Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

II maailmasõja tulemused ja tagajärjed (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Vahearvestuse küsimused Kaimar Pihlapuu
1. Mis olid II maailmasõja tulemused ja tagajärjed?
Võitjad said uusi maid ja palju eeliseid. 10. septembril 1919 sõlmisid liitlased Saint-Germainis
Austriaga rahu, 27. septembril 1919 Neuilly rahu Bulgaariaga, 4. juunil 1920 Trianoni rahu
Ungariga, 10. augustil 1920 Sevresi rahu Türgiga.
Rahulepingutega vähendati kaotanud riikide territooriumi ning pandi neile majanduslikke, poliitilisi
ja sõjalisi kohustusi. Sõja tagajärjel Austria-Ungari lagunes, tema alal tekkisid Austria, Ungari ja
Tšehhoslovakkia. Serbia, senised Austria-Ungari lõunaslaavi piirkonnad ja Tšernogooria liitusid
Serbia-Horvaatia-Sloveenia (hiljem Jugoslaavia) kuningriigiks. Venemaast eraldusid Poola,
Leedu, Läti, Eesti ja Soome.
Esimeses maailmasõjas hukkus ligikaudu 10 miljonit inimest ning kaudseid ohvreid oli veel
ligikaudu 10 miljonit – need, kes nakatusid mitmesugustesse haigustesse, sest sõda ja nälg olid

II maailmasõja tulemused ja tagajärjed #1 II maailmasõja tulemused ja tagajärjed #2 II maailmasõja tulemused ja tagajärjed #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2022-02-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 3 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor 417395 Õppematerjali autor
Mis olid II maailmasõja tulemused ja tagajärjed?
Mis on külm sõda, kuidas see kujunes ja milles avaldus?
seloomusta kolme sinu arvates olulisemat kriisi II maailmasõja järgses maailmas?
Iseloomusta vastasseisu USA ja NSVL vahel.
Mis on pingelõdvendus ja kuidas see avaldus?
Võrdle omavahel kolme perioodi NSVL sõjajärgses ajaloos<<. stalinism, sulaperiood ja
stagnatsioon

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
28
docx

Ajaloo arvestuse küsimused 24.11.2017

Vabatahtlikud asusid julgestama Toompead, raadio-ja telemaja. Rahvarinne korraldas Vabaduse Väljakul miitingu, mis nõudis Eesti Vabariigi taasiseseisvumist. 1991. aasta augustiputši tagajärjel nõrgenes NL nii väga, et Eesti leidis võimaluse taasiseseisvuda ja NL lakkas eksisteerimast. 19. USA sise- ja välispoliitika 1940.- 1950. aastatel. Välispoliitika: USA oli oma välispoliitikaga väga aktiivne teise maailmasõja lõpus ja peale teist maailmasõda. Viidi läbi Trumani Doktriin ja Marshalli plaan kommunismi pidurdamiseks Euroopas. Trumani Doktriin andis sõjalist ja majanduslikku abi riikidele, keda ähvardas NSV Liit. Marshalli plaan oli osa Trumani Doktriinist, mille eesmärgiks oli Euroopa riikidele rahalise abi saatmine. 16 riigile saadeti kokku 13 miljardit dollarit. Plaani eesmärk oli Euroopa majandus kiiresti taas jalule aidata, et kommunism levida ei saaks.

Ajalugu
thumbnail
8
doc

Kordamisküsimused Külm sõda

Kordamisküsimused: külma sõja ajastu 1947- 1991 1. Külm sõda. Pt 1-4, 16. Millised olid külma sõja põhjused, millistes valdkondades see toimus, kui kaua kestis? Külm sõda (1945- 1990) oli Nõukogude Liidu ja Lääne poliitiline, majanduslik konflikt Teise maailmasõja järgsel rahuperioodil. Stalin soovis kommunismi levitada, teiselt poolt üritasid lääneriigid (eelkõige USA) seda peatada. Külma sõja alguseks olid nende suhted märgatavalt halvenenud, sest lääneriikidele hakkas üha enam tunduma, et Stalin üritab terve Euroopa oma võimu alla saada (kommunistlikud valitsused Ida- ja Kesk-Euroopasse, territoriaalsed pretensioonid Türgile, keeldus vägesid Iraagist välja tuua, Berliini blokaad)

11.klassi ajalugu
thumbnail
23
docx

Ajaloo konspekt

valimistulemustele ja isikliku vabaduse allasurumisele." Truman lubas oma kõnes toetada kõiki, kes võitlevad tema kirjeldatud teise eluviisi ehk kommunistliku süsteemi vastu. (Õpik lk 9) 1947 Marshalli plaan Periodiseering -Sõja-aastad (1914-1918) - tehnoloogilised uuendused (tangid,lennukid) -Sõja-aastad (1939-45) - sõda ulatuslikum kui esimene maailmasõda -I maailmasõja eelsed aastad - kuldne ajastu, iseloomustab kiire areng ja majanduslik edu -Maailmasõdade-vaheline periood - 20ndate lõpus ülemaailme majanduskriis -II maailmasõja järgne maailm Kultuuriloolne periodiseering -Heaoluühiskonna aeg (1950a-1970) -Tarbimise-keskne ajastu (1970-1980a teine pool) -Üldine optimismi ajastu (1980.-1990. aastate vahetus ja järgnevad aastad kuni 2001) Mis mõjutas 20. sajandit kõige rohkem ja miks need on olulised?

Ajalugu
thumbnail
5
docx

Põhjalik konspekt külma sõja kohta

Jugoslaavia-poliitika muutmine ­ neutraalne puhverriik NSVL tunnustas SLV-d iseseisva riigina, loobus selle liitmisest SDVga Suhted USA-ga 1. mail 1960 tulistati NSV Liidu kohal Sverdlovskis alla USA luurelennuk U-2 Powersiga. Toimus kohus. Selle intsidendi tõttu jäi ära NSV Liidu ­ USA tippkohtumine, mis pidi toimuma Pariisis 1960. aastal. Poliitikal kaks äärmust: esiteks sõnum, et sõdu võib ära hoida, teisalt jõudis tema ajal maailm kolmanda maailmasõja ääre peale (Kuuba kriisiga). Kokkuvõttes võib öelda, et võrreldes Stalini ajaga toimus Hrustsovi ajal teatud pingelõdvendus. Kaasa aitas eelkõige Hrustsovi isiklik suhtlemine välisriikide juhtidega. Kultuuripoliitika Kunstis meeldis Hrustsovile sotsialistlik realism ­ tööinimese kujutamine. Mujal maailmas levisid uued kunstistiilid. Need Nõukogude Liitu ei jõudnud. Küllalt sageli esines Hrustsov ka kultuuriküsimuste arutlemisel. Tihtilugu kritiseeris kirjanikke

Ajalugu
thumbnail
1
docx

Ajalugu II ptk 15

USA ja NSVL vahel toimus võidurelvastumine. 1945 võeti USAs kasutusele esimene tuumapomm.1949 katsetas NSVL tuumapommi.Tekkisid massihävitusrelvad ehk ABC relvad. Aatompomm,Bioloogiline relv,Keemiline relv.1950- ndatel aastatel hakati valmistama rakette, sõjalaevu, allveelaevu. Koguti kokku kõik tankid, kahurid ja lennukid. Euroopa seisis uue maailmasõja lävel. 1980 kuulutas USA välja tähtede sõja.1961 rajati Berliini müür.Kriisid:Korea sõda (1950-1953)Korea sõda toimus Põhja-Korea ja Lõuna-Korea vahel. Põhja-Korea toetas kommunismi ja teda abistasid Hiina ning NSVL väed. Lõuna-Koreale osutasid abi USA ja Lääne-Euroopa. Sõda lõppes tulemusteta ja surma sai umbes 3 miljonit inimest.Lähis-Ida kriis:ÜRO tahtis Palestiinat araablastele ja juutidele jagada. 1948.

Ajalugu
thumbnail
12
odt

Külm sõda

), kes tuginesid ameeriklaste sõjalisele ja majanduslikule toele tõrjumaks tagasi NSV Liidu ja teiste sotsialistlike riikide ekspansioonikatseid. Kõigile neile olid iseloomulikud: Üldjuhul oli nende puhul tegemist demokraatlike ja turumajandusele orienteeritud riikidega. Samas toetasid USA ja tema liitlased ka neid diktatuuririike ja mittedemokraatlikke liikumisi, mis olid suunatud sotsialismileeri vastu (näiteks Tšiili, Pakistan jne.). Koloniaalimpeeriumite lagunemine Teise maailmasõja järel hakkasid lagunema ka senised koloniaalimpeeriumid ning kumbki osapooltest üritas kas säilitada oma mõju neis (näiteks Inglismaa ja Prantsusmaa) või laiendada sinna oma mõjusfääri (näiteks NSV Liit, Hiina RV või USA). Sellega seoses tõmmati külma sõtta ka arengumaad e. Kolmanda maailma riigid. Seetõttu toimus maailma jagunemine vastandlikeks leerideks osaliselt ka arenguriikides. Trumani doktriin: See oli USA presidendi H. Trumani välispoliitiline kava anda sõjalist ja

Ajalugu
thumbnail
13
doc

Euroopa 1900-1990

· 1904 kirjutavad Suurbritannia ja Prantsusmaa alla Antanti lepingule, milles jagatakse mõjusfäärid Aasias ja Aafrikas ning Sb kohustus aitama Prantsusmaad kõikides reformides, ainult sõjalisi kohustusi ei võetud · 1907 kirjutavad Venemaa ja Suurbritannia alla sõpruslepingule, milles jagatakse mõjusfäärid Aasias, moodustusid Antanti riigid (Sb, Venemaa, Prantsusmaa) · Tekib Antanti riikide ja Kolmikliidu vastasseis Esimese maailmasõja põhjused ja tagajärjed Põhjused: · Teravnenud vastuolud maailma suurvõimude vahel: Saksamaa vs Sb, Prantsusmaa (Kiirelt arenev Saksamaa soovis Euroopas juhtpositsiooni ja maad oli võtmas veendumus, et selleks tuleb Prantsusmaa hävitada) Balkanil põrkusid Venemaa ja Austria ­ Ungari huvid · Sõja ohtu alahinnati ­ suurriikide juhid ei uskunud maailmasõja võimalikkusesse ja ei pingutanud selle ära hoidmiseks piisavalt

Ajalugu
thumbnail
1
docx

Marshalli plaan

Marshalli plaan: Marshalli plaan oli Euroopa riikide abistamisprogramm. Marshalli plaan sai nime USA tollase riigisekretäri George Marshalli järgi. Mis see oli? Marshalli plaan (ametlikult Euroopa Taastamise Programm) oli Ameerika Ühendriikide 1947. aastal algatatud abiprogramm sõjas laastatud Euroopa riikide aitamiseks ja kommunismi pealetungi ennetamiseks. Miks see loodi? Sest sõjas purustatud Euroopa oli aldis kommunistlikele ideedele. Selleks, et kommunistide mõju vähendada oli tarvis kiiresti parandada rahva elatus taset.Pealegi vajas USA elujõulisi kaubandus- ja majanduspartnereid, kes suudaksid tarbida USA-s valmistatud toodangut. Marshalli plaan kujutas endast ulatuslikku majandusabi-programmi. Kes sellega liitusid? Programmiga liitusid Austria, Belgia, Holland, Iirimaa, Island, Itaalia, Kreeka, Luksemburg, Norra, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa LV, Suurbritannia, Sveits, Taani ja Türgi. Abi pakuti ka Nõukogude Liidule ja teistele Ida-Euroopa maadele, kuid Mos

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun