Sotsialistlik realism Kommunismi ülistamine Hispaania kodusõda Autoreid 19401941 Jakobson Metsanurk Kangro Linde Ilf ja Petrov Luts Vihalemm Teemad 19411945 Sõda Natside porritrampimine Võidu ülistamine Autoreid 19411945 Ristikivi Schmuul Vibo Atson Pinna Töölaul K. Merilaas Astub julgelt töölisvägi stalinliku lipu all. Pole tõkkeks mingi mägi, sügavus, ei kaugus tal. Allikad Ajakiri "Looming" 1940. a, 1941. a, 1945 .aasta. http://digar.nlib.ee/otsing/avaleht?pid=nlibdigar:44282 http://et.wikipedia.org/wiki/Looming_%28ajakiri%29
raudne eesriie Idariikide kokkupuude länega keelati, ning nad eraldati muust maailmast. külm sõda lääne demokraatia ja kommunistliku reziimi pikaleveninud vastasseis, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi. trumani doktriin 1947. Aastal esitatud seisukoht USA presidendi Harry Trumani poolt, et riigi välispoliitika juhtmõtteks peab olema vabade rahvaste toetamine nii sise- kui ka välissurve vastu. Ta pidas silmas eri riikide kommunistlike rühmitusi, kes üritasid stalinliku NSV Liidu eestvedamisel relvajõuga võimule pääseda. marshalli plaan - Samal aastal pakkus tolleaegne riigiskretär ehk välisminister George Marshall välja kava, mis nägi ete Euroopa taastamise ning USA ulatusliku abi sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele. berliini blokaad Nõukogude sõjavägi sulges kõik teed, mis ühendasid Lääne-Saksamaad Berliiniga, et takistada sinna vajalike kaupade toimetamist. Lääneriigid korraldasid aga õhusilla, mis varustas
Eesti teater pärast II maailmasõda Igatahes oli kunstide areng seni olnud suuresti orgaaniline, isereguleeruv. Nõukogude okupatsioon 1940. aastal muutis olukorra täielikult. Jätkudes läbi kolme sõja-aasta (1941-44) ning siis täie jõuga naasnud stalinliku terrori, järgnes nüüd ligi 15-aastane pime aeg. Ühtlasi tõi II maailmasõda kaasa tillukese eesti kultuuri harjumatu jagunemise kodu- ja pagulasharuks. Nagu teistes kunstides oli ka teatris Läände põgenenute arv suur. Ent erinevalt näiteks kirjandusest, kus pagulasharu järgneva 20 aasta vältel säilitas selge ülekaalu koduharu ees, viis teatri suurem sõltuvus materiaalsetest oludest kutseliste truppide kiirele hääbumisele paguluses
Miks puhkes külm sõda? Teine maailmasõda muutis jõudude vahekorda maailmas. Võitjariikideks osutusid USA ja NSV Liit, nad muutusid üliriikideks. USA muutus tugevaks tänu sellele, et nende majandus ei saanud eriliselt palju kannatada. See aitas kaasa nende riigi arengule. NSV Liit saavutas ülemvõimu Ida-Euroopas ning suures osas ka Aasias. Paljudes riikides kehtestati rahvademokraatia ja tegelikkuses tähendas see kommunistliku diktatuuri stalinliku NSV Liidu eeskujul. Lääne mõju piirati nn. raudse eesriidega(eraldus muust maailmast).Kaotajateks osutusid Saksamaa, Itaalia ja Jaapan. Võitjate ühisleer lagunes kuna nende omavahelised suhted jahenesid. Suhted halvenesid nii palju, et mõne aja pärast puhkes uus ülemaailmne sõda mis kestis üle neljakümne aasta. Seda on hakatud nimetama külmaks sõjaks, mille põhjustas USA ja NSV Liidu omavaheline rivaalitsemine. 1949
talus Kadarpiku külas. Ta suri 19. XI 1942 Taebla vallas oma talus. Oli üks tähtsamaid kunstnike sel ajal. Eesti kunst pärast teist maailmasõda Eesti okupeeriti 1944. aastal Nõukogude vägede poolt ja taaskehtestati Nõukogude võim. Ekspositsioon kirjeldab sõjajärgsete järskude sotsiaalsete muutuste mõju kunstile erinevate kunstnike pilgu läbi. Tollase nõukogude kunsti näol oli tegemist sotsialistliku realismi kurikuulsa stalinliku variandiga, mis pärines sõjaeelsest totalitaarsest ühiskonnast. Nõukogude mõjusfääri langenud Ida-Euroopa pidi vastu võtma sotsialistliku realismi ja terroristlike meetmetega tõrjuti kõrvale rahvuslikud koolkonnad. Sotsialistliku realismi ajalugu Eestis algas kunstnikega, kes mobiliseeriti 1941. aastal Nõukogude armeesse ja koondati 1942. aastal koos rahvuskultuuri teiste valdkondade esindajatega tagalalinna Jaroslavli, kus neile leiti rakendust sõjakunstnikena. Evald Okas
Lähisajaloo õpiku kokkuvõte lk 7-30 UUS JÕUDUDE VAHEKORD MAAILMAS teine maailmasõda muutis jõudude vahekorda maailmas, USA läks majandusliku arengu poolt teistest riikidest ette teiseks maailmapoliitikat määravaks jõuks sai Nõukogude Liit (saavutas ülevõimu suures osas Ida-Euroopas ja Aasias) riikides, kuhu teise maailmasõja päevil jõudis punaarmee kehtestati kommunistlik diktatuur stalinliku NSV liidu näol lääne mõju nendes riikides piirati nn raudse eesriidega, st eraldades end muust maailmast KÜLMA SÕJA ALGUS teise maailmasõja lõpus USA ja NSV liidu suhete jahenemine hullem peale Jaapani ja Saksamaa purustamist puhkes uus ülemaailmne sõda, mis kestis üle 40 aasta ei olnud füüsiline sõda, vaid poliitiline, majanduslik ja ideoloogiline võitlus Lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vahel
juhtkonna ideoloogilise ,,puhtuse" kohta; propaganda USA ja kogu läänemaailma vastu; suletuse õigustamine ja Nõukogude patriotismi ülistamine Rahvusküsim Venelaste esiletõstmine; venestamine; teatud rahvusgruppide küüditamine; us antisemitism Igapäevaelu Näljahädad; elamispinna ja tarbekaupade defitsiit; sotsiaalse ebavõrdsuse süvenemine Välispoliitika Külma sõja kujunemine; stalinliku riikliku mudeli kujundamine Ida-Euroopas; kujunevate sotsialistlike riikide toetamine Aasias Valdkond Sulaaeg (1953 1964) Nikita Hrustsov Põhisisu Poliitika Lahtiütlemine stalinlikust pärandist; senise repressiivpoliitika peatamine ja amnestia ebaõiglaselt represseeritutele; Stalini isikukultuse hukkamõist; riigiaparaadi reorganiseerimine; sõjaväe ja julgeolekuorganite mõju vähendamine
Enne "Saatana karusselli" polnud Gailit veel enda käekirja avastanud. 1918 ilmus romaan "Muinasmaa". 1919 ilmus novell "August Gailiti surm", kus eäägib (fiktiivsest) sõjast. Erinevad nimed: Siki-Miki, Toomas Nipernaadi, Peetrus Kupelpää. Tuglase novellid Betti Alver ja Heiti Talvik Alveri ja Talviku aega langeb 30-ndate algusesse. Alver alustas loomingut proosateostega, luuleni jõudis hiljem. Tema esimene luulekogu ilmus 1936. Talvikult ilmus aga 2 luulekogu. '45 ta arreteeriti stalinliku režiimi poolt ja saadeti vangilaagrisse. Alverit on kutsutud "Eesti kirjanduse elavaks etteheiteks", kuna ei kirjutanud režiimi ülistavaid teoseid vaid parem vaikis. Ilmar Laaban Luuletaja Laaban sündis 20-ndatel. Ta pääses '43 Rootsi, kuhu kogunes vägagi kosmopoliitne seltskond. Olemuselt oli Laaban varaandekas - oskas kunsti, õppis muusikat, luuletas jne. Laaban on eriline, kuna tutvustas esimesena sürrealismi."Roosi Selaviste" - hakkas proovia erinevaid keelevõimalusi,
1. Millised olid stalinliku majanduspoliitika iseloomulikud jooned? V: 1)Sundkollektiviseerimine (kolhoseerimine), 2)forsseeritud industraliseerimine ning 3) jäiga riikliku plaanimajanduse juurutamine peaaegu kõikidel elualadel. 2. Milles seisnes nõukogulik maareform? Millised olid selle reformi tulemused? Maareform: 1940.aastal alustatud, lõpule viidi 1945aasta kevadel. Jätkus siiski 1947. suveni. Nõukogulik maareform tähendas esmalt maa sundvõõrandamist ehk riigistamist: aastatel 1944-1947 võõradati Eesti NSV-s üle 927000 hektari maad. Talude max suurus 30 ha. Tulemused: ei parandanud maal sotsiaalseid ega majanduslikke olusid, rääkimata inimestevahelistest suhetest. Uusmaasaatjate majapidamistest ei kujunenud elujõulisi talusid. Maa võõrandamisega muudeti sageli elujõuetuks ka seni heas korras olnud talud. Pingestusid inimeste vahelised pinged, talupoegade õlul lasusid mitmesugused riiklikud koormised ja kohustused. Hakati moodustam...
massiline kolhoseerimine (sunduslik ja vägivaldne kolhooside loomine, millega kaasnes jõukamate talupoegade ehk nn kulakute represseerimine ja ulatuslik näljahäda 1930ndate algul, mis tõi kaasa kuni 7 mln hukkunut). Kõige selle eesmärk oli muuta NSV Liit lühikese ajaga võimsaks tööstusriigiks, tagada riigi sõjalise võimsuse kiire kasv ja võimaldada teostada maailma-revolutsioon (kommunismi levitamine üle maailma). Stalinliku majanduspoliitika lahutamatuks osaks oli plaanimajandus majanduse arendamine tsentraliseeritult, riiklike plaanide alusel. Plaane tehti üldiselt 5 aasta peale (viisaastakuplaanid). Kõige selle tulemusena sai NSV Liidust võimas tööstusriik (samas kuna tarbekaupade tootmisele erilist tähelepanu ei pööratud, siis oli NEP-i lõpetamisest alates riigis terav puudus igapäevaeluks tarvilikest asjadest, nii et tavainimesel polnud riigi tööstusvõimsusest suurt abi).
okupatsiooni all. Teame seda kui esimest punast aastat. Mehi hakati mobiliseerima. Esimene küüditaminegi toimus juba 14.juunil 1941.aastal. Kuna ähvardamas oli Saksa vägede tulek, siispaljude meelest polnudki muud kui tuli astuda sõtta Vene vägede koosseisus. 1941.aastal tulid Saksa väed ja okupeerisid Eesti alad koguni 1944.aastani. Need, kes keeldusid sõtta astumast Vene vägede koosseisus ja olid üleüldiselt vastuseisus stalinliku korraga, astusid Saksa koosseisus rindele. 1944.aastal läks väga palju mehi Saksa sõjaväkke, sest Punaarmee oli järjekordselt tulekul. Mõned võitlesid vabatahtlikena Soome poolel. Esimesed soomepoisid olid 1939. ja 1940. aastal Eestist Soome põgenenud mehed, kes soovisid anda oma panuse hõimunaabrite võitlusele pealetungiva punaväe vastu Talvesõjas. Pärast Talvesõda oli neil võimalus tulla Eestisse oma kodumaa eest võitlema, mida enamus ka tegi. Järgnenud Nõukogude
AJALUGU KT nr 3 1. Stalinism Stalinism on Jossif Stalini loodud poliitika sotsialismi ülesehitamiseks ja kommunistliku ühiskonna väljaarendamiseks. NSV Liidus rakendatuna loos see Stalinliku revolutsiooni tulemusena "sotsiaalautokraatliku" poliitilise süsteemi aastatel 1929–1953 ja määras seeläbi NSV Liidule omased põhijooned, mis ajapikku nõrgenedes ja hägustudes püsisid kuni Nõukogude Liidu lõpuni. Alates 1948. aastast algas ka uute satelliitriikide staliniseerimine. Üldine sotsialismileeri destaliniseerimine algas pärast Stalini surma. Stalinismi iseloomustavad totalitaarne ainuparteisüsteem, ühiskonnaelu
NSV Liit võttis kasutusele nüüd kõik abinõud, et omada samuti tuumapommi. Juba 1945. a. augustis loodi aatomiuuringute koordineerimiseks erikomitee L. Beria juhtimisel. Beria oli siseasjade rahvakomissar, kelle kompetentsi kuulusid ka julgeolekuküsimused. Stalini nõudel pidi tuumapomm valmima 1. XII 1949. a. See ülesanne täideti. Tänapäeval on teada, et sellele aitas tublisti kaasa USA aatomisaladuste järel luuramine. MAJANDUS. Stalinliku majanduspoliitika järgi suunati peamised jõupingutused jälle rasketööstuse eelisarendamisele, et sellega kindlustada riigi sõjalist võimsust. Ametlike näitajate kohaselt kulges majandusareng suhteliselt edukalt, tegelik elu polnud aga sugugi kooskõlas ametlike kinnitustega. Eriti raskeks kujunes elu maal, kus 1946.-1947. a. põua tõttu hävinesid suured saagid ja algas nälg. 1946. a. kevadel suri inimesi massiliselt nälga. MASSIREPRESSIOONID JA IDEOLOOGILINE SURUTIS
Alla kirjutasid NSVL, Suurbritannia ja USA. 1938 kirjutasid 100 riiki alla tuumarelvade leviku tõkestamise lepingule, veel tehti kokkuleppeid relvastuse piirangute kohta ja pidurdati võidurelvastumist. 6. Võrdle omavahel kolme perioodi NSVL sõjajärgses ajaloos<<. stalinism, sulaperiood ja stagnatsioon. Stalinism-Stalinism on Jossif Stalini loodud poliitika sotsialismi ülesehitamiseks ja kommunistliku ühiskonna väljaarendamiseks. NSV Liidus rakendatuna sünnitas see Stalinliku revolutsiooni tulemusena "sotsiaal autokraatliku" poliitilise süsteemi aastatel 1929–1953 ja määras seeläbi NSV Liidule omased põhijooned, mis ajapikku nõrgenedes ja hägustudes püsisid kuni Nõukogude Liidu lõpuni. Sulaperiood-Sulaaeg oli periood, mis algas Nõukogude Liidus pärast seda, kui Jossif Stalini isikukultus 1956. aastal NLKP XX kongressil paljastati. Seda iseloomustas tendents
lahkuma. Pärast seda toimusid läbirääkimised kus lepiti kokku vietnami pooleks jagamises, ning jaotus jooneks jäi 17 laius kraad. Pärast sõja lõppuoli Põhja-Vietnami olukord äärmiselt raske, riisi kasvatus oli madal seisus, rohkem kui miljon vietnamlast elas peaaegu näljas. Riigi juhtkond võttis suuna sotsialismi ülesehitamisele ning sidemete loomise moskvaga, nõukogude liit osutas suurt majanduslikku P-Vietnamile ning selle areg kujunes stalinliku sotsialismimudeli raames. 1950-ndate aastate kesk paiku kuulutati välja ka vabariik L-Vietnamis, seal võeti vastu põhiseadus, kuhu lülitati sisse sätted, mis nägid ette karistusi kommunistlike ideede levitamise eest. Repressioonid võimuvastaste suhtes ei andnud ka soovitud tulemust, tagajärjed olid oodatule hoopis vastupidised, 1959 aastal alustas oposisatsioon organiseeritudrelvavõitlust riigi võimu vastu.
pikaleveninud vastasseis, mis hõlmas kõiki elu valdkondi. Vastaspooled üritasid vastast üle trumbata kõikidel elualadel: relvade tootmises, majanduse arendamises, mõjuvõimu laiendamises Aasia, Aafrika ja Ladina-Ameerika maades, teaduselus jne. Trumani doktriin USA presidendi Harry Trumani seisukoht, et riigi välispoliitika juhtmõtteks peab olema vabade rahvaste toatimine nii sise- kui ka välissurve (eri riikide kommunistlikke rühmitusi, kes üritasid stalinliku NSVL eestvadmisel relvajõuga võimule pääseda) vastu. Marshalli plaan Georg Marshalli kava, mis nägi ette Euroopa taastamise ning USA ulatusliku abi sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele. Berliini blokaad - NSVL sulges kõik Lääne-Berliini Saksamaa läänetsoonidega ühendavad maismaa- ja raudteed ja Berliini lääneosa sai välismaailmaga ühendust pidada vaid õhu teel. NSV Liidu idee oli läbi teede sulgemise varustada ise Lääne-Berliini söögi
vastasseis, mis hõlmaks kõiki eluvaldkondi). Raudseks eesriideks nimetati Nõukogude Liidu üritust piirata Punaarmee poolt vallutatud maades Lääne riikide mõju eralda muust maailmast. Trumani doktriiniks nimetati seisukohta, et riigi (USA) välispoliitika juhtmõtteks peab olema vabade rahvaste toetamine nii sise- kui ka välissurve vastu. Sise- ja välissurve all pidas Truman silmas eri riikide kommunistlikke rühmitusi, kes üritasid stalinliku NSV Liidu eestvedamisel relvajõuga võimule pääseda. Marshalli plaaniks hakati nimetama kava, mis nägi ette Euroopa taastamise ning USA ulatusliku abi sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele. Nii Trumani doktriin kui ka Marshalli plaan pidi andma USA'le eelise võitluses Nõukogude Liidu ja kommunismi vastu. Abi osutamisega Euroopa riikidele lootsid ameeriklased vähendada sealsete kommunistide ja Moskva mõju ning pidurdada kommunismi levikut terves maailmas.
· 1928. aasta alguses mindi üle sõjakommunismiaegsele praktikale vilja vägivaldsele äravõtmisele naeruväärse tasu eest. Siit alates said administratiiv-repressiivsed meetodid majanduslike ja poliitiliste probleemide lahendamisel valdavaks. Järgneva paari aastal jooksul lõhuti kogu uue majanduspoliitika süsteem ning mindi üle administratiiv-bürokraatlikule sotsialismimudelile muudatused 1920. aastate lõpus ja 1930. aastate alguses Stalinliku majanduspoliitika algus · lõpetati majanduse reguleerimine turusuhete ja vabalt konverteeritava rubla abil. Käiku paisati suurel hulgal katteta paberraha. Tururegulatsiooni asendas juhtimise range tsentraliseerimine, käskude, keeldude ja karistuste süsteem · alustati ülimalt forsseeritud industrialiseerimist, mis sisuliselt tähendas vaid raskemasinaehituse väljaarendamist. Sellega rikuti majanduse sisemist tasakaalu
Tohutute inimohvrite, purustuste ja majanduslike kahjude kõrval luhtusid Balti riikide katsed taastada 1944. aastal riiklik iseseisvus Eesti, Läti ja Leedu taasokupeeriti NSV Liidu poolt. Hilisstalinismiks nimetatud perioodil (1944-1953) algas laialulatuslik ühiskonnaelu sovetiseerimine, vastupanu mahasurumine, vaimuelu tasalülitamine ja käsumajanduse juurutamine. Üldist hirmuõhkkonda põhjustasid stalinliku reziimi repressioonid, mis tipnesid 1949. aasta märtsiküüditamisega. Oodatud ,,valget laeva" ei tulnud ning tugevnes arusaam, et nõukogude võim jääb pikaks ajaks püsima. See omakorda tähendas eestlaskonna lõhestatuse püsimist: sõja ajal läände põgenenud eestlastel ei olnud võimalik naasta kodumaale ja nii kujunes teguvõimas Välis-Eesti kogukond kui sõjaeelse Eesti Vabariigi järjepidevuse kandja. Okupatsiooni
riikide katsed taastada 1944. aastal riiklik iseseisvus Eesti, Läti ja Leedu taasokupeeriti NSV Liidu poolt. Hilisstalinismiks nimetatud perioodil (1944-1953) algas laialulatuslik ühiskonnaelu sovetiseerimine, vastupanu mahasurumine, vaimuelu tasalülitamine ja käsumajanduse juurutamine. Üldist hirmuõhkkonda põhjustasid stalinliku reziimi repressioonid, mis tipnesid 1949. aasta märtsiküüditamisega. Oodatud ,,valget laeva" ei tulnud ning tugevnes arusaam, et nõukogude võim jääb pikaks ajaks püsima. See omakorda tähendas eestlaskonna lõhestatuse püsimist: sõja ajal läände põgenenud eestlastel ei olnud võimalik naasta kodumaale ja nii kujunes teguvõimas Välis-Eesti kogukond kui sõjaeelse Eesti Vabariigi järjepidevuse kandja.
kaasaegse naise ideaalkuju. Hiljem, 1920. aastatel jäi kirjanduslikelt vaadetelt konservatiivseks. Bernard Linde Bernhard Linde (4. aprill 1886, Järvakandi vald - 23. august 1954, Tallinn) oli eesti publitsist ja tõlkija.Lõpetas 1927 Tartu Ülikooli slaavi filoloogina. 1912 - 1915 oli Noor-Eesti Kirjastuse juhataja, 1914 - 1915 ajakirja Vaba Sõna väljaandja. 1920 - 1924 töötas kirjastuse Varrak juhatajana ning 1944 -1949 TPI keelekateedri juhatajana. Aastast 1951 oli stalinliku terrori ohvrina vangis, kust vabanes 1954. aastal surmahaigena.Avaldanud jutustusi, esseesid, biograafiaid, reisivesteid, kirjandus-, kunsti- ja teatriarvustusi ja tõlkeid. Lisaks toimetas ka mitut teost ja kirjutas ülevaate "Noor-Eesti kümme aastat" (1918, uustrükk: LR 2005, nr 12, järelsõna: Jaanus Kulli). Kasutatud kirjandus: 1. http://www2.kirmus.ee/nooreesti/?id=1238&sub=262 2. http://www.kirmus.ee/erni/autor/tugl_b.html 3. http://www.kirmus.ee/erni/autor/aavi_b.html 4
Sinna jäid ka Eesti, Läti ja Leedu. Varemeis Narva 1948 Tohutute inimohvrite, purustuste ja majanduslike kahjude kõrval luhtusid Balti riikide katsed taastada 1944. aastal riiklik iseseisvus Eesti, Läti ja Leedu taasokupeeriti NSV Liidu poolt. Hilisstalinismiks nimetatud perioodil (1944-1953) algas laialulatuslik ühiskonnaelu sovetiseerimine, vastupanu mahasurumine, vaimuelu tasalülitamine ja käsumajanduse juurutamine. Üldist hirmuõhkkonda põhjustasid stalinliku reziimi repressioonid, mis tipnesid 1949. aasta märtsiküüditamisega. 1949. a küüditamine Oodatud ,,valget laeva" ei tulnud ning tugevnes arusaam, et nõukogude võim jääb pikaks ajaks püsima. See omakorda tähendas eestlaskonna lõhestatuse püsimist: sõja ajal läände põgenenud eestlastel ei olnud võimalik naasta kodumaale ja nii kujunes teguvõimas Välis- Eesti kogukond kui sõjaeelse Eesti Vabariigi järjepidevuse kandja. Okupatsiooni jätkumisega
1933. aastal kirjutas Eesti koos teiste riikidega alla Konventsioonile agressiooni määratlemiseks. Eesti Vabariigi välispoliitikale avaldas tugevat mõju Inglismaa ja Saksamaa vahel 1935. aastal sõlmitud mereväe leping. Eesti juhtkonnal vähenes võimalus ajada oma välispoliitikat. Eemale surutuna Lääne demokraatlikest suurriikidest, jäi üle vaid manööverdada natsionaalsotsialistliku Saksamaa ja Stalinliku Nõukogude Venemaa vahel. Eesti riigimehed lootsid, et need vastandjõud tasakaalustavad teineteist ja selle raames jääb Eesti püsima. 1938. aastal tõusis pinge Euroopas. Eesti valitsus kuulutas end erapooletuks, kuid jätkas orientatsiooni Saksamaale. Eesti ja NSV Liidu suhteid pingestas 1938. a. talvel verine konflikt Peipsi järve jääl. 1939. aasta juunis sõlmis Eesti mittekallaletungilepingu Saksamaaga. 7 4
Samuti käis uue ideoloogilise sõja ettevalmistamine äsjaste liitlaste, USA ja Suurbritannia, vastu. Sõjas käinud mehed olid näinud, et läänemaailm polegi nii vaenulik, kui neile kodumaal oli räägitud, lisaks nähti ka kõrgemat elatustaset. Kodumaale naastes levitasid nad oma mõtteid teistegi seas. Sellega muutus pisut kogu elanikkonna ideoloogia ning selle taltsutamiseks järgnesid uued repressioonid. Stalinliku režiimi üheks põhiliseks sisepoliitiliseks eesmärgiks oligi ühiskonna hoidmine pidevas hirmuseisundis, kindlustamaks valitseva režiimi püsimist. Seega iseloomustasid kogu ühiskonda massirepressioonid ja ideoloogiline surutus. Inimesi saadeti sunniviisiliselt GULAG-idesse sunnitööle (Stalin ühendas halva kasulikuga: pani vaenlased riigi heaks tööle). Pärast sõda oli NSVL saavutanud hea välispoliitilise positsiooni. Ta oli endiselt sõjaliselt võimas,
Ühiskonnale iseloomulikud jooned olid: 1) demokraatia täielik puudumine; 2) range tsentralism; 3) plaanimajandus. STALINI VIIMASED ELUAASTAD: Vaatamata tohututele inim- ja materiaalsetele kaotustele II maailmasõja ajal tugevdas võit Saksamaa üle riigi positsioone maailmas. 1945 kontrollis Punaarmee (alates 1946 Nõukogude Armee) hiiglaslikku territooriumi Euroopas ja Aasias. 1949. aastaks oli olemas ka tuumapomm. Pärast sõja lõppu oli vaja taastada majandus. Stalinliku majanduspoliitika põhiprintsiibi järgi suunati peamised jõupingutused tööstuse valdkonda. Eesmärk: taastada ennekõike rasketööstus ja kindlustada riigi sõjaline võimsus. Laiatarbekaupade tootmine ja inimeste igapäevaelu vajaduste rahuldamine jäi endiselt teisejärguliseks ülesandeks. Ametlike näitajate kohaselt kulges majanduse taastamine ja areng suhteliselt edukalt. Tegelikkus aga polnud ametlike kinnitustega kooskõlas.
1934. aastal kirjutati Genfis alla Eesti, Läti ja Leedu üksmeele ja mittesõjalise kostöö lepingule (Balti Antant). Eesti julgeoleku kindlustamine Saksamaa tugevnemine ja natside võimuletulek muutis jõudude vahekorda kogu Euroopas. 1935. aastal sõlmitud Briti-Saksa mereväelepinguga andis Ühendkuningriik Läänemere Saksa sõjalaevastiku mõjusfääri. Demokraatlikest suurriikidest äralõigatuna jäi Eesti kahe totalitaarse suurvõimu -- natsliku Saksamaa ja stalinliku Nõukogude Liidu vahele. Pingete kasvades Euroopas kuulutas valitsus 1938 aastal Eesti neutraalseks. 4 Majandus Iseseisvuse ajal said eestlased esmakordselt võimaluse otsustada ise oma maa ressursside kasutamise üle. Kiiret lahendamist vajavateks küsimusteks oli endise Vene impeeriumi provintsi majanduselu ümberkorraldamine sõltumatu riigi vajadusi arvestades,
Eksperimentaatorlus taandus 1930. aastail küll kogu Euroopas, kuid Eestis võis seda tendentsi tugevdada veel asjaolu, et siin oli kunstidel alles nüüd aega ,,järele teha" mõningaid varasemaid arenguetappe, mille vastu modernism mujal oli mässanud. Ometi ilmnes 1930. aastate lõpul ka Eestis märke maitsepöördest taas otsingulisematesse suundadesse. Eesti teater pärast II maailmasõda Jätkudes läbi kolme sõja-aasta (1941-1944) ning siis täie jõuga naasnud stalinliku terrori, järgnes nüüd ligi 15-aastane pime aeg. Ühtlasi tõi II maailmasõda kaasa tillukese eesti kultuuri harjumatu jagunemise kodu- ja pagulasharuks. Väikeste ja hajutatud pagulaskogukondade ainsaks teatrivormiks kujunesid siitpeale taidlusringid, mis nagu eesti näitelava algusaegadelgi edendasid rohkem ühtekuuluvustunnet kui kunstitaotlusi ja repertuaariliselt lavastasid peamiselt iseseisvusaegseid menureid.
muukeelse parteikaadriga; ühiskonnas süvenes hirmuõhkkond ja vaimne surutus; tugevnes rünnak rahvuskultuuri ja rahva ajaloolise mälu vastu. Sundindustrialiseerimine ja kollektiviseerimine Eesti Vabariigi majanduse aluseks oli olnud talumajapidamisele tuginev põllumajandus ning kohalikke ressursse ja tööjõudu arvestav tööstus. Lõplikult purustati omariikluse ajal väljakujunenud väikeriigi majandusmudel sõjajärgsel perioodil, mis koos nõukogude võimu taastamisega kaasnes stalinliku majanduspoliitika ellurakendamine. Selle tunnusteks olid forsseeritud (kiirendatud) ondustrialiseerimine, sundkollektiviseerimine ning plaanimajanduse juurutamine. Sundindustrialiseerimine. Eesti NSV põhitandriteks kujunesid põlevkivi-, masina- ja kergetööstus. Virumaa põlevkivibassein pidi gaasiga varustama Leningradi ning tootma mootorikütust Balti sõjalaevastiku tarbeks. Sillamäele oli rajatud salajane sõjatehas, sinna asusid elama sissetoodud võõrtöölised.
Nii läksid paljud eestlased Talve sõtta ja Jätku sõtta appi soomlastele. Need sõjad nõudsid palju ohvreid. Paljud eestlased tulid seal Eesti tagasi, oma kodumaad aitama. 2 Eestlased Soome sõjaväes ÜLEMINEK Soome Talvesõjas ja Jätkusõjas osales u. 3400 eesti vabatahtlikku. Need olid enamuses aastatel 1922 / 26 sündinud mehed, kes soovisid võidelda stalinliku terrorireziimi vastu, kuid 3 ei tahtnud seda teha koos sakslastega. Demokraatlik hõimumaa Soome võitles aga oma vabaduse eest. Koos soomlastega oli võimalus võidelda ühise vaenlase vastu. Soome põgenemine oli ohtlik, Saksa võimud lugesid neid mehi väejooksikuteks. Selle eest võis karistada rindele saatmisega või isegi surmanuhtlusega. Kuid julgeid mehi leidus kogu
Valitsejatel ja sõjameestel ei tohi seda olla, sest see tekitaks omakasupüüdlikkust ja oleks kahjulik riigile kui tervikule. Ainuke mis neile kuulub on keha. • VASTANUD DEMOKRAATLIKULE KORRALE • Välismaale ei tohi alla 40-aastased reisida • Võivad näha teist riigikorda, ideid • Ainult riigi esindamise eesmärgiga 6. KARL POPPERI (20. SAJ.) KRIITIKA PLATONI IDEAALSELE RIIGILE • Sarnane fašistliku Saksamaa ja stalinliku NSVLga • Plaatoni ideaalset riiki iseloomustavad järgmised tunnused: • Range jagamine klassideks • Valitseva klassi eriline seisund • Selle ühtsuse toetamine • Selle klassi reeglitepärane kasvatamine ja harimine • Järelvalve valitseva klassi liikmete huvide üle, nende huvide kollektiviseerimine ja ühistamine • Ainult kahel klassil on õigus kanda relva ja haridus omandada
SÕJAOHU KASV Saksamaa tugevnemine ja natside võimuletulek muutis jõudude vahekorda Euroopas. 1930. aastate esimesel poolel tehti katseid sõlmida Ida-Euroopas kollektiivse julgeoleku lepinguid, sh Idapakti, mis oleks garanteerinud Balti riikide puutumatuse. Need katsed ebaõnnestusid. 1935. a sõlmisid Suurbritannia ja Saksamaa mereväelepingu, millega Läänemeri läks Saksamaa sõjalaevastiku mõjusfääri. Eesti jäi kahe totalitaarse suurvõimu natsliku Saksamaa ja stalinliku NSVL vahele. Saksamaas nähti jõudu, mis oleks suuteline NSVL ohjeldama. 1938. a algul muutud olukord Eesti-Vene piiril järsult pingeliseks seoses idanaabri provokatsioonidega, mis nõudsid inimohvreid. 1938. a detsembris deklareeris Eesti neutraliteeti, millel puudus aga reaalne jõud ja rahvusvaheline tunnustus. Juunis 1938 sõlmis Eesti mittekallaletungilepingu Saksamaaga, püüdes sellega näidata, et keegi teda ei ohusta. Avalik arvamus jäi siiski saksavastaseks. 4. Majanduselu
· 1932 massilise kollektiviseerimise lõppaasta Nõukogude riik ja ühiskon 1930. Aastatel · Hierarhiline püramiid kõrgem poliitiline juhtkond, võimas bürokraatlik parteiline ja riiklik aparaat, vahetud käskude täitjad. · Tugev keskvõim, hirm, terror, riigiasjade avalikustamatus, haritus rahvas ei osutanud vastupanu · Stalin terve ühiskonna, iga üksiku inimese olemasolu sai võimalikuks ainult ,,targa stalinliku poliitika tõttu" · Välispoliitiline dualism lääne demokraatiale orienteeritud välispoliitiline liin; Komiterni hoolikalt varjatud poliitika · Mittekallaletungi- ja konfliktide rahuliku lahendamise lepingud Soome, Eesti, Poola, prantsusmaa ja Itaaliaga · Diplomaatilised suhted USAga · 1934 võti N. Liit Rahvasteliidu liikmeks · Osales Hispaania kodusõjas ja Hiina-Jaapani sõjas 15. Inimsusevastased kuriteod ja terror Nõukogude Liidus
masinate ja relva-de tootmisel) ja kollektiviseerimine ehk massiline kolhoseerimine (sunduslik ja vägivaldne kolhooside loomine, millega kaasnes jõukamate talupoegade ehk nn kulakute represseerimine ja ulatuslik näljahäda 1930ndate algul, mis tõi kaasa kuni 7 mln hukkunut). Kõige selle eesmärk oli muuta NSV Liit lühikese ajaga võimsaks tööstusriigiks, tagada riigi sõjalise võimsuse kiire kasv ja võimaldada teostada maailma-revolutsioon (kommunismi levitamine üle maailma). Stalinliku majanduspoliitika lahutamatuks osaks oli plaanimajandus – majanduse arendamine tsentraliseeritult, riiklike plaanide alusel. Plaane tehti üldiselt 5 aasta peale (viisaastakuplaanid). Kõige selle tulemusena sai NSV Liidust võimas tööstusriik (samas – kuna tarbekaupade tootmisele erilist tähelepanu ei pööratud, siis oli NEP-i lõpetamisest alates riigis terav puudus igapäevaeluks tarvilikest asjadest, nii et tavainimesel polnud riigi tööstusvõimsusest suurt abi). Poliitika: 1930
,,Maailmasõja puhkemisest septembris 1939 oli olukord muutunud järjest ähvardamaks. [---] Kui teatrid pärast suvepuhkust sügisel taas tööd alustasid, oli Eesti vahepeal okupeeritud ja annekteeritud ning põhilised poliitilised muutused juba läbi viidud. Üleminek totalitaarsusesse oli järsk kõigil elualadel, kuid esimesel nõukogude aastal olid uued võimud rohkem hõivatud poliitiliste ja majanduslike valdkondadega. Kultuuri jõudis stalinliku terrori täisvägi alles sõjajärgsel ajal. Esialgu rakendati siin kõrvuti piitsaga präänikut, ahvatledes kunstnikke riiklike tellimustöödega ning lisades teatritele toetussummasid, mis lubas (eriti perifeerias) truppe suurendada. Vasakpoolsed meeleolud olid kultuuriinimeste seas traditsiooniliselt tugevad; nii nende kui paratamatustunde ajel läksid nüüd mitmed murranguga kaasa." (Rähesoo 2011: 228)
pidev ja stabiilne majandusareng 1970ndatel 1980nate majandusraskused, mis näitasid suuremate reformide ( ka poliitikas) vajalikkust välispoliitikas järgiti Moskva kurssi parandati suhteid Läänega, eriti naabermaa Austriaga 7. Tsehhoslovakkia SV a) Kommunistide võimuletulek: terav sisevõitlus 1946.a. valimistel sai KP 1/3 häältest, kuid 48.a. riigipöördega haaras KP ainuvõimu (N. Liidu toel) kuni surmani 1953 oli parteijuhiks stalinist Klement Gottwald stalinliku majandusmudeli elluviimine idabloki 3. tööstusriik (NSVL ja SDV järel) b) uueks parteijuhiks Antonin Novotny (1953-68): tugines endiselt sotsialismi nõukogude mudelile + isikukultus nõuti üha rohkem majandusreforme ja demokraatiat, mis viis Novotny tagandamiseni c) Praha kevad 1968: uueks parteijuhiks Alexander Dubcek inimnäoline sotsialism VLO tankid surusid reformipüüdlused maha A. Dubcek d) Gustav Husak uus parteiliider alates 1969: Moskva kuulekas käsutäitja
Neilegi esitas aeg nõukogulikke nõudeid, näiteks luua temaatilisi figuraalkompositsioone ja rõhutada portreteeritava isiku nõukogulikke põhiolemust. Kunstiväärtuslike monumentide kõrval valmis 15 hulgaliselt trafaretseid nõukogulikke mälestusmärke. 1970.-1980. aastail oli levinumaks materjaliks pronks (Vahtre 2000). 9.4 ARHIDEKTUUR 3 põhilist etappi: esimene möödus stalinliku esindusarhidektuuri tähe all, teine Le Cobusier' ja vabaplaneeringu vaimustuses, mille tagajärjeks oli paneelehitus, ja kolmanda moodustavad 1980. aastaist alates kerkinud inimsõbralikuma postmodernistlikuarhidektuuri avaldused (Vahtre 2000). 16 10. MUUSIKA Sümfoonilist muusikat kirjutasid edasi Artur Kapp ja Heino Eller, oopereid lõid Eugen Kapp ja Gustav Ernesaks
Eesti NSV sõjajärgne partei- ja valitsusliikmeskond koosnes peamiselt ,,juunikommunistidest", korpusest tulnud eestlastest, Venemaa eestlastest ning muulastest. Moskva toetas eelkõige enda poolt saadetud inimesi ja usaldas neid üha enam. Kohalikud inimesed jäidki sisemises võimuvõitluses alla ja oli 1950. aastate alguseks sunnitud loovutama oma senised positsioonid Eesti NSV võimuhierarhias. Seejärel oli Eestil oht kaotada viimanegi isikupära kõikjal maad võtva stalinliku reziimi tingimustes. 5 Territoorium ja haldusjaotus Nõukoguliku võimustruktuuri ülesehitamisega üheaegselt muudeti Moskva korraldusel Eesti seniseid piire ja traditsioonilist haldusjaotust. Aastatel 1944-1945 vähendati Eesti territooriumi: Leningradi oblasti külge liideti 3 Narva jõe taga asuvat valda ning vastloodud Pihkva oblasti koosseisu arvati suurem osa Petserimaast koos Petseri linnaga
riikidele poliitilise surve avaldamiseks ja nende vahele kiilu löömiseks SÕJAOHU KASV Saksamaa tugevnemisega ja natside võimutulek muutis jõudude vahekorda Euroopas. Seoses ebaõnnestunud katsed sõlmida Ida-Euroopas kollektiivse julgeoleku lepinguid, ei jäänud Eesi puutumata. 1935. aastal sõlmisid Suurbritannia ja Saksamaa mereväelepingu, millega Läänemeri läks Saksamaa sõjalaevastiku atmosfääri. Eesti jäi kahe totalitaarse suurvõimu - natsliku Saksmaa ja stalinliku Nõukogude Liidu - vahele. Eesti pidi poliitikas arvestama mõlema poolega. Balti riikidele hakati üha tungivamalt peale suruma sõjalist liitu, et saada seal sõjaväebaase. 1938. aasta algul muutus olukord Eesti-Vene piiril järsult pingeliseks seoses idanaabri provokatsioonidega, mis nõudis inimohvreid. NSVL andis Eestile ja Lätile mõista, et ta ei luba Saksamaa domineerimist Balti regioonis. Eestil kui väikeriigil puudus motivatsioon sõdimiseks ühel või teisel poolel. 1938.
poole üle. Kõik see näitab, et kommunistliku Venemaa vastu võitlemisega ei olnud seotud mitte mingi väike grupp natsistlikult meelestatud isikuid, vaid seda toetas valdav osa eestlastest. Sakslased osutusid okupantideks Pärast sakslaste saabumist, keda algul võeti vastu sõprade ja vabastajatena, astusid tuhanded eesti vabatahtlikud Saksa sõjaväkke, et seal loodud eesti 6 väeüksustes asuda oma kodumaad stalinliku Venemaa eest kaitsma ja tasuda eesti rahvale tekitatud kannatuste ning ülekohtu eest. Loodeti, et sakslased annavad võimaluse Eesti Vabariigi taastamiseks, kuid vaastupidi, nende tegevus, ehkki parem kui Nõukogude Liidu poolt rakendatud terrorireziim, oli eeskätt siiski okupantide tegevus ja ei äratanud juba üsna varsti eestlastes enam erilist sõprust ega usaldust. Algul püüdsid sakslased isegi eesti väeosade loomist takistada, et igati vältida Eesti relvajõudude tekkimist
Aktiivsemad vabadusvõitlejad arreteeriti ja saadeti vangi. Kohtu alla anti Tartu Ülikooli õppejõud J. Kukk. Kes hiljem suri. Peale seda saadeti vangi ka E. Tarto, millega vastupanu liikumine sisuliselt lõppes. Majandus ja rahvastik Eesti Vabariigi majanduse aluseks oli põllumajandus. Senise majandussüsteemi lammutamine algas juba esimesel nõukogude aastal ja jätkus sõja-aastatel. Täielikult kukutati süsteem kokku sõjajärgsetel aastatel. Stalinliku majanduspoliitika tunnusjooned olid: 1.) sundkollektiviseerimine 2.) forsseeritud industrialiseerimine 3.) jäiga riikliku plaanimajanduse juurutamine. Põllumajanduses sai esimeseks ümberkorralduseks maareform. Nõukogulik maareform tähendas esmalt maa sundvõõrandamist e. riigistamist. Eesti NSV-s riigistati üle 927 000 hektari maad. Edaspidi oli talude maksimaalne suurus kuni 30 hektarit. Sakslastel vähem, nad ei tohtinud omada üle 5-6 hektari maad. Samuti
nõukogude korra ja N.Liiduga ühinemise nõudmist enne "valimisi" kindlasõnaliselt eitati ning et need loosungid hakkasid kõlama alles takkajärgi. Aga takkajärgi muidugi kohe järgmisel päeval. Valimiste tegelikku käiku ja järgnenud inkorporeerimist N.Liitu on põhjalikult valgustanud hulk kirjutusi Eestis ning uurimusi siin ja välismaal. 7 1941. AASTA KÜÜDITAMINE Stalinliku genotsiidi tagajärjel likvideeriti Venemaal üle 40 väikerahva. Arvestades Eesti geopoliitilist asendit oleks sama saatus tabanud ka Eestit. Pärast Balti riikide inkorporeerimist Nõukogude Liidu koosseisu algas nende maade elanike massiline arreteerimine ja deporteerimine Siberisse. Baltimaade rahvaste küüditamiseks oli olemas Nõukogude Liidu Riikliku Julgeoleku rahvakomissariaadi poolt aegsasti välja töötatud kava, milline dokument riikliku julgeoleku rahvakomissari asetäitja
materiaalset kitsikust. Kahjuks või õnneks ei näe me läbi tema põrmu, mistõttu jääb ka Marxi usu vankumatus kommunismi võitu igaveseks saladuseks. On selge, et ta andis töölisliikumise arengusse määramatu panuse, sidudes läbini materialistliku maailmakäsitluse ühiskonna kõrgemate arenguprotsessidega. Kuid võib piltlikult väita, et 20. sajandi kommunistlik maailmarevolutsioon, mis tipnes Stalinliku terroriga, poos tema lennuka idealismi sellesama Gordioni sõlmega oma totalitaristliku ideoloogiavankri teenistusse. Polaarselt erinev mõtleja, kellele ometigi sai osaks analoogne ideoloogiline ärakasutamine, Hitleri fasistliku totalitarismi poolt, on Friedrich Nietzsche. Kui Marx on Hegeli antitees, siis Nietzsche Schopenhaueri reinkarnatsioon ning omakorda vastanduvad nad teineteisele. Schopenhaueri tahet, millest maailm on läbi imbunud, asendab Nietzsche võimutahe, veelgi
kuni 1945a sundida Põhja-Vietnami alistuda. Kuid siis piirasid vietnamlased Prantsuse väed umber ning sundisid kapituleeruma. Läbirääkimisel lepiti kokku Vietnami pooleks jagamises, ning jaotus jooneks jäi 17 laius kraad. Pärast sõja lõppu oli P-V olukord päris raske, riisikasvatus oli madalseisus ja paljud Vietnamlased elasid näljahädas. Riigi juhtkond võttis kursi sotsialismi ülesehitamisele. Nõukogude liit andis P-V suurt majanduslikku abi. Ning riigi aerng kuulus stalinliku sotsialismi raames. 1950a keskpaiku kuulutati vabariik välja ka L-V.Seal võeti vastu põhiseadus, kuhu lülitati sisse sätted, mis nägid ette karistusi kommunistlike ideede levitamise eest. Kuid represioonid resiimide vast ei andnud soovitud tulemusi. Tagajärjed olid oodatule vastupidised. 1959a alustas opositsioon organiseeritud relvavõitlust riigivõimu vastu. 1960a detsembris loodi L-V Rahvuslik Vabastus Rinne, mille etteotsa sattusid kommunistid, kes kuulutasid
4) 1991 jj rangelt võttes paguluskirjandusest rääkida ei saa See ei tähenda seda, et 57 kõik muutus, aga sümboolsed tähendused on siia kodeeritud. 56-57 on murdepunkt ka kodumaises kirjanduses. Üks võimalus Nõukogude Eesti kirjanduse periodiseerimiseks: 1) 1940-1941 (1944) süsteemi ümberlülitumise aeg 2) 1944-1955 üsna selgelt eristuv periood: stalinistliku kirjanduse ajajärk Nõuk Eestis, sotsialistlik realism 3) 1956-1972 alates 1956. aastast on näha stalinliku korra kriitikat, süsteem hakkab kritiseerima iseennast 4) 1973-1985 stagna 5) 1986-1991 üleminekuperiood millelegi uuele 1940 Glavlit kirjandusasjade peavalitsus toimib eeltsensuuri asutusel, on selge institutsioon, mis tegeleb eeltsensuuriga. Raamatute hävitamine 40ndatel, tipnes 49. aasta paiku. 1940 Sirp ja Vasar 1940 Kirjandusmuuseum 1942-43 Ammukaar 1943-44 Sõjasarv 3. november 2010 + sotsialistlik realism + glavlit e eeltsensuuri süsteem
poliitiliste naljade suurepärane toitepinnas. Muidugi on taolised reiimid taolistes naljades iseenda jaoks ka ohtu tajunud ning töötanud välja meetmete süsteeme nende mahasurumiseks või vähemalt -salgamiseks. Kuna aga folkloor on põhimõtteliselt tsenseerimatu looming, siis pole neil meetmetel olnud kuigi suurt edu. Tõsi küll, on täheldatud, et eriti julmade repressiivsete reiimide korral, kui ühiskonnas liikvel oleva hirmu määr ületab kriitilise piiri (nt. stalinliku terrori perioodil Nõukogude Liidus), võib poliitiline nali tõesti mõnevõrra pidurduda ja taanduda. Sündsustabusid rikkuvad naljad võib omakorda liigitada samuti kaheks: nn. skatoloogilisteks e. ilgusnaljadeks, kus tegu on väljaheidete jm. mustuse, halbade haisude, solkide asjade söömise vms- ga, ja seksuaaltabusid eiravateks naljadeks, milles on nähtud erootiliste pingete legaliseeritud väljaelamise vahendit, meeste seksuaalse agressiooni ja enesepaljastuse mahevormi jms
- 32 - 1956 okt.--puhkes rahva ülestõus Ungaris, Kremli juhtkond otsustas sõjaliselt okupeerida. Nõukogude väed hõivasid Buthapesti ja kogu maa. Relva kokkupõrked kestsid kaks kuud. Hukkus tuhandeid inimesi. Järgnesid massi represoonid. Umbes 200 000 inimest põgenesid kodumaalt. 1968 august--VLO väed tungisid Tsehhoslovakkiasse, kus sama aasta kevadel oli alanud demokatriseerimis protsese, mida nimetati Praha Kevadeks. Sooviti luua stalinliku mudelismi asemele inimnäoline sotsalism. Nõuti poliitilisi vabadusi mitme parteilisi süsteemi sisseseadmist jne. Nõukogude liidu juhtkond nägi Praha Kevades enda jaoks suurt ohtu. Tsehhoslovakkiasse saadeti võimas sõjaline suur jõud, mis koosnes enam kui 600 000 mehest. Demokratiseerimiskatsed suruti tankidega julmalt maha. Ning riigi etteotsa pandi Moskvale kuulekad tegelased. Breznevi sõnastatud suveräänsus doktriin:
järk-järgult GULAGI laager. Esmalt vabanesid kriminaalparagraphvidega süüdimõistetud. Eestisse tuli tagasi 9000 inimest. Berial oli plaan vabastada ka poliitilised vaenlased, kuid teda kukutati võimult. 1956-1961 Eestisse saabus tagasi 30 000 küüditatud/arreteeritud inimest. MAJANDUS JA RAHVASTIK: (Kirjalik loengutekst; Kukk 2008) [I] Nõukoguliku majandusmudeli üldiseloomustus: Nõukogude võimu taastamisega kaasnes stalinliku majanduspoliitika ellurakendamine. Tunnusjooned: industrialiseerimine, sundkollektiviseerimine (kolhoosid), plaanimajandus. Maareform ja kollektiviseerimine: Maareform võeti vastu 1945. aastal ning läbiaegade täiendati seda enda vajadusel. Maa riigistamine, Eestis võõrandati 927 000 hektari maad. Maareformi lõpuks loodi 136 000 talumajapidamist. Maareform ei parandanud sotsiaalseid ega majanduslikke olusid. Maad jagati liiga väikseks, et talud suudaksid olla elujõulised
Klassikalavastusi iseloomustab mäng mängupinna, esemetega. Kasutab palju reziimetafoore. Ostrovski ,,Mets" ja Gribojedovi ,,Häda mõistuse pärast" ka sel perioodil. Kaasaegsetest Majakovski ,,Lutikas", ,,Saun", Erdmani ,,Mandaat". 30ndatel sattus vastuollu võimudega. Leiti, et tema looming ei vasta Stalini nõuetele. 1939 Meierhold arreteeriti, ta represseeriti, tema teater võeti talt ära. Teda piinati ja tõenäoliselt hukati ta 1940. Sellega suri viimane avangardi lootus stalinliku reziimi all. Stalini surma järel Meierhold rehabiliteeriti ja tema ideed mõjutasid siiski maailma. 1920ndad1970ndad domineerisid Stanislavski psühholoogiline ja Meierholdi sotsioloogiline lähenemine. Meierholdil palju ühist Craigiga ka. Olemuslik erinevus seisneb põhiküsimuses, kas esmane on elu või kunst. Stanislavskil elu, Meierholdi liinil kunsti. Meierholdi süsteemis peab näitleja karakterit publikule näitama, Stanislavski järgi läbi elama. Meierhold eksperimenteeris
Juulis nimetati Eesti Vabariik ümber Eesti NSV- ks ja Riigivolikogu "palus" Eesti Nõukogude Liitu vastu võtta. Anneksioon toimus 6. augustil, mil NSV Liidu Ülemnõukogu "palve" rahuldas. Molotovi-Ribbentropi pakt ja Nõukogude sõjaväebaasid 1930. aastate teiseks pooleks kujunes Esimese maailmasõja võitjariikide ja Rahvasteliidu jaoks maailmapoliitika suurimaks probleemiks Saksamaa kontrollimatu sõjaline tugevnemine. Sellele vastuseismiseks üritati tihedamat koostööd stalinliku Nõukogude Liiduga, kuid viimase välispoliitilised nõudmised Ida-Euroopa suhtes ei võimaldanud kokkuleppe saavutamist. Ida- Euroopa riigid jäid agressiivsete ja totalitaarsete Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahele. 1938. aasta Müncheni kokkulepe Prantsusmaa, Suurbritannia, Saksamaa ja Itaalia vahel lubas Saksamaal hõivata sakslastega asustatud Tšehhoslovakkia osad. 1939. aasta alguses annekteeris Saksamaa kogu Tšehhoslovakkia.
Ettekanne oli tõesti üsna tavapäratu, kritiseeriti teravalt Stalini tegevust teatud valdkondades, H mõistis hukka massilised parteitöötajata represseerimised, peamine Stalini süü selle ettekande järgi oli see, et ta teostas repressioone partei vastu. Hruštšovi arvates oli isikukultuse kõige suuremaks ohvriks just partei, mitte rahvas ja ühiskond laiemalt. Tegemist oli algusest peale üsna piiratud kriitikaga, ei püüdnudki avada tegeliku stalinliku režiimi olemust ja sisu. H kiitis samas ettekandes Stalini otsustavat tegevust opositsiooni maha surumisel 1920-30ndatel. Mis tehti Trotski ja Buhhariniga oli kõik väga õige- teostatud õigel ajal vajaliku põhjalikkusega jne. H jaoks need polnud mingid ohvrid. Ootamatu Stalini kritiseerimine tuli enamikele delegaatidele täieliku ootamatusena. Seda ei osatud kuidagi ette näha, paljud on mälestustes kirjutanud, et see oli nende jaoks täielik šokk. Tegelikult
annaabi.ee 
