Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

LOOGIKA KT (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
LOOGIKA KT
  • Definitsiooni analüüsimine
    Dfddefineeritav . Liigitermin, esineb ühelauselises definitsioonis Subjektina.
    Dfn – definitsioon, kuidas defineeritakse , mille abil. Liigierisusega täiendatud sootermin.
    Liik = DFD
    Sugu – kuuluvus (või nt taimetoitlane on OLEND , kes...)
    Liigierisus – omadus, mis konkreetsele liigile omandatakse, mis eristab neid teiste sarnaste liikide hulgast. Kajastab liigi põhilisi tunnuseid. Kas liigierisus on olemuslik tunnus v ei. Vaieldav, kui defineeritaval on veel olemuslikke PÕHitunnuseid.
    Reeglid: 5
    Adekvaatsus – peab hõlmama täpselt kogu termini mahu, ristuvus – kui kahe termini mahus on ühiseid objekte, aga kummagil on eraldi veel lisaks objekte. Kui mingi osa defineeritavast jääb välja
    Ringi puudumineterminit ei tohi määratleda sellise termini kaudu, mis ise on arusaadav ainult määratletava termini kaudu
    Selgus – ühetähenduslik
    Jaatavus – jaatav/ eitav lause
    Definitsioonkorrektne /mitte
    MUNA ON KANA ELU VARANE STAADIUM
    Dfd: muna
    Dfn: kana elu varane staadium
    Liik: muna
    Sugu: kana elu
    Liigierisus: varane staadium
    Liigierisuse olulisus: jah
    Adekvaatsus: ei
    Ringi puudumine: jah
    Selgus: ei
    Jaatavus: jah
    Korrektne: ei
  • Liigituse analüüsimine, reeglid (4)
    Liigitatav – mille kohta on loetelu
    Alus – tunnus, mille põhjal võrreldakse, seda ei tohi muuta
    Nt kassid jagunevad emasteks, isasteks ja mustadeks (alus muutub).
    Adekvaatsus – kas kõik objektid on olemas millel see tunnus on või on neid liiga vähe nimetatud
    Nt. Kellad jagunevad seina- ja käekelladeks (liiga kitsas, midagi puudu)
    Liigitus on liiga avar – nt kalad jagunevad sõõrsuudeks, kõhrkaladeks, luukaladeks ning vaaladeks(üleliigne)
    Välistavus – liigitatava termini mahu element ei tohi kuuluda mitmesse liigituse liikmesse
    nt. Autod jagunevad sõiduautodeks, bussideks ja liinibussideks. (üks ei tohi olla ka teine, nt linnaelanikud on majaomanikud ja üürnikud-üürnik võib olla ka majaomanik)
    Pidevus – tuleb lähtuda lähimast võimalikust sooterminist.
    Nt. Asjad jagunevad huntideks, karudeks ja ülejäänuteks.
    Liigitus – korrektne/mitte
  • Termini analüüsimine
    Üldterminrakendatav mitmele objektile korraga
    Üksiktermin – ainult ühele objektile
    Tühitermin – pole olemas
    Absoluutne – objektil puudub suhe
    Suhteline – suhe mingi muu objektiga
    Konkreetne – olemasolev tunnus
    Abstraktne – objekti omadus lahutatuna objektist
    Positiivne – omaduse esinemine tark, ilus
    Negatiivne – omaduse puudumine surematu, mõttetu, mittetark
    Koondav – sarnaste objektide rühm kui tervik, kuid ei rakendu üksikutele objektidele selles rühmas
    2.1. Väite analüüsimine
    A Üldjaatav S+ P-
    E üldeitav S+ P+
    I osajaatav S- P-
    O osaeitav S- P+
    Loogiline ruut:
    Kui üks kontraarsetest (vastupidistest) väidetest on väär, siis ei saa öelda midagi teise tõeväärtuse kohta. A ja E
    Kui üks subkontraarsetest (osavastupidistest) väidetest on tõene, siis ei saa midagi öelda teise tõeväärtuse kohta. I ja O
    Kui I on tõene, on A määramata. Kui A on väär, on I määramata.
    Kui O on tõene, on E määramata. Kui E on väär, on O määramata.
    3.1. OTSENE JÄRELDUS
  • LOOGIKA KT #1 LOOGIKA KT #2
    Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
    Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2014-12-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 36 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor millejaoks Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    Loogika eksamiks
    28
    pdf

    Loogika eksamiks

    LOOGIKA KONSPEKT EKSAMIKS (autor – mis iganes, kas tead teda või mitte, ei vastuta selles materjalis sisalduva informatsiooni (eba)õigsuse eest; palun ärge solvuge ega süüdistage) 1. LOOGIKA PÕHIREEGLID. ! D1.2. Samasusseadus Ühes ja samas arutluses, ühes ja samas suhtes peab iga termin või väide, kui ta esineb arutluses korduvalt, olema kasutatud iseendaga identselt. ! ! See tähendab, et kui me kasutame ühes arutluses mingisugust terminit või väidet korduvalt, ! ! siis ei tohi arutluse sees terminite ja väidete tähendused muutuda. ! D1.3. Vasturääkivusseadus

    Eesti keel
    Loogika konspekt
    14
    pdf

    Loogika konspekt

    LOOGIKA KONSPEKT EKSAMIKS (autor ­ mis iganes, kas tead teda või mitte, ei vastuta selles materjalis sisalduva informatsiooni (eba)õigsuse eest; palun ärge solvuge ega süüdistage) 1. LOOGIKA PÕHIREEGLID. ! D1.2. Samasusseadus Ühes ja samas arutluses, ühes ja samas suhtes peab iga termin või väide, kui ta esineb arutluses korduvalt, olema kasutatud iseendaga identselt. ! ! See tähendab, et kui me kasutame ühes arutluses mingisugust terminit või väidet korduvalt, ! ! siis ei tohi arutluse sees terminite ja väidete tähendused muutuda. ! D1.3. Vasturääkivusseadus

    Loogika
    Loogika konspekt 1-5
    30
    pdf

    Loogika konspekt 1-5

    · seletada olemasolevaid teadmisi; · saada uusi teadmisi olemasolevate põhjal. Ratsionaalne mõtlemine on järjekindel ja reeglipärane (ehk loogiline) mõtlemine. See võib olla korrigeeritud kogemusega, mille allikaks peetakse tegelikkust. Eesmärgiks on sageli tegelikkusega kohanemine. Irratsionaalne mõtlemine võib olla nt · preloogiline (müüdiline) · superloogiline (müstiline). Ratsionaalse mõtlemise seaduspärasusi ja vorme uurib loogika. Kreekakeelse sõna lÒgoj (logos) tähendusi: üleslugemine, arveteõiendus, õigustamine, suhe, proportsioon seletamine, tõestamine, mõistus, aruanne, esitlemine, (tõsi)lugu, lausung, sõna, väljend; õpetus; filosoofias: inimmõtlemine ja kõnelemine, teaduslik ratsionaalsus. Sõna ,,loogika" levinud tähendusi: · seaduspärasus maailmas, sündmuste loogika; · seaduspärasus mõtetes, mõtlemise loogika;

    Loogika
    LOOGIKA PÕHIREEGLID-SEMANTILINE KOLMNURK Loogika määratlemisest
    348
    pdf

    LOOGIKA PÕHIREEGLID. SEMANTILINE KOLMNURK Loogika määratlemisest

    SEMANTILINE KOLMNURK: TEEMA 1!! 1 1. LOOGIKA PÕHIREEGLID. SEMANTILINE KOLMNURK Loogika määratlemisest Sõna loogika näib olevat kujunenud kreeka väljendist logik¾ tšcnh, mis tähendab mõtlemise või arutlemise kunsti. Kui püüda mõista, mis on loogika, siis üks võimalus on lähtuda selle sõna kasutamisviisidest tavakeeles. Eesti keelt kõneldes saab sõna loogika Kasutada erinevates tähendustes: • sündmuste, asjade või süsteemide loogika, s.o sisemine korrapära, mis võimaldab sündmustest, asjadest või süsteemidest aru saada, selleks võib olla ka millegi tööpõhimõte; • mõtlemise loogika, s.o mõtlemises esinev korrapära, mis võimaldab teha järeldusi, sh selliseid, mida varem ei teata; • teksti või jutu loogika (loogilisus), see iseloomustab lisaks mõtlemise loogikale (mida kõne väljendab) ka seda, kui süsteemselt kõnelejal õnnestub oma mõtteid väljendada;

    Õigus
    LOOGIKA PÕHIREEGLID-SEMANTILINE KOLMNURK
    197
    pdf

    LOOGIKA PÕHIREEGLID. SEMANTILINE KOLMNURK

    1 1. LOOGIKA PÕHIREEGLID. SEMANTILINE KOLMNURK Loogika määratlemisest Sõna loogika näib olevat kujunenud kreeka väljendist logik¾ tscnh, mis tähendab mõtlemise või arutlemise kunsti. Kui püüda mõista, mis on loogika, siis üks võimalus on lähtuda selle sõna kasutamisviisidest tavakeeles. Eesti keelt kõneldes saab sõna loogika Kasutada erinevates tähendustes: · sündmuste, asjade või süsteemide loogika, s.o sisemine korrapära, mis võimaldab sündmustest, asjadest või süsteemidest aru saada, selleks võib olla ka millegi tööpõhimõte; · mõtlemise loogika, s.o mõtlemises esinev korrapära, mis võimaldab teha järeldusi, sh selliseid, mida varem ei teata; · teksti või jutu loogika (loogilisus), see iseloomustab lisaks mõtlemise loogikale (mida

    Matemaatika ja loogika
    Loogika
    30
    docx

    Loogika

    1.LOOGIKA AINE JA PÕHIREEGLID Ratsionaalne mõtlemine- järjekindel ja reeglipärane mõisteline mõtlemine, kusjuures reeglid peavad olema mingil viisil õigustatud. Need võivad tugineda nt kogemuse üldisusele, mille allikaks peetakse tihti tegelikkust. Ratsionaalse mõtlemise eesmärk- tegelikkusega kohanemine. LOOGIKA UURIMISVALDKOND ongi peamiselt ratsionaalse mõtlemise seaduspärasused ja mõtlemise aktide produktid. Irratsionaalne mõtlemine- ebakindel, reeglipäratu või järgib väljendamatuid või vaieldavaid reegleid. Ei kuulu otseselt loogika uurimisvaldkonda, kuid selle olemasoluga tuleb arvestada. Võib tugineda mõtleja sisemistele ajenditele, nt soovidele või hirmudele, sageli neid ajendeid ei teadvustata. Mõnikord on mõtlemise aluseks irratsionaalne soov või usk, aga arutluskäigud

    Loogika
    Loogika konspekt
    44
    docx

    Loogika konspekt

    Õpetaja Ilmar Lilleorg Maria Sillandi RP 121-T LOOGIKA Aine lõppeb testiga. Mis koosneb ülesannetest (Täpne mõistete sisu: mis on loogika, mis on mõtlemine - 3-4 küsimust). 70p. 51% on positiivse hinde piir. Töös tehnikat kasutada ei tohi. Õpetaja annab A4 formaadis spikri ise tööle. Materjalid: 1. Õppejõud. 2. Loogika harjutused ja ülesanded 1999 (pole kiiret sellega) On ka digiväljaandes. 3. http://web.zone.ee/aristoteles/ 4. Ene Graiberg ''Loogika, keel ja mõtlemine'' 1996 5. Galine Vuks ''Formaalse loogika ehk õige mõtlemise alused'' 1991 Aristotelese loogika (klassikaline loogika, formaalne loogika,

    Loogika
    Loogika konspekt 6-10
    44
    pdf

    Loogika konspekt 6-10

    Arutlus väljendub keeles lausete hulgana. Klassikalises loogikas käsitletakse arutlust kui propositsioonide hulka või ka kui väidete hulka. Üks neist on järeldus, ülejäänud on eeldused. Tuletis järgneb eeldustest paratamatult (ik necessarily). Et rõhutada tuletise paratamatut iseloomu, alustatakse tema sõnastamist väljendiga järelikult, siit järeldub või sellepärast jt. Neid väljendeid nimetatakse eelduse ja tuletuse seoseks. Loogika ülesandeks on seaduste ja printsiipide formaliseerimine, millest kinnipidamine on paratamatu, kui soovime saada tõestest eeldustest tõese järelduse. Loogikas on mitmeid formaliseeritud süsteeme ning järeldamise reeglid ja printsiibid on teatud mõttes suhtelised, nad sõltuvad konkreetse loogika valdkonna süntaksi iseärasustest. Kuigi arutluse kehtivust saab kontrollida mitmeti, on suure enamuse loogikavaldkondade arutlusmeetodite aluseks ikkagi klassikaline loogika.

    Loogika




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun