2. Konstruktiivtestid: katsealune peab midagi konstrueerima nt joonistama ja selle alusel hinnatakse inimest. 3. Tõlgendamistestid: katsealune peab vaatama tindiplekitaolist pilti ja rääkima mida ta seal näeb, mis sellega meenub jne. 4. Assotsiatsioonimetoodika: inimene peab vastama mingile sõnale esimese meeldetuleva sõnaga, selle järgi uuritakse inimesel komplekse. Isiksuse küsimustikud on sellised testid, kus vastaja keskendub oma subjektiivsetele elamustele ja tunnetele või väljendab oma huvisid. 1. Temperamenditestid: küsimused on suunatud käitumisele, katsealune tavaliselt ei tea mida talt uuritakse 2. Huvide ja väärtusorientatsioonide testid: uuritakse, milliseid elukutseid, tegevusalasid, olukordi inimene armastab ja eelistab, kuidas üht ja teist nähtust hindab.
materiaalse olukorraga enam oluliselt ei kasva · Individualistlikes maades oluline positiivsete emotsioonide kogemine, kollektivistlikes hinnatakse rahulolu kultuurinormi alusel (milline seisukoht valitseb kultuuris eluga rahulolu osas) Sotsiaalne taju · Et edukalt toime tulla sotsiaalsete suhete maailmas, on tarvis tajuda, mida teevad või kavatsevad teha ümbritsevad inimesed · Sotsiaalne taju tugineb suures osas inimese subjektiivsetele järeldustele ja tõlgendustele toimuva kohta · Kuidas alustada vestlust uue klassikaaslasega? · Appi tulevad skeemid, mis aitavad toimuvat mõtestada, tõlgendada ja sellele hinnanguid anda Võimaldavad kiiresti infot töödelda ja otsuseid langetada Hulgaliselt negatiivseid omadusi sisaldav skeem võib tuua kaasa ebameeldivaid tagajärgi Sotsiaalne taju esmamulje · Esmamulje kujuneb tavaliselt väliselt jälgitavate ja
2. Vabastatakse informatsioon kontekstuaalsetest ja situatiivsetest elementidest Episoodiline mälu: 3. Säilivad muljed isiklikest kogemustest, mis korjuvad meie elu vältel. 4. Säilib informatsioonil nii ruumiline kui ka ajaline dimensioon. 5.2. Skeemid Skeemide teooriad käsitlevad mälu subjektiivsemana. Selle kontseptsiooni kohaselt on meelespeetu seotud vahetu kontekstiga. Skeemid on sageli üles ehitatud subjektiivsetele kogemustele, koondudes oluliste võtmeideede ümber, millega omakorda seostuvad vähem olulised kogemused. Mälu kujutamisel skeemidena on palju sarnasust episoodilise mäluga. 6. Geshtaltpsühholoogia Geshtaltistid tõestasid, et tajutu pole vastuvõetud informatsiooni koopia. Arvukate katsetega demonstreeriti, et inimesed hoomavad maailma juba valmis mudelite või skeemidena. Kõik tajutav peegeldub läbi inimese varasemate teadmiste ja kogemuste prisma
tagasisaamiseks; nõudeõigus teatud kindla haldusakti vastuvõtmiseks riigiasutuse poolt; korralise kohtutee kasutamise võimalus avaliku võimu vastu. 3. Vabadusõigused . Milleks on eelkõige demokraatlikes riikides sätestatud põhiõigused ja vabadused. NENDE ÕIGUSTE KAITSE ON RIIGI POOLT ERINEVA TUGEVUSEGA. Juriidiline kohustus Tulenevad objektiivsest õigusest lõppastmes subjektiivsetele õigustele vastavad juriidilised kohustused. Omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Antud juhul on omaniku nõue suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest enda valdusesse. Omaniku nõudeõigus korrespondeerub vahetult asja õigusliku aluseta valdaja juriidiline kohustus tagastada see asi seaduslikule omanikule. ...Selliste õiguste ja kohustuste vahelist sidet võib nim ka õiguste ja kohustuste
vahetu mälu mahu terminites. Üldjuhul suudab inimene vahetus mälus käepärasena hoida 7±2 ühikut ehk kompa. Tüüpilised muutused, mida teeb läbi mälus säilitav teave, on järgmised: 1. reduktsioon ehk informatsiooni mahu vähenemine ja inforea lühenemine 2. transformatsioon ehk informatsiooni lünklikkuse teke, uue vahetumine tuntuda jmt 3. personaliseerumine ehk informatsiooni muutumine isikupärasemaks vastavalt subjektiivsetele hoiakutele 4. üldistumine ehk konkreetsuse taandumine, ebaolulisena tunduva ununemine 5. kognitiivse konsistensi printsiibi mõjud ehk taandub ootustega sobimatu ning võimendub või ilmub ootuste ja tõekspidamistega kooskõlas olev 6. ratsionalisatsioon ehk sellise info lisandumine, mis aitab selgitada vastuolulist või ebaselget, 7. dominandi teke ehk kujunevad teemad, mis muutuvad valdavaks ning taanduvad teised teemad
saabudes on midagi lubatud, keelatud või käsitud. Õiguslik tagajärg on lubamine (õigustus), käsk või keeld ise. Õigusnormi loogiline struktuur koosneb kolmest olulisest elemendist: - hüpotees õigusnormi loogilise struktuuri muutuv osa, mis viitab millel ja millistel asjaoludel kuulub õigusnorm kohaldamisele; - dispositsioon õigusnormi loogilise struktuuri element, mis viitab käitumisreeglile endale, subjektide subjektiivsetele õigustele ja juriidilistele kohustustele; - sanktsioon õigusnormi loogilise struktuuri see osa, mis viitab abinõudele, tagajärgedele, mis saabuvad siis kui subjekt ei täida õigusnormis ettekirjutatud normi. 5. Õigussuhe on kui õigusnormi alusel tekkiv ühiskondlik side, mille osalised on varustatud subjektiivsete õiguste ja juriidiliste kohustustega. Õigussuhtel on õigusliku reguleerimise mehhanismis keskne koht. Õigussuhe tekib alati õigusnormide alusel. Kui
4 samaaegselt mitu turuosa. Järk-järgult sisenedes on ettevõtte risk väiksem, kuna ühest müügipiirkonnast saadud tulu saab kasutada teise piirkonda sisenemiseks. Toote turustamise etapis on oluline tootmise efektiivne korraldamine, kvaliteedi tagamine, eelarvest ja ajagraafikust kinnipidamine. Tarbijat huvitavad eelkõige toote välimus, funktsionaalsus ja hind. Tähelepanu tuleb pöörata ka toote subjektiivsetele iseärasustele, mis teevad toote kasutamise meeldivaks. Suurtes kogustes tootmine on ettevõttele kulukas, kuna täiendavaid finantsressursse tuleb paigutada tootmisprotsessi, seadmetesse, ruumidesse ning toote müügitegevuse ja reklaami tarbeks. Seega on toote turustamise etapis väga oluline õigete juhtimisotsuste tegemine. (Toote testimine ja turustamine 10.11.2014) 5 2.EFEKTIIVNE TOOTMINE
Kui hakkaksime neid analüüsima, ei pruugiks need enam sujuvalt välja tulla. Lugege läbi ÕIS-is olevast pdf-failist ,,Õendusfilosoofia põhiprobleemid" inimesekäsitlus tervishoius ja indiviid kui narratiiv (lk 1-5) 1. Mille poolest täiendab holistlik lähenemine patsiendile biostaatilist lähenemist? Millised komponendid kuuluvad holistliku inimesekäsitluse juurde? Võrreldes eelmisega, pööratakse siin palju rohkem rõhku indiviidide subjektiivsetele tunnetele, väärtustele ja püüdlustele. Tervis on palju enamat kui haiguse puudumine; inimene on enamat kui bioloogiline organism. Seega ei piisa inimese tervisliku olukorra määratlemiseks tema füüsilisest läbivaatusest. Kui inimese püüdlused jõuda teatud eesmärkideni on takistatud (nt tema ihus oleva haiguskolde tõttu) ja kui inimene seda ise kogeb, siis on see tunnuseks haigusest. Holistlikus lähenemises ei saa inimese tervislikku seisundit lahutada tema enda arvamusest
segadusse viia. Potensiaalselt eksitav reklaam, mis tundub paljudele valelik, kuid mille eksitavust ei suudeta tõestada. Agressiivne, ebatsensuurne, isiklikke tundeid puudutav reklaam on keelatud ja ebaeetiline. Ebaeetilised reklaamivõtted I: • Asendav reklaam - ei viidata otseselt reklaamitavatele toodetele. • Liialdamine – lubatakse rohkem kui tegelikkuses on. • Ülespuhumine - reklaamija tugineb pigem subjektiivsetele kui objektiivsetele väidetele • Tõendamata lubadused - kaupade ja teenuste reklaam põhineb tõendamata lubadustele • Naise/mehe stereotüüp – seksuaalobjekt /koduperenaine/pehmo • Brändide ebaõige või moonutatud võrdlus – levitatakse valeinformatsiooni Ebaeetilised reklaamivõtted II: • Väär info – reklaamis kasutatakse paremat/ilusamat maketti, lubatakse garantiid, varjatakse toote puudusi • Ebakorrektne ja halvustav kõnepruuk
· minaskeem · enesehinnang · hoiak · Isikutevahelised protsessid Oma igapäevaste tegevuste käigus puutub indiviid kokku paljude teiste inimestega, püüdes mõista nende ja enda käitumist, tundeid või mõtteid nii nagu nemad püüavad mõista indiviidi. Inimese elus toimuv on kõige muu hulgas mõjutatud sellest, kuidas inimesed mõtlevad teineteisest ja tajuvad teineteise käitumist. Sotsiaalne taju tugineb suures osas inimese subjektiivsetele järeldustele ja tõlgendustele toimuva kohta. Sellised järeldused ei pruugi alati olla täpsed ega vastata reaalsusele, kuid sageli kujundatakse oma käitumine ja suhtumine teistesse inimestesse just nendest lähtudes. · Grupiprotsessid: grupisisesed ja gruppide vahelised Sotsiaalse identiteedi teooria kohaselt rajanevad inimese minakontseptsioon ja
deviantseid rühmitusi, mis koondavad sarnastele isiklikele probleemidele ühiseid lahendusi otsivaid inimesi. 70ndatel lähenes Birminghami koolkond subkultuuridele semiootiliselt lähtudes varasest Roland Barthesist, võttes samas aluseks marksistliku maailmavaate ja Gramsci hegemooniteooria. Subkultuuri käsitleti kui imaginaarset lahendust vastuoludele vanemate töölisklassikultuuri ja pealetungiva massikultuuri vahel. Kaasaegsed subkultuuriteooriad keskenduvad enam subjektiivsetele tähendustele, mida noored oma tegevusele annavad. Üks paljudest subkultuuri vormidest on rastafari, mida kutsutakse veel rastafarianismiks, rastafariaanluseks ning rastaks. Selle Jamaical sündinud usulis-ühiskondliku liikumise keskmeks on Etioopia keisri Haile Selassie I austamine jumala ja messiasena, mustanahaliste orjastamise-eelse Aafrika vaimse pärandi ja vabaduse väärtustamine ning vastuseis läänemaailmale
deviantseid rühmitusi, mis koondavad sarnastele isiklikele probleemidele ühiseid lahendusi otsivaid inimesi. 70ndatel lähenes Birminghami koolkond subkultuuridele semiootiliselt lähtudes varasest Roland Barthesist, võttes samas aluseks marksistliku maailmavaate ja Gramsci hegemooniteooria. Subkultuuri käsitleti kui imaginaarset lahendust vastuoludele vanemate töölisklassikultuuri ja pealetungiva massikultuuri vahel. Kaasaegsed subkultuuriteooriad keskenduvad enam subjektiivsetele tähendustele, mida noored oma tegevusele annavad. Üks paljudest subkultuuri vormidest on rastafari, mida kutsutakse veel rastafarianismiks, rastafariaanluseks ning rastaks. Selle Jamaical sündinud usulis-ühiskondliku liikumise keskmeks on Etioopia keisri Haile Selassie I austamine jumala ja messiasena, mustanahaliste orjastamise-eelse Aafrika vaimse pärandi ja vabaduse väärtustamine ning vastuseis läänemaailmale
tulemust, hakkkab ta seda samuti kasutama. Näiteks agressiivne käitumine Kui ema või isa agressiivne käitumine leiab tulemust, leiab laps, et see käitumine on õige ja jäljendab neid. HUMANISTLIKUD TEOORIAD Isiksust vaadeldakse arenevad ja muutuvana. Isiksuse kujunemist mõjutab teda keskkond. Rõhutakse isiksuse tarvet end arendada, tähtsmaid teemasid on inimese vaba tahe ja vastutus. Tähelepanu keskendub nendele küsimustele, mis on elus olulised ja inimese subjektiivsetele kogemustele. CARL ROGERSI KLIENDIKESKNE TERAAPIA Igal inimesel on minakontseptsioon enda kohta käivad mõtted ja arusaamad ning ka ideaalne mina, kelleks siivitakse saada. Kliendikeskses teraapias leiab C.Rogers, et inimene on oma probleemidel kõige parem ekspert.. Teraapias asetatakse rõhk nendele tunnetele, mis seda inimest parajasti valdavad. Räägib peamiselt klient, terapeut kuulab ja püüab juhtida juttu nii, et inimene saaks oma tunnetes selgust
Aus reklaam peab vahendama tõest informatsiooni ja ei tohi tarbijat eksitada ega segadusse viia. Potensiaalselt eksitav reklaam, mis tundub paljudele valelik, kuid mille eksitavust ei suudeta tõestada. Agressiivne, ebatsensuurne, isiklikke tundeid puudutav reklaam on keelatud ja ebaeetiline. Ebaeetilised reklaamivõtted · Asendav reklaam - ei viidata otseselt reklaamitavatele toodetele. · Liialdamine lubatakse rohkem kui tegelikkuses on. · Ülespuhumine - reklaamija tugineb pigem subjektiivsetele kui objektiivsetele väidetele · Tõendamata lubadused - kaupade ja teenuste reklaam põhineb tõendamata lubadustele · Naise/mehe stereotüüp seksuaalobjekt /koduperenaine/pehmo · Brändide ebaõige või moonutatud võrdlus levitatakse valeinformatsiooni · Väär info reklaamis kasutatakse paremat/ilusamat maketti, lubatakse garantiid, varjatakse toote puudusi · Ebakorrektne ja halvustav kõnepruuk
Teine osa tuleb mängu siis, kui loos on konflikt ja on vaja säilitada erapooletus. Ka on põhimõtted siis, kui ajakirjanik toob meediasse kaitsetud inimesed ja osa tegeleb privaatse info reguleerimisega. Olemas on veel ajakirjaniku isiklikud eetikaprobleemid. Eetikareeglid selles raamatus Eetika läbib uudise kõiki osi ja kogu uudisetegemise protsessi. Uudise sisu • Eetiline uudis toetub uudisväärtustele, mitte ajakirjaniku subjektiivsetele väärtustele. • Eetiline uudis kõneleb tegelikest sündmustest, mitte pseudo. • Eetiline uudis arvestab inimeste staatust; jälgib reegleid eriti konfliktide, kaitsetute inimeste ja eraelu suhtes. • Eetiline ajakirjanik jälgib, et konfliktilugudes ei jääks üks osapool esitamata. • Eetiline uudis peab olema täpne, kontrollitud faktidega, tasakaalustatud ja objektiivne. Ei tohi segamini ajada fakte ja arvamusi ning segada enda hoiakuid uudiesse.
nähtusena. Tegelik teadvus on puhas mõte ja seetõttu ei saa seda mõista bioloogilise ja mehhaaniliste seaduste terminites. Romantism ja eksistentsialism Romantism • inimloomus kui tõeseim teadmiste allikas • rõhuasetus emotsioonidele ja instinktidele • inimene kui tervik. Indiviidi unikaalsus • hea elu definitsioon: inimene elab kooskõlas oma sisemise loomusega • suurte filosoofiliste süsteemide mõju langus • tähelepanu subjektiivsetele kogemustele Jean-Jacques Rousseau • Põhiteosed: “The Social Contract”, “Emile” (1762) • Tunded vs mõistus – Ei ole vaja tundeid kontrollida. Pärispattu ei ole. • Rõhuasetus indiviidi potentsiaali teostamisele; õigusele väljendada oma vaba tahet. • Inimese esmased impulsid on õiged; pärispattu ei eksisteeri. • Õilis metslane – inimesed on loomult head. • Inimene on olemuslikult hea.
Sellise õppimise tulemusena oodatakse, et moodustuksid süstemaatilised teadmised ja tekiks võime klassifitseerida laekuvat infot. See kontseprioon avaldus semantilises mälus.23 2.4.2 Skeemide teooria See teooria käsitleb mälu subjektiivsemana. Eelmise lähenemise puhul oli oluline abstraheeritud mõistete süsteemi olemasolul, siis skeemide kontseptsiooni puhul on meelespeetu seotud vahetu kontekstiga. Skeemid on üles ehitatud subjektiivsetele kogemustele. Keskmes on võtmeidee, sellega seostuvad meile vähem olulised kogemused. Ka need teadmised on deklaratiivsed aga nad on subjektiivsemad, toimumise aja, isiku ja sageli emotsionaalsete üleelamistega seotud. Need on ,,omamoodi terviklikud kujutlused sündmustest ehk skeemid, mis annavad meile mudeleid, tegemaks järeldusi, mida võiks oodata konkreetsest situatsioonist, selle elementide seostest jne."24 Mälu kujutamine skeemidena langeb paljus kokku episoodilise mälu mõistega
1. biogeensed vajadused – no. sünnipärased ja olulised ellujäämiseks: vajadus söögi, joogi, seksi, puhkuse, aktiivsuse järele; 2. psühhogeensed vajadused – no. omandatud ühiskonnas elamisega: saavutus-, tunnustus-, omamis-, loomis-, iseseisvus-, turvalisuse- ja naudinguvajadus. Sihtrühma vajadused turundaja jaoks: 1. utilitaarsed vajadused – tarbija toetub toote objektiivsetele omadustele (kütusekulu, toiduaine rasvasisaldus); 2. hedonistlikud vajadused – tarbija toetub toote subjektiivsetele omadustele (rahuldatakse põnevuse, fantaasia vajadust). Maslow’ vajaduste hierarhia: kui madalama astme vajadused on rahuldatud, saavad ilmneda kõrgemad vajadused. Füsioloogilised vajadused Turvalisuse vajadused Sotsiaalsed vajadused Tunnustusvajadused Eneseteostuse vajadused 9. Arvamusliider
1. biogeensed vajadused no. sünnipärased ja olulised ellujäämiseks: vajadus söögi, joogi, seksi, puhkuse, aktiivsuse järele; 2. psühhogeensed vajadused no. omandatud ühiskonnas elamisega: saavutus-, tunnustus-, omamis-, loomis-, iseseisvus-, turvalisuse- ja naudinguvajadus. Sihtrühma vajadused turundaja jaoks: 1. utilitaarsed vajadused tarbija toetub toote objektiivsetele omadustele (kütusekulu, toiduaine rasvasisaldus); 2. hedonistlikud vajadused tarbija toetub toote subjektiivsetele omadustele (rahuldatakse põnevuse, fantaasia vajadust). Maslow' vajaduste hierarhia: kui madalama astme vajadused on rahuldatud, saavad ilmneda kõrgemad vajadused. Füsioloogilised vajadused Turvalisuse vajadused Sotsiaalsed vajadused Tunnustusvajadused Eneseteostuse vajadused 9. Arvamusliider
sotsioökonoomiline staatus (sissetulek, haridustase, ametiga seotud staatus), tööelu (nt mõned ametiga seonduvad haigused); füüsiline ja looduslik keskkond; kultuurilised arusaamad – väärtused, uskumused, tõlgendused (tähendused), maailmavaade jne; hingeline või vaimne olukord, emotsioonid; pärilikkus - nt geneetilised haigused jms; jne. Rõhutatakse heaolu ja elukvaliteeti. Võrreldes eelmisega, pööratakse siin palju rohkem rõhku indiviidide subjektiivsetele tunnetele, väärtustele ja püüdlustele. Tervis on palju enamat kui haiguse puudumine; inimene on enamat kui bioloogiline organism. Seega ei piisa inimese tervisliku olukorra määratlemiseks tema füüsilisest läbivaatusest. Kui inimese püüdlused jõuda teatud eesmärkideni on takistatud (nt tema ihus oleva haiguskolde tõttu) ja kui inimene seda ise kogeb, siis on see tunnuseks haigusest. Holistlikus lähenemises ei saa inimese tervislikku seisundit lahutada
omandamine(meeldejätmine), säilitamine ja reprodutseerimine(meenutamine). Tüüpilised muutused, mida teeb läbi mälus säilitatav teave : 1) reduktsioon ehk informatsiooni mahu vähenemine ja inforea lühenemine 2) transformatsioon ehk informatsiooni lünklikkuse teke, uue vahetumine tuntuga, ajaise järgnevuse muutused, tähtsa vähetähtsustamine ja vähetähtsa tähtsaks muutmine jmt 3) personaliseerumine ehk informatsiooni muutmine isikupärasemaks vastavalt subjektiivsetele hoiakutele 4) üldistumine ehk konkreetsuse taandumine, ebaolulisena tunduva ununemine 5) kognitiivse konsistensti printsiibi müjud ehk taandub ootustega sobimatu ning võimendub või ilmub ootuste ja tõekspidamistega kooskõlas olev 6) ratsionlisatsioon ehk sellise info lisandumine, mis aitab selgitada vastuolulist või ebaselget. 7) dominandi teke ehk kujunevad teemad, mis muutuvad valdavaks ning taanduvad teised teemad
adekvaatselt esemete ja keskkonna omaduste üle. (2002. Psühholoogia gümnaasiumile, lk. 87) Et endale viga tegemata liikuda füüsilises ruumis, on tarvis tajuda, kuidas asjad ruumis paiknevad. Et edukalt toime tulla sotsiaalsete suhete maailmas, on tarvis tajuda, mida teevad või kavatsevad teha ümbritsevad inimesed. Sotsiaalne taju erineb füüsilise maailma tajust selle poolest, et tugineb suures osas inimese subjektiivsetele järeldustele ja tõlgendustele toimuva kohta. Meie kõigi igapäevaelus tuleb sageli ette olukordi, kus tuleb kiiresti otsustada või tegutseda. Kuidas alustada vestlust uue klassikaaslasega? Mida vastata tänaval vastutuleva välismaalase küsimusele? Mida teha, kui sõber jääb kohtumisele hiljaks, kas oodata veel või hoopis lahkuda? Tavaliselt pole inimestel aega ega võimalust tähele panna ega arvesse võtta kõiki
Täielik võim asja üle - Omaniku õigus asjaga teha mida tahab, siiski on aina rohkem piiranguid selle õiguse teostamisele (piirangud peavad olema sätestatud seaduses) vt. PS § 32. Mõiste elemendid: Sisaldub nii pos. kui neg. määratlus Positiivne element: õigus vallata, kasutada ja käsutada. Negatiivne element: Õigus nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Omand on absoluutne subjektiivne õigus: omaniku subjektiivsetele õigustele vastab kõigi teiste isikute kohustus hoiduda omaniku õiguste rikkumisest. Omand on tähtajatu ja pärandatav Omand tekib vaid seaduses sätestatud juhtudel. Numerus clausus printsiipomandi tekke alused on seadusega piiritletud ja isikud ei saa kokkuleppega uusi omandi tekke aluseid luua ega omandi tekke hetke teisiti määrata kui seaduses. Omand on põhiseaduslik õigus – PS §32. Igaühe omand on puutumatu ja võrdselt kaitstud. Omandit võib omaniku nõusolekuta
tähistab, osutatu). Tähenduspoole kohta kasutusel termin semeem. Keelemärgi osad (skeem) Denotatsioon • Lekseemi kui keelemärgi denotatiivne e. asjatähendus on neutraalne keelesüsteemis kinnistunud tähendus, mis on kõigi keelekasutajate jaoks ühine. • Denotatsiooniks nimetatakse suhet leksikaalse üksuse ja igasuguse tähistatava objekti vahel. Konnotatsioon • Konnotatsioon e. viide keelekasutaja isiklikule kogemusele, suhtumisele, subjektiivsetele momentidele, mis sõna tähendusega kaasnevad ja võivad isikuti erineda. • Igal sõnal ei ole konnotatiivset e. lisatähendust. Konnotatiivse tähenduse alaliikideks on: • afektiivne tähendus – teatud denotaadiga kaasnev tunderõhulisuse avaldamine • sotsiaalne tähendus – võib peegelduda nt. sõnavalikus v. häälduses, mis annab infot kõneleja sotsiaalse v. lokaalse tausta kohta Monoseemia ja polüseemia • semeemi moodustavad tähenduskomponendid e
valitsemisest ja avalikust elust osavõtuks; huvi riigi tegevuse vastu, mis on suunatud üksiku heaks; huvi individuaalse tegevusvabause vastu riiklike rünnete eest. Subj õigused av-õiguses jagunevad: 1. subj av-õigused avalikust elust osavõtuks. Nn poliitilised õigused nagu valimisõigus 2. üksiku õigused ühisolemisele, nt nõudeõigus maksude tagasisaamiseks 3. vabadusõigused. Põhiõigused ja vabadused 16. Mida tähendab juriidiline kohustus? Selgita! Subjektiivsetele õigustele vastavad juriidilised kohustused. Jur kohustus – vajalik käitumine, mida tuleb teostada vahetult või lõppastmes subjektiivse õiguse kandja huvides. Juriidiline kohustus võib realiseeruda kas mingis tegevuses või tegevusetuses, oleneb, kuidas objektiivne õigus sätestanud on 17. Mida tähendab õiguse subjekt? Selgita! Õiguse subjektid on subj õiguste ja jur kohustuste kandjad ehk isikud, kes osalevad õiguslikus elus ehk õigussuhetes. Füüsiline
seda eeldusel, et teine peab enne täitma) Nõuete ja väidete vastastikune esitamine ja kaalumine toimub kohtus. Nõue kuulub subjektiivse õiguse sisse. Subjektiivne ehk juriidiline kohustus Subjektiivne ehk juriidiline kohustus on kohustatud isiku käitumisviis, mis on riiklikult tagatud. Vastab subjektiivsele õigusele. See kohustus võib olla kahesugune: passiivne ja aktiivne. Passiivne- kohustus midagi mitte teha. Vastab eelkõige absoluutsetele subjektiivsetele õigustele. Kohustus mitte rikkuda 15 omaniku õigusi. Võib vastata ka relatiivsetele subjektiivsetele õigustele (lepingus kirjas mida üürnik ei tohi teha). Aktiivne- kohustus midagi teha. Vastav eelkõige relatiivsetele subjektiivsetele õigustele. Relatiivne st õigust nõuda kelleltki millegi tegemist.
argumentide arv. Perifeersed töötavad paremini kui tähelepanu on mujal Sekkumised - Hädaolukord nt avarii o Vastutus ja kompetentsus - Vabatahtlikuks olemine o Rolli-identiteedi mudel – kleepsud, tassid , see on osa sellest kes a olen - Meeletäiusele suunatud sekkumised (mindfulness) o Meeletäiuse meditatsioon, heasoovlikkuse meditatsioon o Mõju nii objektiivsele kui ka subjektiivsetele väljunditele Agressiivsuse ja kriminogeense käitumise sotsiaalsed mõjurid - Sotsiaalpsühholoogias – igasugune käitumine mille eesmärk on kahjustada teist inimest, kes seda ei soovi - Agressiivsus on käitumine mitte emotsioon - Vägivald – agressiivsus mille eesmärk on suur füüsiline kahju nt vigastused, surm Agressiivsuse vormid - Füüsiline – eesmärk füüsiline kahju - Verbaalne – sõnadega kahju tekitamine
olemasolu. Üksikkodanikul on riigi suhtes kolme liiki huvisid: huvi riigi valitsemisest ja avalikust elust osavõtuks; huvi riigi tegevuse vastu, mis on suunatud üksiku heaks; huvi individuaalse tegevusvabause vastu riiklike rünnete eest. Subj õigused av-õiguses jagunevad: 1. subj av-õigused. Nn poliitilised õigused nagu valimisõigus 2. üksiku õigused ühisolemisele, nt nõudeõigus maksude tagasisaamiseks 3. vabadusõigused. Põhiõigused ja vabadused 3. Juriidiline kohustus Subjektiivsetele õigustele vastavad juriidilised kohustused. Jur kohustus – vajalik käitumine, mida tuleb teostada vahetult või lõppastmes subjektiivse õiguse kandja huvides. Juriidiline kohustus võib realiseeruda kas mingis tegevuses või tegevusetuses, oleneb, kuidas objektiivne õigus sätestanud on. 4. Õiguse subjektid Õiguse subjektid on subj õiguste ja jur kohustuste kandjad ehk isikud, kes osalevad õiguslikus elus ehk õigussuhetes
Tarbija valik on tarbija otsustus, mida paljude võimalike pakutavate ja vajadusi rahuldavate hüviste seast valida. Tarbija tegelik valik määrab ära tegeliku tarbimisnõudluse mahu ning suunad. Ratsionaalselt käituv tarbija Piirkasulikkuse teooria e marginaalkasulikkuse teooria on majandusteoreetiliste vaadete süsteem, mille kohaselt kaupade hinnad kujunevad vastavalt tarbijate subjektiivsetele ja muutlikele hinnangutele ostetavate hüviste kasulikkuse (e tarbitavast hüvisest saadava rahulduse) suhtes. Kasulikkus näitab tarbija poolt saadavat rahuldust, täpsemalt mingi hüvise tarbimisest või sooritatavast toimingust kogetavat subjektiivset heakäekäiku või rahulolu. Kardinaalne kasulikkus on kasulikkus, mida piirkasulikkuse teooria eelduste kohaselt saab mõõta ja väljendada konkreetsete, numbriliste suurustega e absoluutarvudes.
vastastikusele hoolivusele ja sõltuvusele. Kui individualistlikes maades tugineb hinnang eluga rahulolule ennekõike sellele, kuivõrd on kogetud teatud perioodi jooksul positiivsed emotsioone, siis kollektivistlikes maades saab eluga rahulolu hindamisel valdavaks kultuurinorm (see, milline seisukoht valitseb kultuuris eluga rahulolu osas). Sotsiaalne taju erineb füüsilise maailma tajust selle poolest, et tugineb suures osas inimese subjektiivsetele järeldustele ja tõlhendustele toimuva kohta. Keskonnas toimuva mõtestamist, tõlgendamist ja hinnangute andmist hõlbustavad lihtsustused, mida psühholoogias kasutatakse skeemideks. Esmamulje kujuneb tavaliselt väliselt jälgitavate ja silmatorkavate eristavate kategooriate alusel. - Kausaalne atributsioon - sündmus, iseenda ja teiste käitumise põhjuste selgitamist. - Atributsioonteooria - kogum ideid sellest, kuidas inimesed teevad nähtuste põhjuste
Selles mõistes püütakse välja tuua uuritava sotsiaalse elemendi tüüpilised jooned. See pole uurimise põhieesmärk, vaid aitab selgitada üldiseid reegleid. 18. Mõistmine? Mida see tähendab Weberi käsitluses? Mõistmine võime kujutleda maailma sellisena, nagu seda võiksid näha teised inimesed ning mõista protsesse, mille kaudu inimesed mõtestavad seda, mis nendega juhtub. 19. Mille uurimisele tuli Weberi arvates eelkõige keskenduda? (inimkäitumise subjektiivsetele motiividele) Sotsioloogia eesmärgiks on fikseerida inimkäitumise subjektiivne mõte, st peab mõistma motiive, käitumise põhjuseid. Kui käitumisel puudub subjektiivne mõte, siis sotsioloog seda ei uuri. 20. Inimtegevuse/-käitumise neli peamist ideaaltüüpi kirjeldage ning tooge näited. Vastavalt ideaalsele tüübile, sisaldab kapitalism endas nelja põhiomadust: · eraomand kõigil kasutootvatel tegevustel · kasumi saamine/tagaajamine · firmade ja ettevõtete vaheline konkurent
elule, mida mõõdetakse mitmesuguste näitajatega, nagu positiivsete ja negatiivsete emotsioonide kogemine, elu rahulolu, rahulolu iseendaga, oma tööga, materiaalsete võimaluste ning sotsiaalsete suhetega. Subjektiivne heaolu on oluliselt seotud suurema sissetulekuga, individualismiga, inimõiguste austamisega ning sotsiaalse võrdsusega ühiskonnas. 14.5. Sotsiaalne taju Sotsiaalne taju erineb füüsilisest maailma tajust selle poolest, et tugineb suures osas inimese subjektiivsetele järeldustele ja tõlgendustele toimuva kohta. Keskkonnas toimuvad mõtestamist, tõlgendamist ja hinnangute andmist hõlbustavad lihtsustused, mida psühholoogias kutsutakse skeemideks. Esmamulje kujuneb tavaliselt väliselt jälgitavate ja silmatorkavate eristavate kategooriate alusel. 14.6. Atributsioon põhjuste omistamine Kausaalseks atributsiooniks nimetatakse sündmuste, iseenda ja teiste käitumise põhjuste selgitamist.
omanikule endale nt õigused ja vabadused), perekonna- (kuuluvad abikaasadele, need on absoluutsed õigused nt nõuda oma last tagasi kelleltki) ja varanduslikeks (suunatud varanduse rezhiimile, nt asjaõigused, nõudeõigused, pärimisõigus) õigusteks. 2.2. Juriidiline kohustus. Kui subjektiivsest õigusest tulenevad inimesele teatud käitmusvõimalused, siis objektiivsest õigusest tulenevad lõppastmes subjektiivsetele õigustele vastavad juriidilised kohustused. Näide: kui asi on varastatud siis vargal on juriidiline kohustus tagastada see asi seaduslikule omanikule. Igaüks on kohustatud absoluutset subjektiivset õigust silmas pidama ja seda mitte rikkuma. Teisisõnu juriidiline kohustus on vajalik käitumine, mida tuleb teostada subjektiivse õiguse kandja huvides. Vajaliku käitumise määr peab tulenema objektiivsest õigusest (mitte igasugune käitumine pole juriidiline kohustus)
hinna tõstmine on kauba müüjale otseselt kasulik vaid siis, kui selle nõudlus on mitteelastne. Mida mitteelastsem on hinna suhtes kauba nõudlus, seda suuremad on kaupmehe tulud hinna tõstmisel (vähemalt lühiperioodil SR). Loeng 4 Tarbija valik ja nõudlus Abrham Maslow püramiid Tarbija ostukäitumise skeem Piirkasulikkuse e marginaalkasulikkuse teooria on süsteem, mille kohaselt kaupade hinnad kujunevad vastavalt tarbijate subjektiivsetele hinnangutele ostetavate hüviste kasulikkuse suhtes. Hermann Heinrich Gossen: "Mida suurem on mingi vajaduse rahuldamise aste, seda vähem lisakasulikkust annab iga täiendav tarbitav hüviseühik. H.H. Gossen: " Ühe ja sama tarbe rahuldamise tung väheneb sedavõrd, kuivõrd selle tarbe rahuldamine jõuab küllastumuseni." Kasulikkus (utility U) on funktsioon tarbitavatest hüvistest Tarbijad kasutavad oma piiratud vahendeid selliselt, et kogukasulikkus TU oleks maksimaalselt suur
Eristas kolme eri tüüpi võimu: traditsiooniline, ratsionaalne-legaalne ja karismaatilisus. 18. Mõistmine? Mida see tähendab Weberi käsitluses? 1. Võime kujutleda maailma sellisena, nagu seda võiksid näha teised inimesed ning mõista protsesse mille kaudu inimesed mõtestavad seda, mis nendega juhtub. 2. Sotsiaalset tegelikkust tuleb mõista nende seisukohalt, kes seda ise kogevad. 19. Mille uurimisele tuli Weberi arvates eelkõige keskenduda? (inimkäitumise subjektiivsetele motiividele) Sotsioloogia eesmärgiks on fikseerida inimkäitumise subjektiivne mõte, st peab mõistma motiive, käitumise põhjuseid. Kui käitumisel puudub subjektiivne mõte, siis sotsioloog seda ei uuri. 20. Inimtegevuse/-käitumise neli peamist ideaaltüüpi kirjeldage ning tooge näited. 1. Sihiratsionaalne tegevus - ratsionaalset eesmärki taotletakse ratsionaalsete vahenditega (märksõnad edu, saavutus, kasu); 2
TRADITSIOONILINE TEGEVUS TEGEVUSE ALUSEKS SISSEJUURDUNUD HARJUMUS. 20. Mõistmine? Mida see tähendab Weberi käsitluses? Mõistmine(weber) võime kujutleda maailma sellisena, nagu seda võiksid näha teised inimesed ning mõista protsesse, mille kaudu inimesed mõtestavad seda, mis nendega juhtub . Sotsiaalset tegelikkust tuleb mõista nende seisukohalt, kes seda ise kogevad. 21. Mille uurimisele tuli Weberi arvates eelkõige keskenduda? (inimkäitumise subjektiivsetele motiividele) MAX WEBERI MEELEST ON SOTSIOLOOGIA EESMÄRK FIKSEERIDA INIMKÄITUMISE SUBJEKTIIVNE MÕTE. TULEKS KESKENDUDA TEGEVUSELE, MITTE SOTSIAALSETELE STRUKTUURIDELE. TA PIDAS OLULISEKS INIMESTE VÄÄRTUSI JA IDEID 22. Inimtegevuse/-käitumise neli peamist ideaaltüüpi kirjeldage ning tooge näited. Sotsiaalse tegevuse ideaal-tüübid: sihiratsionaalne tegevus ratsionaalset eesmärki taotletakse ratsionaalsete vahenditega
aluseks olevad asjaolud muutusid, ei saada kohus asja teisele kohtule, vaid lahendab ise asja sisuliselt lõpuni. 7. Hagi mõiste ja hagiavaldus Hagi on kohtule kirjalikult esitatud rikutud või vaidlustatud subjektiivsete tsiviilõiguste ja vabaduste kaitsmise nõue. Hagi esitatakse alati kirjalikult ja hagi ei ole isiku materiaalõiguslik nõue vahetult teise isiku vastu, vaid hageja nõue kohtule, kelle kaudu ta otsib kaitset oma subjektiivsetele materiaalõigustele. Ilma kohtuta ei ole hagi mõistel sisu. Hagiavaldus peab olema kirjalik, selgesti loetavas masina- või arvutikirjas (formaadis A4). Hagiavalduses tuleb märkida: · kohtu nimi, kuhu hagi esitatakse. Hagi tuleb esitada kohtule, mille tööpiirkonnas on füüsilisest isikust kostja elukoht või juriidilisest isikust kostja asukoht ehk teisisõnu, millisel aadressil inimene elab või millisel aadressil on
tagasisaamiseks; nõudeõigus teatud kindla haldusakti vastuvõtmiseks riigiasutuse poolt; korralise kohtutee kasutamise võimalus avaliku võimu vastu. 3. Vabadusõigused . Milleks on eelkõige demokraatlikes riikides sätestatud põhiõigused ja vabadused. NENDE ÕIGUSTE KAITSE ON RIIGI POOLT ERINEVA TUGEVUSEGA. 7.2 Juriidiline kohustus Tulenevad objektiivsest õigusest lõppastmes subjektiivsetele õigustele vastavad juriidilised kohustused. Omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Antud juhul on omaniku nõue suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest enda valdusesse. Omaniku nõudeõigus korrespondeerub vahetult asja õigusliku aluseta valdaja juriidiline kohustus tagastada see asi seaduslikule omanikule. ...Selliste õiguste ja kohustuste vahelist sidet võib nim ka õiguste ja kohustuste
joogi, seksi, puhkuse, aktiivsuse järele; 2. psühhogeensed vajadused – no. omandatud ühiskonnas elamisega: saavutus-, tunnustus-, omamis-, loomis-, iseseisvus-, turvalisuse- ja naudinguvajadus. Sihtrühma vajadused turundaja jaoks: 1. utilitaarsed vajadused – tarbija toetub toote objektiivsetele omadustele (kütusekulu, toiduaine rasvasisaldus); 2. hedonistlikud vajadused – tarbija toetub toote subjektiivsetele omadustele (rahuldatakse põnevuse, fantaasia vajadust). Maslow’ vajaduste hierarhia: kui madalama astme vajadused on rahuldatud, saavad ilmneda kõrgemad vajadused. Füsioloogilised vajadused Turvalisuse vajadused Sotisaalsed vajadused Tunnustus-
Nt. müüja nõuab ostja käest raha maksmist, ostja saab tugineda oma vastuõigusele, kuna müüja pole oma kohustust täitnud ja asja üle andnud. 5.4. Juriidiline kohustus Subjektiivsele õigusele vastab alati juriidiline kohustus. Juriidiline kohustus on kohustatud isiku käitumisviis, mis on riiklikult tagatud. See võib olla kahesugune: 1) Passiivne kohustus midagi mitte teha; vastab eelkõige absoluutse iseloomuga subjektiivsetele tsiviilõigustele. Passiivne kohustus võib olla mõeldav ka lepingulise kohustusena (üürilepingus on kirjas asjad, mida üürnik teha ei tohi). 2) Aktiivne kohustus midagi teha; vastab relatiivsetele subjektiivsetele õigustele. Keegi peab midagi tegema teise jaoks, nt. tegema töö, osutama teenuse, valmistama mingi asja. Need võib jagada kaheks vastavalt VÕSi §24: 2.1
Nt. müüja nõuab ostja käest raha maksmist, ostja saab tugineda oma vastuõigusele, kuna müüja pole oma kohustust täitnud ja asja üle andnud. 5.4. Juriidiline kohustus Subjektiivsele õigusele vastab alati juriidiline kohustus. Juriidiline kohustus on kohustatud isiku käitumisviis, mis on riiklikult tagatud. See võib olla kahesugune: 1) Passiivne – kohustus midagi mitte teha; vastab eelkõige absoluutse iseloomuga subjektiivsetele tsiviilõigustele. Passiivne kohustus võib olla mõeldav ka lepingulise kohustusena (üürilepingus on kirjas asjad, mida üürnik teha ei tohi). 2) Aktiivne – kohustus midagi teha; vastab relatiivsetele subjektiivsetele õigustele. Keegi peab midagi tegema teise jaoks, nt. tegema töö, osutama teenuse, valmistama mingi asja. Need võib jagada kaheks vastavalt VÕSi §24: 2.1
Tuleb kõik soovitavad omadused täpselt välja tuua ja nende tähtsus ära hinnata, seejärel omistada kandidaatidele kõigi omaduste alusel väärtushinnangud ja leida koondhinnang, mille alusel valik teha. 80. Selgitage üldise kasulikkusefunktsiooni olemust, võimalusi ja probleeme alternatiivide elluviimise tulemuste eesmärgile vastavuse hindamisel. - Kasulikkusefunktsiooni väljatöötamisel ei pöörata tähelepanu subjektiivsetele eelistustele, vaid püütakse juhitava protsessi seisukohalt parim tegutsemisvariant leida kõigile valikuvariantidele kasulikkusehinnangut omistades ja parimaks tunnistatakse maksimaalse kasulikkusehinnanguga variant. Niisugune ülesande püstitus vastab normatiivsele otsustusteooriale, mis nõuab juhtimisotsuse objektiivset põhjendamist. Selle lähenemisviisi korral ei paku huvi niivõrd see, milline
57. Mida tähendab sisemine hooletus ja mis on selle seos välise hooletusega, kelle suhtes seda tuvastatakse ja mis asjaolusid seejuures arvestatakse? ?? Hooletu on isik, kes ei järgi hoolsust, arvestades tema isiklikke omadusi ( tema olukorda, vanust, haridust, teadmisi, võimeid jms). Seda tasakaalustab süü presumptsioon. Subj hoolsust ei kohaldata jur isikute puhul. Subjektiivne hooletus on kahju tekitanud isiku subjektiivsetele võimetele mittevastav objektiivselt hooletu käitumine. 58. Mida tähendab deliktivõime ja missugustel juhtudel on tegemist deliktivõimetu isikuga? DV on võime vastutada süüliselt põhjustatud kahju eest. DV sõltub isiku intellektitasemest, kas on võimeline aru saama, et käitumine on õv või mitte. DV on oluline ainult üldkoosseisu puhul. DV-tud on alaealised, st alla 14 aa (§ 1052 lg 1), isikud, kes on kahju põhj seisundis, milles nad
kuid kui ta sõitis sellepärast 30-ga, et auto oli katki, siis ta sisemist hoolsust järginud ei ole. 67. Mida tähendavad deliktiõigusliku süü presumptsioon ja nn res ipsa loguitur põhimõte? § 1050 lg 1 sätestab süü presumptsiooni, mis tähendab kahju tekitanud isiku hooletuse eeldamist. Eeldatakse siiski hooletust, mitte rasket hooletust. § 1050 lg 2: kahju tekitaja peab ise tõendama, et ta ei olnud kahju tekitamises süüdi, kuid ta saab seda teha ka tuginedes subjektiivsetele asjaoludele. Olukord, kus kannatanul on raske tõendada, mida kostja valesti tegi. Res ipsa loguitur põhimõtte kohaselt loetakse kahju põhjustaja hooletult käitunuks, kui kahju tekkis tema kontrolli all olnud tegevuse käigus ja tavaliselt on sarnastel juhtudel kahju põhjuseks hooletus. Näide: A ja B on naabrid. A korterist tilgub vesi B korterisse. B ei suuda tõendada, mida A täpselt valesti tegi, sest tal ei ole sinna ligipääsu. Kui ütleme, et tavaliselt ei
a. kohustus saavutada konkreetne tulemus või teha kõikvõimalik tulemuse saavutamiseks. VÕS § 24; Töövõtulepingust tulenev töövõtja kohustus. Kohustus on täidetud siis, kui kohustus on täidetud. b. Tüüpiline käsundusleping advokaat esindab kedagi kohtus; Kui tulemust pole saavutatud, siis ei tähenda see seda, et kohustus on rikutud. 2) passiivne hoiduda teatud tegevusest. Iseloomulik absoluutsetele subjektiivsetele õigustele. Igale subjektiivsele õigusele alati vastab juriidiline kohustus ja vastupidi. Kohustuste puhul võib eristada mittetäielike kohustusi: VÕS § 4. Erinevus lg 3 (kui oled juba täitnud, siis ei saa enam tagasi nõuda). Subjektiivse õiguse tekkimine, muutumine ja lõppemine Õigussuhtepooled: suhte sisuks poolte õigused ja kohustused. Õigussuhe tekib juriidilise fakti toimel. Juriidiline fakt on tegelikult subjektiivse õiguse tekkimise ja lõppemise alus. Õigusnorm on
saavutamiseks. VÕS § 24; Töövõtulepingust tulenev töövõtja kohustus. Kohustus on täidetud siis, kui kohustus on täidetud. b. Tüüpiline käsundusleping advokaat esindab kedagi kohtus; Kui tulemust pole saavutatud, siis ei tähenda see seda, et kohustus on rikutud. 2) passiivne hoiduda teatud tegevusest. Iseloomulik absoluutsetele subjektiivsetele õigustele. Igale subjektiivsele õigusele alati vastab juriidiline kohustus ja vastupidi. Kohustuste puhul võib eristada mittetäielike kohustusi: VÕS § 4. Erinevus lg 3 (kui oled juba täitnud, siis ei saa enam tagasi nõuda). Subjektiivse õiguse tekkimine, muutumine ja lõppemine Õigussuhtepooled: suhte sisuks poolte õigused ja kohustused. Õigussuhe tekib juriidilise fakti toimel. Juriidiline fakt on tegelikult subjektiivse õiguse tekkimise ja lõppemise alus. Õigusnorm on
otsuse jõustumiseni on möödunud 2 aastat. ... 63. Mis eristab keskaja ja tänapäeva karistusõigust? - Arhailises õiguses puudub piir tsiviil- ja kriminaalõiguse vahel. Kahju tuli hüvitada või heastada ning see võis toimuda kas talioonipõhimõtte alusel (silm silma vastu) või valurahaga (wergeld). - Süü kontseptsioon ei olnud määratletud, pigem lähtuti põhjuslikust seosest subjektiivsetele asjaoludele vaatamata (õigusseadus nagu loodusseadus). - Kirjutatud (tava-)õigus Mesopotaamias jm: sarnanevad hinnakirjale. - Arhaline protsess: erasüüdistus, ordaalid, piinamine. 64. Mis eristab kuritegu ja väärtegu? KarS § 3 a. (1) Süütegu on käesolevas seadustikus või muus seaduses sätestatud karistatav tegu. (2) Süüteod on kuriteod ja väärteod. b
psühholoogiline moment – suhe oma käitumisse. Siit tuleneb, et jur. teo mõistega seonduvad tihedalt veel tahte, tahtluse ja kavatsuse mõisted. Ühe Õliku olulisema eriliigina tuleks vaadelda tööd. II.1.3 Ese Ões Esemed on hüved, mis võivad alluda isikupoolsele Õlikule valitsemisele. Objektide hulgas võib eristada kolme põhilist liiki: Õed; vaimse töö tulemused (vaimne looming) ja kehalised objektid (asjad). Õi käsitatakse siinkohal samastena subjektiivsetele Õtele – need on Õkorra poolt omistatud ja lubatud tahteteondused. II.1.4. Ruum ja aeg kui teadmiste ühiskonna Õtunnetuse kesksed probld Õe kehtivuse otsene seos on nii ajaga, mille vältel Õe looja peab vajalikuks Õnormi kehtimist, kui ka ruumiga, mis määrab ära Õnormi kehtivuse geograafilise ala. Aeg ja ruum eksisteerisid juba enne kui hakati rääkima Õest kui korra reeglist. Ka inimkäitumine saab kehtiva Õe käsitluses aset leida teatud ruumis ja teatud ajal. II.1.4
Välisefekti muutmine siseefektiks.) c) III generatsioon 90ndate II pool ettevaatusprintsiibil põhinev mudel (õigus puhtale kkle ehk kkalaste õiguste õigus teada/osaleda/juurdepääs õigusemõistmisele tunnustamine)(Arhusi konv). Varem ei saanud keegi kkasjades sõna sekka öelda, kk oli avalik hüve, aga pragu on see eraisiku huvi (individuaalne õigus) täielik pööre puhta keskkonna kui avaliku hüve lülitamine ka erahüvede sfääri. Uus subjektiivsetele õigustele tuginev dimensioon keskkonnariskide õiguslikus kontrollis. EÜ õiguse tegelikuks elluviimiseks tuleb kodanikele ja eriti NGOdele anda õigus oma riiki korrale kutsumiseks. Ettevaatusprintsiip on väljunud teaduse ja õiguse kontekstist ning muutunud avatud & demokraatliku ühiskonna väärtussüsteemi oluliseks osaks. Miks kaitsta? Loodusteaduslik argument, eetiline argument, heaoluargument (ka tulevased
5.2 SUBJEKTIIVSE ÕIGUSE ELEMENDID JA SUBJEKTIIVSETE ÕIGUSTE LIIGITUS Võime eristada kolme liiki õigustusi: 1 Õigus ise teatud viisil käituda 2 õigus nõuda teistelt vastavat käitumist 3 õigus kaitsele. Võib pöörduda kaitse saamiseks nt kohtusse vms, õigus saada riiklikku kaitset. Igas subjektiivses tsiviilõiguses sisalduvad need kolm õigustust, kolmas õigustus õigus kaitsele, on üheselt omane kõikidele subjektiivsetele tsiviilõigustele. Esimene ja teine element võivad aga erinevates tsiviilõigustes erinevalt väljenduda. Subjektiivsete õiguste liigid: Põhiliigitus kattub tsiviilõigussuhte liigutusega. 1. absoluutsed õigused õigused igaühe vastu: a) isiksusõigused ehk isiku austamise õigused. Nt õigus elule, tervisele, kehalisele puutumatusele, aule, nimele. Need ei ole ainult subjektiivsed tsiviilõigused, nad on
annaabi.ee 
