II maailmasõja tulemused ja tagajärjed (0)

Vahearvestuse küsimused



Vahearvestuse küsimused Kaimar Pihlapuu 1. Mis olid II maailmasõja tulemused ja tagajärjed? Võitjad said uusi maid ja palju eeliseid. 10. septembril 1919 sõlmisid liitlased Saint-Germainis
Austriaga rahu, 27. septembril 1919 Neuilly rahu Bulgaariaga, 4. juunil 1920 Trianoni rahu
Ungariga, 10. augustil 1920 Sevresi rahu Türgiga. Rahulepingutega vähendati kaotanud riikide territooriumi ning pandi neile majanduslikke, poliitilisi
ja sõjalisi kohustusi. Sõja tagajärjel Austria-Ungari lagunes, tema alal tekkisid Austria, Ungari ja
Tšehhoslovakkia. Serbia, senised Austria-Ungari lõunaslaavi piirkonnad ja Tšernogooria liitusid
Serbia-Horvaatia-Sloveenia (hiljem Jugoslaavia) kuningriigiks. Venemaast eraldusid Poola,
Leedu, Läti, Eesti ja Soome. Esimeses maailmasõjas hukkus ligikaudu 10 miljonit inimest ning kaudseid ohvreid oli veel
ligikaudu 10 miljonit – need, kes nakatusid mitmesugustesse haigustesse, sest sõda ja nälg olid
inimeste immuunsüsteemi nõrgendanud. Ligikaudu 20 miljonist haavatust jäi ligikaudu 3,5
miljonit vigaseks. 2. Mis on külm sõda, kuidas see kujunes ja milles avaldus? Külm sõda  oli Nõukogude Liidu ja Lääne poliitiline, majanduslik konflikt teise maailmasõja
järgsel rahuperioodil. Nõukogude Liit kuulutas ametlikult külma sõja ÜK(b)P KK sekretäri Andrei Ždanovi poolt 1947.
aasta septembris Moskvas toimunud välisriikide kommunistlike parteide esindajate nõupidamisel. Idapoolkeral rakendati külma sõda sisuliselt – kuid mõistet ennast kasutamata – kõigepealt
Vladimir Lenini ehk nn Kominterni doktriini kujul, mis tähendas klassivõitluse kandmist üle
töörahvariigi välissuhetesse. Kommunistlikud valitsejad maskeerisid oma külma sõja poliitikat
rahuvõitluse sildiga. 3. Iseloomusta kolme sinu arvates olulisemat kriisi II maailmasõja järgses maailmas? ● Kuuba kriis 1962. aastal toimus Kuubal relvastatud riigipööre, mille tagajärjel haaras võimu
Fidel Castro. Saarel kehtestati kommunistlik diktatuur. USA püüdis Castrot
kõrvaldada, kuid Kuuba sõlmis NSV Liiduga salajase kokkuleppe, mille tagajärjel
toodi Kuubale NSVL tuumaraketid. USA avastas need ja kuulutas Kuubale
sõjalise blokaadi. USA elas tuumasõja hirmul, kuid peagi toimusid kahe suurriigi
vahel läbirääkimised ja NSVL viis oma raketid Kuubalt koju ning USA viis enda
varustuse Türgist koju.
1953  suri Stalin. ● Korea sõda (1950-1953) Korea sõda toimus Põhja-Korea ja Lõuna-Korea vahel. Põhja-Korea toetas kommunismi
ja teda abistasid Hiina ning NSVL väed. Lõuna-Koreale osutasid abi USA ja
Lääne-Euroopa. Sõda lõppes tulemusteta ja surma sai umbes 3 miljonit inimest.


4. Iseloomusta vastasseisu USA ja NSVL vahel. USA:                                                                    NSVL: Demokraatia,kapitalism                                  diktatuur,sotsialism
turumajandus                                                        Plaanimajandus
Keskenduti inimestele                                         Keskenduti riigile
Eesmärgiks demokraatia taastamine              Eesmärgiks sotsialistliku maailmavaate levitamine Ida-Euroopas 5. Mis on pingelõdvendus ja kuidas see avaldus? 1963 kirjutati Moskvas alla tuumakatsetus keelustamise lepingule, mille kohaselt ei
tohtinud tuumarelvi katsetada atmosfääris, kosmoses ega veel all. Alla kirjutasid NSVL,
Suurbritannia ja USA.
1938 kirjutasid 100 riiki alla tuumarelvade leviku tõkestamise lepingule, veel tehti
kokkuleppeid relvastuse piirangute kohta ja pidurdati võidurelvastumist. 6. Võrdle omavahel kolme perioodi NSVL sõjajärgses ajaloos<<. stalinism, sulaperiood ja
stagnatsioon. Stalinism-Stalinism on Jossif Stalini loodud poliitika sotsialismi ülesehitamiseks ja kommunistliku
ühiskonna väljaarendamiseks. NSV Liidus rakendatuna sünnitas see Stalinliku revolutsiooni
tulemusena "sotsiaal autokraatliku" poliitilise süsteemi aastatel 1929–1953 ja määras seeläbi
NSV Liidule omased põhijooned, mis ajapikku nõrgenedes ja hägustudes püsisid kuni
Nõukogude Liidu lõpuni. Sulaperiood-Sulaaeg oli periood, mis algas Nõukogude Liidus pärast seda, kui Jossif Stalini
isikukultus 1956. aastal NLKP XX kongressil paljastati. Seda iseloomustas tendents
seaduslikkuse taastamisele stalinismi ajal represseeritute vabastamise ja rehabiliteerimise näol,
mis iseendast ei hoidnud aga ära uusi poliitilisi piiranguid ega karistusi. Stagnatsioon-Stagnatsioon on seisak, Ühiskonnas ja majanduses tähendab see edasiliikumise ja
efektiivsuse kadumist. Nõukogude Liidus oli stagnatsioon aastatel 1964–1987 – alates Leonid Brežnevi võimuletulekust
1964 kuni NLKP XXVII kongressini veebruaris 1986, aga veelgi täpsemalt NLKP KK
jaanuaripleenumini 1987, kui riigi ametlikuks poliitikaks kuulutati perestroika.


7. Missugused muutused maailmas viisid vastaseisu lõpuni ja kommunistliku
maailmasüsteemi kokkuvarisemiseni? Tulenevalt plaanimajandusest oli riigi majandus pidevalt hädas elanike varustamise toidu ja
tarbekaupadega. Hoolimata NLKP KK algatatud uutmisest 1985. aastast hakkasid Nõukogude
Liidu koosseisus olevad liiduvabariigid formaalseid riiklikke struktuure ära kasutades võtma
endale järjest rohkem võimu,] mis viis lõpuks Nõukogude Liidu lagunemisele iseseisvateks
riikideks.[viide?] 1991. aasta 8. detsembril Venemaa, Ukraina ja Valgevene presidendi sõlmitud Belovežje
lepinguga otsustati Nõukogude Liit laiali saata. Nõukogude Liidu lagunemine jõustus NSV Liidu Ülemnõukogu ülemkoja, NSV Liidu
Ülemnõukogu Vabariikide Nõukogu deklaratsiooniga nr 142-H 26. detsembril 1991.[1] Deklaratsioon tunnustas endiste Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide iseseisvumist ja lõi
Sõltumatute Riikide Ühenduse (SRÜ), mis ühendab osa endisi liiduvabariike.