- D- ( ) - , . C D Qt+1 0 x Qt 1 0 0 1 1 1 JK- , RS-, 1,2,3,4. RS- J K. RS- . , RS- . RS-. JK- D, T RS-. 2. Juhtautomaat : osa käsu täitmisel ja realiseerimine. . , , , . , , , . , , , . , - . - . - , , . - - . - . . , . , .. . , , , , . 3. Andmevahetusprotokollid: sünkroonne, asünkroonne -- , . , , . , . . . OSI (Open System Interconnection -- , ). Sünkroonne siin Sychronous Bus Asünkroonne siin Asynchronous Bus
2NING-EI) 62. ESL-loogika 63. High-Z - omadused, kasutamine 64. KMOP loogika (eelised ja puudused) 65. Lihtsa dioodloogika elemendid 66. Loogikaelementide süsteemid 67. Loogikalülituste väljundite ühendamise võimalused 68. TTL - Schottky loogikaelemendid 69. TTL loogika 70. Dekooder 71. Demultiplekser 72. EPROM 73. Kombinatsioonloogika (üldmõisted) 74. Multiplekser 75. PROM 76. ROM 77. Välistav "VÕI" (skeem, tõeväärtuse tabel) 78. Asünkroonne lahutav loendur 79. Asünkroonne RS - triger 80. Asünkroonne summeeriv loendur 81. Loendurid (liigitus, omadused) 82. Loendustriger (“T”-triger) 83. MS-struktuur 84. Registrid 85. Sünkroonne RS - triger 86. Sünkroonne summeeriv loendur 87. Kahekordse integreerimisega ADM 88. Lihtne DAM 89. Loenduriga ADM 90. Paralleelne ADM (Flash) Küsimuse konkreetne sõnastus eksamipiletis võib veidi erineda siintoodust.
kommenteerimisvõimalusega uudistesaidid, podcast’id1 jt); 2) personaalmeedia (nn isiklik ajakirjandus: blogid ehk veebipäevikud; mikroblogimine: mobiili abil internetti postitatavad lühiteated, nt Twitter; avalikud foto- ja videokogud); 3) otsesuhtlus (kahe või enama isiku vahel toimuv valdavalt sünkroonne vestlus: otsesuhtlusprogrammid MSN, Skype, Gtalk jt; virtuaalreaalsused ja mängumaailmad; jututoad; ka e-post); 4) grupisuhtlus (valdavalt asünkroonne ja otsesuhtlusest anonüümsem polüloog, nt foorumid, teemaportaalid, postiloendid, veebipõhised õpikeskkonnad, ettevõttesisene kommunikatsioon jt); 5) veebipõhised suhtlusvõrgustikud (nt Facebook, Orkut jt) Mida on arvutisuhtlus keelele kaasa toonud? ● Teksti saab mitmeid kordi ja kiiresti teksti parandada, pikki tekstiosi kergesti ümber tõsta, tõsta lõike kergesti ühest tekstist teise jms. ● Saab kasutada erinevaid märke või pilte.
1.Loendurid - , . , . n , n- . 2 , 0-. (= 2). : . - , . , .. 1. , .. 1. . : . :, . 2. Mälu hierarhia arvutis 3. Andmeedastus protokollid : sünkroonne, asünkroonne jne.
saavad üksteisega rääkida ja üksteist kuulata samal ajal. Pooldupleks (inglise Half-Duplex (HDX)) süsteem võimaldab suhtlust kahes suunas, kuid ainult ühes suunas korraga (kahes suunas samal ajal suhtlust toimuda ei saa). Tavaliselt, kui üks osapool hakkab signaali vastu võtma, peab ta ootama, kuni teine osapool lõpetab signaali saatmise enne kui ta ise saatma saab hakata. 4.Leida vähemalt 3 erinevat andurit, mis kasutavad jadaliidest. · Jadaliides RS-232C (1-1, asünkroonne, master - slave, RxD/TxD/Com, ) (RS-422: 1-10) · Jadaliides · Jadaliides 5. Mis vahe on UART ja USART liidestel? Kumb on kiirem? USART on universaalne sünkroonne jadaliides, UART aga selle lihtsustatud variant - universaalne asünkroonne jadaliides. Vahe seisneb selles, et USART kasutab peale andmeliinide ka taktsignaali liini, millega andmeid sünkroniseeritakse, UART aga mitte.
} D)Soovime, et ul tagi sees olevad li tagi tekstid oleks sinised, aga kui ul tagi sees on veel sisemised ul tagid, siis nende sisemiste ul-de sees olevate li-de tekstis on punased . Kirjuta sobivad css-i reeglid. NB! W3schoolsist võiks teada kuute põhilist selectorit! ul li { color: blue; }; ul ul li { color: red; }; 2.Javascript ja Ajax: 10+20 = 30p A) Normaalne viis AJAXi päringuid teha on asünkroonne. Mis on asünkroonse meetodi eelised, ehk mida ebameeldivat juhtub, kui päring teha hoopis sünkroonsel viisil? asünkroonne tähendab seda, et javascript tegutseb edasi kui AJAXi call tehtud. Sünkronne oleks see, et midagi ei juhtu enne kui AJAXi call tuleb tagasi. Asünkroonse eelis on see, et javascripti proge töötab edasi ootamata ära, et tuleks vastus tagasi. B) Kirjuta jupp htmli/javascripti: kaks teksti välja ja nupp, millel vajutamisel avatakse alert
mis vähendab siirde avamise lävipinget (0,7 voldilt 0,2...0,3 voldini) hoider ära transistori küllastumise. Seetõttu tõuseb loogikaelemendi töösagedus ja suureneb pingelang emittersiirdel, mille tõttu väheneb kollektorivool püsitalitluses. 5. RS-triger Igal trigeril on 2 olekut. Triger on primitiivsem jadaloogika lülitus. Ehituse aluseks on 2 eitusega (Ning/Või) elementi. RS-trigeril on seadesisendid S (set) ja R (reset). 1)Asünkroonne RS-triger: trigeri seadmiseks olekusse „1“ on vaja anda tema „S“ (Set) sisendile loogiline „1“. Trigeri seadmiseks olekusse „0“ antakse sisendisse „R“ loogiline „1“. Kui mõlemi sisendi „S“ ja „R“ signaalid on „0“, siis säilitab triger endise oleku ja väljundsignaal „Q“ väljundil on endine. Kui mõlemil sisendil on signaal „1“, muutuvad mõlemad trigeri väljundid määramatuks. Aga selline signaalide kombinatsioon ei ole lubatud!
sõltub peale sisendite väärtuse antud ajahetkel ka eelnevast väljundiväärtus-test. Triger on elementaarne mäluelement, mis võimaldab säilitada infot üks bit. Esitades trigerit tõeväärtustabeli või funktsiooni kaudu, tuleb sisse tuua aja parameeter. Triger on kahe stabiilse olekuga element. Tavaliselt trigeril on kaks väljunidit: Joonis: SR-TRIGER (set-resest) ühe ja kahetaktiline, antud on asünkroonne, R=S=1 on keelatud. Töötab: RS; Q(t), 00–>Q(t-1) , 01= 1, 10= 0, 11=-- Asünkroonse trigeri puhul muutub väljundi väärtus sisendite väärtuste muutuste järgi. Potentsiaaliga sünkroniseeritav SR : Sünkrosisendiga C määratakse, millal lülitub triger uude olekusse. NB! Keelatud on anda mõlemasse sisendisse signaal 1, sest otseväljund ja inversiooniväljund ei saa olla võrdsed. MS-TRIGER (Master Slave)
S T Q R RS 1 0 SR RS RS SR RS 15/12/13 T. Evartson 1 Trigerite sünkroniseerimine Asünkroonne SR triger. S Q 1 S R Qt 0 0 Qt-1 0 1 0 1 0 1 1 Q R 1 1 X S Q S R Qt &
..........13 8. PILET...........................................................................................................................................13 1. Loendurid................................................................................................................................. 13 2. Mälu hierarhia arvutis.............................................................................................................. 13 3. Andmeedastus protokollid : sünkroonne, asünkroonne jne. ................................................... 14 9. PILET...........................................................................................................................................14 1. Registrid................................................................................................................................... 14 2. Mälu organiseerimine: koostamine mitmest moodulist ja vaheldamine (Interleaving) ..........15 3
tähendab, et triger on olekus null. Vastupidi on olekus 1. Asünkroonsele trigerile mõjuvad sisendsignaalid alates nende saabumishetkest, sünkroonsele trigerile juhtsisendile clock saabunud sünkrosignaali saabumise hetkest. Sünkroonsed trigerid jagunevad staatilise juhtimisega trigeriteks, kus trigeri ümberlülitumine toimub siis, kui sünkroseisundis on null, ning dünaamilise juhtimisega trigeriteks, kus ümerlülitus toimub sünkrosignaali muutumisel 0-1 või 1- 0. Otsesisenditega asünkroonne RS triger kooseb kahest VÕI EI elemendist, kus ühe elemendi väljund on ühendatud teise sisendiga. Tagab kaks stabiilset olekut nii. Inversiooniga asünkroone Seisundite tabel: Selle kombinatsiooni korral trigeri olek ei muutu. Jääb kas 1 või 0 Kui S=1, siis A lüli sisendites on 0 ning B lüli sisendites on 1. Säilib ka siis, kui S muutub nulliks. Triger on asetatud 1.
Koodimuundur - Kui on vaja teisendada üht koodi teiseks nende koodide vahel kehtivate teisendusreeglite järgi, nt kahendkoodist kümnend-kahendkoodi. Kolme olekuga siinipuhver XI. Enamkasutatavad järjestiskeemid Digitaalskeem, mille väljundi väärtus sõltub eelmistest väärtustest. Triger on elementaarne salvestuselement, võimaldab säilitada infot 1 bitt. SR-triger (Set Reset) Asünkroonne SR-triger: väljundi väärtus muutub sisendite väärtuste muutuse järgi, ilma spetsiaalse sünkrosisendita. Potentsiaaliga sünkroniseeritav SR-triger: Sünkrosisendiga C määratakse, millal lülitub triger uude olekusse. Kui C sisend ei ole aktiivne, säilitab vana oleku, on avatud kuni C sisendil on kõrge nivoo. JK-triger(Jump Key) Käitumiselt sarnane SR-trigeriga, mõlema aktiivse nivoo puhul eelmise oleku inv. MS-triger(Master Slave)
Kõige levinumalt koosnevad dekoodrid AND loogikaelementidest. Suure sisendite arvu korral kasutatakse dekodeerimiseks kaskaadlülitust, kus esimese astme dekooder aktiveerib ühe teise astme dekoodri ning see alles omakorda ühe väljundi. 2. KATKESTUSED ARVUTIS (INTERRUPT) Katkestus sunnib protsessorit muutma käskude täitmise järjekorda. Katkestused on realiseeritud katkestusnõuete ( IRQ ehk Interrupt Request) baasil. Katkestusnõue on asünkroonne signaal, mille saabudes protsessor salvestab oma hetkelise töö jätkamiseks vajalikud andmed ja asub seejärel sellele katkestusele vastavat ülesannet täitma. Katkestuse saabudes: a) CPU lõpetab ajutiselt oma töö b) käsuloenduri väärtus ja lippude registriväärtused salvestatakse pinumällu c) CPU täidab katkestuse poolt nõutud tegevused
Timer Counter (0, 1 ja 2) erinevused Taimer0 normaalreziimi seadistamine. Selles reziimis loendab taimer 255-ni (8 bitine loendur) , R/W , 8 bitine programmeeritav sageduse jagaja (prescaler). Sisemine/välimine signaali allikas. Katkestus üleminekul FFh->00h. Signaali frondi valik Timer1 16-bitine loendur st. Suurendatakse arvu, mis asub kahes 8bitises registris, mis käitub kui üks 16bitine register. Kolm võimalust : Sünkroonne taimer , Sünkroonne loendur , Asünkroonne loendur Taimer2 normaalreziimi seadistamine. Selles reziimis loendab taimer 255-ni (8 bitine). pre ja postscaler ja perioodi register. TWI TWI (Two Wire Interface) on järjestikuline andmesideliides, mis on levinuma nime all I2C (Inter-Integrated Circuit). Andmesideliides on ettenähtud kiipide ühendamiseks ühele andmesideliinile, kus on tavaliselt üks siinihaldur (master) ja üks või rohkem alluvat (slave).
. . , . . . Floppy disk - , . . , . . . . . . - . . . ( ) (). , - , . , , . . . , , , . , () . . Klaviatuur Klaviatuur (Keyboard) - , . Mälu hierarhia arvutis Andmeedastus protokollid : sünkroonne, asünkroonne jne. Registrid Registrid - - , . , . : 1. . 2. . 3. . 4. . 5. . 6. . 7. . , , - -. . - . - . . - . . , . Mälu organiseerimine: koostamine mitmest moodulist ja vaheldamine (Interleaving) Aritmeettika-loogika seade (ALU) ALU - aritmeetika-loogika seade - , . ALU . . , (, , , ,...). , ( , , ,...). , .
(Flip-Flops)kuuluvad järjestiskeemide hulka sest neil on olemas mälu omadus, see tähendab väljundi väärtus sõltub peale sisendite väärtuse antud ajahetkel ka eelnevast väljundiväärtusest. Triger on elementaarne mäluelement, mis võimaldab säilitada infot üks bit. + 1) asünkroonsed - salvestatakse infi vahetult sisenditesse antud signaalidega. 2) sünkroonsed - see on võimalik ainult sünkroimpulsi olemasolul. RS (reset-set) , ühe ja kahetaktiline, antud on asünkroonne, R=S=1 on keelatud. Töötab: RS; Q(t), 00>Q(t-1) , 01= 1, 10= 0, 11=-- . t R S Q t-1 0 0 Q ei muutu 0 1 1 Set 1 0 0 reset 1 1 - keelatud *a-sünkroonne | * sünkroonne NB! Keelatud on anda mõlemasse sisendisse signaal 1.
Realiseeritud trigeritel, mille otseväljundist läheb läbi Enabled signaaliga konjuktsiooni väärtus järgmise järgu sisendisse. Kui kõik eelmised järgud = 1, peab antud järk ümber lülituma. Jagunevad: sünkroonne loendur ümberlülitumine toimub samaaegselt v. paralleelselt. Ümberlülitumisaeg on kogu aeg samasugune. Kasutatakse arvutites andmetöötluses. asünkroonne loendur ümberlülitusaeg pole samasugune. Uue kombinatsiooni ilmumine sõltub sellest, missugusele üleminek toimub. Kasutatakse indikatsiooni seadmetes ja sagedusjagajates. Kahendloendur on järjestikulised kahendkoodid. Kümnendloendur järjestikuskoodid on 09 ja moodul on 10. See tähendab , et loenduril on 10 erinevat kombinatsiooni, millega ta vastab sissetulevale impulsijadale. Suvalise mooduliga e
Seksharidus- suhugaigused, rasestumisvastased vahendid, kõrvale kaldumised jne) 15. Isiksuse karakteristikud, mis mõjuvad erinevalt online ja offline suhtlemises??? Online suhtlus (enne suhtleme, siis kohtume)- usaldus suurem Offline suhtlus (enne kohtume, siis suhtleme) Homogeensuse efekt- Stereotüüpsus ja enda vastandamine- Eelarvamuste ületamine- Suhete arenedes lisandub kommunikatsioonikanaleid Sünkroonne asünkroonne kommunikatsioon Kujutuslik valistlik Isikutevaheline - automatiseeritud 16. Interneti kuritarvitamine. Hooajaline pisteline arvuti kasutamine liigselt, kuid selle tagajärel ei teki tolerantsust (arvutis viibimine, ilma et see tüütaks ära) ja võõrutusnähtusid (sõltuvuse korral tekitab suuri psüühilisi pingeid, kui ei saa arvutis olla). 17. Interneti sõltuvuse kui häire tunnused Sai alguse 1996.a Tolerantsus Võõrutusnähud
Loendureid kasutatakse nii automaatikaseadmetes kui ka arvutustehnikas. Sisse tulevad impulsid. Väljundiks 0,1 kombinatsioonid. Erinevate väljundkombinatsioonide arvu nim. mooduliks. E- sisend, mis lubab loendamise Kaks diagrammi- üks sünkroonse, teine asünkroonse jaoks. Sünkroonne loendur - ümberlülitumine toimub samaaegselt v. paralleelselt. Ümberlülitumisaeg on kogu aeg samasugune. Kasut. arvutites andmetöötluses. Asünkroonne - ümberlülitusaeg pole samasugune. Uue kombinatsiooni ilmumine sõltub sellest, missugusele üleminek toimub. K asut. indikatsiooniseadmetes ja sagedusjagajates. Kahendloendur - on järjestikulised kahendkoodid. Kümnendloendur - järjestikuskoodid on 0-9 ja moodul on 10. See tähendab , et loenduril on 10 erinevat kombinatsiooni, millega ta vastab sissetulevale impulsijadale. Suvalise mooduliga e
...mitmest sisendist üksväljund, andmekommutaator ALU realiseerib erinevaid aritmeetilisi ja loogilisioperatsiooni, baastehteid. Nt välistav või, JA-tehe jne. Koodimuundur Teisendab ühe koodi teiseks (nt. 2nd 2nd-10nd) koodiks vastavalt nende vahel kehtivatele loogikaseadustele. Enamkasutatavad järjestikskeemid Triger elementaarne salvestuselement, millel on 2 stabiilset olekut. Võimaldab salvestada infot 1 bitt. 2 väljundit: otseväljund ja tema eitus. SR-triger: asünkroonne väljundi väärtus muutub, kui sisendi väärtus muutub, potentsiaaliga sünkroniseeritav sünkrosisend C määrab, millal väärtus muutub. Kui C pole aktiivne siis säilitub vana olek. MS-triger: Võib tekkida olukord, kus sisendi väärtused sõltuvad välisest kombinatsiooniskeemist. Tekib mitmekordse ümberlülituse probleem. Siinkohal aitab MS-triger, mis koosneb kahest osast master ja slave, mis ei saa olla samal ajal aktiivsed.
Sõlmedes on MOP, kirjutamine ja kustutamine käib püsielektronidega MOP kaudu. 27.PLM. Programmeeritav Loogikamaatriks. Idee on realiseerida triviaalselt kombinatsioon-loogika lülitus tabeliga esitatud funktsiooni järgi. 28.Mis on jadaloogika? Olekud? Uus olek = funktsioon vanast olekust. y = f {x 1,x2,x3,...,olek}. xn = sisend; olek on minevikuga määratud seisund. 29.Mis esitab jadaloogika lülituse olekuid? 30.Asünkroonne triger. Triger millel puudub C(lock)-sisend. Sellele trigerile mõjuvad sisend signaalid alates saabumishetkest. 31.Takteeritav triger. Triger, millel on C(lock) sisend. Clock juhib trigeri tööd ajaliselt. 32.Taktimpulsi frondiga lülitatav triger. Triger, mille väärtus muutub ainult sisendsignaali muutumisel 1-st 0-ks (tagafrondiga sünkroniseeritav) või 0-st 1-ks (Esifrondiga sünkroniseeritav). 33.RS-triger. Reset-Set ühetaktiline triger. Asünk
messendþeriks: inositool-1,4,5- trifosfaadiks (IP3) ja diatsüülglütserooliks (DAG). Neist esimene avab Ca2+-kanalid ja teine stimuleerib prootonpumpa H+ rakust välja viima. Aktivatsioonile on iseloomulik rakusisese pH ja hingamise järsk tõus, DNA replikatsiooni ning valgu sünteesi kiire suurenemine. Tähtsal kohal on membraanilipiidide biosünteesiks oluliste ensüümide produktsioon Lõigustumine Mis protsess on lõigustumine? Mida tähendab sünkroonne ja asünkroonne lõigustumine. Lõigustumine ehk organismi hulkraksuse taastamine. Alguses - jagunemine ilma kasvamiseta. Tuuma-tsütoplasma suhte normaliseerimine - munaraku suur tsütoplasma kogus jaotatakse väiksemate blastomeeride vahel - Sünkroonne lõigustumine - blastomeerid jagunevad üheaegselt (enamik loomi, nt linnud, roomajad, kalad, putukad, amfiibid) - Asünkroonne lõigustumine - blastomeerid jagunevad ajalise nihkega
Sellega oleme loonud omale uue projekti!
7
Mootori konfiguratsioon:
Vali MICROMASTER 440>Configuration>Reconfigure drive (akna ülemises osas, valik
tavaliselt kollast värvi).
Siin määratleme mootori parameetrid, mida hakkame juhtima MM440-ga.
Määrame standardiks Euroopa (kW), 50 (Hz).
inversioonväljund = i+1 Reset. Paralleellaadimisega nihkeregistrid. 6. Loendurid: Loendur on loogikalülitus, mis loendab sisendimpulsse. Kasutatakse automaatikaseadmetes ja arvutitehnikas. Realiseeritud trigeritel, mille otseväljundist läheb läbi Enabled signaaliga konjuktsiooni väärtus järgmise järgu sisendisse. Kui kõik eelmised järgud = 1, peab antud järk ümber lülituma. Sünkroonne mistahes kombinatsioonide vahel ülemineku viide = const .. arvutitehnikas kasutusel Asünkroonne ülemineku viide sõltub kombinatsioonidest Loenduri moodul erinevate väljundkombinatsioonide arv ... väljundi väärtus, mille korral alustab uuesti nullist. Suvalise mooduliga loendur = ntx Grey koodi loendur, milles iga järgnev kood on eelmise naaberkood. Igasse sisendisse tuleb anda eelmise järgu moodul kaks summa iseendaga. Reversiivne loendur loendab nii pos. kui neg. suunas. {LAB2} Enamkasutatavaid kombinatsioonskeeme 7. Summaatorid:
tagafrondist, kiire Loendurid Loendur on loogikalülitus, mis loendab sisendimpulsse. Kasutatakse automaatikaseadmetes ja arvutitehnikas. Realiseeritud trigeritel, mille otseväljundist läheb läbi Enabled signaaliga konjuktsiooni väärtus järgmise järgu sisendisse. Kui kõik eelmised järgud = 1, peab antud järk ümber lülituma. Sünkroonne mistahes kombinatsioonide vahel ülemineku viide = const .. arvutitehnikas kasutusel Asünkroonne ülemineku viide sõltub kombinatsioonidest Loenduri moodul erinevate väljundkombinatsioonide arv ... väljundi väärtus, mille korral alustab uuesti nullist. Suvalise mooduliga loendur = ntx Grey koodi loendur, milles iga järgnev kood on eelmise naaberkood. Igasse sisendisse tuleb anda eelmise järgu moodul kaks summa iseendaga. Reversiivne loendur loendab nii pos. kui neg. suunas. Adresseerimise viisid 1. otsene adresseerimine operandid vahetult järgnevatel mäluaadressidel
inversioonväljund = i+1 Reset. Paralleellaadimisega nihkeregistrid. 6. Loendurid: Loendur on loogikalülitus, mis loendab sisendimpulsse. Kasutatakse automaatikaseadmetes ja arvutitehnikas. Realiseeritud trigeritel, mille otseväljundist läheb läbi Enabled signaaliga konjuktsiooni väärtus järgmise järgu sisendisse. Kui kõik eelmised järgud = 1, peab antud järk ümber lülituma. Sünkroonne mistahes kombinatsioonide vahel ülemineku viide = const .. arvutitehnikas kasutusel Asünkroonne ülemineku viide sõltub kombinatsioonidest Loenduri moodul erinevate väljundkombinatsioonide arv ... väljundi väärtus, mille korral alustab uuesti nullist. Suvalise mooduliga loendur = ntx Grey koodi loendur, milles iga järgnev kood on eelmise naaberkood. Igasse sisendisse tuleb anda eelmise järgu moodul kaks summa iseendaga. Reversiivne loendur loendab nii pos. kui neg. suunas. {LAB2} Enamkasutatavaid kombinatsioonskeeme 7. Summaatorid:
Arvutid I eksamiküsmused ja vastused Eksamikonspekt 2011 IABB22 1. Loendurid[4] 2. Pinumälu (stack) realiseerimine ja kasutamine protsessoris[4] 3. Trigerid[3] 4. Dekooder[3] 5. Käsuformaadid - 0, 1, 2, 3 ja 1,5 aadressiga arvutid[3] 6. Summaator: järjestik, paralleel ja kiire ülekanne[3] 7. Andmevahetusprotokollid: sünkroonne, asünkroonne jne[3] 8. Registrid[2] 9.Mikroskeemide valmistamise tehnoloogiad[2] 10. Konveier protsessoris ja mälus[2] 11. Suvapöördusmälud[2] 12. Adresseerimise viisid[2] 13. Kuvarid[2] 14. Andmeedastuse juhtimine(bus arbitation): süsteemid katkestustega ja ilma, prioriteedid[2] 15. Multipleksor, demultipleksor[2] 16. Spetsiaalse riistvara realiseerimine[2] 17. Alamprogrammide poole pöördumine[2] 18. Vahemälu (Cache) organiseerimine: otsevastavusega, assotsiatiivne ja
Loenduri sisse tulevad impulsid ning väljundiks on 0,1 kombinatsioonid. Erinevate väljundkombinatsioonide arvu nimetatakse mooduliks. Loendurit kasutatakse automaatikaseadmetes ja arvutitehnikas. E- sisend, mis lubab loendamise Kaks diagrammi- üks sünkroonse, teine asünkroonse jaoks. Sünkroonne loendur - ümberlülitumine toimub samaaegselt v. paralleelselt. Ümberlülitumisaeg on kogu aeg samasugune. Kasut. arvutites andmetöötluses. Asünkroonne - ümberlülitusaeg pole samasugune. Uue kombinatsiooni ilmumine sõltub sellest, missugusele üleminek toimub. Kasut. indikatsiooniseadmetes ja sagedusjagajates. Kahendloendur – Kahepositsiooniliste trigeritega, st igal arvu kohal on kaks võimalikku olekut (0- väljalülitatud, 1-sisselülitatud) Kümnendloendur - järjestikuskoodid on 0-9 ja moodul on 10. See tähendab , et loenduril on 10 erinevat kombinatsiooni, millega ta vastab sissetulevale impulsijadale. Suvalise mooduliga e
SDRAM Sünkroonne dünaamiline muutmälu ehk SDRAM (inglise Synchronous Dynamic Random Access Memory) on dünaamiline muutmälu (DRAM), mida sünkroniseeritakse süsteemisiiniga. Klassikalisel DRAM-il on asünkroonne liides, mis vastab nii kiiresti kui võimalik igasugustele muutustele juhtsisendites. Erinevalt DRAM-is on SDRAM-il aga sünkroonne liides, mis tähendab seda, et ta ootab taktsignaali ära enne, kui vastab juhtsisenditele. Takti kasutatakse selleks, et juhtida sisemist lõplikku olekumasinat (Finite State Machine ehk FSP), mis omakorda võtab vastu sissetulevaid käske (käsukonveierid). See annab kiibile võimaluse teha palju keerulisemaid operatsioonijuppe, mis soodustab kiiremat tööd.
töödelda Järjestikedastus VS paralleeledastus Järjestikku edastatakse infot seadmete vahel ja paralleelselt seadmes sees. Paralleelne edastus on kiirem kuid nõuab enam juhtmesooni. Seadmete suurte vahemaade puhul kulub palju kaablit. Järjestikku piki liini andmete edastamine võimaldab läbi paljude soonepaaridega kaabli edastada oluliselt enam infot kui see paralleeledastuse puhul võimalik on Side optikakaablites on enamasti asünkroonne järjestikedastus. Registrite tüübid: 1. SI-SO (serial in - serial out)- kasutatakse suhteliselt vähe, Kasutusala on info viivitamiseks, jooksvad tuled. 2. PI-SO (parallel in- serial out) - kasutusala andmete saatmiseks järjestikprotokollis. 3. SI-PO - Kasutusala andmete vastuvõtmiseks järjestikprotokollis 4. PI-PO - Kasutusala operatiivmäluna 5. Universaalregistrid (sisenditega saab valida kuidas salvestatakse ja kuidas loetakse) Loendur (CT)
..................................................................................................................... 5 1. MUUSIKA KUI SPORTIMISE MÕJUTAJA ................................................................... 6 1.1 Sportimisel kuulatav muusika ....................................................................................... 7 1.1.1 Sünkroonne muusika ............................................................................................... 7 1.1.2 Asünkroonne muusika ............................................................................................. 8 1.2 Muusika tempo ning rütm kui sportliku soorituse mõjutajad ................................... 8 1.3 Muusika sisu kui sportliku soorituse mõjutaja ............................................................ 9 2. MATERJALID JA MEETODID ...................................................................................... 10 2.1 Uuritavate iseloomustus ..........................
........................................................... 18 VIII.......................................................................................................................................... 18 1.Loendurid. VT III piletit..................................................................................................... 18 2. Virtuaalmälu (lehekülgedeks jagamine, segmenteerimine).............................................18 3. Andmeedastus protokollid : sünkroonne, asünkroonne jne..............................................19 IX............................................................................................................................................ 19 1. Registrid.......................................................................................................................... 19 2.Mälu organiseerimine: koostamine mitmest moodulist ja vaheldamine (Interleaving).....20 3.Käsuformaadid - 0, 1, 2, 3 ja 1,5 aadressiga arvutid
Triger on 2 olekuga jadaloogika lihtelement. Olekut tähistatakse 0,1. Trigeri olek on väljaloetav tema väljundilt. Praktikas on igal pool vaja signaale koos eitustega. Seepärast tootjad toodavad trigereid, millel igaühel on 2 väljundit. Q; Q . Trigerit on vaja ühest olekust teise ümber lülida. Selleks peavad sisendid olema. Palju? Võib olla 1,2, 3 sisendit. 165 Asünkroonne RS-triger. Ajalooliselt oli esimene. R = reset panema olekusse 0, () S = set sättima, panema olekusse 1, () Tõesus- ehk funktsioneermise tabeli parem esitus: R S Q(t + t) t aeg trigeri ümberlülitamiseks. 0 0 Q(t) 0 1 1 1 0 0 1 1 * * triger on informatsiooniliselt hävitatud 166 Vaadeldud trigerid on asünkroonsed. Lülitavad ennast ringi siis, kui signaale R,S, muudetakse. Puudub takteerimine, CLOCK.
algnäidu (00:00)). 48. Milline on peamine erinevus Mealy ja Moore olekumasinatel? Kuna Oleku register muudab oma väljundit AINULT tõusva takti korral, siis saab ka Moore olekumasina väljund muutuda ainult tõusva takti korral (sünkroonne). Aga kuna Mealy väljund sõltub ka hetke sisendist, siis hetke sisendi muudatus võib tingida ka väljundi muutmist ning seda sõltumata oleku registrist -> seega ka sõltumata taktist (asünkroonne). Eelistatum Moore masinaid – lihtsam ja turvalisem. 49. Koosta Moore- /Mealy masina olekudiagramm jada detektori kohta. Leida tuleb jadast järjestikku esinevalt 101. Korraga saab vaadelda ainult ühte bit
VPI-10, 50Mb/s VCI-101 VCI-100 VPI-20, 60Mb/s VCI-101 Vaba 45Mb/s kasutab VPI-0 Kevad 2009 Tallinna Polütehnikum 40 ATM. Teenindusklassid Raku päis Klass A Klass B Klass C Klass D AAL-3/4 AAL-1-5 AAL-1 AAL-2 AAL-5 AAL-3/4 Järelejääv Isokroonne teenus Asünkroonne teenus andmeväli Püsiv bitikiirus Muutuv bitikiirus 44 - 47 Ühenduseta baiti Ühendusega edastus edastus ATM kohandamiskiht (AAL) Kevad 2009 Tallinna Polütehnikum 41 ATM võrgu kihid Rakenduse Rakenduse andmed andmed AAL AAL ATM kiht
Neil on suur hargnemistegur, väike voolutarve, suur häirekindlus. Kõrgem toitepinge ja madalam sagedus. Tundlikud staatilise elektri suhtes. 66. Mis on triger? Triger (Flip-Flop) – mäluga loogiline seadeldis, mis on võimeline säilitama 1 bitt andmeid. Jagunemine: sünkroonsed (takteeritavad), asünkroonsed. Sünkroonsetel trigeritel toimub väljundi ümberlülitus taktiimpulsi saabudes, asünkroonsetel koheselt. On olemas: Asünkroonne RS-triger, Sünkroonne RS-triger, JK-trigerid ei oma määramatuse seisu, D-triger (delay - viivitus) – kasutatakse sagedusjaguritena, T-triger – loendussisendiga triger 67. Mis on register? Register – trigeritel põhinev lülitus kahendarvude registreerimiseks, säilitamiseks ja väljaandmiseks. Iga biti salvestamiseks on vajalik eraldi triger. Rööbitise sisendiga ja väljundiga register – mäluregister. Register,
Kuna tegu on kahe B kanaliga, siis saab korraga kasutada näiteks telefoni ja faxi. B kanaleid saab korraga kasutada ka ühe ühenduse jaoks, näiteks omada Interneti ühendust kiirusega 128 kbit/s. Teatud juhtudel võib D-kanal toetada ka kasutajaandmete edastust - seega tuleb edastuskiiruseks 192kbit/s. 16. B-ISDN. ATM. Lairiba-ISDN (Broadband-ISDN) toetab andmeedastuskiirust kuni 1.5Mbit/s. Algselt B- ISDN-i jaoks väljatöötatud võrgutehnika ATM (Asynchronous Transfer Mode, asünkroonne edastusreziim) toob edaspidi gigabittides edastuskiirused lõppseadmeteni välja. Uued võimsad tööjaamad ning multimeediarakendused esitavad kohtvõrkudele üha uusi nõudeid. Tüüpiline kohtvõrk põhineb leviedastuskandjal, kus võrgu kogu liiklus suundub kõigile jaamadele. Sel juhul kasutab üksik tööjaam ribalaiusest ära ainult murdosa. ATM põhineb ühendusega edastusel; siin suunatakse liiklus tõhusamalt õigele vastuvõtjale
Seepärast tõstmiseks. 1) on dioodidest, 2) ja ülekandmine kõigi astmete jaoks väljundkoodiks. Ta tunneb ära ehitatakse arvutite ja 3) on transistorid. Dioodidel on üheaegselt, mistõttu ei teki sisestatava kahendarvu ja annab mikroprotsessorsüsteemide takistus, seetõttu tekib hilistumist. Asünkroonne - ehk signali vastavasse väljundisse. suuremad mäluseadmed tavaliselt väljundisse pinge (U=IR), jadaülekanne, loenduri Dekoodri ülesandeks on dünaamilistest mälukiipidest. seetõttu DTL-i ei tarvitata. TTL puuduseks on signaalide muundada kahendkoodis arv Püsimälu kasut. programmide
1 0 1 1 1 1 x1 x2 y 0 0 1 NING - EI 0 1 0 1 0 0 1 1 0 x1 x2 y 0 0 1 VÕI - EI 0 1 0 1 0 0 1 1 0 x1 x2 y 0 0 0 VÄLISTAV 0 1 1 VÕI 1 0 1 1 1 0 24. Trigerid. Asünkroonne ja sünkroonne RS-triger, skeemid NOR ja NAND-lülitustel, seisunditabelid, sisend- ja väljundsignaalide ajadiagramm kasutamine lukkregistrina: rööpse lukkregistri skeem ja signaalide ajadiagramm. JK-triger: skeem, seisunditabel. Kahetaktiline trige kahetaktilise D-trigeri signaalide ajadiagramm. JK-triger T-trigerina (loendustrigerina, selle juhttrigeri ja abitrigeri signaalide seisun Asünkroonne RS-trigeril on kaks sisendit, S ja R ning kaks väljundit Q ja Q
radiaalne lõigustumine tsöloblastula Lihtsaim, lõigustumistasapinnad Okasnahksed, risti, isoletsitaalne amfiibid spiraalne lõigustumine stereoblastula Isoletsitaalne (võrdselt rebu), limused mikro- ja makromeerid bilateraalne lõigustumine Peegelpildis, isoletsitaalne mantelloomad rotatsiooniline Õõnsuseta Asünkroonne algusest peale, imetajad lõigustumine Trofo- ja embrüoblastid Meroblastiline Keskmine rebuhulk, Putukad,kalad, lõigustumine lõigustumisevagu ei läbi reptiilid, linnud munarakku diskoidaalne lõigustumine blastotsöölig lõigustub sügoodi rebuvaba osa, Linnud (kana),
...............................................................................................47 Erinevad siinid ja nende osa andmevahetuses...........................................................................48 Andmeedastus protokollid.........................................................................................................49 Sünkroonne siin Synchronous Bus........................................................................................ 49 Asünkroonne siin Asynchronous Bus....................................................................................49 Tagasisideta andmevahetusOpen-loop data trasfer............................................................... 49 Andmevahetus tagasisidega Closed-loop data transfer......................................................... 49 Andmevahetus täieliku tagasisidega Fully inlocked handshaking........................................ 50
Siin ühendust sooviv saadab võrku marsruudinõude, iga sõlm saadab nõude edasi ja lisab sellele oma aadressi. Kui nõue saabub sihtsõlme, loob see vastuse ja saadab selle tagasi lähtesõlme. Vastus kirjeldab sõlmi, mida läbitab soovitud marsruut. Sellist meetodid nimetatakse ka võrgu üle ujutamiseks. DSR reaktiivne marsruutimisprotokoll. 39. ATM-edastustehnika üldiseloomustus. Rakkude kommutatsioon. ATM-liikluse klassid. ATM asünkroonne edastusmeetod, mille kasutatakse laiaribalistes andmesidevõrkudes. Siin info jagatkse rakkude vahel (48 bait + 5 baidine päis). ATM kasutab statistilise multipleksimise läbi virtuaalseid kanaleid ning selles puudub vigade kontroll. Rakkude kommutatsioon käib virtuaalteede ja virtuaalkanalite identifikaatorite abil. ATM-liikluse klassid: CBR püsiv (constant) bittikiirus(eraldatakse ribalaius vastavalt rakkude suurimale sfgedusele)
arvutustehnikas. Sisse tulevad impulsid. Väljundiks 0,1 kombinatsioonid. Erinevate väljundkombinatsioonide arvu nim. mooduliks. E- sisend, mis lubab loendamise Kaks diagrammi- üks sünkroonse, teine asünkroonse jaoks. Sünkroonne ümberlülitumine toimub samaaegselt v. paralleelselt. Ümberlülitumisaeg on kogu aeg samasugune. Kasut. arvutites andmetöötluses. Asünkroonne- ümberlülitusaeg pole samasugune. Uue kombinatsiooni ilmumine sõltub sellest, missugusele üleminek toimub. Kasut. indikatsiooniseadmetes ja sagedusjagajates. * Kahendloendur- on järjestikulised kahendkoodid. *Kümnendloendur- järjestikuskoodid on 0-9 ja moodul on 10. See tähendab , et loenduril on 10 erinevat kombinatsiooni, millega ta vastab sissetulevale impulsijadale. *Suvalise mooduliga e. grey koodiga loendurid kõik järgnevad koodid on naaberkoodid. g= QI+ QI +1
Nihe paremale on madalamate bittide suunas ja vasupidi. Arvu nihutamine paremale tähendab ta jagamist arvusüsteemi alusega. Nihkereg võimaldab teisendada infi järjestikuselt kujult paralleelsele kujule ja vastuidi. Reverssiivne - nihkeregister, mis suudab nihet nii paremale kui vasakule. Ilma nihketa ehk rööpregistrisse salvestatakse info rööpkoodis, n-kohalise arvu jaoks n-trigerit. loendurid (Counter) kahend, kümnend, suvalise mooduliga, sünkroonne, asünkroonne, jne. Nim impulsside loendamiseks ettenähtud loogikalülitust. Loendur on register, millesse salvestatud arv sisendile antud signaali mõjul suureneb ühe võrra. Summeerivad-loendavad päripidi, Lahutavad-loendavad tagurpidi (reverssiivne), sõltuvalt info ülekandmise viisist jaot. nad jada- ja rööpülekandega loendureiks. Kahendloendur - kahepositsiooniliste trigeritega. Lihtsaim loendustriger moodustab kahendloenduri järgu. Loendustegur=2n (n-
edastus Answer 3 analoog- infot edastatakse bitthaaval digitaalmuundur Answer 4 Paralleelneandmee andmevahetus toimub tsuklitena dastus Answer 5 sünkroonne viis arvude esitamiseks ainult kahe numbri 0 ja 1 abil andmevahetus Answer 6 sisendile antakse analoogsignaal ja valjundil saadakse digitaalsignaal Asünkroonne andmevahetus Answer 7 8 : 1,00 Kuidas organiseerida andmevahetust saatja ja vastuvõtja vahel kui saatjal on kasutada üks lüliti ja vastuvõtjal lamp? Kas on vaja veel täiendavaid sideliine ja kui on siis milleks? : a. Asünkroonse andmevahetuse korral pole lisaliine vaja b. Sünkroonse andmevahetuse korral on vajalik sünkroniseerimisliin c. Sünkroonse andmevahetuse korral pole lisaliine vaja d
............................................................................... 26 6.1 Trigeri mõiste............................................................................................................... 26 6.2 Kasutatavad tähised.................................................................................................... 26 6.3 Trigerite liigid............................................................................................................... 26 6.4 Asünkroonne RS - triger.............................................................................................. 27 6.5 Sünkroonne RS-triger.................................................................................................. 28 6.6 Sünkroonne kahetaktiline RS-triger............................................................................. 29 6.7 D-triger.......................................................................................................................
10V). Tekib kunstlikult n-juhtivuse kanal. Lin kasv->küllastus, kuna õhuke, siis läbilöök 20V juures. Vältida staatilist elektrit!! 4. igas sõlmes diood=”1”, programmeerimine dioodide läbi põletamine vooluga-kergelt aurustuv juhtmelõik 5. suur impedants-kolmas olek, ei 1 ei 0. Realis 3+1 bipol transiga. Kasutuses siinisüst-des. Pilet 5. 1. Pingejagur 2. Vedelkristallpaneel. Eelised, puudused 3. U->I muundur 4. TTL loogika 5. Asünkroonne summeeriv loendur 1. u2=u1*r2/(r1+r2)-pingejagamistegur. koormatud, siis väljundis 2 paralleel takistit (1 on tarbija) 2. vedelik, mille pikad sigarikujulised molekulid on orienteeritavad *elektriväljaga *pinna töötlusega. Väikesed voolud uA, väikesed pinged <1,5V; 1-50C, külma käes aeglane reaktsioon. Algselt reag kiirus 100ms, nüüd 4ms. RGB süsteem-värviline. Kui valgustada LEDidega, siis igavene, sest enne ütleb üles luminofoorvalgustus. 3. stabiilse voolu generaator
rootori asendist Käivitamine ja reguleerimine · Sünkroonmootorit ei saa vahetult võrku lülitada, kuna staatoriväli ei suuda seisvat rootorit koheselt kaasa vedada (puudub libistus)! · Mootor tuleb eelnevalt viia sünkroonkiirusele lähedasele kiirusele · Peamiselt kasutatavad käivitusviisid on: 1)abimootoriga käivitamine kasutatakse eraldi mootorit (taval. faasirootoriga asünkroonmootor), suurtel võimsustel; 2)asünkroonne käivitamine kasutatakse peamiselt. Rootori poolusekingades on eraldi asünkroonmähis, mis annab libistuse · Sünkroonmootori kiiruse reguleerimine toimub toitepinge sageduse reguleerimisega sarnaselt asünkroonmootoriga: · Sünkroonmootoris määrab rootori pöörlemise suuna faaside järjestus ja asetus staatoris Nurgakarakteristik · Sünkroonmootor arendab momenti ainult sünkroontalitluses · Tekkivat momenti iseloomustab koormusnurk (teeta), mis on masina stabiilsuspiiriks
kiiresti eemaldatakse isaspronukleusest ja DNA mähitakse ümber nukleosoomide, mis sisaldavad histoone 19 Isas-ja emaspronukleus liiguvad (-12 h) teineteisele lähemale mikrotorukeste kaasabil. Replitseerunud pronukleused ei liitu; nende kromosoomid kondenseeruvad ja asetuvad ühisele metafaasiplaadile. 4.Lõigustumine 42. Mis protsess on lõigustumine? Mida tähendab sünkroonne ja asünkroonne lõigustumine. Kuidas toimub lõigustumisel rakutsükli regulatsioon (MPF-mitosis promoting factor), mida tähendab kesk-blastula üleminek (mid-blastula transition) ja sügoodi/embrüo genoomi aktivatsioon? Lõigustumine on organismi hulkraksuse taastamine. Tuuma-tsütoplasma suhte normaliseerimine (1:10 vs 1:1000; 1:1) järjestikuliste mitootiliste rakujagunemiste käigus viljastatud munaraku (sügoodi) suur tsütoplasma kogus jaotatakse väiksemate moodustuvate
R DD4 Toomas Ruuben. TTÜ Raadio ja sidetehnika 89 instituut. Digitaalarvuti komponendid RS Trigerid Kui juhtimissisendis C puudub taktimpulss, on mõlema juhtimistrigeri DD1 ja DD2 väljundis 0, sõltumata sellest, kas nende teise sisendisse saabub 0 või 1. Taktimpulsi saabudes toimib triger samamoodi kui asünkroonne triger Toomas Ruuben. TTÜ Raadio ja sidetehnika 90 instituut. 45 Digitaalarvuti komponendid JK Trigerid JK trigeri põhisisendid on J ja K, sünkroonsel ka C Kui sisendis on vastavalt kombinatsioonid 00 10 01 siis toimib samamoodi kui VÕI-EI elementidest koosneva RS - trigeriga Toomas Ruuben
annaabi.ee 
