Miks
puhkes külm sõda?
Teine
maailmasõda muutis jõudude vahekorda maailmas. Võitjariikideks
osutusid USA ja NSV Liit, nad muutusid üliriikideks. USA muutus tugevaks tänu sellele, et nende majandus ei saanud eriliselt palju
kannatada. See aitas kaasa nende riigi arengule. NSV Liit saavutas
ülemvõimu Ida-Euroopas ning suures osas ka Aasias. Paljudes
riikides kehtestati rahvademokraatia ja tegelikkuses tähendas see
kommunistliku diktatuuri stalinliku NSV Liidu eeskujul. Lääne mõju
piirati nn. raudse eesriidega(eraldus muust maailmast).Kaotajateks
osutusid Saksamaa, Itaalia ja Jaapan.
Võitjate
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2009-05-07
Kuupäev, millal dokument üles laeti
17 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
meribel11
Õppematerjali autor
Seevastu muutus üliriigiks USA, kes läks majandusliku arengu poolest teistest maadest kaugele ette ning asus demokraatlike lääneriikide etteotsa. Teiseks maailmapoliitikat määravaks jõuks sai Nõukogude Liit, kes saavutas ülemvõimu Ida-Euroopas ning suures osas Aasias. Juba Teise maailmasõja lõpus alanud USA ja NSV Liidu suhete jahenemine sai pärast Saksamaa ja Jaapani purustamist hoogu juurde. Suhted halvenesid niivõrd, et mõne aja pärast puhkes uus ülemaailmne sõda, mis kestis üle neljakümne aasta. Tegemist ei olnud siiski sõjaga, kus kaks armeed võitlevad rindel. See oli kõikehaarav poliitiline, majanduslik ja ideoloogiline võitlus kahe vastandliku maailmavaate, Lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi, vahel. Seda vastasseisu hakati nimetama külmaks sõjaks. 1947. aastal esitas USA president Harry Truman seisukoha, et riigi välispoliitika juhtmõtteks peab olema vabade rahvaste toetamine nii sise- kui ka välissurve vastu
ülevõimu suures osas Ida-Euroopas ja Aasias) riikides, kuhu teise maailmasõja päevil jõudis punaarmee kehtestati kommunistlik diktatuur stalinliku NSV liidu näol lääne mõju nendes riikides piirati nn raudse eesriidega, st eraldades end muust maailmast KÜLMA SÕJA ALGUS teise maailmasõja lõpus USA ja NSV liidu suhete jahenemine hullem peale Jaapani ja Saksamaa purustamist puhkes uus ülemaailmne sõda, mis kestis üle 40 aasta ei olnud füüsiline sõda, vaid poliitiline, majanduslik ja ideoloogiline võitlus Lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vahel nimetati külmaks sõjaks ei olnud otsest sõjategevust, prooviti vastaseid üle trumbata muudel elualadel kommunism tekitas lääneriikides ärevust 1947. aastal esitas USA president Harry Truman seisukoha, et riigi
Prantsusmaa. Kaotajariikideks aga olid Saksamaa, Itaalia ja Jaapan. Teise maailmasõja järgset maailmakorraldust on nimetatud kahepooluseliseks maailmaks, kus vastamisi seisid demokraatlikud lääneriigid eesotsas USA- ga ning komministlike riikide leer, mida juhtis NSV Liit. Teise maailmasõja võitjate leer aga lagunes, sest USA ja NSV Liidu suhete jahenemine sai pärast Saksamaa ja Jaapani purustamist hoogu juurde. Suhted halvenesid niivõrd, et 1949. aastal puhkes külm sõda, mis kestis üle neljakümne aasta. See oli kõikehaarav poliitiline, majanduslik ja ideoloogiline võitlus kahe vastandliku maailmavaate vahel. Üksteist üritati trumbata väga mitmetel elualadel. Juba Teise maailmasõja lõpul oli Saksamaa olukord lootusetu ning 08.05.1945 aastal kirjutasid Saksa ülemjuhatuse väed alla tingimusteta kapituleerimise aktidele. Olukord peale Teist maailmadsõda ei muutunud sugugi paremaks ning 1949. aasta mais Saksamaa lõhenes, sest Lääne-
3) Majanduslik kahju. Külad, alevikud hävitatud. Põllumajanduses hävisid põllumaad ja vähenes kariloomade arv. Miljonid inimesed jäid peavarju ja elatusvahenditeta. Üheks maailmapoliitikat määravaks jõuks sai USA ja teiseks NL. Nii mitmeski riigis, kuhu Teise ms päevil jõudis Punaarmee, kehtestati nn rahvademokraatia. Lääne mõju üritati nendes maades piirata nn raudse eesriidega, st eraldades end muust maailmast. Külm sõda Lääne demokraatia ja kommunistliku reziimi vastasseis, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi. Vastast üritati üle trumbata kõikidel elualadel : relvade tootmises, majanduse arendamises, mõjuvõimu laiendamises Aasia, Aafrika ja Ladina-Ameerika maades, kultuuri- ja teaduselus, propagandas jne. Külm sõda sai hoo sisse Saksamaa lõhenemise ajal. 1947. aastal esitas USA president Harry Truman seisukoha, et riigivälispoliitika juhtmõtteks
Miks puhkes külm sõda? Teise maailmasõja lõpus hakkasid USA ja NSV Liidu suhted jahenema ning pärast Saksamaa ja Jaapani purustamist jahenesid suhted niivõrd, et puhkes sõda rohkem kui neljakümneks aastaks. Kuid see sõda polnud traditsiooniline sõda kahe riigi armee vahel, vaid poliitiline, ideoloogiline ning majanduslik sõda Lääne demokraatia ning kommunistliku totalitarismi vahel. See tähendab, et kumbki pool ei olnud teisega otseses sõjategevuses, vaid proovis teist igal alal üle trumbata: relvastuses, majanduses, kultuuris, teaduses jne. Seda vastasseisu hakati nimetama külmaks sõjaks. Mitme riigi langemine Nõukogude Liidu mõjusfääri ja kommunismi levik tekitas lääneriikides ärevust ning USA tolleaegne president Harry Truman võttis seisukoha, et USA välispoliitika
sissepiiratud linna ööpäev läbi kütuse ja toiduainetega. Berliini blokaad ei andnud Moskvale meelepärast tulemust ning mõne aja pärast see lõpetati. NSV Liidu ja lääneriikide suhted olid aga lüplikult rikutud. Lääneriikides on Külma sõja alguseks nimetatud justnimelt Berliini Blokaadi. 1949.a mais Saksamaa lõhenes. Läänealadel kuulutati välja Saksamaa Liitvabariik, Nõukogude okupatsioonitsoonis aga Saksam Demokraatlik Vabariik. 4. Korea sõda algas Põhja-ja Lõuna-Korea vahel.Kommunistlikku Põhja-Koread toetasid Hiina,NSV Liit. Lõuna-Koread abistasid USA ja teised lääneriigid. Hukkus 3 miljonit inimest,sõda lõppes tulemusteta. Korea oli ka edasipidi jagatud kaheks vaenutsevaks riigiks. 1950'ndate aastate lõpul toimus Kuubal relvastatud riigipööre ning võimu haaras Fidel Castro,kes asus kehtestama Saarel kommunistlikku diktatuuri. USA toetas kommunismivastaseid jõude ning lootis nende abiga Castro võimult kõrvaldada
põhimõtteid ja tahab Ida-Euroopas okupeeritud riigid muuta endast sõltuvateks. Katkesid NSV Liidu ja USA head suhted. USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa võtsid Lääne-Saksamaa 1945. aastal oma kontrolli alla, NSV Liit aga hakkas haldama Ida-Saksamaad. Berliin jagati sammuti tsoonideks. Hiljem sulgesid nõukogulased Lääne-Berliini kõik juurdepääsud, kuid lääneriigid kakkasid kasutama õhusilda kuni blokaad lõpetati. Külm sõda süvenes, kui 1949. aasta mais Saksamaa lõhenes. Lääne-Saksamaast sai Saksamaa Liitvabariik ja Ida-saksamaast sai Saksa Demokraatlik Vabariik, mis ei olnud üldse demokraatlik. USA üritas kõigest väest maailmas kommunismi levikut pidurdada ning president Harry Truman esitas 1947. aastal seisukoha, et riigi välispoliitika juhtmõtteks peab olema vabade rahvaste toetamine nii sise- kui ka välissurve vastu. Seda seisukohta hakati nimetama Truumani doktiiriks
). Rahareformi ja järsu hinnatõusu tulemusena langes elatustase, tekkis toidu- ja tarbeainete puudus. Repressioonid tipnesid 14. juuni (1941) massiküüditamisega, mille käigus viidi Eestist vägivaldselt minema, ilma süüdistuse ja kohtuotsusteta välja üle 10 000 inimese. Naised, lapsed ja vanurid saadeti Siberisse, mehed aga vangilaagritesse. 3. Saksa okupatsioon oli Eestis 19411944. 22. juunil puhkes Vene-Saksa sõda. Venelased loovutasid esialgu Lõuna-Eesti. Põhja-Eesti vabanes Nõukogude okupatsioonist alles augustis, Lääne-Eesti saartel kestsid lahingud oktoobrini. Jaanuaris 1944 jõudis Punaarmee taanduvate Saksa vägede kannul uuesti Eesti piiridele. Kuni juulini kestsid ägedad võitlused Narva all, pärast selle loovutamist jätkusid lahingud Sinimägedes. Augusti teisel poolel vallutas Punaarmee Kagu-Eesti. Septembri keskel muutus sakslaste olukord Riia all
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid