadeldaval ajaperioodil. Kuid eelarve ei ole kindlasti mitte ainsaks piiriks. Ei kuluta me ju
ESIMENE KONTROLLTÖÖ Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia alused, 1. kontrolltöö Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia tegelevad inimese uurimisega – milline on ta kultuurilise subjektina, põhiidee on see, et kõik inimesed ja kultuurid on võrdsed. Kultuuriantropoloogia põhiküsimus: mis on põhiline termin ja mis on selle mõte? Vastus: kultuur. Inimesed, kes ei tea, mis on kultuur, arvavad et see on miski, mis on loodud tarkade ja võimekate inimeste poolt, seda loob ja suudab mõista vähemus. Kultuuri saab mõista kahte viisi: 1) kuidas me teeme vahet, mis on kultuurne ja mis pole, nt mis meile meeldib on kultuur, mis ei meeldi, on midagi muud; 2)
vaimse tervise ja harmooniaga. Alates 18. 19. sajandist moraalifilosoofia tegeleb eelkõige tegude eetilise iseloomu üle otsustamisega. 20. sajandi 70-ndail 80-ndail aastal tähtsustub rakenduseetika. 20. sajandi lõpp 21. sajandi algus: rõhk asetub eetika tihedale seosele sotsiaalsete probleemidega. Moraali subjekt Subjekt on tunnetuse või praktilise tegevuse kandja, teostaja. Inimene moraali subjektina tegutseb teadlikult ja vastutab oma tegevuse tagajärgede eest. Vastutus eeldab, et inimene teadvustab oma tegevuse tagajärgi ja tal on valida vähemalt kahe tegevusviisi vahel. Moraali subjektile on omane: · arenenud mina-teadvus, · käitumise ja väärtuste suhteline püsivus, · oma tegevuse tagajärgede teadvustamine, Moraali subjektil on kindel arusaam heast ja kurjast. Moraali subjektiks ei saa olla (ei vastuta oma tegude eest): väike laps, vaimuhaige,
2. ARUTELU Varane vanus on kõige parem aeg lapse psüühiliste ja emotsionaalsete funktsioonide arenemiseks. Selle sensitiivses perioodis õpib laps aktiivselt tundma teda ümbritsevate esemete maailma, koos täisvanutega omastab nendega tegevusviise. Tema juhtiv tegevus 14 on aineline-manupuleeritav tegevus. Kolmandaks aastaks ilmuvad isiklikud tegevused ja iseenda tunnetamine eraldi subjektina. " Mina ise" on selle perioodi tähtsam uudismoodistus. Lapsel tekib emotsionaalselt ülesuurendatud hinnang. Ilmuvad tegud lapse " Mina" väljendusega. KASUTATUD KIRJANDUS El´konin, D. B. (1977). Psihologija igry. Moskva: Vlados. Kulagina, I. Ju. (2004). Vozrastnaja psihologija. Rossijskaja akademija obrazovanija. Obuhova, L. F. (1996). Detskaja (vozrastnaja) psihologija. Moskva: Rospedagenstvo. 15 Lisina, M. I. (2009)
*Inimene, kes näeb kontrolli ükskõik kus väljaspool ja seletab oma edu või ebaedu väliste faktoritega *Ma usun ,et rahulolu ja edu sõltuvad pigem teistest inimestest ja heast õnnest ning juhustest kui minust endast *Ma usun, et kõik oluline juhtub väljaspool mind ja mul on vähe võimalusi muuta *usuvad, et on saatus, usuvad horoskoopidesse. *Välismaailm, juhus dikteerib, mis minuga juhtub. Kuidas näeb ekstervenaal välja sotsiaalse pilgu all? 1.tunneb ennast välismõjude subjektina(ootab, millal hiir magavale kassile suhu jookseb) 2. madalam sotsiaal-majanduslik staatus 3. madalam stressitaluvus 4.kergemini haavatav 5.frutatsioon 6.toimib juhusele vastavalt 7.madalam enesehinnang 8.lõhiajalised eesmärgid 9.passiivne 10.madalam kohanemisvõime 11.mina-konseptsioon mitteadekvaatne. (Internaalsus )Internaal: *Inimene, kes võtab vastutuse oma käitumisse ja tegevuse eest enda peale ja iseloomustab ennast kui inimest, kes suudab kontrollida oma elu.
teda oma piires. Massikultuur lämmatab kõrgkultuuri: popkultuuris standardiseerimine ja võlts-isikupära Althusser, Louis - prantsuse marksistlik filosoof, essee ,,Ideoloogia ja riigiideoloogilised aparaadid" institutsioonid hoolitsevad selle eest, et inimestel valesid mõtteid ei tekiks, teenib juhtivat klassi taastootes hegemoonia aluseks olevat ideoloogiat läbi praktikate (koolipäev, matused), milles inimene osaleb mittevabatahtlikult, määratledes end subjektina Anderson, Benedict konstruktivistliku koolkonna teadlane, kes peab rahvust uue eliidi loodud kujuteldavaks kogukonnaks, mille abil ühiskonda koos hoitakse ja võimu teostatakse. rahvusliku samasustunde aluseks on eelkõige mõtteline kuuluvus- ja samasustunne, kuna rahvus on niivõrd suur sootsium, milles puhul meie-tunne ei saa tekkida isikliku kogemuse pinnal Arendt, Hanna silmapaistev ühiskonnateoreetik, analüüsis totalitaarset süsteemi ja visioone vabadusest ja
tõde. Sellist otsust saab võtta täitmiseks, aga mitte pidada tõeks. Ega poleks ime, kui niisugune pragmatism võetaks üle ka teaduses. Küllap seda juhtubki ja häda sellele, kes ütleb: "Ta pöörleb siiski" või "Siin ma seisan ja teisiti ma ei või". Rauna raamatukogu Mul on taasiseseisvunud EV-s õiguskaitsesüsteemi poole tulnud pöörduda kolm korda: 1) 19921996 taotledes omandireformi käigus õigustatud subjektina Tartu Maakohtu ja Tartu Ringkonnakohtu kaudu oma isatalu tagastamist; Eesti NSV Ülemkohus oli minu isale kinnitanud tema omandiõigust, ainult seda realiseerima ei saanud hakata, sest majas elasid kohalikud aktiivsed kommunistid; minult õigustatud subjektina võttis Eesti Vabariigi kohtusüsteem õiguse isatalule ja andis selle kohaliku kommunistliku nomenklatuuri sugulasele; 2) seoses mulle tagastatud metsa vargusega; ja 3) seoses elamu ehitamisega 2010-2015 Saaremaal Orissaare vallas.
Sarnasus Freudiga: tekstil on oma alateadvus, tekst räägib ka ilma autorita midagi juurde. RRA - repressiivne riigiaparaat - jõu struktuurid ühiskonnas, mille eestmärk on reguleerida võimaliku vastupanu süsteemile, protesti ära hoidmine (politsei, vanglad jne) IRA - ideoloogiline riigiaparaat - toimetab nö pehmete väärtustega: massimeedia, religioosne süsteem, haridussüsteem. Altusser räägib kuidas IRA praktiliselt toimib. Subjekt : just see, et inimesed käsitlevad ennast subjektina, tabab ideoloogia inimest kui subjekti. (F-i seos). Ideoloogia on seotud subjektiga. Subjektina ollakse küige enam haavatav ideoloogia seisukorralt. Monaad (Leibniz)- justkui suletud struktiir, millest midagi sisse ei saa ja millest välja ka ei saa. (inimestel on kõigil oma maitse, mida on raske muuta. "Ma lihtsalt tunnen nii") Ideoloogia püüab end presenteerida kui midagi loomulikku, ometi on ta konstrueeritud ajalooliselt
Subjektiivse õiguse objektiks on nt isik, perekond, varandus. c. Objekt Õiguse objektiks on kõik see, mis on subjektiivsete õiguste esemeks. Nii määratletakse õiguses objekti subjektiivsete õiguste eseme kaudu. Nt TsÜs: esemed on asjad, õigused ja muud hüved, mis võivad olla õiguse objektiks. Kehalised esemed ja mittekehalised esemed (õigused, nõuded jms). Üldisemalt: õiguse objekt on hüve, suurimaks hüveks on inimese elu ja tervis. füüsiline isik õiguse subjektina inimene; õigusvõime (saadakse sünniga) ja teovõime (al 18a, piiratud teovõime vähemalt 15a, vaimuhaigetel jms; piiratud teovõime korral vajalik eestkostja), deliktivõime al 14a. juriidiline isik õiguse subjektina seaduse alusel loodud. Seaduses on sätestatud selle eesmärk, pädevus ja organid. Eraõiguslikud juriidilised isikud: täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu, sihtasutus, mittetulundusühing
taseme (tegutsemiseks vajaliku valmisoleku) ühtsust? Mis iseloomustab laste · KÕLBELIST ja · SOTSIAALSET taset; · täpsemini, laste kõlbelise ja sotsiaalse taseme (valmisoleku) ühtsust? Milles seisneb ja kuidas kujuneb PESAHARIDUS? Milles ilmneb alusharidus? Alusharidus on õpilaseks saamise eeldus. Milles ilmneb algharidus? Algharidus ei ole pelgalt põhikoolis edasi jõudmise eeldus. Algharidus tähendab aktiivse algena (subjektina) eesmärgikindlalt tegutseda suutvaks ja tahtvaks inimeseks kujunemist. Kas alghariduse koosseisus peaks olema · võime ladusalt lugeda, · võime ladusalt peast arvutada, · võime vaadelda ja kirjeldada nähtut, · võime arutleda ja luua jutte, pilte, helindeid...? Kiri haridusfoorumi listist: Tervitab Martin Saar Tere! Mina ei tea, kuidas teiega on, aga pärast kindlate põhikooliklasside tunde on minul sageli nahk seljas
selle käigus omandab territooriumite vallutamine teistsuguse positsiooni. althusseri teine ideoloogiadefinitsioon : siin ei ole ideoloogia mitte ideedetasandil, vaid institutsioonide tasandil. võtab selle kõige selgemalt kokku oma essees ideoloogia ja ideoloogilised riigiaparaadid. just need riigiapaadid hoolitsevad selle eest, et ideed jõuaks inimesteni. IRA ideoloogilised : haridussüsteem, lasteiad ja koolid. inimese käsitlemine subjektina. me oleme ideoloogia objektid subjektina : ideoloogia toimib meile just siis, kui laseme ennast määratleda subjektina. mida freud tegi subjelti mõistega? võttis selle lahti ja näitas, et descartes'i idee subjektist oli ekslik. inimene on ideoloogiline loom : me oleme ideoloogiaga seotud subjektiks olemise kaudu. RRA repsessiivsed : politsei, sõjavägi interpellatsioon : subjekti suhtlemine ideoloogiaga. kui teid hüüab tänaval politsinik : hei, sina! siis te
jaatav järeldus, mis aga on eelduste reeglitega vastuolus.) Märkus: Mõnikord oleme sunnitud sisulistel põhjustel või sundiva sidesõna (sest vms) tõttu lugema järelduseks siiski jaatava väite. Sel juhul peame me entümeemi eitava eelduse muutma jaatavaks kasutades järeldamist muutmise teel. * Kui järeldus on leitud, siis tuleb leida, kas teine lause on suurem või väiksem eeldus. Juhul, kui selles leidub termin, mis esineb järelduslauses subjektina (väiksem termin), on tegemist väiksema eeldusega. Teine samas eelduses paiknev termin peab olema kesktermin. Juhul, kui eelduslauses leidub termin, mis esineb järelduslauses predikaadina (suurem termin), on tegemist suurema eeldusega. Teine samas lauses paiknev termin peab olema kesktermin. * Seejärel on võimalik süllogismi eelduste ja terminite reegleid kasutades konstrueerida varjatud eeldus: meil on teada kesktermin ning vajalik äärmine termin.
Lecture symptomale ehk sümptomaatiline lugemine- kuidas analüüsida seda mida tekst just otseselt ei ütle. 4.03.2015 Althusser-RRA-repressiivne riigi aparaat- jõu struktuur ühiskonnas, mille eesmärk on reageerida vastupanule ühiskonnas(politsei, sõjavägi jne). IRA-ideoloogiline riigi aparaat- koosneb millestki muust siia alla kuulub haridussüsteem, kirik. Subjekt- inimesed tajuvad ennast subjektina ja see teeb nad ideoloogiale vastuvõtmatuna. Näiteks: mul on muusika valdkonnas oma maitse ja ma olen kindel et see on minu oma, keegi tahad sead aga kritiseerida, aga ma olen enda maitses kindel ja tunnen ennast selles hästi ja mulle ei meeldi kui keegi seda kritiseerib, ja kuna see on mu maitse siis ma olen subjekti kohapealt väga kergesti haavatav. Interpellatsioon- on kõnetamaine- interpellatsioon leiab aset siis kui näiteks kõnnid
1. Huviteooria- kõik, mis on riigi huvides on AÕ ja kõik, mis isiku huvides on EÕ 2. Subjektiteooria- kui üks õigussuhtes osaleja on avalik võim, siis on tegemis avaliku õigusega. 3. Subordinatsiooniteooria- kui pooled on õ suhtes üksteisele allutatud, siis on tegemist AÕ suhtega, kui pooled on võrdses suhtes, siis tegemist on EÕ suhtega 4. Modifitseeritud subjekti teooria. Kui avalik võim osaleb suhtes sellise subjektina, millises olukorras võib olla maistahes isik, siis on tegemist EÕ, kui avalik võim omab eraldi staatust, volitust, mida tavainimene ei saa omada, on tegemist AÕ. Hea haldus: põhimõte, mis hõlmab endas teisi haldusõiguse põhimõtteid. Koosneb alapõhimõtetest, millest haldusorganid peavad oma igapäevatöös juhinduma- seaduslikkus, eesmärgipärasus, läbipaistvus, isikute kaasamine ja ärakuulamine, otsuste põhjendamine, viisakus ja
eeldatavasti igal inimesel ning mis nõuab, et igaühe suhtes näidataks üles elementaarset austust ja arvestamist. Teda huvitab aga küsimus, kas ka riigid kui õiglus-normide subjektid omavad midagi sarnast inimväärikusele [Tammelo 1969, lk 84]. Ta leidis, et selline väärtus tõesti eksisteerib ning selleks on riikide õigus austusele (respect), s.o. õigus väärikale kohtlemisele hoolimata nende füüsilistest tegevusest või poliitikast. Inimeste ja riikide sarnasust õigluse subjektina peab Tammelo siiski vaid pealiskaudseks ning rõhutab nende olulist erinevust: kui inimväärikus on määrava tähtsusega eetiline printsiip, siis riikide väärikus on väärtus üksnes vahendina üksikisikute eetiliste taotluste saavutamisel. Riik pole eesmärk omaette, iga inimene ja inimkond tervikuna aga on seda. Inimeste või inimkonna ning riikide vahel konfliktide lahendamiseks tuleb madalamad huvid allutada kõrgematele huvidele. 19
kohale, sealjuures terminite maht ja koopula jäävad samaks. Terminite mahulise võrdsuse korral toimub ümberpööramine "puhtalt", s.t. terminid vahetavad kohad, otsustuse vorm jääb muutumatuks. Sellised otsustused on üldeitav ja osajaatav (piiritlemata predikaadiga). Üldjaatav (reeglina piiritlemata predikaadiga) ümberpööramisel teiseneb osajaatavaks, kuna piiritlemata mahulise predikaadi ümberasetamisega subjektiks termini maht ei muutu, s.t. termin jääb piiritlematuks ka subjektina, kuid piiritlemata subjektiga otsustus saab olla vaid osaline otsustus. Näiteks, Kõik ajalehed on teabeallikad, on ümberpööratuna: Mõned teabeallikad on ajalehed. Mõistagi, ei ole korrektne ümberpöörata üldjaatavaks: Kõik teabeallikad on ajalehed, mis tähendaks, et "ainult ajalehed ongi (ainsad) teabeallikad", mis ka sisult on eksitav. Osaeitava otsustuse ümberpööramine ei ole võimalik terminite erineva mahu tõttu. Teatavasti osalise otsustuse subjekt on
Tegevuse kirjeldus majanduslik subjekt Piirang soodsa hinnaga kaubad ja teenused kõlvatu konkrentsi nähtused riigis toodete ja teenuste kõrged hinnad, suur läbimüük stipendiumid kõigile kaubandusökonoomika õppekaval õppijatele Ratsionaalse käitumise vastanditeks on - impulsiivne/ emotsionaalne käitumine TARBIMISLIK KÄITUMINE - selle eripära seiseb selles, et majandusotsuse teeb tarbija subjektina; ostes kaupu või teenuseid kaubandustegevusega seotud ettevõttest. Ülesanne 3. Mõtisklege järgmistele küsimustele: 1. Millised ostud tehakse enamasti hetkeotsuse ajel/ millised ratsionaalselt? 2. Milliste ostude puhul kasutad eelkirjeldatud ostukäitumi sina? 3. Kui suur on sinu ostuotsustes hetkeotsuste osakaal? 1.2 RESSURSID KUI ETTEVÕTLUSTEGEVUSE EELDUS
(reprod 1.1 ja 1.2). Tema tõlgenduses on mõtleja ibsenlikult dramaatiline, seda väljendab keha dünaamiline poos, käele toetuva pea raskus, näo miimika. Rodini teine samateemaline kuju kannab tiitlit Mõte. See on portree noorest naisest, kes tervenisti kängitsetud marmorblokki ja vaid longus tanutatud pea ulatub välja, lõug kivvi vajunult (reprod 2.1 ja 2.2). Neis kahes kujus on võimendunult leidnud väljenduse soospetsiifika: MEES on kujutatud aktiivsena, tegutsejana, subjektina, mässajana oma mõtete (või tunnete) vastu, NAINE passiivsena, alistuvana oma mõtetele, tardununa, pigem objektina. Proovige kujutleda vastupidiselt?! 3 4 Rodini lääneliku mõtleja arhetüüpi reflekteerib Korea päritolu, Euroopas Fluxus- liikumise kandvaks jõuks saanud Nam June Paik installatsioonis Triangel: Video- Buddha ja Video-Mõtleja (4 monitori, 2 videokaamerat, 2 skulptuuri, 2 statiivi;
Teovõime kõrval on vaja eristada ka veel deliktivõimet- arusaamine oma teo õigusvastasusest. Teovõime + deliktivõime = tegutsemisvõime. Teatud juhtudel võib teovõime omistada ka alla 18aastastele isikutele- piiratud teovõimega isikud; ◦ (otsusevõime) Juriidiline isik ◦ Avalik-õiguslik juriidiline isik- nende asutamine on eranditult seadusandja pädevuses. Õiguse subjektina riigi õiguskorras näitab riigi demokraatlikku loomust- luuakse riigiga võrdväärne juriidiline jõud (usaldus). Mandri-Euroopa õiguskultuuris on võimalik näha teatud liiki AÕJI struktuure, aluseks võib võtta sisemised tunnused: ▪ avalik-õiguslikud korporatsioonid- terrritoriaal- (liikmeskond kujuneb territoriaalse põhimõtte alusel), personaal- (kujunevad vastava kutseala
võimelised kriitiliseks mõtlemiseks, vahest on vaja lihtsalt tõuget, abi. TERMINEID: Sotsiaalpedagoogiline töö toimub integratsiooni ja ematsipatsiooni vahelises pinges. Integratsioon tähendab indiviidi või rühma sulamist ühiskonda ja selle tegevussüsteemidesse. Kõigest osasaamine. 8 Emantsipatsioon tähendab hoolduse alt vabanemist. Lähtekohaks on idee inimesest oma täievolilise subjektina. Ilmneb vabaduse, iseseisvuse ja autonoomsusena. Ühelt poolt on eesmärk aidata inimene ühiskonda integreerida ja teisalt aktsepeerida, et ta ei pruugi olla selline, kes mahub raamidesse. Alates 1970ndatest on täheldatav sotsiaalpedagoogika normaliseerumine. Õigustamisperiood on kadunud. Põhjused, miks saab rääkida, et teadus on normaliseerunud: Tegevusvaldkondade ja spetsialistide arvuline juurdekasv Klientide lisandumine
Füüsilised isikud: kodanikud, kodakondsuseta isikud, välismaalased. nad võivad olla teovõimelised või teovõimetud: osaliselt või täielikult. Juriidilised isikud võivad olla eraõiguslikud ja avalikõiguslikud. Eraõiguslikud: äriühingud, eraorganisatsioonid, nii kodanike kui elanike mittepoliitilised ja mittetulundusorganisatsioonid, sihtasutused. Avalikõiguslikud: territoriaalsed ühikud, omavalitsusüksused tsiviilõigussuhte subjektina, poliitilised organisatsioonid või liikumised, avalikõigusllikud asutused, organisatsioonid, ühendused. Õigussuhte subjekte iseloomustab õigusvõime ja teovõime. Õigusvõime on subjekti võime omada õigusi ja kanda kohustusi. Võime olla õiguse subjektiks peab olema garanteerinud riik, tema põhiseadus ja seadused. Üksikisiku puhul tekib ta sünniga ja lõpeb surmaga. Juriidilisel isikul tekib moodustamisega: haldusaktiga või haldustoiminguga. Ja lõpeb samadel alustel.
4. Identiteedi säilitamine kui me räägime siin eraelu puutumatusest või õigusest vabaleeneseteostusele, siis tuleb sisse tihti peale inimväärikuse argument. Eraelu kaitstakseinimväärikuse pärast. 5. Vaba otsustus õigus valida, vaba eneseteostus. Selles kontekstis tuuakse tihti peale sisse eutanaasia küsimus kas see on lubatav, kas peaks olema lubatav, kas see on inimväärikusega kooskõlas? 6.Menetluse küsimused isikut tuleb kohelda alati subjektina, ükski menetlus ei tohi ülesehitatud olla nii, et inimest sõidetakse üle või ta asetatakse väljapääsmatusse olukorda (ta ei leia lahendust või ei saa pöörduda kuhugi abi paluma). §7 VABADUS I SÄTESTUS PS §20 Igaühel on õigus vabadusele ja isikupuutumatusele. (vt süstemaatiliselt) Lõige kaksmäärab vabaduse füüsilise aspekti. See õigus on palju kitsam kui üldine vabadusõigus.Ho olimata sellestsõnastusest ei ole PS §20 üldine vabadusõigus.
tegevuste. Seetõttu ka raske tõmmata selget piiri noorsootöö ning noortepoliitika vahele. •Arendavate vaba aja veetmise võimaluste spekter ja hulk suurenesid Nõukogude Liitu kuulumise perioodil, erinevate tegevuste jaoks loodi vajalik infrastruktuur. Noortepoliitika eesmärgiks toetada noorte sotsialiseerumist. Noori käsitletakse aktiivse ühiskondliku subjektina, mitte objektina nagu varem. • Noorsootöö kvaliteedi juhtimise süsteemi eesmärgiks teadmistepõhisus, noorsootöö teenuse kutsestandardite kehtestamine ning noorsootöötajate taseme- ja täiendusõppe korraldus, erialaorganisatsioonide ja katusorganisatsioonide loomine. Titma: (2002): esimesed empiirilised uurimused Eestis 1960-l samaaegselt Leningradi ja Moskvaga: Hruštšovi sula. • Avatud ideoloogiline atmosfäär, kontaktid välisilmaga, Eesti geograafiline asend,
· ajaloolis-geneetiline 1. geneetiline seaduse tekkeloo ja seadusandja objektiivse tahte väljaselgitamine 2. ajalooline õig mateeria ajalooline interpretatsioon · teleoloogiline seaduse eesmärgi ja mõtte väljaselgitamine · konsekventne kas tõlgendamise tulemus on konsekventne varem tehtud sarnaste otsustega? Halduse toimimine eraõiguslikes vormides Avaliku halduse kandjad võivad esineda ka eraõiguse subjektina. · Kasutab eraõiguslikke vorme põhitegevuse toetamiseks (ostab kontoritarbeid, autosid; abiteenistujad töötavad töölepingu alusel). · Osaleb majandustegevuses kui eraõiguslik ettevõtja (riigi ja KOV äriühingud Eesti Energia, Riigi Kinnisvara AS) · Täidab av-õig ülesandeid, puudub eraõiguslik autonoomia ja valikuvabadus haldusõigus Joonis Haldus võib av ülesannete täitmiseks kasutada eraõiguse norme eraõ n subsidiaarne
JURIIDILINE ISIK Teovõime - võime teha kehtivalt tehinguid. TsÜS § 8. Tuleneb eraautonoomia põhimõttest.Teovõime on tegutsemisvõime alaliik. Juriidilise isiku mõiste kaasajal Teovõime kriteeriumid: vanus ja vaimne seisund. Teoorias: Juriidiline isik on õiguskorra poolt tunnustatud mõjuüksus, mis osaleb täielikku õigusvõimet omava subjektina õiguskäibes. Teovõime liigid: Mõjuüksuse all peetakse silmas üksust, mis on võimeline omama ja väljendama tahet ning seda ka oma organite kaudu ellu viima. 1) täielik - 18.a
annaabi.ee 
