§ 30. Pärisorjuse kaotamine Eestis Esimesed kriisinähud mõisamajanduses. Viljahinnad püsisid kõrged, Venemaa sisekubermangud pakkusid soodsaid turustamisvõimalusi. Esimesed kriisinähud tekkisid 18. saj lõpul, kui mõisnike tarbimise tase hakkas ületama mõisate majanduslikku kandevõimet. Puuhoonete asemel hakkasid mõisates kerkima mõisahäärberid parkide ja järvesilmadega. Toidulauale ilmusid kallimad road. Üha rohkem mõisnikke pidid võlgu tegema. Nende katteks tuli rohkem toota ning sellega tõsteti talupoegade koormisi. Reformide taotlused. Kujunesid mõisnike rühmitused, kes otsisid kriisist väljapääsu. Talurahva õigusetu olukord Baltikumis kiskus alla Vene riigi mainet Euroopas. Suure töö Baltikumi agraarolude tutvustamisel tegid rahvasõbralikud haritlased. 1801. aastal võimule tulnud keister Aleksander I oli valmis Baltikumi olusid muutma. Keiser andis Eestimaa rüütelkonna peamehele mõista, et laenu saamine sõl
1 EESTI AJALOO PERIOODID / Lühiiseloomustus: MUINASAEG (~10 tuh.a.eKr.-1227) · Pärast jääaja lõppu toimub Eesti ala järk-järguline asustamine ja kasvab rahvaarv (perioodi lõpuks ~150 tuhat). · Periood jaguneb peamiste tööriistade valmistamise järgi kiviajaks, pronksi- ja rauaajaks. · Keskmisel kiviajal (e. mesoliitikumis) Kunda kultuuri perioodil kujuneb välja esmaasustus. · Nooremal kiviajal (e.neoliitikumis) Kammkeraamika kultuuri ajal jõuavad Eesti alale
alana Rootsi võimu alla. Algab Rootsi aeg Gotthard Kettler uus ordumeister Liivimaal, toetas suhteid Poolaga Ivo Schenkenberg Eesti mässajate juht Stefan Batory Poola juht, kui 1577 sekkub Poola Eesti talurahvasõtta Rahvaarvu suured muutumised: *1550 250 000-300 000 inimest, 1620 120 000-140 000 inimest Liivi sõda, katkuepideemia, näljahäda *1695 400 000 inimest, 1698 330 000 inimest Senise ajaloo suurim näljahäda, ikaldus *1698 330 000 inimest, 1712 170 000 inimest Suur katk, Põhjasõda, näljahäda Rootsi aeg (17.saj.II pool-Põhjasõda) Eesti ala jäi jagatuks kahe kubermangu vahel: Eestimaa kubemang(Tallinn) Harjumaa, Virumaa, Läänemaa, Järvamaa Liivimaa kubermang(Riia) Pärnumaa, Tartumaa, Saaremaa, Riia ja Võnnu maakond Kindralkuberner kõrgeim valitsusametnik Maapäevad keskeltläbi iga 3 aasta tagant
Eesti 19. sajandil 1. 1804. aasta talurahvaseadused. Miks otsustas Vene keskvõim 19. sajandi algul Baltimaade talurahva olukorda muuta? 1) Majanduslik põhjus – 18. saj. lõpul jõudis mõisamajandus kriisi, sest mõisnike tarbimise tase hakkas ületama mõisate majanduslikku kandevõimet. Paljud mõisnikud olid võtnud võlgu, et võlga tasuda, tõsteti talupoegade koormisi. Need jõudsid sellisele tasemele, et rohkem ei olnud võimalik enam tõsta. 2) Ideoloogiline põhjus – Euroopas levisid valgustusideed ja hakati rääkima inimõigustest. 3) Välispoliitiline – Venemaad vaadati kui metsalist, talupoegade halb olukord oli Venemaa prestiižile kahjulik. Liivimaa talurahvaseadus Eestimaa talurahvaseadus ● Talusid võib pärandada. ● Viidi läbi teokoormiste normeerimine ja seati sisse vakuraamatud. ● Toimus maade hindamine ja ● Koormised fikseeriti
maksusüsteem). Viimase Eesti alana läks Rootsi riigile Ruhnu saar, 1660. aastal Oliwa rahuga. Eesti- kui ka Liivimaa valitsejaiks kindralkubernerid. Iga kolme aasta tagant toimusid maapäevad, 12 maanõunikku. Kohtukorraldus: Eestimaal adrakohtunikud, Liivimaal sillakohtunikud. Johan Skytte Kindralkuberner, sai ülesandeks Liivimaa kiire rootsistamise Gustav II Adolfilt. 1656-1661 Rootsi-Vene sõda. Rootsi saavutas selle sõja lõpuks oma ajaloo suurim võimsuse. 1661 sõlmiti Kärdes lõplik rahu. Reduktsioon. Erakätesse antud riigimaade tagasivõtmine. See tehtid selleks, et Karl XI sai ametisse astudes tühja riigikassa kaasa. Reduktsiooniga kaasnes ka põhjalik maade hindamine ja kaardistamine, mille tagajärjel talupoegade mõisakoormised viidi vastavusse talude tegelikuu majandusliku kandevõimega. Sisse seati vakuraamatud. Kabeldi teravilja, kanepi, soola jms.-ga. Pulli Hans.
Ajalugu Kiviaeg Kiviaeg jaguneb: * Vana kiviaeg ehk Paleoliitikum (u 2.6 mil ekr.- 9600ekr) ehk jääaja lõpuni. Võeti kasutusel tööriistad. * Keskmine kiviaeg ehk Mesoliitikum (u 9600-3500 ekr). Pronksiaeg hakkati kasutama pronksist tööriistasid ja ehteid ningi võeti kasutusele savinõud. * Noorem kiviaeg ehk Neoliitikum või rauaaeg (u3500-1500ekr.). Tehti rauast asju ja hakati Rohkem loomi karjatama. * Pärast jääaja lõppperioodi nimetati Kunda kultuuriks (Lammasmäe leiukoht) * Igapäevased tegevus alad olid korilus, jahindus ja kala püük. * Inimesed elasid kogukondades ja liikusid ringi * (u4000 ekr) Tekkis kamm-geraamika kultuur, oletatakse, et kamm-geraamika hõimud rääkisid SOOME-UGRI KEELT (Eesti, Soome, Liivi, Isuri, Vadja, Karjala, Uepsa). * Uued hõimud olid karjakasvatajad. * Hilisematel aegadel saabusid Eestisse Germaani, Slaavi ja Balti uus asukad.
Millised alad olid tuntud Liivimaana? -4- 22. Milliseid maaalasid nimetati Eestimaaks? 23. Kuidas nimetatakse feodaalse killustumise ajajärku Eestis? 24. Jüriöö ülestõus. 25. Talupoegade kihid 14. -16. saj. . 26. Gildid ja tsunftid. 27. Usupuhastus ehk reformatsioon. 28. Esimesed eestikeelsed trükised. 29. Läti Hendiku kroonika tähtsus ajaloo uurimisel. 30. Liivi sõda, põhjused, tulemused. 31. Eesti kolme kuninga valduses. 32. Millal läks kogu eestlaste maa rootslaste riigile? 33. Mis on reduktsioon? 34. Talupoegade kohustused rootsi ajal. 35. Forseliuse tegevus rahvahariduse edendamisel. 36. Tartu ülikooli asutamine(1632). 37. Põhjasõda (põhjused, tulemused). 38. Millal kapituleerus Tallinn? 39
Ajaloo eksami küsimused 1. Nimeta vähemalt 3 ajalooallikat, mis on aidanud rekonstrueerida Eesti muinas-ja keskaega. Henriku Liivimaa kroonika Töö-ja tarberiistad (Potikillud, ehted, mündid) Asulakohad (Linnused, kalmistud, Pulli küla, Kunda lähedal) 2. Nimeta ja dateeri (sajandites) Eesti ajaloo perioodid. Muinasaeg – 9000 eKr-13saj. (1227) Keskaeg – 13.saj-16.saj keskpaik (1557/1561) Uusaeg – 16.saj-20.saj Rootsiaeg – 1561-1710 Veneaeg – 1710-1917/1918 Lähiajalugu – 20.saj kuni tänapäevani Eesti esimene vabariik – Eesti iseseisvus Esimene Nõukogude okupatsioon 1940-1941 Esimene Saksa okupatsioon 1941-1944 Teine Nõukogude okupatsioon 1944-1991 3. Muistse Vabadusvõitlus/ Liivimaa ristisõda : aeg (aastates), osapooled,
Kõik kommentaarid