Enamjaolt on levinud arvamus, et mida suurema taktsagedusega, seda kiirem on sülearvuti. Päris nii lihtne see ka ei ole täpselt 3. punktis. Hea sülearvuti taktsagedus algab 2.0 GHz-st. Ka protsessori vahemälu e. cache suurus on oluline(4 MB+). Protsessorid mida vältida: Intel Atom väikearvutitel(Säästlik, kuid jääb suurtemate töödega hätta. Sobib ainult 13 aastastele msn-i suhtluseks) Intel Celeron enamjaolt vanematel sülearvutitel 3 Sülearvuti muutmälu suurus ja töösagedus Muutmälu (DDR RAM) kasutatakse töötavate protsesside haldamiseks(msn,photoshop,Internet Explorer,Java). Seal hoitakse kõiki programme mida sa hetkel kasutad. Mida suurem on muutmälu(2 GB on piisav, 4GB veel parem), seda rohkem programme saad sa korraga kasutada. Programmide kasutamiskiirust aga määrab töösagedus(head on alates 800MHz+). Enamjaolt protsessor ei tee midagi vaid ootab, millal
RAM RAM on muutmälu ehk suvapöördusmälu. RAM on tulnud inglise sõnadest random access memory. Muutmälu ehk operatiivmälu ehk primaarmälu ehk põhimälu ehk suvapöördusmälu on arvuti keskne mäluseade, kuhu saab andmeid kirjutada ja kust neid saab lugeda. Põhimälu nimetatakse muutmäluks, sest erinevalt püsimälust toimub muutmälus pidev andmete vahetamine ja uuendamine. Suvapöördus tähendab seda, et igal mälupesal on oma
SDRAM Sünkroonne dünaamiline muutmälu ehk SDRAM (inglise Synchronous Dynamic Random Access Memory) on dünaamiline muutmälu (DRAM), mida sünkroniseeritakse süsteemisiiniga. Klassikalisel DRAM-il on asünkroonne liides, mis vastab nii kiiresti kui võimalik igasugustele muutustele juhtsisendites. Erinevalt DRAM-is on SDRAM-il aga sünkroonne liides, mis tähendab seda, et ta ootab taktsignaali ära enne, kui vastab juhtsisenditele. Takti kasutatakse selleks, et juhtida sisemist lõplikku olekumasinat (Finite State Machine ehk FSP), mis omakorda võtab vastu sissetulevaid käske (käsukonveierid)
........................................................................4 Operatiivmälu..............................................................................................................................5 Mälu tüübid.................................................................................................................................6 Püsimälu ROM........................................................................................................................6 Muutmälu................................................................................................................................6 Mis asi on mälu Arvuti mälu on arvuti komponent või seade. Mälu kujutab endast ajutist kohta, kuhu arvuti salvestab info töötlemiseks vajalike andmeid digitaalsel binaarkujul. Mälu mahtu mõõdetakse baitides. Primaarsed andmesalvestid
Input/Output Sisend/Väljund #1# Sisend/Väljund, tähistatakse arvuti suhtlust kas selle kasutajaga, andmekandjate, üle arvutivõrgu teiste arvutite või välise maailmaga. ROM Püsimälu #2# Püsimälu on mälu liik, mis on tavaliselt ainult loetav või lugemine on oluliselt kiirem kui info talletamine. Püsimälu on kasutusel nii arvutites kui ka teistes elektroonikaseadmetes. RAM Muutmälu #3# Muutmälu ehk operatiivmälu ehk suvapöördusmälu on arvuti keskne mäluseade, kuhu saab andmeid kirjutada ja kust neid saab lugeda kiiremini kui HDD pealt. CPU Keskprotsessor #4# Keskprotsessor on arvuti osa, mis täidab arvutiprogrammide juhiseid ning on peamine vahend arvuti ülesannete täitmisel. Protsessor täidab programmi käske etteantud järjekorras. MotherBoard Emaplaat #5# Emaplaat on elektroonikaseadmetes, eriti mitmesugustes arvutites peamine
katoodkiiretorule vajalikuks analoogsignaaliks. VGA videokaart väljastas juba analoogsignaali. Tänapäeval, tänu vedelkristallkuvarite laialdasele kasutamisele, väljastab videokaart nii analoog- kui digitaalsignaali. Lauaarvuti videokaart ühendatakse emaplaadi ISA, VLB, PCI, AGP, PCI-Express siinile. Sülearvuti videokaart on tavaliselt monteeritud emaplaadile. Ka lauaarvuti lihtsam videokaart võib asuda otse emaplaadil ning kasutada arvuti muutmälu. Videokaardil on oma mikroprotsessor, keerulisematel kaartidel võib neid olla ka kaks või enam. Videokaardi mikroprotsessor vähendab arvuti keskprotsessori töökoormust. Emaplaat on elektroonikaseadmes, eriti mitmesugustes arvutites peamine trükkplaat, millele võib kinnituda pistikuid täiendavate komponentide ühendamiseks. Personaalarvutites on emaplaadil protsessor ja arvuti tööks vajalikud elektroonikakopmponendid: transistorid, takistid, mikroskeemid ja mitmesugused pistikud.
Protsessor (CPU- central processing unit) on riistvarakomponent, mis suudab täita käske. Tavaliselt mõjutab see riistvarakomponent kõige rohkem arvuti jõudlust. Protsessor on tavaliselt teostatud ühe integraalskeemina, mis võib sisaldada sadu miljoneid transistore. Emaplaat Emaplaat on arvutikomplekti osa, mille külge ühendatakse pea kõik arvuti siseseadmed. Läbi emaplaadi suhtlevad siseseadmed omavahel. Mälu Andmete hoidmiseks kasutatakse mälu. Mälu jaguneb kõige laiemalt: muutmälu (RAM - random access memory) ja püsimälu (ROM - read only memory). Nende kõige paemiseks erinevuseks on see, et kui muutmälult toide ära võtta, siis seal olevad andmed hävivad, kuid püsimälu sälitab andmed ka toiteta. Kõik mälud on tänapäeval teostatud integraalskeemidena või integraalskeemide massiividena. Varundusseadmed Varundusseadmete abil on võimalik säliltada suurt hulka andmeid. Kõige leivnumaks varundusseadmeks on
riistvara komponendid, näiteks: protsessor, RAMmälu, emaplaat, toiteplokk. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Arvutisisesed riistvara komponendid: Emaplaat andmetöötlussüsteemi keskseade, mis on ühenduses sisend ja väljundseadmetega. Emaplaadil asub protsessor ja muutmälu RAM ja püsimälu ROM. Samuti on emaplaadiga ühendatud vastavalt vajadusele võrgukaart, videokaart, helikaart, raadiokaart, TVkaart. Võrreldes inimorganismiga on emaplaat nagu närvisüsteem, mis juhib edasi kogu organismi läbiva info. Emaplaat ei töötle andmeid. Protsessor Protsessor tähtsaim seade emaplaadil, mis määrab arvutitöökiiruse. Sagedus näitab, mitu elementaarkäsku / lülitust/võnget tehakse ühe sekundi jooksul.
Tallinna Polütehnikum Referaat Virtuaalmälu Koostaja: Tallinn 2010 Sisukord Sissejuhatus Aastal 1940 ja 1950, enne virtuaalmälu arengut pidid kõik suuremad programmid sisaldama loogikat, et hallata kahetasandilist ladustamist (esmane ja sekundaar, analoogilised tänapäeval kasutatavate muutmälu ja kõvakettaga), näiteks ülekatmise tehnikat. Programmid vastutasid kihtide edasi-tagasi saatmise eest sekundaarest esmasesse. Peamine põhjus virtuaalmälu kasutusele võtuks oli mitte esmase mälu laiendamine vaid selline laiendus tegi programmerijatele arvuti kasutmise lihtsamaks. Esimene võimalik miniarvuti, mis kasutas virtuaalmälu oli Norra NORD-1. 1970. aastatel hakati virtuaalmälu kasutama ka teisel miniarvutitel.
UltraBookiga ehk õhukese sülearvutiga mille peamisteks omadusteks on selle kergus, suur portatiivsus, ruumisäästlikus ja pikk aku kestvus säilitades samal ajal multimeedia sülearvutile võimalikult lähedased võimsused. Kuigi aku kestvuse pealt hoitakse muude asjade pealt võimalikult palju kokku. Arvuti spetsifikatsioonid · Protsessor: AMD Quad Core A6 1450 · Ekraan: 13.3", resolutsiooniga 1366*786 · Video: AMD Radeon HD 8250 · Andmekandjad: 128 GB SSD ketas · Muutmälu: 4 GB süsteemimälu kiirusega 1066 MHz · Pordid: Mini-VGA, mikro-HDMI, USB 3.0/2.0, 3-in-1 kaardilugeja, kõrvaklapi väljund, mini Ethernet · Toide 40W · Kaal 1.44 kg Ülevaade Disain/Kere Samsung Ativ Book 9 Lite on odavama variant Samsung Ativ Book Plus- ist. Erinevalt kallimast vennast on antud sülearvutil plastikust
kolme või enama väljaviiguga pooljuhtseadis, mida kasutatakse elektrisignaalide tekitamiseks, võimendamiseks ja muundamiseks. Transistori abil saab ühe elektrisignaali abil juhtida ehk tüürida teist elektrisignaali. 13. Mäluseadmed-andmekandjaid, too näiteid? Mälupulk , plaadid , mälukaart , kõvaketas jne. 14. Võrdle omavahe mälusid RAM ja ROM, mis on sarnast, mis erinevat? Üks on püsimälu teine muutmälu . Ühte saab muuta teist ei saa . 15. Mis asi on BIOS? Milles seisneb tema tähtsus? Arvutile sisse ehitatud Operatiiv Süsteem millega saab muuta arvut sätteid. 16.Mis on emaplaat tema olulisus? Emaplaat on elektroonikaseadmes, eriti mitmesugustes arvutites peamine trükkplaat, millele võib kinnituda pistikuid täiendavate komponentide ühendamiseks. Personaalarvutites on emaplaadil protsessor ja arvuti tööks vajalikud elektroonikakopmponendid:
Mäluseadmed Mälu ? Mälu on mõeldud protsessorile ajutiste andmete salvestamiseks. · Mälus hoitakse Töötavate programmide koodi Töödeldavaid andmeid · Mälu on protsessori registritega võrreldes aeglasem ja seetõttu kasutatakse mälu poole pöördumiseks Cache · Cache on koht, kuhu püütakse saada andmed enne, kui protsessor neid soovib. ROM püsimälu, ainult lugemiseks · RAM muutmälu, lugemiseks ja kirjutamiseks Mäluseadme mälu kasutamine arvuti kiirendamiseks Windows ReadyBoost saab arvuti kiirendamiseks kasutada talletusruumi mõnel irdkandjal, nagu USB välkmälukettal. Sellise võimalusega seadme sisestamisel pakub automaatesituse dialoog teile võimalust süsteemi kiirendamiseks Windows ReadyBoosti abil. Selle suvandi valimisel saate valida, kui palju mälu selleks otstarbeks kasutada. On siiski olukordi, kus teil ei pruugi olla võimalust kogu
suure kiirusega andmevahetuseks mälu ja välisseadmete vahel otse, ilma arvuti keskprotsessori osavõtuta. BIOS basic input/output system Personaalarvuti püsimälusse salvestatud programm, mis liidestab operatsioonisüsteemi välisseadmetega (kuvar, klaviatuur, hiir, kõvaketas jms.). Kasutajal pole võimalik sellele programmile ligi pääseda POST -power on self test käivitustest Buutimise esimene faas, mille eest vastutab BIOS ja mille käigus RAM random access memory muutmälu, suvapöördusmälu Arvuti keskne mäluseade, kuhu saab andmeid kirjutada ja kust saab neid lugeda. ROM read only memory püsimälu Mälukiip, kuhu salvestatud käsud ja andmed säilivad alaliselt. MIPS -million instruction per second megakäsku sekundis Arvutiprotsessori töökiiruse mõõtühik, mis on paraku kasutatav ainult ühe ja sama käsustikuga protessorite võrdlemisel.
aastal, kui välja tuldi 11 kg kaalunud Osborne 1-ga, mis ei olnud tänapäeva mõistes eriti kompaktne. See töötas CP/M operatsioonisüsteemil ning omas 4 megahertsist Zilog Z80 protsessorit ja 66 kB RAMi. Ekraani oli ainult 5" lai ja suutis kuvada 52 tähemärki ühel real. Sama aasta novembris tuli turule aga Epson HX-20, mis oli üks esimesi sülearvuti-sarnaseid arvuteid. Kaal oli vaid 1,6 kg, samas ei olnud see nii võimas kui Osborne 1: protsessori töösagedus oli 0,614 MHz ja muutmälu maksimum oli 33 kB. 1982. aasta novembris lasti välja Compaq Portable, mida loetakse esimeseks IBM PC klooniks. Protsessoriks oli Intel 8088 (4,77 Mhz) ja RAMi kuni 655 kB. Järgmisel aastal sisenes turule Radio Shack oma kaasaskantava TRS-80 Model 100-ga, mis kaalus kõigest 1,36 kg. Neid müüdi rohkem kui 6 miljonit. IBM tõi turule oma kaasaskantava arvuti 1984. aastal 5155 Portable Personal Computer nime all. 1992
ja seda kasutatakse arvutis töötavate rakenduste Joonis 1-6. Mälu andmevahetuse skeem programmikoodi ja andmete salvestamiseks. (Allikas: Learning Materials for Information Muutmälu nimetatakse ka suvapöördusmäluks, mis Technology Professionals (EUCIP-Mat)) viitab sellele, et mälu on otseselt juurdepääsetav üle kogu aadresside vahemiku. Muutmälud jagunevad: Staatiline mälu (SRAM -Static Random Access Memory). See on väga kiire muutmälu, mis realiseeritud trigerite bassil ja mille tootmine on kallis. Seda mälu kasutatakse vahemäluna (Cache memory) või protsessorite registrite mäluna. Joonis 1-7. Mälumoodul Dünaamiline mälu (DRAM - Dynamic Random Access Memory). Selle mälutehnoloogia puhul kasutatakse info salvestamiseks väljatransistori paisusiirde elektrimahtuvust. Ühe biti info salvestamiseks piisab ühest transistorist aga laengu säilitamiseks vajab mälu regulaarset
4.Kui suur (täpselt) on kausta Failid kõige vanem fail? Järjestuse muutmisega.Details > sorteerida Size alusel > teesid.doc properties 104KB (106496 b). 5.Miks kasutatakse ketta formaatimist? - Ketta tööks ette valmistamiseks nii, et sellele oleks võimalik faile salvestada. Selle käigus kustub kogu senine info kettal. 6.Mis on Teie arvuti operatsioonisüsteem koos versiooni numbriga? Microsoft Windows XP (MS WinXP) Professional Version 2002. 7.Mis on Teie arvuti muutmälu maht? 1,69 GHz 8.Kui palju vaba ruumi on Teie arvuti kõvakettal? 11,0 GB 9.Nimetage tekstifailie laiendeid. txt, rft, doc, sxw, odt, pdf. 10.Nimetage pildifailide laiendeid gif, jpeg, jpg, bmp, png 11.Arvuti kuupäeva ja kellaaja muutmine: CP > Date/Time (või topeltklõps stardiriba kellaajal). 12.Kuupäeva, kellaaja, arvude ja rahaühiku vorming (22.10.08 > 22.okt.2008) RP > Regional Options 13. Vaikimisi (default) printeri määramine
MUUTMÄLU PÜSIMÄLU RAM ROM / / Staatiline Dünaamiline Program- Ümberprogram- meeritav meeritav / Valmistaja Kasutaja poolt poolt · Muutmälu on seade informatsiooni lühiajaliseks salvestamiseks, säilitamiseks, otsinguks ning lugemiseks. Muutmälud jagunevad staatilisteks ja dünaamilisteks. Muutmälude (RAM- Random Access memory) põhiliigiks on pooljuht mälud , mis koosnevad trigeritest või muudest mäluelementidest. Muutmälud on toitepingest sõltuvad. · Püsimälu kasut. programmide ning andmete pikaajaliseks säilitamiseks ja lugemiseks. Püsimülud jagunevad ühekordselt
kirjutades osa mälu sisut kettale ja suurendades nii efektiivse vaba mälu mahtu. Kui arvutil 7 Õppeasutus Nimi Operatsioonisüsteemide teooria alused Rühma nr jääb muutmälu (RAM) programmi jooksutamisel või opereerimiseks puudu, kasutab operatsioonisüsteem virtuaalmälu. Virtuaalmälu ühendab arvuti RAM-i ajutise ruumiga kõvakettal. Kui RAM hakkab otsa saama, liigutab virtuaalmälu andmeid RAM-ist, mida nimetatakse saalefailiks (paging file). Andmete liigutamine saalefaili vabastab RAM-i, et see saaks oma töö lõpule viia. Mida rohekem RAM-i arvutil on, seda kiiremini programmid jooksevad. Kui RAM-i vähesuse
protsessoris kahekordistunud. Hetkeliselt see isegi veel kehtib. 3. Mis on AGP pesa ja mis kaart sellesse ühendatakse? 3p V: Kiirendatud graafikaport. Sinna pesasse ühendatakse videokaart mis oleks otse ühenduses protsessoriga. 4. Mis pesadega on tegemist, nimeta ülevalt alla? 3p V: 1.PCI-E(8x) 2.PCI pesa(16x) 3.PCI-E(8x) 4.PCI pesa(16x) 5.AGP 5. Põhjasilla ülesanded arvutis? 3p V: Põhjasilla peamiseks ülesandeks on ühendada arvuti protsessoriga muutmälu, PCI Express või AGP siinil olevad videokaartid ning lõunasild. 6. Lõunasilla ülesanded arvutis? 3p V: Selle ülesandeks on ühendada kõik teised komponendid mis asuvad lõuna pool 7. Mis on RAM mälu ja ROM mälu ning nende peamine erinevus? 4p V: RAM on muutmälu ja ROM on püsimälu. Nende mälutüüpide kõige suurem erinevus on, et andmed püsimälus säilivad ka siis, kui mälult toide ära kaob. Andmed muutmälus ei säili, kui muutmälul toide puudub. 8
Kontrollküsimused andmeside ja riistvara kohta: 1) Nimeta 4 eelist mida omab äriklassi arvuti odavklassi arvuti ees. V: Pikem garantii, peab kauem vastu, tugevama korpusega, kergem. 2) Kuidas erineb integreeritud graafikakiirendi mälu kasutus eraldiseisva graafikakaardi omast. V: Integreeritud graafikakaardil on üldiselt endal väga väike hulk kasutatavat mälu, mistõttu videokaart võtab kasutusele osa arvuti muutmälust, vähendades vaba muutmälu hulka. 3) Kuidas sõltub mobiilse andmeside kiirus mobiilimasti klientide arvust? V: Mida rohkem on kasutajaid tugijaamas, seda aeglasem on andmeside kiirus ning mida vähem kasutajaid, siis seda kiirem on andmeside. 4) Mida tähendab GPRS? V: Üldine raadio-pakettandmeside teenus ehk lihtsalt pakettandmesideteenus, võimaldab mobiiliga kasutada GSMvõrgu teenuseid ja sülearvutiga netti.
* vedamine 10.Nimeta mängukonsoole. * juhtnool * mängupult * rool koos pedaaliga 11.Kirjelda monitori olulisemaid parameetreid. * Ekraani suurus * Kaadrisagedus * Ekraanelementide vahekaugus 12.Nimeta erinevat tüüpi printereid. * Maatriksprinter * Tindiprinter * Laserprinter * Termoprinter 13.Mida tähendab 1MHz ja 1GHz? MHz (1megaherts) GHz (1gigaherts=1miljard lülitusimpulssi sekundis) 14.Nimeta emaplaadil paiknevad komponente. * mikroprotsessor * püsimälu ROM (Read-Only Memory) * muutmälu RAM (Random Access Memory) 15.Mis on arvutiprogramm? * arvutiprogramm on arvutikäskude korrastatud järjend, mille täitmise korral arvuti käitub ettemääratud viisil 16.Mida nim. tarkvaraks? * arvuti programmvarustust nimetatakse tarkvaraks (software) 17.Mida nim. riistvaraks * seadmeid nimetatakse riistvaraks (hardware) 18.Kuidas jaotatakse programme otstarbe järgi. 19.Nimeta operatsioonsüsteeme (üksikkasutajele, mitmele kasutajele)
ja tarkvara. Apple on ainus suurfirma maailmas, mis toodab ise nii riistvara, tarkvara kui ka operatsioonsüsteemi. Tänu sellele on saavutatud Maci suur töökindlus ja ühilduvus. Apple firma algusaastad (19761980) Apple firma asutasid kolm meest Steve Jobs, Steve Wozniaki ja Ronald Wayne'i poolt. Asutasid selle, kuna tahtsid müüma hakata personaalarvuteid. S.Wozniaki poolt on kõik arvutid valmistatud käsitsi. Sinna komplekti kuulusid emaplaat, protsessor ja muutmälu. (19891991) Apple esimene kuld ajastu Nimetati kuldseks ajastuks, kuna Apple sai kuulsaks neil aastatel. Hakati ostma rohkem Apple'i tooteid ja firma hakkas teenima kasumit. Toodeti väga sarnaseid asju väikeste erinevustega ja inimesed ei saanud enam aru mis neid mudeleid üksteisest eristab. Apple esimene arvuti ja esimene kaasaskantav arvuti Click to edit Master text styles
RDS (Robotics Discovery Set) EV3 NXT Ajalugu ja päritolu 2006 aasta Juulis esitleti NXT Mindstorms 1.0 2009 aasta August esitleti NXT Mindstorms 2.0 Brick ehk NXT juhtplokk NXT juhtplokk (Intelligent Brick) on RCX juhtploki järglane, sellest tuleneb ka nimi NXT ehk NEXT (järgmine) Atmel32bitine ARM7 protsessor Atmel 8bitine AVR protsessor ATmega48 256 kB välkmälu ja 64kB muutmälu USB 2.0 Bluetooth 2.0 4 Sisendporti 3 Väljundporti Valjuhääldi LCD (100 x 64 pikslit) Aku või patareid. Selline näeb NXT Mindstorms välja seest. 1. Bluetooth 2.0 ja selle mälu. 2. 32 bitine ATMEL protsessor 3. 8 bitine Atmel protsessor Sensorid Lego Mindstormsiga ühildub palju andureid, mille hulka
Shack oma kaasaskantava TRS-80 Model 100-ga, mis kaalus kõigest 1,36 kg. Neid müüdi rohkem kui 6 miljonit. TRS-80 Model 100 ja Compaq portable IBM tõi turule oma kaasaskantava arvuti 1984. aastal 5155 Portable Personal Computer nime all. 1992. aastal aga tuli välja sama firma esimene Thinkpad, mis on Ajalugu tänapäevalgi üsna levinud sülearvutiseeria. IBM 5155 portable computer Emaplaat Protsessor Muutmälu (RAM) Videokaart Riistvara Kõvaketas Optiline seade Lisa seadme pesad Kaasaskantavus Ühenduvus Uuenduslik informatsioon Suurus Vaikne Eelised Vähene energia tarbimine Aku Kõik ühes Tänan kuulamast!
Mälusid tingitud nende erinevast sisust. seadesisenditega ehk SR- arvkoodi aritmeetiliseks liigitatakse sõltuvalt Ühe käsu täitmiseks kuluvat trigeriteks, loendussisenditega e. summeerimiseks. (kahe arvu tööpõhimõttest ning ajavahemikku nim. käsutsükliks. T-trigeriteks (iga järgmine liitmiseks, summaatori osavõtul kasutusviisist. Muutmälu on Von Neumanni tsükkel: impulss muudab trigeri oleku toimub ka lahutamine, korrut, seade informatsiooni 1)käsukoodi lugemine vastupidiseks), andmesisenditega jagam s.t taanduvad liitmisele ja lühiajaliseks salvestamiseks, käsuloenduri järgi 2)käsuloenduri
01=kevad, 10=suvi ja 11=sügis). Arvuti mälu mahu, mis haldab ka välismällu salvestatud faili suuruse, kirjeldamiseks kasutatakse aga suuremaid ühikuid: 1 bait B= 8 bitti 1 kilobait KB = 1024 B. 1 megabait MB = 1024 KB. 1 gigabait GB = 1024 MB. Mälu saab jaotada kaheks: sisemälu ja välismälu. Sisemälu on mäluseade, millele on protsessoril juurdepääs ilma sisend-väljundkanaliteta. Ka sisemälul on oma alajaotused: püsimälu, muutmälu ehk töömälu ning vahemälu. Püsimälu (inglise keeles ROM: read-only memory) on mälu digitaalseadmetel, mida saab ainult lugeda, kuid seal olevaid andmeid ei saa üldreeglina väga lihtsalt muuta ega juurde kirjutada. Informatsioon ROM-is on salvestatud tootja poolt. Seal paiknevad arvuti käivitamiseks vajalikud programmid, testid jm. Arvuti väljalülitamisel püsimälus olev info säilib.
pikaajaliseks säilitamiseks). Võrreldes teiste seadmetega on andmeedastuskiirus väga aeglane 0,05 0,1 MB/sek Ühele kassetile mahub 60-300 MB informatsiooni. Zip-kettad Mahutavus 100 MB ja 200 MB Andmeedastuskiirus on 1,4 MB/sek Hind ~ 200.- Disketid Andmemaht 1,44 MB Disketid ei sobi andmete pikaajaliseks säilitamiseks, magnetväli rikub disketil olevaid andmeid. Hind < 20.- 2. Mälutüübid Sisemälu, operatiivmälu, otsepöördusmälu, muutmälu (RAM) mälu osa, kuhu salvestatakse tööfailid ja programmid selleks ajaks, kui arvuti neid kasutab. Sinna kantud andmed kaovad, kui vool välja lülitada. Maht on enamasti 64-512 MB. Välis- ehk püsimälu (ROM) Mälu osa, kus andmed säilivad sõltumata sellest, kas arvuti on sisse lülitatud või mitte. Asub erinevatel andmekandjatel. Iga andmekandja jaoks on oma seade selle lugemiseks. Arvuti võimsus Protsessori kiirus - kiirus, millega protsessor on
kontseptsiooni) 1992 Töötati välja HTML keele alged ja ilmusid esimesed veebi leheküljed. 1993 Leiutati proffesionaalne viirusetõrje Millest arvuti koosneb? · Arvuti väliskomponendid: · Klaviatuur · Monitor · Printer · Hiir · Korpus Millest arvuti koosneb? · Arvuti sisemised komponendid: · Protsessor · Emaplaat · Muutmälu · Kõvaketas · Videokaart · Helikaart · Võrgukaart Kõvaketas (hard disk, HDD) · Arvuti peamiseks andmekandjaks on kõvaketas (Hard Disk Drive, HDD). · Kõvakettal on andmekandja ja selle lugeja ühendatud. · Kõvaketta mahud on tänapäeval varjeeruvad: mitmesajast GB-st kuni mitme TB-ni. · On ka olemas välised kõvakettad, mida saab arvutiga ühendada kas usb-juhtme kaudu. Emaplaat · Emaplaat on üks tähtsamatest
Nendeks on: monitor, klaviatuur, hiir, printer, skänner, UPS ja arvutikorpuse sees asuvad arvutisisesed riistvara komponendid, näiteks: protsessor, RAM-mälu, emaplaat, toiteplokk. Arvutisisesed riistvara komponendid: Emaplaat andmetöötlussüsteemi keskseade, mis on ühenduses sisend ja väljundseadmetega. Emaplaadil asub protsessor ja muutmälu RAM ja püsimälu ROM. Samuti on emaplaadiga ühendatud vastavalt vajadusele võrgukaart, videokaart, helikaart, raadiokaart, TVkaart. Võrreldes inimorganismiga on emaplaat nagu närvisüsteem, mis juhib edasi kogu organismi läbiva info. Emaplaat ei töötle andmeid. Protsessor tähtsaim seade emaplaadil, mis määrab arvutitöökiiruse. Sagedus näitab, mitu elementaarkäsku / lülitust/võnget tehakse ühe sekundi jooksul
VILJANDI KUTSEÕPPEKESKUS IT-SÜSTEEMIDE NOOREMSPETSALIST Elis Jõelaid Baasvahetussüsteem(BIOS) IS-15 Vana-Võidu 2015 Baasvahetussüsteem Baasvahetussüsteem (inglise keeles basic input/output system ehk BIOS) hõlmab madala taseme tarkvara, mis kontrollib süsteemi riistvara, ja on ühtlasi operatsioonisüsteemi ja riistvara vaheliseks liideseks. Paljud inimesed teavad seda terminit teise nimetuse järgi – seadmedraiverid või lihtsalt draiverid. Teiste sõnadega, baasvahetussüsteem tervikuna on kõikvõimalikud draiverid, mis on oma põhiolemuselt ühenduslüliks riistvara ja tarkvara vahel. Baasvahetussüsteem ise on tarkvara, mida käitatakse mälus, ja see hõlmab draivereid, mis liidestavad riistvara operatsioonisüsteemiga. Baasvahetussüsteem on unikaalne, võrreldes tavalise tarkvaraga selles mõttes, et osa sellest on eellaaditud püsimällu (inglise keeles read only memory ehk ROM) ja ülejäänud on l...
elektronkiiretoruga terminalide kasutusele võtmisega. Multiuser systems · Ajajaotussüsteemid võimaldasid luua mitmekasutaja süsteemid, kus üks keskprotsessor ja ühine põhimälu ühendatakse arvukate terminalidega · Osa ülesannetest nagu näiteks andmete sisestamine ja redigeerimine operaatori poolt toimub dialoogi reziimis aga massiivsed arvutused pakettreziimis. Virtual memory · Virtuaalmälu see on tehnoloogia, mis kasutab muutmälu mahu suurendamiseks teistest mälu , näiteks kõvaketta vaba ruumi · Mälu mis ei kuulu põhimälu või muutmälu alla vaid kasutav kõvaketta mahtu Kasutajaõigused · Mitmekasutaja süsteemides tuli lahendada kasutajaõiguste probleem Reaalaja süsteemid · Reaalajasüsteem on eriotstarbeline süsteem, kus protsessori tegevusele ja andmete liikumisele on kehtestatud ajalised piirangud.
eripaberite ja spetsiaalsete kilede kasutamist. Paberi suhtes on kõige vähenõudlikumad nõelmaatriksprinterid, olles eriti sobivad paksude mitmeosaliste formularide ja kleebitud tagaküljega plankide printimiseks. Enamik nõelmaatriksprintereid on lisaks hõõrdeveokile varustatud ka vedavate ja/või tõukavate traktorseadmetega perforeeritud lint- või lõõtsapaberi kasutamiseks.Vedavat traktorit on vaja paksude plankide söötmiseks printeri põhjast. MÄLUMAHT Printeri muutmälu suurus on oluliseks parameetriks peamiselt leheprinterite puhul, määrates tema graafilise kujutise salvestamise võimalusi..See ei kehti küll uute Windowsis töötavate nn GDI-printerite korral, sest need kasutavad rasterkujutise salvestamiseks põhiarvuti enda muutmälu. Printeri residentse muutmälu suuruse puhul tuleb arvesse võtta tema minimaalset ja maksimaalset väärtust, sest harilikult saab selle algmahtu lisamoodulite abil suurendada.
riistvara konfiguratsioon. Püsimälusse (ROM) kirjutatud info on turvaliselt paigutatud, sest tingituna info kustutamise ja kirjutamise keerukusest on see ka suurema tõenäosusega kaitstud kurivara ehk arvutit kahjustavate programmide eest. Seetõttu on püsimälu kasutusel ka turvasüsteemides, kus võtmed salastatud info avamiseks on talletatud püsimälule, mida saab ainult füüsiliselt muuta ja välja vahetada. Kuna püsimälu on aeglasem kui muutmälu, laetakse see BIOS käivitamisel operatiivmälusse (RAM). Selline protsess kannab nime ROM shadowing. 19. Andmekandja - ehk teabekandja ehk infokandja on vahend andmete ehk informatsiooni salvestamiseks, säilitamiseks ja taaskasutamiseks. 20. Muutmälu - ehk operatiivmälu ehk primaarmälu ehk põhimälu ehk suvapöördusmälu ehk RAM (lühend ingliskeelsetest sõnadest random access memory) on arvuti keskne mäluseade, kuhu saab andmeid kirjutada ja kust neid saab lugeda 21
vajalikuks analoogsignaaliks. VGA videokaart väljastas juba analoogsignaali. Tänapäeval, tänu vedelkristallkuvarite laialdasele kasutamisele, väljastab videokaart nii analoog- kui digitaalsignaali. Lauaarvuti videokaart ühendatakse emaplaadi ISA, VLB, PCI, AGP, PCI-Express siinile. Sülearvuti videokaart on tavaliselt monteeritud emaplaadile. Ka lauaarvuti lihtsam videokaart võib asuda otse emaplaadil ning kasutada arvuti muutmälu. Videokaardil on oma mikroprotsessor, keerulisematel kaartidel võib neid olla ka kaks või enam. Videokaardi mikroprotsessor vähendab arvuti keskprotsessori töökoormust. VÕRGUKAART on osa arvuti riistvarast, mis võimaldab arvutitel suhelda kasutades arvutivõrku. Lisaseadmed MONITOR kuvar arvutiekraanbsbyed23bilhlhg kygyyyyby yyc c c c c c c ygc ycggycyccycygcygg yg
ning kui te soovite mõnda lehte uuesti vaadata, võtab veebilehitseja selle arvuti vahemälust ja nii ilmub vajalik veebileht kuvarile kiiremini. (crjg.vil.ee) Vahemälu jaguneb kolmeks tasemeks. Esimese taseme vahemälu on kiireim ning see asub protsessori kiibil. Teise taseme vahemälu asub tavaliselt emaplaadil või protsessoril asuval eraldi kiibil, mille pöördumine on kiirem kui 3 suure muutmälu poole, kuid aeglasem kui esimese taseme vahemälu poole. Kolmanda taseme vahemälu emaplaadile monteeritud või protsessorisse sisse ehitatud kolmanda taseme mälumoodul. Kolmanda taseme vahemälu on kolmest aeglaseim. (vallaste.ee) 1.1.3 Põhimälu Põhimälu ehk muutmälu (RAM) on ajutine talletuskoht, mida arvuti kasutab programmide käivitamiseks. (windows.microsoft.com) Põhimälu asub emaplaadil ja sinna kantud andmed kaovad, kui vool välja lülitada
Ettevõtte tuntuimad riistvaralised tooted on Macintosh seeria arvutid, iPod, iPhone ja iPad. Asutatud 1. aprillil 1976 Cupertino's, California osariigis ja 3. jaanuaril 1977. 25. septembri 2010 seisuga oli Applel 46600 täiskohaga töötajat ja 2800 ajutise, kuid siiski täistööajaga töötajat üle maailma. Apple asutati 1. aprillil 1976 Steve Jobs'i, Steve Wozniak'i ja Ronald Wayne'i poolt.Apple I oli käsitsi ehitatud Wozniak'i poolt. Komplekti kuulus emaplaat, protsessor ja muutmälu. Apple I 'te hakati müüma 1976. aasta juulis ning tema hinnaks oli 666,66 dollarit (hetke mõistes 2548 dollarit, kui arvestada inflatsiooni). Apple tehti ümber aktsiaseltsiks 3. jaanuaril 1977 ilma Wayne'ita, kes müüs oma osaluse 800 dollari eest Jobs'ile ja Wozniak'ile. Multimiljonär Mike Markkula pakkus omaltpoolt ekspertteadmisi ärivallas ja samuti 250 000 dollarit kapitali. Steve Jobs alustas tööd Apple Lisa väljatöötamisega aastal 1978, kuid 1982
Niikaua kuni me tegutseme samas reas, ei teki meil enam viivitust. Kui vaja vahetada rida, peame me antud rea deaktiveerima ja aktiveerima uue rea. Need raiskavad omakorda takte, millek käigus ei toimu andmete kirjutamsit ega lugemist. SDRAM- Synchronous dynamic random access memory. Temeist on DRAM tüübiga, mis on sünkroonis süsteemi siiniga. Erinevad SDRAM-id ning nende areng: SDR SDRAM – Single Data Rate Synchronous Dynamic Random Access Memory. Eesti keeles sünkroonne dünaamiline muutmälu. Antud mälu taktsagedus on sünkroonis protsessori taktsagedusega. Andmevahetus saab toimida ainult üks kord takti jooksul, kas siis langeva või tõusva frondiga. DDR SDRAM – Double Data Rate SDRAM. Tegemist on topelt andmekiirusega SDRAM-ga. See on saavutatud, kuna andmeid saab liigutada ühe takti jooksul kaks korda: nii tõusva kui langeva frondiga. Mälu andmeedastus kiirus on kuni 1.6GB/s. Kasutatakse 2-e bitist andmebuffrit. See aga
1) Mis on personaalarvuti? Personaalarvuti (PC - Personal Computer edaspidi arvuti) on arvutusseade, mis koosneb erinevaid funktsioone täitvatest elektroonikaplokkidest, mis koos funktsioneerides teostavad mingit kasutaja poolt määratud ülesannet. 2) Muutmälu (RAM - Random Access Memory) ehk põhimälu kasutatakse arvutis töötavate rakenduste programmikoodi ja andmete salvestamiseks. Püsimälu (ROM - Read Only Memory) on kasutusel erinevate arvuti riistvarakomponentide püsivara (firmware) programmikoodi ja andmete salvestamiseks. 3) 4) Mis on arvuti perifeeriaseadmed?
ülevalt alla (millise sagedusega joonistatakse kogu pilt ekraanil uuesti). Mida kõrgem on kaadrisagedus, seda vähem pilt vilgub ja väsitab silmi ning seda selgem on kujutis. 18. Mis on välisseadmed? Välisseadmed on seadmed, mida saab ühendada arvutiga ja mis jagunevad sisendseadmeteks ning väljundseadmeteks. 19. Millest sõltub arvuti jõudlus? Arvuti jõudlus sõltub protsessori jõudlusest, muutmälu suurusest ja jõudlusest, graafikakaardi jõudlusest. 20. Mille lühend on MHz, GHz? 1 megaherts (MHz) = miljon hertsi 1 gigaherts (GHz) = miljard hertsi 21. Kui suur on kaasaea on kaasaegsete arvutite kõvakettad? Tänapäevase arvuti kõvaketas on tavaliselt mahuga 120 GB. 22. Kui palju on kaasaegsetel arvutite protsessori töökiirus? 2GHz 4 GHz 23. Millise mahutavuseggsetel arvutitel operatiivmälu? 1 4 GB 24
emaplaadil või mälumoodulis ning mida kasutatakse põhi-, püsi- või vahemäluna. 1.2 Põhimälu RAM Põhimäluks ehk operatiivmäluks (mõnikord ka süsteemimäluks) nimetatakse mälu, mida arvuti protsessor kasutab nii andmete kui ka programmide salvestamiseks ning kuhu saab kiiresti ja kergesti kirjutada ja kust saab ka sama kiiresti andmeid lugeda. Põhimälu on piisavalt suure mahuga (kaasajal 512M või rohkem). Põhimäluna kasutatakse dünaamilist muutmälu DRAM, mis on üks suvapöördusmälu RAM (random access memory) alaliike. Suvapöördusmälu tähendab, et selles mälus on võimalik igas mälupesas ligikaudu võrdse pöördusajaga teostada nii lugemist kui ka salvestamist. 1.2.1 Põhimälu tööpõhimõte Käesoleva materjali punktis 2.1 ,,Mikroprotsessori ehitus" on joonis, mis seletab info liikumist mikroprotsessori ja mälude RAM ning ROM ning mikroprotsessori vahel.
Sissejuhatus Tänapäeva üks kiiremini arenevaid valdkondi on infotehnoloogia valdkond. Meile on tekkinud juurde palju võimalusi mis teevad meie elu lihtsamaks ja mugavamaks. Üks asi mis on kindlasti suurel määral mugavamaks muutunud on suhtlemine. Läbi interneti on meil võimalik suhelda inimesega, kes asub teisel pool maakera, mõne nupuvajutusega. Sõnumid jõuavad kohale peaaegu et valguskiirusel ning see suhtlemisviis on odavam kui näiteks telefoniga helistamine. Interneti teel suhtlemise lihtsustamiseks on välja töötatud mitmeid erinevaid tüüpe ja standardeid. Võimalik on teha videokõnesid, helistada läbi interneti, saata lühisõnumeid või suhelda emaili teel. Mine võtan lähema vaatluse alla lühisõnumitega suhtelmise läbi interneti. 1. Pidgin messenger 1.1.Üldiselt Nii nagu igapäeva elus, nii valitseb ka internetis konkurents. Püütakse luua paremaid, kiiremaid ja mugavamaid programme, et oma loodud toodete kasutajaskonda suurend...
uuesti tühjendada ning uusi faile peale panna. Cd plaadil see eelis puudus. Kui sa cd peale midagi panid siis seda sa muuta ei saa. On olemas muidugi ka RW plaadid, kuhu saab mitu korda salvestada infot. Mälupulgal on ka veel eelis see, et ta on väike ja kompaktne.Mälupulgale mahub 12MB-4GB faile või dokumente. 4 Mälu tüübid. a) Muutmälu, ka lugemis või salvestusmälu ehk RAM. Või ka operatiivmälu, see võimaldab nii salvestada kui lugeda faile samaaegselt. Operatiivmälu maht on enamasti 64-512 MB. b) Püsimälu ehk ROM, milles ainsaks tööoperatsiooniks on lugemine. Andmete sisestamine, toimub kas valmistamise käigus või vastavaid lisaseadmeid ja protseduure rakendades arvuti kasutaja enda poolt. 5 Mälumahu mõõtmine.
katoodkiiretorule vajalikuks analoogsignaaliks. VGA videokaart väljastas juba analoogsignaali. Tänapäeval, tänu vedelkristallkuvarite laialdasele kasutamisele, väljastab videokaart nii analoog- kui digitaalsignaali. Lauaarvuti videokaart ühendatakse emaplaadi ISA, VLB, PCI, AGP, PCI-Express- siinile. Sülearvuti videokaart on tavaliselt monteeritud emaplaadile. Ka lauaarvuti lihtsam videokaart võib asuda otse emaplaadil ning kasutada arvuti muutmälu. Videokaardil on oma mikroprotsessor, keerulisematel kaartidel võib neid olla ka kaks või enam. Videokaardi mikroprotsessor vähendab arvuti keskprotsessori töökoormust. Mõnedel videokaartidel on lisafunktsioone nagu video salvestamise võimalus, TV tuuner, MPEG-2 ja MPEG-4 dekodeerimine ja veel firewire, hiire, valguspastaka ja mängupultite ühendusvõimalust. Videokaardiga on ka võimalus ühendada kaks monitori ühe arvuti taha.
2. Rakenduslik tarkvara: 2.1 Tekstitöötluspaketid pakett on programmide kogum, need programmid on pandud mingi ühise ülesande täitmiseks koos tööle 2.2 Tabelarvutuspaketid 2.3 Andmebaasipaketid 2.4 Graafikaprogrammid 2.5 Arvutimängud 2.6 Töökeskkonnad, jne. Arvutimälu 1. Põhimälu: 1.1 Püsimälu (ROM Read Only Memory) seal säilitatakse arvuti käivitamiseks vajalikku informatsiooni. Me ei saa püsimälus olevaid andmeid muuta. 1.2 Muutmälu (RAM Random Access Memory) kogu jooksev töö toimub tegelikult selles mälu osas. Arvuti väljalülitamisel (elektrikatkestuse korral) kustub kogu muutmälus olnud informatsioon. 2. Ketasmälu: 2.1 Kõvaketas (HDD Hard Disk Drive) mäluseade, kus hoitakse kõike, mida on vajalik arvutis säilitada ka peale arvuti välja lülitamist. On arvutis statsionaarne, see tähendab, pole vahetatav. 2.2 Disketiseade (FDD Floppy Disk Drive) seade, mis on mõeldud väikestele
Laiendkaardid (adapterid) -on seade või detail, mis teeb võimalikuks muude seadmete või komponentide omavahelise ühendamise. 16. Helikaart- Helikaart (inglise Sound Card) on seade, mille abil arvuti väljastab või võtab vastu helisignaale. 17. Videokaart - Videokaart (ka graafikakaart, graafikakiirendi, kuvaadapter, videoadapter, graafikaadapter) on seade, mis muundab arvuti mälus oleva kujutise kuvarile arusaadavaks signaaliks. 18. RAM - Muutmälu ehk operatiivmälu ehk põhimälu ehk suvapöördusmälu (ka: RAM (inglisekeelne lühend sõnadest random access memory) on digitaalseadmetel mälu, kust saab andmeid lugeda, kustutada ja kuhu saab andmeid juurde kirjutada. 19. ROM - Püsimälu (ka: ROM inglise keeles: read-only memory) on mälu digitaalseadmetel, mida saab ainult lugeda, kuid seal olevaid andmeid ei saa üldreeglina (väga) lihtsalt muuta ega juurde kirjutada. 20
andmete salvestamist, töötlemist, edastamist ja väljastamist. Keskseadme sees ja koos välisseadmetega. Personaalarvutites paikneb ta tavaliselt emaplaadil, mis sisaldab rea kõrge integratsiooniastmega mikrolülitusi, millest tähtsaim on mikroprotsessor. Tihti kasutatakse sõnu keskseade ja mikroprotsessor samas tähenduses, kuid õige on see ainult siis, kui tegemist on monoliitarvutiga (single-chip computer), millel asuvad samal kristallil nii protsessor, muutmälu (RAM) kui ka püsimälu (ROM). RAM-i võib võrrelda inimese lühiajalise mäluga, ROM-i pikaajalise kustumatu mäluga. Keskseadme kui arvuti "südame" sisemise "pulsilöögi" määrab taktgeneraatori ehk kella võnkesagedus. "Meeleorganiteks" on keskseadmele juurde lisatud erilised sisend-väljund (S/V)- lülitused. Andmeimpulsse edastakse arvutisõlmede vahel siinide abil, mida võib võrrelda inimese "närvikiududega". Keskseadme protsessor täidab
signaaliks (lisamaterjal); · võrgukaart - võimaldab luua interneti ühendust (lisamaterjal); · kõvaketas - sinna salvestatakse pikaks ajaks infot (lisamaterjal); · püsimälu - sinna on salvestatud põhimõtteliselt arvuti käivitamiseks vajalikud käsud, arvuti välja lülitamisel see info ei kao; i.k. Read Only Memory, ROM, (lisamaterjal); · muutmälu ehk operatiivmälu - sinna salvestatakse mingi tegevuse vahetulemusi või käske/andmeid enne järgmise osa täitmist/töötlemist, arvuti välja lülitamisel see info kaob; i.k. Random Access Memory, RAM, (lisamaterjal); · vahemälu - sinna on salvestatud kõige sagedamini kasutatavad andmed selleks, et protsessor saaks kiiremini neid kasutada (aja kokku hoidmise mõttes); i.k. cache memory, (lisamaterjal)
andmeid kas ajutiselt (RAM), alaliselt (ROM, PROM) või kuni neid muudetakse (EPROM, EEPROM, välkmälu). Välismälu protsessorile ainult sisend-väljundkanali kaudu kättesaadav põhimälust aeglasem ja suurem mälu, näiteks kõvaketas. Lisaks sise- ja välismälule on kasutusel veel virtuaalmälu, mis kujutab endast sisemälu laiendust kõvakettale. Personaalarvutites kasutatakse virtuaalmälu siis, kui sisemälu mahust ei piisa programmide täitmiseks. RAM (Random Access Memory) muutmälu, suvapöördusmälu. Arvuti keskne mäluseade, kuhu saab andmeid kirjutada ja kust saab neid lugeda. Suvapöördus (random access) tähendab seda, et igal mälupesal on oma aadress ning nii lugemiseks kui kirjutamiseks on võimalik pöörduda suvalise aadressi poole. Enamik muutmälusid pole säilmälud, s.t. toite väljalülitamisel mälus olevad andmed hävivad. ROM (Read Olny Memory) püsimälu. Mälukiip, kuhu salvestatud andmed säilivad alaliselt. Need
Sisemälu ● Püsimälu ehk registermälu (Read Only Memory – ROM) on ainult lugemiseks. Ta talletab teabe, mis on talle sisse ehitatud. Andmete sisestamine neisse, toimub kas valmistamise käigus (nn. maskprogrammeeritav püsimälu) või vastavaid lisaseadmeid ja –protseduure rakendades kasutaja enda poolt. ● Põhimälu e. töömälu e. muutmälu e. operatiivmälu (Random Access Memory – RAM) on sisemälu see osa, millesse tuleb laadida käsud ja muud andmed enne järgmist täitmist või töötlust. Mõeldud nii lugemiseks kui kirjutamiseks. RAMi kiibid jätavad meelde selle, mis sa neil käsid meelde jätta ja võivad isegi muutuda selliseks, et jätavad meelde kõik uue informatsiooni. Aga kui arvuti on välja lülitatud, siis unustab RAM kõik, mis sa talle ütlesid
andmebaasiserver töötab, sellevõrra suurem. C2.1.2 Mäluhaldus Muutmälu ehk operatiivmälu ehk põhimälu ehk suvapöördusmälu (ka: RAM (inglisekeelne lühend sõnadest random access memory) on digitaalseadmetel mälu, kust saab andmeid lugeda, kustutada ja kuhu saab andmeid juurde kirjutada. Operatiivmälu sisu on reeglina ajutise iseloomuga, see tähendab, et kui seadmel vool välja lülitada , siis läheb kogu info kaotsi. Muutmälu meediavormingutena on näiteks arvutis muutmälu plokid. et.wikipedia.org Kuna arvutis on piiratud hulk operatiivmälu, tingimustes kus töötavaid protsesse on rohkem kui üks ja kus kõik protsessid vajavad töötamiseks mingit hulka operatiivmälu tuleb operatiivmälu erinevate protsesside vahel jagada. Mäluhaldusega tuleb tagada, et iga töötav protsess saab oma kasutusse vajaliku hulga mäluruumi ning vajadusel suunab mäluhaldur vähemkasutatavad protsessid operatiivmälu asemel kasutama saalemälu.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
