Spikker eksamiks (3)

1. Loogikaelemendid : AND - NING, OR - VÕI, NAND - NING-EI, NOR - VÕI-EI, NOT - inversioon, XOR - välistav või. Täielik süsteem on selline, mille superpositsiooni abil saab kirjeldada iga funktsiooni.
2.Mikroskeemide valmistamise tehnoloogiad: DTL ( Diod Transistor Logic ) 3 osa: 1) kombinaator , mis realiseerib loogikafunktsiooni. 2) Taastaja, mis taastab õiged nivood . 3) puhver väljundi hargnemisteguri tõstmiseks. 1) on dioodidest, 2) ja 3) on transistorid . Dioodidel on takistus, seetõttu tekib väljundisse pinge (U=IR), seetõttu DTL-i ei tarvitata. TTL (Transistor Transistor Logic) - sama, mis DTL, aga 1) osa on samuti transistoritega. ( Bipolaarne tehnoloogia ). Suur edusamm- dioodide asemel transistorid. Tarbib vähem voolu ja kiirem. STTL (Schollky TTL e. Low TTL) - kasutatakse Šoti dioodi. Pannakse transistori ette diood , et transistor ei küllastuks, kuna küllastunud transistori sulgemine võtab kauem aega. TTL- st kiirem. ECL- (Emitter Coupled Logic)- bipolaartransistoridel põhinev, kiiretoimeline. unipolaarne : kasut. arvutiskeemides. Aeglasemad, kui bipolaarsed, kuid võimaldavad suurema pakkimistiheduse, energitarve väiksem. (MOS ( Metal Oxyde Silicon )- unipolaarne tehnoloogia NMOS (n- channel MOS)- n juhtivusega MOS- loogika . PMOS- P juhtivusega MOS loogika CMOS (Complementary MOS))
3. Trigerid : Triger on mäluelement, mis säilitab 1 biti informatsiooni. Triger on kahe stabiilse olekuga loogikalülitus (1 või 0). Trigeri olek vastab tema väljundsignaalile. Sõltuvalt sisendsignaalist säilitab triger endise oleku või muudab seda hüppeliselt. Trigeril tavaliselt 2 väljundit: otsene ja invertne. Kasutatakse mäluelementidena registrites, loendurites jne. Informatsiooni salvestusviisi järgi jagunevad 2-ks 1) asünkroonsed - salvestatakse infi vahetult sisenditesse antud signaalidega. 2) sünkroonsed - Kui trigeri oleku muutmine toimub kasvõi ühe sisendi kaudu täiendava sünkroniseerimis signaali abil, nim. trigerit sünkroonseks Tööpõhimõtte järgi jaotatakse trigerid: seadesisenditega ehk SR- trigeriteks, loendussisenditega e. T-trigeriteks (iga järgmine impulss muudab trigeri oleku vastupidiseks), andmesisenditega ehk D-trigeriteks (üks infosisend, väljundis kordab sisendi signaali, aga sünkroimpulsi võrra hiljem, saab säilitada lühiajaliselt infot), universaalsisenditega e. JK-trigeriteks (siin lubatud J=K=1, mis muudab välj vastupidiseks) ning MS master- slave , kaksiktrigerid, siseviivitusega.
4. Loendurid : Järjestikskeem: Sisse tulevad impulsid. Väljundiks 0,1 kombinatsioonid. Loendureid kasutatakse nii automaatikaseadmetes kui ka arvutustehnikas. Erinevate väljundkombinatsioonide arvu nim. mooduliks Summeerivad-loendavad päripidi, Lahutavad-loendavad tagurpidi, sõltuvalt info ülekandmise viisist jaot. nad jada- ja rööpülekandega loendureiks. Kahendloendur - kahepositsiooniliste trigeritega. Lihtsaim loendustriger moodustab kahendloenduri järgu. Loendustegur=2n (n-loendurikohtade arv). Kümnendloendur - loendab järjest 2nd koodi 0...9. Sünkroonne - ehk rööpülekandega, toimub trigeritevaheline signaali ülekandmine kõigi astmete jaoks üheaegselt, mistõttu ei teki hilistumist. Asünkroonne - ehk jadaülekanne, loenduri puuduseks on signaalide ülekandmisel tekkiv hilistumine, mis suureneb koos loenduri astmete arvuga. Hilistumine võib ületada takti kestvuse. Suvalise mooduliga e. grey koodiga loendurid – kõik järgnevad koodid on naaberkoodid. Suvalise mooduliga e. naaberkoodid on koodid, mis erinevad teineteisest ainult ühe kahendjärgu poolest. Gray koodi puhul lülitub korraga ümber ainult 1 triger.
5. Registrid : Registriteks nim. trigeritest koosnevat seadet , mis võimaldab salvestada , säilitada ning taasesitada infot ühe sõna kaupa. Lisaks nihutatakse registri abil infosõna bitte vasakule või paremale. Sõna nihutamisega muundatakse rööpkoodis esitatud info jadakoodiks ning vastupidi. Sõna pikkus sõltub registri trigerite arvust ning võib olla väga erinev. Enam on levinud 8-, 16-, 24-, ja 32- bitised registrid, mis vastavad sõnapikkusele 1, 2, 3 ja 4 baiti. Registrit juhitakse signaalidega: vastuvõtt (write) ja 0-seade ( reset ). Signaalidega write kirjut . sisendite A­­­­­­­­­­­­­º…A­­n informatsioon registrisse , signaaliga reset aga kustutatakse sealt. Nihkega ehk jadaregister - trigerid ühendatud omavahel nihkeahelaga. Nihe paremale on madalamate bittide suunas ja vasupidi. Arvu nihutamine paremale tähendab ta jagamist arvusüsteemi alusega. Nihkereg võimaldab teisendada infi järjestikuselt kujult paralleelsele kujule ja vastuidi. Reverssiivne - nihkeregister, mis suudab nihet nii paremale kui vasakule. Ilma nihketa ehk rööpregistrisse salvestatakse info rööpkoodis, n-kohalise arvu jaoks n-trigerit.
6.Summaatorid: Arvuti loogikalülitus, mis on ette nähtud arvkoodi aritmeetiliseks summeerimiseks. (kahe arvu liitmiseks, summaatori osavõtul toimub ka lahutamine, korrut, jagam s.t taanduvad liitmisele ja nihutamisele Poolsummaator - 2sis 2välj skeem, ei võta arvesse madalamast jägrust toimuvat ülekannet. Täissummaator - 3sis ja 2välj võtab arvesse. Jadasummaator - mitmekohalised arvud liidetakse bitikaupa. Rööpsummaator - liidetakse kõik bitid korraga. Jadaülekandega - ülekandeväljundid ühendatakse kõrgemate naaberkohtade ülekande sisenditega , aeglasem, aga vähem rauda. Rööpülekandega - ülekandesignaal jõuab kõigisse ülekandega haaratud pesikuisse praktiliselt üheaegselt. Palju rauda. Lahutajad - lahutamine on täiendkoodi liitmine . otsekood (0100) > pöördkood(1011) > täiendkood(1100) (eelmisele 1 liita). Kiire ülekanne - jadarööpülekanne. pesikud jaotataksegruppidesse. Gruppide vahel võimalik: 1) jadaülekanne gruppides ja rööpülekanne gruppide vahel 2) vastupidi
7. Dekooder : Dekooder on lülitus, mis on ette nähtud etteantud sisendkoodi muundamiseks soovitud väljundkoodiks. Ta tunneb ära sisestatava kahendarvu ja annab signali vastavasse väljundisse. Dekoodri ülesandeks on muundada kahendkoodis arv niisuguseks koodiks, millega saab aktiveerida nõutava mälupesa, juhtida number- või tähtindikaatorit, tunda ära mitmesuguseid kodeeritud signaale, muundada kahendkoodis antud arv kümnendsüsteemi arvuks jne. Üldjuhul on dekoodril nii mitu sisendit n, kui mitu kohta on sisendisse antaval kahendarvul. Maksimaalne väljundite arv võrdub kombinatsioonide arvuga 2n. Dekoodrid koostatakse peamiselt NING- elementidest.
8. Multipleksor : Multipleksor kujutab endast andmeselektorit. Multipleksoril on mitu sisendit ja üks väljund. Sisendid jagunevad infosisenditeks ja juhtsisenditeks, kusjuures infosisendite arv määrab ära juhtsisendite arvu ning vastupidi. Vastavalt juhtsignaalile kommuteeritakse multipleksori väljundisse signaal ühest infosisendist. Kommuteeritavate infosisendite arv võrdub 2n, kus n on juhtsisendite arv. Järelikult saab kahe juhtsisendiga ehk kahebitise koodiga kommuteerida 4 sisendit, kolme juhtsisendiga 8 sisendit jne.
9.Koodimuundur: Teisendab näiteks 2nd koodi 10nd koodiks. B3B2B1B0 > D1D0 1101 > 0001 0011
10.Komparaator (võrdlusskeem). Võrdleb kahte arvu, kumb on suurem, või on hoopis võrdsed arv A on a1a0, arv B on b1b0, kui AB, siis G=1, kui L=G=0, siis A=B
11.Mälud: Mäluks nim. informatsiooni salvestamiseks (kirjutamiseks), säilitamiseks ja lugemiseks ettenähtud seadmeid. Mälu poole pöördumise aeg mikrosekundites. Mälusid liigitatakse sõltuvalt tööpõhimõttest ning kasutusviisist. Muutmälu on seade informatsiooni lühiajaliseks salvestamiseks, säilitamiseks, otsinguks ning lugemiseks. Muutmälud jagunevad staatilisteks ja dünaamilisteks. Muutmälude (RAM- Random Access memory ) põhiliigiks on pooljuht mälud , mis koosnevad trigeritest või muudest mäluelementidest. Muutmälud on toitepingest sõltuvad. Staatiline muutmälu- selles kasut. iga infobiti salvestamiseks ühte trigerit, mis säilitab infot seni, kuni säilib toitepinge. Kuna staatilises mälus säilib salvestatud informatsioon ka pärast mälust lugemist, püsides seal toitepinge olemasolu korral kuitahes kaua, siis nim. niisugust mälu staatiliseks. Dünaamiline muutmälu- on staatilise mäluga võrreldes lihtsama ehitusega (ühe biti salvestamiseks läheb vaja umbes kaks korda vähem elemente), suurema toimekiirusega ning tarvitab tööks vähem energiat. Dünaamiliste muutmälude eeliseks on väike hind ja võimsustarve. Neid saab valmistada väga suure integratsiooniastmega, mis võimaldab toota suure mälumahuga kiipe . Seepärast ehitatakse arvutite ja mikroprotsessorsüsteemide suuremad mäluseadmed tavaliselt dünaamilistest mälukiipidest. Püsimälu kasut. programmide ning andmete pikaajaliseks säilitamiseks ja lugemiseks. Püsimülud jagunevad ühekordselt programmeeritavateks ja ümberprogrammeeritavateks püsimäludeks. Ühekordselt programmeeritavaid mälusid liigitatakse sõltuvalt sellest, kas need programmeeritakse tehases mälukiibi valmistaja poolt või programmeerib neid kiibi kasutaja. Ümberprogrammeeritavaid püsimälusid saab kasutaja vajaduse korral kasutada ja uuesti programmeerida. Muut- ja püsimälude töökiirus peab olema võimalikult suur. Püsimälu on mõeldud korduvaks inform . lugemiseks. Info on salvestatud püsimällu kas pooljuhtmälukiibi valmistaja või kasutaja poolt. Info salvestamist püsimällu nim. püsimälu programmeerimiseks .Püsimälude tähtsamad alaliigid : programmeeritav püsimälu (PROM- programmable read only memory) ümberprog. püsimälu ( EPROM - erasable programmale read only memory) elektriliselt kustutatav ümberrogrammeeritav püsimälu ( EEPROM -electrically erasable programmable read only memory).
12.Käsu täitmine protsessoris Käsu täitmiseks peab protsessor pöörduma mälu poole, lugema sealt käsukoodi, dekodeerima selle, võtma vastu käsu sisule vastavad loogilised otsused, väljastama juhtsignaalid kõigile arvuti komponentidele, leidma uue käsu aadressi ning salvestama selle aadressiregistrisse. Järgmise käsu täitmisel kordub kõik enam-vähem samas järjekorras. Erinevused käskude täitmisel on tingitud nende erinevast sisust. Ühe käsu täitmiseks kuluvat ajavahemikku nim. käsutsükliks. Von Neumanni tsükkel: 1)käsukoodi lugemine käsuloenduri järgi 2)käsuloenduri modifitseerimine 3)käsukoodi dešifreerimine 4)käsutäitmise mikroprogramm käivitatakse 5)resultaadi säilitamine Silpprotsessor: operatsioonautomaat ja käsujärjesti (sekvsntser). Käsujärjesti ülesandeks on määrata järgmise mikrokäsu aadress. Seal on sõna pikkus vabalt valitav. Kujutab endast sisuliselt Aritmeeika Loogika sõlme suurema või vähema arvu registrite ja multipleksoritega. Vajalik sõnapikkus saadakse üksikute silpprotsessorite rööbitiühendamisega.
13.Ühe, kahe, kolme ja 1,5 aadressiga arvutid. 1 aad arv KK: #1. operandi/resultaadi pikk aad#, KK näitab: *milline käsk kuulub täitmisel, *kus operandid asuvad, *kuhu salvestada resultaadid. 2 aad arv KK: #1. operandi pikk aad #2. op/ result pikk aad# 3 aad arv KK #1. operandi pikk aad# 2 operandi pikk aad# resultaadi pikk aadr 1,5 aad arv #käsukogu# oper /result pikk aad# oper/result lühike aadr# Pikk aadress viitab mällu, lühike registrisse.
14.Adresseerimise viisid: Otsene - käsuga antakse ette operandi aadress, mille järgi see sealt ka leitakse. Vahetu - operand antakse koos käsuga, mälus on koos käsukood ja operant Suhteline - antakse operandi aadress käsuloenduri programmi jooksva aadressi suhtes. Operandi aadress leitakse käsuloenduri ja juhtaadressi summeerimisega. Kaudne - kõigepealt leitakse mälust operandi aadress ja seejärel teisest mälupesast operand. Indekseerimine - baasaadressina kasutatakse indeksiregistris salvestatud aadressi sõna. Autoinkrementne - sarnane kaudsega, aga pärast operandi adresseerimist ja käsu täitmist registri sisu kasvatatakse registri sisu 2 võrra või 1 võrra. Autodekrementne - sarnane kaudsega, enne operandi adresseerimist kahandatakse registri sisu 2 või 1 võrra.
15.Juht- ja operatsioonautomaadi osa käsu täimisel: Operatsiooniautomaat sisaldab aritmeetika- loogika seadet (ALU) ja registreid ning on mikrooperatsioonide teostaja. Juhtautomaat korraldab operatsiooniautomaadi tööd. Juhtautomaadil tuleb lahendada keerukaid loogikaülesandeid. Arvutis on operatsiooniautomaadiks protsessor, juhtautomaadiks aga protsessori töid juhtiv mikroprogrammiautomaat. Juhtautomaat sisaldab mikroprogrammi e. rida elementaarkäske.
16.Protsessori struktuur: Protsessor sooritab tehteid mälus paiknevate käskude järgi. Peale aritmeetika- loogikaploki kuulub protsessori koosseisu mitu registrit ning juhtautomaat- mikroprogrammautomaat. * käsuloenduri ülesandeks on säilitada programmi järgmise käsu aadressi * programmi käsk loetakse mälust käsuregistrisse, kus seda hoitakse seni, kuni käsudekooder ta ära tunneb * juhtautomaat- käsu järgi määrab juhtautomaat protsessori masinatsükli ning realiseerib algoritmi . Juhtautomaat lahendab loogikaülesandeid ja korraldab registrite tööd. * Registrid- kasut. tehte tulemite või tehte vahetulemite lühiajaliseks salvestamiseks. Selleks, et tulemid oleksid kiiresti saadaval järgmisteks teheteks.
17.Programm - käsk - mikroprogramm – mikrokäsk: Programm on mingi tegevuse formaliseeritud eeskiri . Programm koosneb üksikutest instruktsioonidest, mida nimet. käskudeks. Programmi täidetakse arvutis üksikute käskude kaupa. Keerukamad programmid jagunevad alamprogrammideks, mida arvuti võib ühe programmi jooksul täita korduvalt. Käsk on mikroprogramm, mis koosneb mikrooperatsioonidest. Ühele käsule vastab mikroprogramm. Käsukood määrab mikroprogrammi. Mikroprogramm koosneb mikrokäskudest. Mikrokäsk on elementaartegevus, mis täidetakse operatsiooniautomaadis.
18.Juhtautomaat: *abstraktne automaat - automaati vaadeldakse kui musta kasti A, tema sisend - ja väljundsignaale aga kui tähestiku tähti. Kuna automaat on diskreetne, siis on abstrakeeritud ka aja kulg, mis võib omandada vaid diskreetseid järjestikuseid väärtusi, näiteks t= 0,1,2. Niisugune automaat on kirjeldatav: *sisendtähestikuga e. sisendsignaalide hulgaga –Z, *väljundsignaalide hulgaga –W, *olekusignaalide hulgaga –A, *üleminekutefunktsiooniga - (a1;zi), väljundfunktsiooniga - (a1;zi), automaadi algolekuga x0, mis vastab hetkel x0=0 Abstraktse automaadi töötamisel toimub sisendsõnade muutumine väljundsõnadeks, kusjuures protsessis etendab olulist osa automaadi sisemine olek antud hetkel. Iga järgmine olek oleneb eelmisest. Et väljundsignaalide ja olekute vahetumine toimuks soovitud korrapärasusega, tuleb automaadi mällu salvestada programm ning ette anda algolek hetkel t=0 Mealy mudel W(t) = (A(t), Z(t)) Moore mudel W(t) = (A(t)) (sisend tähtsust ei oma, sõltub ainult olekust A). Püsimäluga juhtautomaat: mikroprogramm on mikrokäskude jada, mis realiseerivad keerukamaid tehteid ( korrutamine ).(lihtsamate tehete + - L1, R1, AND, OR abil). Vertikaalne - pole vahel võimalik kasutada. Horisontaalne ­- suur mäluraiskamine. V-H - kompromiss eelnevatest.
19.Opratsioonautomaat : Operatsiooniautomaadil on aritmeetika- loogika seade, mis teostab juhtautomaadi poolt lahendatud loogikaülesandeid. ALU (arithmetic- logic- unit ) Aritmeetika- loogikaploki põhifunktsioonideks on mitmekohaliste kahendarvude summeerimine, nende nihutamine vasakule või paremale, loogiline eitus (inversioon), loogiline liitmine ( disjunktsioon ), loogiline korrutamine (konjuktsioon) ning loogiline alternatiiv ehk välistav või. Nende põhifunktsioonide kombineerimisega ning rakendamisega kindlas järjekorras sooritatakse kõiki tuntud aritm- loogikatehteid. Näiteks toimub kahendarvude korrutamine järjestikuste summeerimis- ja nihkeoperatsioonide abil. Elementaartehete sooritamise järjekord on määratud arvutuste (näiteks korrutamise) algoritmiga, mida täidetakse vastavalt mällu salvestatud programmile. Seejuures juhitakse arvutusprotsessi ehk aritm- loogikaploki, mälu ja registrite töid mikroprogrammautomaadi abil. Teheteks mitmebitiste kahendarvudega kasut. ka vastava bittide arvuga ALU-sid. Mitmebitise ALU saab koostada ühebitistest ALU-dest. Operatsiooniautomaadil on veel registermälu, mille töid korraldab juhtautomaat mällu salvestatud programmi kohaselt.
20.Programmeeritavad loogikamaatriksid: Kasut. loogiliste funktsioonide realiseerimiseks. Maatriksid jagunevad AND- ja OR maatriksiteks. Mõlemat liiki maatriksid kujutavad endast ristuvate siinide süsteemi, kus üksikjuhtmeid saab ristumiskohtades omavahel ühendada või vastupidi olemasoleva ühenduse katkestada. Tegelik ühendamine toimub transistoride ja dioodide abil. Programmeerimine siin tähendab mitte sissepõletamist skeemi, vaid riistvara konfiguratsiooni sissepõletamist. Maatriksi valmistamiseks tehakse tehases valmis toorik , kus on kõikidel positsioonidel dioodid ning hiljem põletatakse nende ühendused välja, mis pole vajalikud. On võimalik ka konjuktsioonmaatriks, kui dioodide asemel on transistorid. Siis põletatakse välja mittevajalikud emitterühendused.
21. Siinid : Mikroprotsessorite ja arvutite ehitus sõltub sellest, kuidas nende eri osad (ALU, registrid, mälu, sisend- ja väljundliidesed) on ühendatud tervikuks. Juhtseadme protsessori, mälu ja sisend-väljundliideste vahel kasutatakse ühenduseks siine- mitmejuhiline ühendus, millega saab omavahel liita palju süsteemi komponente. Juhtseadme siin koosneb mitmest paralleelsest juhist, mis ühendavad elektriliselt juhtseadme erinevaid osi. Siinid jagunevad: aadressi-, andme- ja juhtsiinideks. Aadressi- ja andmesiinid on tavaliselt 8- või 16- soonelised, nende kaudu edastakse korraga ühe- või kahebaidiline sõna. Aadressisiini 8 biti abil saab edastada aadresse 0.. 255, mis sobib väga väikse mälu või näiteks sisend- ja väljundliideste adresseerimiseks. Kõik sisend- ja väljundliidesed ning mälu on ühendatud siiniga, millele protsessor väljastab aadressi. Suuremate mälude adresseerimiseks on vaja 16- või enamsoonelist siini 16- bitise aadressisiini korral saab otseselt adresseerida 216= 65535 baidi = 64 Kbaidi (220=1Mbait) Kui mingi sisendseade tuvastab siinil oma aadressi, väljastab ta andmesiinile oma mäluregistri bittide olekud . Samuti toimub andmesiini kaudu andmevahetus protsessori ja mälu vahel. Juhtsiini kaudu edastatakse signaale, mida kasut. arvuti töö juhtimiseks ja kontrolliks. Näiteks määravad juhtsiini kaudu edastatavad signaalid R (read) ja WR(write), kas mälu poole pöördutakse info lugemiseks või kirjutamiseks. Aadressid ja andmed on siinil väga lühikest aega. Nii saab ühe ja sama siiniga edastada kogu nõutava info paljudelt sisenditelt protsessorisse ja vastupidi protsessorist paljudesse väljunditesse, lugeda mälust käske ning salvestada sinna vajalikku infot. Siinis edastatakse andmeid mõlemas suunas. Siinidraiver - element, mis eraldab mingi seadme siinist.
22. Mikroprotsessori üldstruktuur: (monoliitprotsessor,akumulaator, registermälu, ALU, siinipuhvrid, pinumälu osuti ). Mikroprotsessoriks nim. ühel või mitmel integraallülitusel ehk kiibil asuvat protsessorit. Ühel kiibil asuvat mikroprotsessorit nim. ka monoliitprotsessoriks. Mikroprotsessori seesmine juhtautomaat on kasutaja poolt programmeeritav või ümberprogrammeeritav. Mikroprotsessori põhilised komponendid: *registrid, *akumulaator, *ALU. Mikroprotsessor sisaldab mitmeid registreid, mida kasut. tehte tulemite või tehte vahetulemite lühiajaliseks salvestamiseks, selleks, et tulemid oleksid kiiresti saadaval järgmisteks teheteks. Akumulaator on protsessori üheks kõige tähtsamaks registriks, kuhu enne tehte sooritamist viiakse üks operandidest ning kuhu salvestatakse automaatselt aritmeetika- loogikaploki tulem. Pinumäluviit e. pinuviit säilitab muutmälu selle piirkonna aadressi, mida jooksvalt kasutatakse pinumäluna. ALU teostab mikroprogrammi poolt lahendatud loogikaülesandeid. Registermälu kasut. programmi operandide, vahetulemite ja aadresside ajutiseks säilitamiseks. Käsudekooder otsib üles järgmise käsu.
24.Andmevahetus mikroprotsessorsüsteemis: *siinitsükkel- iga siini poole pöördumine. 1/0 read- lugemine, 1/0 write- kirjutamine *olekusõna- kood, mis siini kaudu väljastatakse. * siinikontroller - register, kus säilitatakse infot siinitsükli kohta. *pöördumine mälu- ja välisseadmete poole käib siinitsükli kaudu. *andmevahetus katkestusega- aktiivsus on sisend- väljundseadmetel. *ilma katkestuseta- kõik väljundseadmed on passiivsed *otsepöördusrežiim e. DMA- korraldab ise andmevahetuse . Haarab juhtsiinid enda alla.
26.Mikroprotsessorsüsteemi (mikroarvuti) komponendid: sisend-väljund kontroller ( parallel ja järjestik), katkestuste kontroller, DMA kontroller, taimer . Taimer genereerib täpsete ajavahemikega ja etteantud kujuga impulsspinget, või loendab sündmusi. DMA kontroller on ette nähtud otseside loomiseks andmeallika ja tarbija vahel ja andmete blokiviisi edastamiseks.