Korea Rahvademokraatlik Vabariik (1)

Korea Rahvademokraatlik Vabariik

Sisukord

Sisukord
Sissejuhatus
rahvastik
Elukorraldus
Ajalugu
Korea sõda
Majandus
põllumajandus
ettevõtted
Geograafia
Maavarad

Sissejuhatus

Põhja-Korea on riik mägise pinnamoega. Sealset maastikku iseloomustavad orud ja kitsad tasandikud ning edelast kirdesse kulgevad mäeahelikud. Põhja-Korea kõrgeim tipp Paektusan asub Hiina piiril . See ulatub 2744 meetrit üle merepinna.
Tasandikud paiknevad põhiliselt rannikul ja hõlmavad viiendiku pindalast. Suurim jõgi Yalu moodustab piiri Hiinaga ja viib oma veed Kollasesse merre. Tähtsad jõed on ka Venemaa piiril voolavad Tumen ja Taedong. Valitseb külma suvega mandriline kliima. Mägedes kasvavad männi-, lehise -, nulu-, kuuse- ja seedrimetsad. Need on viimase aja ohtra raiumise tõttu ka vähenenud.
Kliima on mõõdukas ja sademed on koondunud suvele. Looduslikeks riskiteguriteks on hiliskevadised põuad, millele sageli järgnevad üleujutused. Varajasel sügisel esineb aeg-ajalt taifuune. Talvel on päevased kõrgemad ja madalamad temperatuurid -3° C kuni -13° C . Suved on lühikesed, kuumad, niisked ja sajused. Päevased kõrgemad ja madalamad temperatuurid suvel on 29 ° C ja 20 ° C.

Rahvastik

Rahvaarv 24 051 200, pealinnas Pyong Yangis sellest 3 miljonit (2009)
Rahvastiku tihedus 198 in/km2
Põhja-Korea rahvast veedab erinevatel andmetel 200-300 tuhat (üle 1% rahvastikust!) vangilaagrites, kust nad kunagi ei pääse. Kus hukkamised, piinamised, näljasurm on igapäevased valikud. Ametlik info seda loomulikult ei kinnita, need õudused hakkavad rääkima alles riigikorra muutusel. Sellist riiki on võimalik koos hoida vaid hirmuga ja seda on suudetud teostada erakordse kasuteguriga. Riigist põgenemisel vastutavad selle eest 2 sinu eelnevat põlvkonda. Kim Il Sungi pildiga ajalehega aknapesemisel on oht saada kuni 8 aastat vangilaagrit. Riigist põgenemine on võimalik vaid Hiina suunas, kes aga tabamise korral põgeniku P-Koreale välja annab ja karistus on selle eest vaid üks - surm. Põhja-Korea põgenikud peavad märkamatult läbima Hiina ja Laose, alles Tai on riik, mis neid aitab ja Lõuna-Korea lennukile panevad. Nüüd vaadake kaarti ja saate aru, millise reisi peavad need inimesed enne vabadust läbi tegema. Lõuna- Koreas ja ka Jaapanis on olnud juhtumeid, kus põgenikud on leitud hiljem tapetuna. Väga raske on saada ka vabas maailmas endisi põhjakorealasi kaamera ette, nende hirm saada tapetud on liiga reaalne. Kõik eelnevas lõigus toodud info on kogutud erinevates dokumentaalfilmides nähtud materjalidest ja ei pretendeeri absoluutsele tõele.

Elukorraldus

Juche (ka "kimilsungism"). See on geniaalse Kim Il Sungi väljamõeldud elamisõpetus, peaaegu religiooni staatusesse tõusnud teooria. Juche põhineb marksismil-leninismil ning Kim Il Sungi õpetustel.Kim Il- Sung töötas Juche välja 1930. aastate alguses jaapanivastase võitluse ajal. Aastal 1955 Kim kasutas mõistet "Juche" esimest korda rääkides marksismi -leninismi korea versioonist. Definitsiooni järgi tööliste revolutsioon kuulub rahvale, kes organiseerub oma suure juhi abil. Juche rõhutab eriti poliitilist, sotsiaalset ja majanduslikku iseseisvust ja sõltumust. Rahvamasse näeb Juche subjektina, kes võib oma saatust ise vormida. Aastal 1970 võttis Kim Il-Sungi poeg, Põhja-Korea praegune liider Kim Jong Il kasutusele uue võrdpildi, rääkides rahvast kui kehast, mida riigi liider ühiskonna ajuna juhib. Partei on "närvisüsteem, mis rahvast esindades hoiab kontakti ajudega".Juche kesksed põhimõtted on 1) poliitiline iseseisvus , 2) majanduslik iseseisvus 3) sõjaline iseseisvus.Juche asendas marksismi-leninismi Põhja-Korea põhiseaduses ametliku ideoloogiana aastal 1972. Näiteks on riigis kasutusel peamise kalendrina nö Juche kalender, kus aastad algasid Kim Il Sungi sünnipäevaga ja 2010. aasta on Juche99 aasta. Kalender väärib üldse peatumist. Riigis on 12 tähtpäeva ja neist kõik (!) on seotud riigijuhtide sünni- ja surmadaatumite, partei asutamise, Jaapani vastase võitluse temaatikaga. Jõule ja aastavahetust riik ei tähista, küll aga näiteks 1.maid.

Turism

Turism on valitsuse poolt väga suure kontrolli all. Aastas külastab Põhja- Koread umbes 1500 ‘Lääne’ turisti. Turistidega peab koguaeg kaasas olema matkajuht. Fotograafia on range kontrolli all. Riik kohtleb turiste hästi. USA kodanikele tavaliselt viisat ei anta.

Ajalugu

Teise mailmasõja aastatel oli Krea poolsaar allutatud jaapanlaste poolt. Jaapani kapituleerudes 1945.a. Jagati Korea poolsaar nagu Saksamaagi okupatsioonitsoonideks: poolesaare põhjapoolne osa NSV Liidule ja lõunapoolne osa USA-le.
Korea sõda oli relvastatud konflikti Põhja- ja Lõunakorea vahel 25 juunist 1950 kuni 27 juuni 1953, milles osalesid Korea Vabariigi poolel USA ja veel 15 riigi sõjaväelased, kes tegutsesid ÜRO lipu all. Korea Rahvademokraatliku Vabariigi poolel võitlesid Hiina ja Nõukogude Liidu üksused.
25. juunil 1950 ületas 135000 Põhja-Korea väeosa 38. paralleeli (Põhja ja Lõuna vaheline piir). Põhja-Korea valitsus väitis, et Lõuna väed olid ületanud 38. paralleeli ning seega on Lõuna alustanud sõda. Põhja-Korea, saanud Nõukogude Liidult abi, relvastust ja tanke, oli oma üllatuseks rünnakus üliedukas. Umbes 2/3 Lõuna-Korea sõjaväest oli sel hetkel puhkusel, jättes riigi avatuks rünnakutele. Põhja-Korea kasutas võimalust ning ründas mitut olulist pidepunkti. Mõne päeva möödudes olid Lõuna-Korea väed vähemuses ning olid sunnitud täielikult taganema. Samal ajal, kui käis sõda maa peal, pommitasid Põhja-Korea õhuväed Kimpo lennujaama Sŏulis. Peagi, 28. juunil võtsid Põhja väed Sŏuli (pealinn) enda võimu alla. Siiski ei suutnud Põhja väed saavutada oma eesmärki: kukutada Syngman Rhee valitsust ning põrmustada Lõuna-Korea sõjavägi.
Sõja lõppes peale Stalini surma, kujunesid välja 2 riiki: Korea Rahvademokraatlik Vabariik (KRDV); Lõuna-Koreas kapitalistliku orientatsiooniga Korea Vabariik (KV).

Majandus

Põhja-Koreas on kasutusel isoleerimispoliitika, mis tähendab et rahvusvaheline kaubandus on väga piiratud, mis takistab märgatavalt potensiaali majanduskasvuks. Õigete meetmete ja reformidega võiks Põhja-Korea majandus kasvada aastas 6-7%. Domineeriv sektor majanduses on tööstus, järgnevad teenused ning põllumajandus. Tegeletakse veel ka masinaehitusega, metallurgiaga, turismindusega, toiduainete töötlemisega.
Rahandusega tegelevad 2 banka, I on kesk Põhja-Korea bank , millel on 227 harukontorit ja II bank on Changgwang krediidi Bank, millel on 172 harukontorit.
Rahaks on Põhja-Korea won, (1 won – 100 jeon )
Põhja-Korea soovib arendada oma raketiprogrammi, kuid maailma juhtivad riigid on selle vastu. Hoolimata üleüldisest vastuseisust sooritas Põhja-Korea 5. aprillil 2009 raketikatsetuse, mis katsetust jälgivate riikide andmetel ebaõnnestus

Põllumajandus

Põhja-Koreas toimub plaanimajandus (majandus, kus mingit toodet või teenust ei toodeta mitte vastavalt turu nõudlusele, vaid vastavalt riigi poolt kehtestatud plaanile. Praegu on plaanimajandus Kuubas, Liibüas, Saudi Araabias, Iraanis , Põhja-Koreas ja Birmas. )
Puudub arenenud põllumajanduse tehnika.

Ettevõtted

Kõik riigistatud, erasektor puudub.

Geograafia

Provintsid ja nende asukohad

Maavarad

Põhja koreal on suured maavarad, maailma suurimad maardlat magnesiiti. Kuid ülejäänud ressurse (pruun ja pruunsüsi söe, rauamaagi-, tsemendi-, vask, plii, tsink, kuld , volfram, grafiit , sool ja hõbe)
ei ole piisavalt, et teha midagi maailmaturul, kuigi nende tootmine oleks võimalik peale mõningat investeerngut. Vääris metallid on riigi kõige olulisim eksporditav materjal.

Kasutatud kirjandus

Internet :
http://freekorea.us/2007/02/18/holocaust-now-looking-down-into-hell-at-camp-22/
http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%B5hja-Korea
http://en.wikipedia.org/wiki/North_Korea
http://et.wikipedia.org/wiki/Korea_s%C3%B5da
http://www.nationsencyclopedia.com/economies/Asia-and-the-Pacific/Korea-North.html
http://pkorea.blogspot.com/