1 Hinnangfunktsioon 2 1 · Parameetri hinnang on nihketa (unbiased), kui hinnangu S2 n ( xi x )2 s2
punkthinnang kogumi keskväärtusele). Intervallhinnang on lõik, mis sisaldab parameetri tegelikku väärtust mingi etteantud tõenäosusega. 5. Hinnangfunktsioon. Hinnangfunktsioon on reegel parameetrite hinnangute leidmiseks. Tuntudmad regressioonmudeli parameetrite hindamismeetodid on: harilik vähimruutude meetod (OLS), suurima tõepära meetod, momentide meetod ja üldistatud vähimruutude meetod. 6. Hinnangute omadused. Nihe, efektiivsus, mõjusus 7. Hinnangu nihe, nihketa hinnang. Hinnangu nihe võrdub parameetri hinnangu Beeta keskväärtuse ning parameetri tegeliku väärtuse beeta vahega. Parameetri hinnang on nihketa kui hinnangu keskväärtus võrdub parameetri tegeliku väärtusega. Parem on see, mis on nihketa. Hinnangu keskväärtus - tegelik keskväärtus. Nihe hajuvus koondub ühte kohta, ühele poole keskmisest väärtusest. Nihe iseloomustab süstemaatilist viga 8. Hinnangu efektiivsus, efektiivne hinnang.
Punkthinnang – statistik, mis annab parameetrite ühese väärtuse (aritmeetiline keskmine on valimi punkthinnang kogumi keskväärtusele) Intervallhinnang – usaldusvahemik, lõik, mis sisaldab parameetri tegelikku väärtust mingi etteantud tõenäosusega. 5) Hinnangufunktsioon: Reegel üldkogumi parameetri(te) hinnangu(te) leidmiseks 6) Hinnangute omadused: Nihe, efektiivsus, mõjusus, asümptootiline jaotus, asümptootiline efektiivsus 7) Hinnangu nihe, nihketa hinnang Hinnangu nihe võrdub parameetri hinnangu keskväärtuse ning parameetri tegeliku väärtuse vahega. Iseloomustab süstemaatilist viga. Nihketa hinnang – Parameetri hinnang on nihketa kui hinnangu keskväärtus võrdub parameetri tegeliku väärtusega. 8) Hinnangu efektiivsus, efektiivne hinnang: Hinnangu efektiivsus – Parameetri nihketa hinnang, kus dispersioon on väiksem on efektiivseim. Kasutatakse hinnangute võrdlemisel.
hinnangfunktsioone. ● Mõned sobivad paremini, mõned halvemini 6. Hinnangute omadused. 1. Nihe (bias). Iseloomustab süstemaatilist viga. 2. Efektiivsus (efficiency). Iseloomustab hinnangute hajuvust. 3. Mõjusus (consistency). Iseloomustab koondumist suurte valimite korral – suure valimi korral 4. Asümptootiline jaotus – suure valimi korral 5. Asümptootiline efektiivsus – suure valimi korral 7. Hinnangu nihe, nihketa hinnang. Hinnangu nihe võrdub parameetri hinnangu keskväärtuse ning parameetri tegeliku väärtuse β vahega: Parameetri hinnang on nihketa (unbiased), kui hinnangu keskväärtus võrdub parameetri tegeliku väärtusega: ● Kahest hinnangfunktsioonist on parem see, mis on nihketa. ● Nihketa hinnangfunktsioone võib olla mitmeid nt sümmeetrilise jaotuse korral on üldkogumi mediaani nihketa
8. Fiktiivne muutuja (dummy) iseloomustavaid binaarseid muutujaid. Binaarne muutuja nominaalsel tunnusel vaid 2 erinevat väärtust, näiteks abielus v vallaline. 9. Entroopia määramatus (Prognoosi entroopia E on see osa infost tuleviku kohta, mida olemasoleva lähteinfo põhjal ei olnud võimalik leida). 10. Heteroskedastiivsusega on tavaliselt tegemist siis: a) parameetrite hinnangud on lineaarsed nihketa hinnangud, kuid nad ei ole parimad, st nad ei ole vähima dispersiooniga b) standardvead ei ole korrektsed ja seega ei ole korrektsed ka parameetrite hinnangute usaldusvahemikud. Fkriteeriumi hinnang ei pruugi olla õige; c) mudel võib viia uurija valedele järeldustele, kui tegemist on statistiliste hüpoteeside kontrollimisega. Kasutatakse graafilist analüüsi
b. Valimisse kaasamine on sõltumatu, st valik on tagasipanekuga. Igal valimi elemendil on valimisse kaasamise tõenäosus 1/n. c. Parameetrilisuse eeldus. Valimi elemendil Xi = F(Θ); Θ = (Θ1, Θ2, , Θk). Jaotus on teada. Meie ülesanne on hinnata parameetreid Θj; j=1,2, ,k. 2. Statistiku definitsioon. Hinnangu nihketus ja mõjusus Olgu meil valim ( X 1 , X 2 ,..., X n ). Veenduge, et 1 n a) Hinnang x X i on nihketa ja mõjus hinnang X i keskväärtusele; n i 1 1 n b) Hinnang s 2 n 1 i 1 ( X i x ) 2 on nihketa hinnang X i dispersioonile. Statistikuks nimetatakse valimi põhjal moodustatud juhuslikku suurust. Olgu meil valim (X1, X 2, …, X n) ja X = (x1,x2,…,xn) selle valimi mingi realisatsioon. Olgu ˆΘj = ˆΘj(x) statistik hindamaks j-nda parameetri õiget väärust Θj.
.. + x n 1 n Valimkeskmine: x = = i =1 xi n n n-valimi maht x1 , x 2 , ... , x n - mõõdetud tunnuste tulemused (ühesuguse jaotusega juhuslikud suurused) Valimkeskmine on normaaljaotusega juhuslik suurus tsentraalse piirteoreemi põhjal. x ~ N µ , x on juhuslik suurus, sest valim on juhuslik n on üldkogumi juhusliku suuruse standardhälve 3. Nihketa hinnangu definitsioon. Valimkeskmine kui üldkogumi keskmise nihketa hinnang. Kui üldkogumi mingi parameetri hinnangu keskväärtus võrdub selle parameetriga, siis öeldakse, et hinnang on nihketa. Ex = µ valimkeskmise keskväärtus (hinnang x on nihketa, mis on hea omadus) x + x 2 + ... + x n 1 = E ( x1 + x 2 + ... + x n ) = (Ex1 + Ex 2 + ... + Ex n ) = nµ = µ
Kuidas mõõdetakse? Galaktikate kaugusi määratakse punanihke järgi Hubble'i seadusega. 1. Spektri pildistamine. Võrdlemine meie Galaktika spektritega või laboratooriumis mõõdetud spektritega. Otsene nihke mõõtmine spektrilt. Arvutamine. '- z= = 2. Eemaldumiskiiruse välja arvutamine vr = c = cz = H 0d c valguse kiirus [ca 300 000 km/s] lainepikkuse muut nihketa lainepikkus z punanihe H0 Hubble'i konstant d kaugus [Mpc] 3. Kauguse arvutamine. vr c v r = H0d d = = H0 H 0 Suur osa punanihkeid on mõõdetud optilistelt spektritelt. Tavaliselt tehakse seda 1-5 meetrise keskmise teleskoobiga ning keskmise lahutusvõimelise spektrograafiga. Spektreid, millelt punanihkeid mõõdetakse on kahte tüüpi: 1.Kiirgusspekter tüüpiliste A tähe karakteristikutega
19. 15, binoomjaotus, parameetrid, parameeter Test 6 pidev, diskreetne, poissoni jaotus, jaotusseadus jaotusseadus, eksponentjaotus normaaljaotus, normaaljaotus normaaljaotus negatiivne väärtus poissoni jaotus Test 7 kogum, klastervalik, kihtvalik, lihtne juhuvalik, süstemaatiline valik tõenäosuslik valikumeetod, empiiriline valik fikseeritud samm, süstemaatiline valik, punkthinnang nihketa, efektiivne, optimaalne keskväärtus, normaaljaotus, suur valim keskväärtuse standardviga standardhälve standardviga, keskväärtuse usalduspiirid valimvaatlus usaldatavus suur valim, usaldatavus suurem üldkogumi keskväärtuse usaldusvahemiku laius, vabadusastmete arv studenti jaotus mediaani usalduspiiride leidmisel kasutatakse binoomjaotust, loend on ülekaetud ankeetküsitluse läbiviimisel, mõõtmisvahendi viga Test nr 8
tuletamine Hälbed ^ i - b^ ui = yi - y^ i = yi - ax On võimalik näidata (Gauss-Markovi teoreem), et sel moel leitud hinnangud on Hälvete ruutude summa RSS (Residual Sum of Squares) · nihketa; 2 · efektiivsed, so vähima dispersiooniga kõigi nihketa ( ) n n RSS ( a^ , b^) = ui2 = yi - ax ^ i - b^ min lineaarsete hinnangute seas;
…, Θk). Jaotus on teada. Meie ülesanne on hinnata parameetreid Θj; j=1,2,…,k. 2. Statistiku definitsioon. Hinnangu nihketus ja mõjusus Olgu meil valim ( X 1 , X 2 ,..., X n ). Veenduge, et 1 n x n Xi X a) Hinnang i 1 on nihketa ja mõjus hinnang i keskväärtusele; 1 n s2 ( X i x)2 b) Hinnang n 1 i 1 on nihketa hinnang X i dispersioonile. Statistikuks nimetatakse valimi põhjal moodustatud juhuslikku suurust. Olgu meil valim (X1, X 2, …, X n) ja X = (x1,x2,…,xn) selle valimi mingi realisatsioon. Olgu ˆΘj = ˆΘj(x) statistik hindamaks j-nda parameetri õiget väärust Θj
kahendarvu järku; n-järgulise arvu jaoks peab olema n trigerit. Registrit võib kasutada ka arvude nihutamiseks paremale või vasakule (arvu järgud liiguvad korraga üks järk paremale v. vasakule), arvujada esituse viimiseks röökujule ja vastupidi. Sõltuvalt arvu esitusviisist jaotatakse registrid jada- ja rööpregistriteks. Rööpregistrisse antakse säilitavana arvu kõik järgud korraga. Jadaregistrisse antakse arvu järgud ühekaupa tavaliselt alates nooremast järgust.) Ilma nihketa register Hulk ühise juhtimisega trigereid. Nihkeregister Registrid, millesse info sisestamine ja väjastamine toimub järjestikku nim. nihkeregistriteks. Nihkeregistri koostamiseks kasut. nii RS-, D- kui ka JK- trigereid. Nihkeregistris ühendatakse otsene ja inverteeritud väljund järgmise trigeri seadesisenditega S ja R. Seega toimub iga taktiga infosõna nihutamine ühe biti võrra. Sõltuvalt sellest kuidas trigerid omavahel ühendatakse, nihkub infosõna kas paremale või vasakule
GAUSS MARKOVI TEOREEM: kui on täidetud klassikalise regressioonmudeli eeldused, siis vähimruutude meetodil leitud parameetrite hinnangud on parimad, lineaarsed, nihutamata . Lineaarne lineaarsed funktsioonid sõltumatust muutujast Y; parameeter peab olema esimeses astmes, et saaks kasutada vähimruutude meetodit. Hinnang on nihutamata kui hinnangu kui juhusliku suuruse keskväärtus E(a) on võrdne hinnatava parameetri tegeliku väärtusega. Parimaks lineaarseks nihutamata hinnangus nim nihketa hinnangut mis on andmete lineaarne funktsioon ning on vähima dispersiooniga kõigi nihketa lineaarsete hinnangute seas. PARIM HINNANG: et hinnang leitakse valimi alusel, mis on juhuslik, siis on ka hinnang juhuslik suurus. Samast üldkogumist komplekteeritud sama suurusega valimite põhjal saadud hinnangud on tavaliselt erinevad, mis kinnitab valimi alusel leitavate hinnangute juhuslikku iseloomu. Eesmärgiks on valimi andmeid kasutades leida võimalikult täpselt parameetri Xhinnang a
Seega rahuldab aritmeetiline keskmine kõiki statistilisele hinnangutele esitatavaid põhinõudeid ja meil on täielik alus kasutada seda üldkogumi iseloomustamiseks. Dispersiooni hinnang valimi keskväärtuse kaudu Nihkega hinnang: 1n D X = ( x i - x )2 o n i =1 Saab näidata, et n -1 E (D o X ) = DX n Nihketa hinnanguks dispersioonile valimi keskväärtuse kaudu on n 1 n s = 2 D X= o ( xi - x ) . 2 n -1 n - 1 i =1 Standardhälbe nihutamata hinnanguks on n 1 n s= D X = o ( xi - x)
ja aritmeetilise keskmise piisavalt suure liidetavate arvu korral ehk piisavalt suure valimi σ X´ N ( E X´ , σ X´ ) =N ( μ , ) korral. √n 28. Millist hinnangut nimetatakse üldkogumi karakteristiku efektiivseks hinnanguks? Üldkogumi karakteristiku efektiivseks hinnanguks nimetatakse hinnangut, kui see on nihketa ja hinnangu standardhälve väheneb valimi mahu kasvades. Nihketa on hinnang kui hinnatava karakteristiku juhusliku suuruse keskväärtus on võrdne hinnatava karakteristikuga. Valimikeskmine on üldkeskmise efektiivseks hinnanguks. 29. Mis on üldkeskmise efektiivseks punktihinnanguks? Üldkeskmise efektiivseks punktihinnanguks nimetatakse nihketa hinnangut, mille standardhälve väheneb valimi kasvades. ÜLDKOGUMI KARAKTERISTIKUTE VAHEMIKHINNANG 30. Mis on vahemikhinnang ja mille poolest ta erineb punktihinnangust. Defineeri vahemikhinnang.
Vale Selle esituse hinded: 0/1. Question 7 Hinded: 1 Kahe sündmuse A ja B summa on Vali üks vastus. a. sündmus, milles toimub kas sündmus A või sündmus B või mõlemad koos b. sündmus, milles toimub nii sündmus A kui ka sündmus B c. sündmus, milles toimub kas ainult sündmus A või ainult sündmus B Vale Selle esituse hinded: 0/1. Question 8 Hinded: 1 Kui parameetri hinnangu keskväärtus võrdub tegeliku väärtusega, siis hinnang on Vali üks vastus. a. nihketa b. optimaalne c. efektiivne Vale Selle esituse hinded: 0/1. Question 9 Hinded: 1 Vähimruutude meetodi korral otsitakse sellist regressioonmudelit, mille korral Vali üks vastus. a. koguvariatsioon on minimaalne b. seletamata variatsioon on minimaalne c. seletatud variatsioon on minimaalne Vale Selle esituse hinded: 0/1. Question 10 Hinded: 1 Sisenejate loendamine kaupluse ukse juures ja tulemuste ülesmärkimine on Vali üks vastus. a. sekundaarne vaatlus b
Question 7 Hinded: 1 Kahe sündmuse A ja B summa on Vali üks vastus. a. sündmus, milles toimub kas sündmus A või sündmus B või mõlemad koos b. sündmus, milles toimub nii sündmus A kui ka sündmus B c. sündmus, milles toimub kas ainult sündmus A või ainult sündmus B Vale Selle esituse hinded: 0/1. Question 8 Hinded: 1 Kui parameetri hinnangu keskväärtus võrdub tegeliku väärtusega, siis hinnang on Vali üks vastus. a. nihketa b. optimaalne c. efektiivne Vale Selle esituse hinded: 0/1. Question 9 Hinded: 1 Vähimruutude meetodi korral otsitakse sellist regressioonmudelit, mille korral Vali üks vastus. a. koguvariatsioon on minimaalne b. seletamata variatsioon on minimaalne c. seletatud variatsioon on minimaalne Vale Selle esituse hinded: 0/1. Question 10 Hinded: 1 Sisenejate loendamine kaupluse ukse juures ja tulemuste ülesmärkimine on
7. Homoskedastiivsus: Var(ui)= const ui iid (0, 2 ) 8. Juhuslike liikmete autokorrelatsiooni puudumine: Cov(ui, uj)=0 9. Juhuslike liikmete allumine normaaljaotusele ui ~ N HETEROSKEDASTIIVSUS Kui mõni eeldustest 1- 4 pole täidetud, siis OLS kasutada ei saa. Kui mõni eeldustest 5 - 8 pole täidetud, siis parameetrite hinnangud ei ole enam korraga nihketa, efektiivsed ja mõjusad. 8 Mis on heteroskedastiivsus Mõningaid heteroskedastiivsuse põhjuseid skedasticity jääkliikmete jaotus
Reverssiivne - A>B, siis G=1, kui L=G=0, siis arvuti komponentidele, leidma signaalidega. 2) sünkroonsed - nihkeregister, mis suudab nihet A=B uue käsu aadressi ning Kui trigeri oleku muutmine nii paremale kui vasakule. Ilma 11.Mälud: Mäluks nim. salvestama selle toimub kasvõi ühe sisendi kaudu nihketa ehk rööpregistrisse informatsiooni salvestamiseks aadressiregistrisse. Järgmise käsu täiendava sünkroniseerimis salvestatakse info rööpkoodis, n- (kirjutamiseks), säilitamiseks ja täitmisel kordub kõik enam- signaali abil, nim. trigerit kohalise arvu jaoks n-trigerit. lugemiseks ettenähtud seadmeid. vähem samas järjekorras.
juhuvalik d. Poes küsitleti igat viiendat ostjat. süstemaatiline valik 3. Tõenäosusliku valikumeetodi korral: iga objekti korral on teada selle valimisse kaasamise tõenäosus. 4. Kui objektide valik loendist toimub fikseeritud sammuga, siis see on süstemaatiline valik. 5. Kas on õige väide: kogumi keskväärtuse punkthinnang on juhuslik suurus. Tõene 6. Kui parameetri hinnangu keskväärtus võrdub tegeliku väärtusega, siis hinnang on nihketa. 7. Joonisel on toodud tunnuse X jaotuskõver kolmes erinevas kogumis. Millisel juhul alluvad vastavast kogumist võetud valimite keskväärtused normaaljaotusele? kõigi kogumite korral, kui valimid on piisavalt suured. 8. Mis on keskväärtuse standardviga? keskväärtuse valimjaotuse standardhälve. 9. Tsentraalne piirteoreem ütleb, et küllalt suure valimite mahu n korral alluvad valimite keskväärtused normaaljaotusele
järjestikku. Rööbiti mäluregister, järjestikku nihkeregister. Registri põhiülesandeks on mitmejärgulise arvu säilitamine.Registrit võib kasutada ka arvude nihutamiseks paremale või vasakule, arvujada esituse viimiseks röökujule ja vastupidi. Sõltuvalt arvu esitusviisist jaotatakse registrid jada ja rööpregistriteks. Rööpregistrisse antakse säilitavana arvu kõik järgud korraga. Jadaregistrisse antakse arvu järgud ühekaupa tavaliselt alates nooremast järgust. Ilma nihketa register Hulk ühise juhtimisega trigereid. Nihkeregister Registrid, millesse info sisestamine ja väjastamine toimub järjestikku nim. nihkeregistriteks. Nihkeregistri koostamiseks kasut. nii RS, D kui ka JK trigereid. Nihkeregistris ühendatakse otsene ja inverteeritud väljund järgmise trigeri seadesisenditega S ja R. Seega toimub iga taktiga infosõna nihutamine ühe biti võrra. Sõltuvalt sellest kuidas trigerid omavahel ühendatakse, nihkub infosõna kas paremale või vasakule
SUMMARY OUTPUT Regression Statistics Regressiooni statistikud Multiple R 0.9065 Mitmene korrelastsioonikordaja R Square 0.8218 Determinatsioonikordaja Adjusted R Square 0.8158 Determinatsioonikordaja nihketa hinnang Standard Error 5.2218 Jääkstandardhälve Observations 32 Vaatluste arv ANOVA Regressioonanalüüsi tulemuste dispersioonanalüüs df SS MS F Significance F
27. ELEKTRIMÕÕTEVAHENDITE ÜLDEHITUS JA ELEKTRIPARAMEETRITE MÕÕTEMUDEL Sagedamini mõõdetavateks elektriparameetriteks on elektrivoolu tugevus ja pinge, elementide takistus, mahtuvus ja induktiivsus ning elektrivõimsus ja elektrienergia ajaline kogus/kulu. Elekter on alalispinge/-voolu ning vahelduvpinge/-voolu kujul. Vahelduvelektrivool tekitab: - aktiivtakistusel aktiivenergiakulu, kusjuures voolu ja pinge vektorid on ilma nihketa üksteise suhtes; - mahtuvustakistusel reaktiivenergiakulu, kusjuures voolu ja pinge vektorid on üksteise suhtes nihkes, vool on pärast pinget, 90o; -induktiivtakistusel reaktiivenergiakulu, kusjuures voolu ja pinge vektorid on üksteise suhtes nihkes, vool on enne pinget, 90o Sise(nd)takistus - Mõõtmistel on vaja, et mõõteskeem ei mõjutaks mõõdetavat signaali. Tegelikkuses mõjutab mõõteskeem mõõteriista näitu. Seda saab vähendada, kui mõõtevahendi
(sõna kaupa). Igale registrisse salvestatud sõna bitile vastab registri koht (pesik?). Nihkega ehk jadaregister - trigerid ühendatud omavahel nihkeahelaga. Nihe paremale on madalamate bittide suunas ja vasupidi. Arvu nihutamine paremale tähendab ta jagamist arvusüsteemi alusega. Nihkereg võimaldab teisendada infi järjestikuselt kujult paralleelsele kujule ja vastuidi. Reverssiivne - nihkeregister, mis suudab nihet nii paremale kui vasakule. Ilma nihketa ehk rööpregistrisse salvestatakse info rööpkoodis, n-kohalise arvu jaoks n-trigerit. loendurid (Counter) kahend, kümnend, suvalise mooduliga, sünkroonne, asünkroonne, jne. Nim impulsside loendamiseks ettenähtud loogikalülitust. Loendur on register, millesse salvestatud arv sisendile antud signaali mõjul suureneb ühe võrra. Summeerivad-loendavad päripidi, Lahutavad-loendavad tagurpidi (reverssiivne), sõltuvalt info ülekandmise viisist jaot.
Minimaalselt tähendab see ühist sünkroniseerimist. Peale kahendsõna (hulk bitte) säilitamise võib olla registris võimalik teostada ka muid operatsioone (nihe,mitme infoallika valik jne), kuid alati on oluline ühine sünkroniseerimine, millega määratakse kõigile trigeritele ühiselt info salvestamise aeg. Täiendava funktsioonina võib registril olla valik kahe sisendi komplekti vahel, millest kirjutatakse uus väärtus registrisse. Ilma nihketa register Hulk ühise juhtimisega trigereid. Nihkeregister Nihkeregisrtriks nim registrit, milles on võimalik kahendinformatsiooni ühes või mõlemas suunas nihutada. Nihkeregister võimaldab kirjutada biti kohale biti väärtusw või biti kohale biti väärtuse. Nihkeregistrit, mis võimaldab nihet mõlemas suunas, nim reversiivseks. Nihet kasutatakse nt info teisendamisel paralleelkujult järjestikkujule ja vastupidi
olema n trigerit. Registrit võib kasutada ka arvude nihutamiseks paremale või vasakule (arvu järgud liiguvad korraga üks järk paremale v. vasakule), arvujada esituse viimiseks röökujule ja vastupidi. Sõltuvalt arvu esitusviisist jaotatakse registrid jada- ja rööpregistriteks. Rööpregistrisse antakse säilitavana arvu kõik järgud korraga. Jadaregistrisse antakse arvu järgud ühekaupa tavaliselt alates nooremast järgust.) Ilma nihketa register Hulk ühise juhtimisega trigereid. Nihkeregister Registrid, millesse info sisestamine ja väjastamine toimub järjestikku nim. nihkeregistriteks. Nihkeregistri koostamiseks kasut. nii RS-, D- kui ka JK- trigereid. Nihkeregistris ühendatakse otsene ja inverteeritud väljund järgmise trigeri seadesisenditega S ja R. Seega toimub iga taktiga infosõna nihutamine ühe biti võrra. Sõltuvalt sellest kuidas trigerid omavahel ühendatakse, nihkub infosõna kas paremale või vasakule .
Pilet 9 1. Registrid. 2. Mälu organiseerimine: koostamine mitmest moodulist ja vaheldamine (Interleaving). 3. Käsuformaadid - 0, 1, 2, 3 ja 1,5 aadressiga arvutid. - Vaata Pilet3 Registrid Register on grupp ühise juhtimisega trigereid. Minimaalselt tähendab see ühist sünkroniseerimist. Peale kahendsõna (hulk bitte) säilitamise võib olla registris võimalik teostada ka muid operatsioone (nihe,mitme infoallika valik jne). Ilma nihketa register Hulk ühise juhtimisega trigereid. Nihkeregister Registrid, millesse info sisestamine ja väjastamine toimub järjestikku nim. nihkeregistriteks. Nihkeregistri koostamiseks kasut. nii RS-, D- kui ka JK- trigereid. Nihkeregistris ühendatakse otsene ja inverteeritud väljund järgmise trigeri seadesisenditega S ja R. Seega toimub iga taktiga infosõna nihutamine ühe biti võrra. Sõltuvalt sellest kuidas trigerid omavahel ühendatakse, nihkub infosõna kas paremale või vasakule
kahendarvu järku; n-järgulise arvu jaoks peab olema n trigerit. Registrit võib kasutada ka arvude nihutamiseks paremale või vasakule (arvu järgud liiguvad korraga üks järk paremale v. vasakule), arvujada esituse viimiseks röökujule ja vastupidi. Sõltuvalt arvu esitusviisist jaotatakse registrid jada- ja rööpregistriteks. Rööpregistrisse antakse säilitavana arvu kõik järgud korraga. Jadaregistrisse antakse arvu järgud ühekaupa tavaliselt alates nooremast järgust.) Ilma nihketa register Hulk ühise juhtimisega trigereid. Nihkeregister Registrid, millesse info sisestamine ja väjastamine toimub järjestikku nim. nihkeregistriteks. Nihkeregistri koostamiseks kasut. nii RS-, D- kui ka JK- trigereid. Nihkeregistris ühendatakse otsene ja inverteeritud väljund järgmise trigeri seadesisenditega S ja R. Seega toimub iga taktiga infosõna nihutamine ühe biti võrra. Sõltuvalt sellest kuidas trigerid omavahel ühendatakse, nihkub infosõna kas paremale või vasakule
kahendarvu järku; n-järgulise arvu jaoks peab olema n trigerit. Registrit võib kasutada ka arvude nihutamiseks paremale või vasakule (arvu järgud liiguvad korraga üks järk paremale v. vasakule), arvujada esituse viimiseks röökujule ja vastupidi. Sõltuvalt arvu esitusviisist jaotatakse registrid jada- ja rööpregistriteks. Rööpregistrisse antakse säilitavana arvu kõik järgud korraga. Jadaregistrisse antakse arvu järgud ühekaupa tavaliselt alates nooremast järgust.) Ilma nihketa register Hulk ühise juhtimisega trigereid. Nihkeregister Registrid, millesse info sisestamine ja väjastamine toimub järjestikku nim. nihkeregistriteks. Nihkeregistri koostamiseks kasut. nii RS-, D- kui ka JK- trigereid. Nihkeregistris ühendatakse otsene ja inverteeritud väljund järgmise trigeri seadesisenditega S ja R. Seega toimub iga taktiga infosõna nihutamine ühe biti võrra. Sõltuvalt sellest kuidas trigerid omavahel ühendatakse, nihkub infosõna kas paremale või vasakule
ja taasesitada infot (sõna kaupa). Igale registrisse salvestatud sõna bitile vastab registri koht (pesik?). Nihkega ehk jadaregister - trigerid ühendatud omavahel nihkeahelaga. Nihe paremale on madalamate bittide suunas ja vasupidi. Arvu nihutamine paremale tähendab ta jagamist arvusüsteemi alusega. Nihkereg võimaldab teisendada infi järjestikuselt kujult paralleelsele kujule ja vastuidi. Reverssiivne - nihkeregister, mis suudab nihet nii paremale kui vasakule. Ilma nihketa ehk rööpregistrisse salvestatakse info rööpkoodis, n-kohalise arvu jaoks n-trigerit. · loendurid (Counter) In general, a counter is a device which stores (and sometimes displays) the number of times a particular event or process has occurred often in relationship to a clock. In practice, there are two types of counters: *up counters which increase (increment) in value *down counters which decrease (decrement) in value.
annaabi.ee 
