Nõukogude Eesti majandus ja rahvastik (0)

1. Millised olid stalinliku majanduspoliitika iseloomulikud jooned?
V: 1)Sundkollektiviseerimine (kolhoseerimine), 2)forsseeritud industraliseerimine ning 3) jäiga riikliku plaanimajanduse juurutamine peaaegu kõikidel elualadel.
2. Milles seisnes nõukogulik maareform ? Millised olid selle reformi tulemused?
Maareform: 1940.aastal alustatud, lõpule viidi 1945aasta kevadel. Jätkus siiski 1947. suveni.
Nõukogulik maareform tähendas esmalt maa sundvõõrandamist ehk riigistamist: aastatel 1944-1947 võõradati Eesti NSV-s üle 927000 hektari maad. Talude max suurus 30 ha.
Tulemused: ei parandanud maal sotsiaalseid ega majanduslikke olusid, rääkimata inimestevahelistest suhetest. Uusmaasaatjate majapidamistest ei kujunenud elujõulisi talusid. Maa võõrandamisega muudeti sageli elujõuetuks ka seni heas korras olnud talud . Pingestusid inimeste vahelised pinged, talupoegade õlul lasusid mitmesugused riiklikud koormised ja kohustused. Hakati moodustama riiklikke põllumajandusettevõtteid.
3. Milliseid abinõusid kasutati kolhooside loomisel?
Alates 1946. aasta lõpust ilmnes Moskva tugevneval survel Eesti NSV tollases võimuladvikus suund kolhooside loomisele. Alustati kulakute väljaselgitamist, neile pandi peale kõrge põllumajandusmaks ja hiljem suurendati tuntavalt põllumajandussaaduste riigile müümise norme. Võimu surve, massiküüditamine.
4. Keda nimetati kulakuks?
Talupoegi, kes olid kasutanud palgatööjõudu või/ja omasid põlltöömasinaid.
5. Miks oli NSV Liidu keskvõim huvitatud põlevkivitööstuse laiendamisest Eestis?
Eesti NSV muudeti Leningradi majanduslikuks tagamaaks: Virumaa põlevkivibassein pidi gaasiga varustama Leningradi ning tootma mootorikütust Balti sõjalaevastiku tarbeks.
6.Milles seisnes ENSV industrialiseerimine ?
Võeti vastu määrus, mille alusel hakati Virumaa põlevkivipiirkonnas suurejooneliselt laiendama põlevkivitööstust. Piirkonna keskused olid Kohtla-Järve ja Sillamäe. Masina- ja metallitööstuses laiendati ning taastati vanu ettevõtteid. Rasketööstuse kõrval arenes Eestis ka kergetööstus. (Puuvillakombinaat). Linnade taastamise ja industrialiseerimisega kaasnes laialdane ehitustegevus, mis omakorda paisutas ehitusmaterjalide tootmist ja nõudis täiendavaid täiendavaid töökäsi.
7. Millised demograafilised ja sotsiaalsed probleemid kaasnesid käsumajandusega? Kuivõrd on need probleemid veel ka tänapäeval aktuaalsed?
Massiline võõrtööliste sissevool . Ainuüksi 1945-1950 kasvas elanikkond Eesti NSV-s muulaste arvel 170000 inimese võrra. Eesti elanikkonna internatsionaliseerimine pidi lisaks kõigele tagama annekteeritud territooriumi elanike kindlama sulamise NSV Liidu rahvaste sõbralikku perre. Kasvasid ka linnad ja enamik muulasi asus sinna elama. Talupojad tulid maalt linnadesse. 1945. elas linnades kolmandik, 1953. üle poole. Tõstatas ka keeleprobleemi. Ainult eesti keelega ei saanud enam hakkama.
8. Võrrelge põllumajanduse arengut 1950. 1960. 1970 aastatel. Millisel kümnendil oli see teie arvates kõige edukam ?
9. Milliseid probleeme tõi kaasa tööstuse ekstensiivne arendamine?
Tarbekaupade pideva nappuse kõrval süvenes toiduainekriis. Tööstuses jätkus olukord, kus kohalikku majanduspoliitikat kujundasid üleliidulised ametkonnad oma huvidest lähtudes. Majandusliku ummiku üheks ilminguks oli ka varimajanduse muutumine igapäevaelu püsivaks kaasnähtuseks: kuna kõigest oli puudus, siis sai hästi ära elada üksnes õigeid tutvusi omades .
10. Millised sotsiaalsed probleemid kuhjusid 1980. aastate I poolel? Mis neid probleeme põhjustas?
Demograafilise situatsiooni edasine pingestumine. Eestlaste osa rahvastikust oli langenud juba alla 65 protsendi. Hoolimata intensiivsest ümberrahvastamispoliitikast ei segunenud põliselanikkond siserännanutega. Majanduse ekstensiivne ja loodusvarasid raiskav areng tõi kaasa Eestimaa ökoloogilise olukorra halvenemise. Ühiskonnas sotsiaalne pessimism.