Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"asünkroonne" - 90 õppematerjali

asünkroonne – ülemineku viide sõltub kombinatsioonidest Loenduri moodul – erinevate väljundkombinatsioonide arv ... väljundi väärtus, mille korral alustab uuesti nullist.
thumbnail
2
docx

Trigerid

- D- ( ) - , . C D Qt+1 0 x Qt 1 0 0 1 1 1 JK- , RS-, 1,2,3,4. RS- J K. RS- . , RS- . RS-. JK- D, T RS-. 2. Juhtautomaat : osa käsu täitmisel ja realiseerimine. ­ . , , , . , , , . , , , . , - . - . - , , . - - ­ . - . . , . , .. . , , , , . 3. Andmevahetusprotokollid: sünkroonne, asünkroonne -- , . , , . , . . . OSI (Open System Interconnection -- , ). Sünkroonne siin Sychronous Bus Asünkroonne siin Asynchronous Bus

Keeled → Vene keel
2 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Õppeaine SKK0121 ”Elektroonika alused”

2NING-EI) 62. ESL-loogika 63. High-Z - omadused, kasutamine 64. KMOP loogika (eelised ja puudused) 65. Lihtsa dioodloogika elemendid 66. Loogikaelementide süsteemid 67. Loogikalülituste väljundite ühendamise võimalused 68. TTL - Schottky loogikaelemendid 69. TTL loogika 70. Dekooder 71. Demultiplekser 72. EPROM 73. Kombinatsioonloogika (üldmõisted) 74. Multiplekser 75. PROM 76. ROM 77. Välistav "VÕI" (skeem, tõeväärtuse tabel) 78. Asünkroonne lahutav loendur 79. Asünkroonne RS - triger 80. Asünkroonne summeeriv loendur 81. Loendurid (liigitus, omadused) 82. Loendustriger (“T”-triger) 83. MS-struktuur 84. Registrid 85. Sünkroonne RS - triger 86. Sünkroonne summeeriv loendur 87. Kahekordse integreerimisega ADM 88. Lihtne DAM 89. Loenduriga ADM 90. Paralleelne ADM (Flash) Küsimuse konkreetne sõnastus eksamipiletis võib veidi erineda siintoodust.

Füüsika → Füüsika
5 allalaadimist
thumbnail
24
ppt

Netisuhtluse esitlus

kommenteerimisvõimalusega uudistesaidid, podcast’id1 jt); 2) personaalmeedia (nn isiklik ajakirjandus: blogid ehk veebipäevikud; mikroblogimine: mobiili abil internetti postitatavad lühiteated, nt Twitter; avalikud foto- ja videokogud); 3) otsesuhtlus (kahe või enama isiku vahel toimuv valdavalt sünkroonne vestlus: otsesuhtlusprogrammid MSN, Skype, Gtalk jt; virtuaalreaalsused ja mängumaailmad; jututoad; ka e-post); 4) grupisuhtlus (valdavalt asünkroonne ja otsesuhtlusest anonüümsem polüloog, nt foorumid, teemaportaalid, postiloendid, veebipõhised õpikeskkonnad, ettevõttesisene kommunikatsioon jt); 5) veebipõhised suhtlusvõrgustikud (nt Facebook, Orkut jt) Mida on arvutisuhtlus keelele kaasa toonud? ● Teksti saab mitmeid kordi ja kiiresti teksti parandada, pikki tekstiosi kergesti ümber tõsta, tõsta lõike kergesti ühest tekstist teise jms. ● Saab kasutada erinevaid märke või pilte.

Keeled → Inglise keel
9 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Loendurid

1.Loendurid ­ - , . , . n , n- . 2 , 0-. (= 2). : . - , . , .. 1. , .. 1. . : . :, . 2. Mälu hierarhia arvutis 3. Andmeedastus protokollid : sünkroonne, asünkroonne jne.

Keeled → Vene keel
3 allalaadimist
thumbnail
3
odt

Mikroprotsessorid ja kontrollerid

saavad üksteisega rääkida ja üksteist kuulata samal ajal. Pooldupleks (inglise Half-Duplex (HDX)) süsteem võimaldab suhtlust kahes suunas, kuid ainult ühes suunas korraga (kahes suunas samal ajal suhtlust toimuda ei saa). Tavaliselt, kui üks osapool hakkab signaali vastu võtma, peab ta ootama, kuni teine osapool lõpetab signaali saatmise enne kui ta ise saatma saab hakata. 4.Leida vähemalt 3 erinevat andurit, mis kasutavad jadaliidest. · Jadaliides RS-232C (1-1, asünkroonne, master - slave, RxD/TxD/Com, ) (RS-422: 1-10) · Jadaliides · Jadaliides 5. Mis vahe on UART ja USART liidestel? Kumb on kiirem? USART on universaalne sünkroonne jadaliides, UART aga selle lihtsustatud variant - universaalne asünkroonne jadaliides. Vahe seisneb selles, et USART kasutab peale andmeliinide ka taktsignaali liini, millega andmeid sünkroniseeritakse, UART aga mitte.

Majandus → Mikromajandus
28 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Võrgurakendused I kontrolltöö

} D)Soovime, et ul tagi sees olevad li tagi tekstid oleks sinised, aga kui ul tagi sees on veel sisemised ul tagid, siis nende sisemiste ul-de sees olevate li-de tekstis on punased . Kirjuta sobivad css-i reeglid. NB! W3schoolsist võiks teada kuute põhilist selectorit! ul li { color: blue; }; ul ul li { color: red; }; 2.Javascript ja Ajax: 10+20 = 30p A) Normaalne viis AJAXi päringuid teha on asünkroonne. Mis on asünkroonse meetodi eelised, ehk mida ebameeldivat juhtub, kui päring teha hoopis sünkroonsel viisil? asünkroonne tähendab seda, et javascript tegutseb edasi kui AJAXi call tehtud. Sünkronne oleks see, et midagi ei juhtu enne kui AJAXi call tuleb tagasi. Asünkroonse eelis on see, et javascripti proge töötab edasi ootamata ära, et tuleks vastus tagasi. B) Kirjuta jupp htmli/javascripti: kaks teksti välja ja nupp, millel vajutamisel avatakse alert

Informaatika → Võrgurakendused i
23 allalaadimist
thumbnail
32
docx

Elektroonika piletid

tõttu staatilist elektrit. Standartne TTL 2NING-EI element (10mW, 10ns). Mitme emitteriline transistor asendab dioodid DTL skeemis. Töötab nagu voolu I b lüliti. Kui kasvõi üks sisenditest on maandatud, siis vool Ib voolab transistorist mööda. Kui kõik sisendid on maandamata, siis vool Ib läheb transistorisse. Võimendi transistorid võivad küllastuda, ja selle tõttu hakata aeglaselt ümber lülituma. Standartne TTL on suhteliselt aeglane – ümberlülitamise aeg 10ns. 5. Asünkroonne summeeriv loendur Loendur on impulsside loendamiseks ettenähtud loogikalülitus. Loendur on register, millesse salvestatud arv sisendile antud signaali mõjul muutub ühe võrra. Summeeriv loedur loendab päripidi ehk suurenemise suunas. Asünkroonse loenduri puhul tekib ülekandmisel hilistumine, mis suureneb koos loenduri astmete arvuga. Hilistumine võib ületada takti kestvuse. Asünkroonse jadaloenduri kõik astmed ei lülitu ümber samal ajahetkel ja selle tõttu võib

Elektroonika → Elektroonika
76 allalaadimist
thumbnail
142
pdf

Arvutid eksamipiletid joonistega

sõltub peale sisendite väärtuse antud ajahetkel ka eelnevast väljundiväärtus-test. Triger on elementaarne mäluelement, mis võimaldab säilitada infot üks bit. Esitades trigerit tõeväärtustabeli või funktsiooni kaudu, tuleb sisse tuua aja parameeter. Triger on kahe stabiilse olekuga element. Tavaliselt trigeril on kaks väljunidit: Joonis: SR-TRIGER (set-resest) ühe ja kahetaktiline, antud on asünkroonne, R=S=1 on keelatud. Töötab: RS; Q(t), 00–>Q(t-1) , 01= 1, 10= 0, 11=-- Asünkroonse trigeri puhul muutub väljundi väärtus sisendite väärtuste muutuste järgi. Potentsiaaliga sünkroniseeritav SR : Sünkrosisendiga C määratakse, millal lülitub triger uude olekusse. NB! Keelatud on anda mõlemasse sisendisse signaal 1, sest otseväljund ja inversiooniväljund ei saa olla võrdsed. MS-TRIGER (Master Slave)

Informaatika → Arvutid
31 allalaadimist
thumbnail
12
ppt

SR trigerid

Trigerid Flip-Flops SR triger S R Qt 0 0 Qt-1 0 1 0 1 0 1 Q 1 1 X S T Q R RS 1 0 SR RS RS SR RS 15/12/13 T. Evartson 1 Trigerite sünkroniseerimine Asünkroonne SR triger. S Q 1 S R Qt 0 0 Qt-1 ...

Füüsika → Füüsika
9 allalaadimist
thumbnail
25
doc

Arvutid I eksamipiletid ja vastused

...........13 8. PILET...........................................................................................................................................13 1. Loendurid................................................................................................................................. 13 2. Mälu hierarhia arvutis.............................................................................................................. 13 3. Andmeedastus protokollid : sünkroonne, asünkroonne jne. ................................................... 14 9. PILET...........................................................................................................................................14 1. Registrid................................................................................................................................... 14 2. Mälu organiseerimine: koostamine mitmest moodulist ja vaheldamine (Interleaving) ..........15 3

Informaatika → Arvutid i
938 allalaadimist
thumbnail
42
docx

Skeemitehnika I kordamisküsimused

tähendab, et triger on olekus null. Vastupidi on olekus 1. Asünkroonsele trigerile mõjuvad sisendsignaalid alates nende saabumishetkest, sünkroonsele trigerile juhtsisendile clock saabunud sünkrosignaali saabumise hetkest. Sünkroonsed trigerid jagunevad staatilise juhtimisega trigeriteks, kus trigeri ümberlülitumine toimub siis, kui sünkroseisundis on null, ning dünaamilise juhtimisega trigeriteks, kus ümerlülitus toimub sünkrosignaali muutumisel 0-1 või 1- 0. Otsesisenditega asünkroonne RS triger kooseb kahest VÕI EI elemendist, kus ühe elemendi väljund on ühendatud teise sisendiga. Tagab kaks stabiilset olekut nii. Inversiooniga asünkroone Seisundite tabel: Selle kombinatsiooni korral trigeri olek ei muutu. Jääb kas 1 või 0 Kui S=1, siis A lüli sisendites on 0 ning B lüli sisendites on 1. Säilib ka siis, kui S muutub nulliks. Triger on asetatud 1.

Informaatika → Skeemitehnika
26 allalaadimist
thumbnail
13
docx

Orgaanilise keemia areng XIX sajandil

Koodimuundur - Kui on vaja teisendada üht koodi teiseks nende koodide vahel kehtivate teisendusreeglite järgi, nt kahendkoodist kümnend-kahendkoodi. Kolme olekuga siinipuhver XI. Enamkasutatavad järjestiskeemid Digitaalskeem, mille väljundi väärtus sõltub eelmistest väärtustest. Triger on elementaarne salvestuselement, võimaldab säilitada infot 1 bitt. SR-triger (Set Reset) Asünkroonne SR-triger: väljundi väärtus muutub sisendite väärtuste muutuse järgi, ilma spetsiaalse sünkrosisendita. Potentsiaaliga sünkroniseeritav SR-triger: Sünkrosisendiga C määratakse, millal lülitub triger uude olekusse. Kui C sisend ei ole aktiivne, säilitab vana oleku, on avatud kuni C sisendil on kõrge nivoo. JK-triger(Jump Key) Käitumiselt sarnane SR-trigeriga, mõlema aktiivse nivoo puhul eelmise oleku inv. MS-triger(Master Slave)

Keemia → Orgaaniline keemia
5 allalaadimist
thumbnail
26
docx

IAF0041 eksamipiletite vastused: mälud ja trigerid

Kõige levinumalt koosnevad dekoodrid AND loogikaelementidest. Suure sisendite arvu korral kasutatakse dekodeerimiseks kaskaadlülitust, kus esimese astme dekooder aktiveerib ühe teise astme dekoodri ning see alles omakorda ühe väljundi. 2. KATKESTUSED ARVUTIS (INTERRUPT) Katkestus sunnib protsessorit muutma käskude täitmise järjekorda. Katkestused on realiseeritud katkestusnõuete ( IRQ ehk Interrupt Request) baasil. Katkestusnõue on asünkroonne signaal, mille saabudes protsessor salvestab oma hetkelise töö jätkamiseks vajalikud andmed ja asub seejärel sellele katkestusele vastavat ülesannet täitma. Katkestuse saabudes: a) CPU lõpetab ajutiselt oma töö b) käsuloenduri väärtus ja lippude registriväärtused salvestatakse pinumällu c) CPU täidab katkestuse poolt nõutud tegevused

Informaatika → Arvutid
17 allalaadimist
thumbnail
9
docx

AVR mikroprotsessor

Side on pakettidena realiseeritud juba füüsilises kihis, kus paketi algus ja lõpp on eristuvad bittide edastamisest teistsuguste pinge tasemeta ja muutustega. Sidet alustab alati haldur. Pakett algab 7-bitise alluva aadressiga ning andmete liikumise suunda tähistava bitiga (lugemine või kirjutamine). Usart 0 USART on universaalne sünkroonne jadaliides, UART aga selle lihtsustatud variant - universaalne asünkroonne jadaliides. Vahe seisneb selles, et USART kasutab peale andmeliinide ka taktsignaali liini, millega andmeid sünkroniseeritakse, UART aga mitte. AVR-i USART võimaldab täisduplekssidet, 5- kuni 9-bitiseid andmesõnu (8 biti puhul sõna = bait), 1 või 2 stoppbitti, kolme paarsuse reziimi ja laia boodikiiruste valikut. AVR mikrokontrolleritel on üldiselt kuni 2 USART liidest, kuid mõnel puudub USART üldse. Andmete edastamine toimub

Elektroonika → Mikro elektroonika
24 allalaadimist
thumbnail
42
doc

Arvutid 1 EXAM Vene keeles

. . , . . . Floppy disk - , . . , . . . . . . - . . . ( ) (). , - , . , , . . . , , , . , () . . Klaviatuur Klaviatuur (Keyboard) - , . Mälu hierarhia arvutis Andmeedastus protokollid : sünkroonne, asünkroonne jne. Registrid Registrid - - , . , . : 1. . 2. . 3. . 4. . 5. . 6. . 7. . , , - -. . - . - . . - . . , . Mälu organiseerimine: koostamine mitmest moodulist ja vaheldamine (Interleaving) Aritmeettika-loogika seade (ALU) ALU - aritmeetika-loogika seade - , . ALU . . , (, , , ,...). , ( , , ,...). , .

Informaatika → Arvutid i
45 allalaadimist
thumbnail
17
pdf

Arvutid I eksamipiletid 2013

(Flip-Flops)kuuluvad järjestiskeemide hulka sest neil on olemas mälu omadus, see tähendab väljundi väärtus sõltub peale sisendite väärtuse antud ajahetkel ka eelnevast väljundiväärtusest. Triger on elementaarne mäluelement, mis võimaldab säilitada infot üks bit. + 1) asünkroonsed - salvestatakse infi vahetult sisenditesse antud signaalidega. 2) sünkroonsed - see on võimalik ainult sünkroimpulsi olemasolul. RS (reset-set) , ühe ja kahetaktiline, antud on asünkroonne, R=S=1 on keelatud. Töötab: RS; Q(t), 00­>Q(t-1) , 01= 1, 10= 0, 11=-- . t R S Q t-1 0 0 Q ei muutu 0 1 1 Set 1 0 0 reset 1 1 - keelatud *a-sünkroonne | * sünkroonne NB! Keelatud on anda mõlemasse sisendisse signaal 1.

Informaatika → Arvutid i
377 allalaadimist
thumbnail
4
pdf

Internetipsühholoogia eksam

Seksharidus- suhugaigused, rasestumisvastased vahendid, kõrvale kaldumised jne) 15. Isiksuse karakteristikud, mis mõjuvad erinevalt online ja offline suhtlemises??? Online suhtlus (enne suhtleme, siis kohtume)- usaldus suurem Offline suhtlus (enne kohtume, siis suhtleme) Homogeensuse efekt- Stereotüüpsus ja enda vastandamine- Eelarvamuste ületamine- Suhete arenedes lisandub kommunikatsioonikanaleid Sünkroonne ­ asünkroonne kommunikatsioon Kujutuslik ­ valistlik Isikutevaheline - automatiseeritud 16. Interneti kuritarvitamine. Hooajaline pisteline arvuti kasutamine liigselt, kuid selle tagajärel ei teki tolerantsust (arvutis viibimine, ilma et see tüütaks ära) ja võõrutusnähtusid (sõltuvuse korral tekitab suuri psüühilisi pingeid, kui ei saa arvutis olla). 17. Interneti sõltuvuse kui häire tunnused Sai alguse 1996.a Tolerantsus Võõrutusnähud

Informaatika → Informaatika
8 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Digitaaltehnika konspekt

1. Loendurid Loenduriteks nimetatakse impulsside loendamiseks ette nähtud loogikalülitust. Loendureid kasutatakse nii automaatikaseadmetes kui ka arvutustehnikas. Sisse tulevad impulsid. Väljundiks 0,1 kombinatsioonid. Erinevate väljundkombinatsioonide arvu nim. mooduliks. E- sisend, mis lubab loendamise Kaks diagrammi- üks sünkroonse, teine asünkroonse jaoks. Sünkroonne loendur - ümberlülitumine toimub samaaegselt v. paralleelselt. Ümberlülitumisaeg on kogu aeg samasugune. Kasut. arvutites andmetöötluses. Asünkroonne - ümberlülitusaeg pole samasugune. Uue kombinatsiooni ilmumine sõltub sellest, missugusele üleminek toimub. K asut. indikatsiooniseadmetes ja sagedusjagajates. Kahendloendur - on järjestikulised kahendkoodid. Kümnendloendur - järj...

Informaatika → Digitaaltehnika
70 allalaadimist
thumbnail
40
pdf

Eksami konspekt

Realiseeritud trigeritel, mille otseväljundist läheb läbi Enabled signaaliga konjuktsiooni väärtus järgmise järgu sisendisse. Kui kõik eelmised järgud = 1, peab antud järk ümber lülituma. Jagunevad: sünkroonne loendur ­ ümberlülitumine toimub samaaegselt v. paralleelselt. Ümberlülitumisaeg on kogu aeg samasugune. Kasutatakse arvutites andmetöötluses. asünkroonne loendur ­ ümberlülitusaeg pole samasugune. Uue kombinatsiooni ilmumine sõltub sellest, missugusele üleminek toimub. Kasutatakse indikatsiooni seadmetes ja sagedusjagajates. Kahendloendur ­ on järjestikulised kahendkoodid. Kümnendloendur ­ järjestikuskoodid on 09 ja moodul on 10. See tähendab , et loenduril on 10 erinevat kombinatsiooni, millega ta vastab sissetulevale impulsijadale. Suvalise mooduliga e

Informaatika → Arvutid i
139 allalaadimist
thumbnail
16
docx

TTÜ Arvutid eksamiküsimused

...mitmest sisendist üksväljund, andmekommutaator ALU ­ realiseerib erinevaid aritmeetilisi ja loogilisioperatsiooni, baastehteid. Nt välistav või, JA-tehe jne. Koodimuundur ­ Teisendab ühe koodi teiseks (nt. 2nd ­ 2nd-10nd) koodiks vastavalt nende vahel kehtivatele loogikaseadustele. Enamkasutatavad järjestikskeemid Triger ­ elementaarne salvestuselement, millel on 2 stabiilset olekut. Võimaldab salvestada infot 1 bitt. 2 väljundit: otseväljund ja tema eitus. SR-triger: asünkroonne ­ väljundi väärtus muutub, kui sisendi väärtus muutub, potentsiaaliga sünkroniseeritav ­ sünkrosisend C määrab, millal väärtus muutub. Kui C pole aktiivne siis säilitub vana olek. MS-triger: Võib tekkida olukord, kus sisendi väärtused sõltuvad välisest kombinatsiooniskeemist. Tekib mitmekordse ümberlülituse probleem. Siinkohal aitab MS-triger, mis koosneb kahest osast ­ master ja slave, mis ei saa olla samal ajal aktiivsed.

Informaatika → Arvutid
26 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Spikker elektroonika eksamiks

Digitaalelektroonika 1.Miks digitaalelektroonikas kasutatakse kahendarvude süsteemi? Sest 2nd süsteemis on ainult kaks väärtust ­ 0 ja 1 (FALSE ja TRUE). Nendega on kõige lihtsam teha vajalikke arvutusi. Teine võimalus, et on oluliselt lihtsam teha kahte olekut omavaid elemente (näiteks: juhib ja ei juhi elektrit). 2.Negatiivne ja positiivne loogika. Positiivse loogika puhul edastatakse 1 suurema pingega kui 0. Negatiivse loogika puhul vastupidi. 3.Maa mõiste elektronlülitustes. Negatiivne ja positiivne toitepinge. Maa on sisuliselt kõikidele komponentidele ühine jupp juhet, mis garanteerib vooluringi olemasolu elektronlülituses. 4.Loogika baaselemendid NING, VÕI, EI. Lihtsaim seadis, mis sooritab sisendsignaalidega mingit loogikatehet. Neil on ainult kaks olekut ­ 0 ja 1. Tähtsamad on invertor (EI), konjunktor (NING), disjunktor (VÕI), Pierce'i element (EI-EGA) ja Shefferi element (NING-EI). 5.Baaselemendid NING-EI, VÕI-EI. 6.HiZ otst...

Elektroonika → Elektroonika
464 allalaadimist
thumbnail
41
docx

Arengubioloogia kordamisküsimused 2020

Lõigustumine Mis protsess on lõigustumine? Mida tähendab sünkroonne ja asünkroonne lõigustumine. Lõigustumine ehk organismi hulkraksuse taastamine. Alguses - jagunemine ilma kasvamiseta. Tuuma-tsütoplasma suhte normaliseerimine - munaraku suur tsütoplasma kogus jaotatakse väiksemate blastomeeride vahel - Sünkroonne lõigustumine - blastomeerid jagunevad üheaegselt (enamik loomi, nt linnud, roomajad, kalad, putukad, amfiibid) - Asünkroonne lõigustumine - blastomeerid jagunevad ajalise nihkega (imetajatel algusest selline - munarakus vähe rebu) Kuidas toimub lõigustumisel rakutsükli regulatsioon (MPF-mitosis promoting factor), mida tähendab kesk-blastula üleminek (mid-blastula transition) ja sügoodi/embrüo genoomi aktivatsioon? MPF - blastomeeride sünkroonset lõigustumist aitavad kiiresti läbi viia maternaalselt talletatud komponendid nagu MPF e mitoosi võimendav

Bioloogia → Geenitehnoloogia
9 allalaadimist
thumbnail
25
doc

Sagedusmuundur micromaster mm440

Võrumaa kutsehariduskeskus Õppetool: Mehhatroonika Õpperühm: MH-09 Sagedusmuundur MICROMASTER 440 Sagedusmuunduri programmeerimine Väimela 2011 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 MICROMASTER 440................................................................................................................ 4 Ülesande kirjeldus:..................................................................................................................4 Sagedusmuunduri mälu kustutamine:..................................................................................... 5 Mootori konfiguratsioon:.........................................................

Mehaanika → Mehhanismide elektrisüsteemid
12 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Küsimused ja vastused Arvutid I eksamiks

Eristatakse ühe vs mitme siiniga arvuteid. Ühe siiniga arvuti puhul on sildadega ühe põhisiini külge poogitud CPU, I/O & memory. Mitme siiniga arvutite korral võib eristada Local Bus'i (CPU<-->mälu, cache), mis bridge'itud System Bus'i külge (CPU<-->main mem), mis bridge'itud I/O bus e Expansion Bus'i külge (CPU<-->I/O) Siin kujutab endast mitut paralleelselt jooksvat juhti, mille kaudu vooluimpulsid liiguvad saatjast vastuvõtjasse. Sünkroonne vs asünkroonne siin, tagasisidega vs tagasisideta. Grupi andmeedastusega & konevier-andmeedastusega. 30. Erinevad siinid ning nende osa andmevahetuses: andmesiin ­ data liigutamiseks aadress-siin ­ määrab pöördutava mälupesa, identifitsserib I/O-seadme, selle laius määrab max adresseeritava mälu. ChipSelect.. 16 bit adresseerib 64Kb 20 bit 1Mb 32 bit 4Gb juhtsiin ­ R/W + siiniprotokolli juhtimine, eristab pöördumise mälu või I/O seadme poole

Informaatika → Arvutid i
704 allalaadimist
thumbnail
29
doc

Arvutid I avalikele eksamipiletitele antud vastused.

registermälu: 100B, 5ns staatiline suvapöördusmälu, baseerub positiivsel tagasisidel, väike maht.Random access memory RAM kiire, kallis protsessor - ALU, mälupuhvrid, etc peidikmälu / cache: 512KB kiire, mahukam... protsessor, puhvrid põhimälu: 50ns, 4GB aeglasem, mahukam, emaplaat kõvaketas: 10ms, 180GB aeglasem, mahukam CD-ROM: 100ms, 17~GB odavam, teisaldatav perifeeriaseadmed (magnetlint,...): 100s, 10TB Andmeedastus protokollid : sünkroonne, asünkroonne jne Sünkroonne siin ­ clock reguleerib, millal andmed leotakse Asünkroonne siin ­ Siinitsükkel = 'mälu aadress valmis' genereerib 'mem. read' signaali, lisaks saadetakse sünkrosignaal, mille peale paneb mälu andmed valmis. Kui andmed käes, saadab prose teise sünkrosignaali, mis eelmised maha võtab. Tagasisideta siin ­ DAtaValid signaal, mille peale võib siini teises otsas asuv seade hakata andmeid lugema Tagasisidega siin ­ DAtaValid signaal, millele vastu võõtev seade annab

Informaatika → Arvutid i
64 allalaadimist
thumbnail
20
odt

Arvutid I eksamiküsimuste vastused

Eristatakse ühe vs mitme siiniga arvuteid. Ühe siiniga arvuti puhul on sildadega ühe põhisiini külge poogitud CPU, I/O & memory. Mitme siiniga arvutite korral võib eristada Local Bus'i (CPU<-->mälu, cache), mis bridge'itud System Bus'i külge (CPU<-->main mem), mis bridge'itud I/O bus e Expansion Bus'i külge (CPU<-->I/O) Siin kujutab endast mitut paralleelselt jooksvat juhti, mille kaudu vooluimpulsid liiguvad saatjast vastuvõtjasse. Sünkroonne vs asünkroonne siin, tagasisidega vs tagasisideta. Grupi andmeedastusega & konevier-andmeedastusega. 30. Erinevad siinid ning nende osa andmevahetuses: andmesiin ­ data liigutamiseks aadress-siin ­ määrab pöördutava mälupesa, identifitsserib I/O-seadme, selle laius määrab max adresseeritava mälu. ChipSelect.. 16 bit adresseerib 64Kb 20 bit 1Mb 32 bit 4Gb juhtsiin ­ R/W + siiniprotokolli juhtimine, eristab pöördumise mälu või I/O seadme poole

Informaatika → Informaatika
32 allalaadimist
thumbnail
23
docx

IAF0041 Arvutid I - eksamikonspekt

Arvutid I eksamiküsmused ja vastused Eksamikonspekt 2011 IABB22 1. Loendurid[4] 2. Pinumälu (stack) realiseerimine ja kasutamine protsessoris[4] 3. Trigerid[3] 4. Dekooder[3] 5. Käsuformaadid - 0, 1, 2, 3 ja 1,5 aadressiga arvutid[3] 6. Summaator: järjestik, paralleel ja kiire ülekanne[3] 7. Andmevahetusprotokollid: sünkroonne, asünkroonne jne[3] 8. Registrid[2] 9.Mikroskeemide valmistamise tehnoloogiad[2] 10. Konveier protsessoris ja mälus[2] 11. Suvapöördusmälud[2] 12. Adresseerimise viisid[2] 13. Kuvarid[2] 14. Andmeedastuse juhtimine(bus arbitation): süsteemid katkestustega ja ilma, prioriteedid[2] 15. Multipleksor, demultipleksor[2] 16. Spetsiaalse riistvara realiseerimine[2] 17. Alamprogrammide poole pöördumine[2] 18. Vahemälu (Cache) organiseerimine: otsevastavusega, assotsiatiivne ja

Informaatika → Arvutid i
250 allalaadimist
thumbnail
38
docx

Arvutid I Eksami pletid

Sõltuvalt tööpõhimõttest ning ehitusest liigitatakse trigerid ühe- või kahetaktiliseks. Triger on elementaarne salvestuselement, millel on 2 olekut. Kasutatakse mäluelementidena registrites, loendurites jne. Informatsiooni salvestusviisi järgi jagunevad 2-ks: 1) asünkroonsed - salvestatakse infi vahetult sisenditesse antud signaalidega. 2) sünkroonsed - see on võimalik ainult sünkroimpulsi olemasolul. SR (set-reset) , ühe ja kahetaktiline, antud on asünkroonne, S=R=1 on keelatud. Töötab: SR; Q(t), 00– >Q(t-1) , 01= 1, 10= 0, 11=-- . R S Qt 0 0 Qt-1 ei muutu 0 1 1 Set 1 0 0 reset 1 1 - keelatud *a-sünkroonne | * sünkroonne NB! Keelatud on anda mõlemasse sisendisse signaal 1.

Informaatika → Arvutid
129 allalaadimist
thumbnail
22
odt

Mälutüübid

SDRAM Sünkroonne dünaamiline muutmälu ehk SDRAM (inglise Synchronous Dynamic Random Access Memory) on dünaamiline muutmälu (DRAM), mida sünkroniseeritakse süsteemisiiniga. Klassikalisel DRAM-il on asünkroonne liides, mis vastab nii kiiresti kui võimalik igasugustele muutustele juhtsisendites. Erinevalt DRAM-is on SDRAM-il aga sünkroonne liides, mis tähendab seda, et ta ootab taktsignaali ära enne, kui vastab juhtsisenditele. Takti kasutatakse selleks, et juhtida sisemist lõplikku olekumasinat (Finite State Machine ehk FSP), mis omakorda võtab vastu sissetulevaid käske (käsukonveierid). See annab kiibile võimaluse teha palju keerulisemaid operatsioonijuppe, mis soodustab kiiremat tööd.

Tehnoloogia → Arvuti riistvara
2 allalaadimist
thumbnail
17
docx

Digielektroonika

töödelda Järjestikedastus VS paralleeledastus Järjestikku edastatakse infot seadmete vahel ja paralleelselt seadmes sees. Paralleelne edastus on kiirem kuid nõuab enam juhtmesooni. Seadmete suurte vahemaade puhul kulub palju kaablit. Järjestikku piki liini andmete edastamine võimaldab läbi paljude soonepaaridega kaabli edastada oluliselt enam infot kui see paralleeledastuse puhul võimalik on Side optikakaablites on enamasti asünkroonne järjestikedastus. Registrite tüübid: 1. SI-SO (serial in - serial out)- kasutatakse suhteliselt vähe, Kasutusala on info viivitamiseks, jooksvad tuled. 2. PI-SO (parallel in- serial out) - kasutusala andmete saatmiseks järjestikprotokollis. 3. SI-PO - Kasutusala andmete vastuvõtmiseks järjestikprotokollis 4. PI-PO - Kasutusala operatiivmäluna 5. Universaalregistrid (sisenditega saab valida kuidas salvestatakse ja kuidas loetakse) Loendur (CT)

Füüsika → Füüsika
2 allalaadimist
thumbnail
58
pdf

Muusika mõju sportimisele Rapla Ühisgümnaasiumi noorte näitel

..................................................................................................................... 5 1. MUUSIKA KUI SPORTIMISE MÕJUTAJA ................................................................... 6 1.1 Sportimisel kuulatav muusika ....................................................................................... 7 1.1.1 Sünkroonne muusika ............................................................................................... 7 1.1.2 Asünkroonne muusika ............................................................................................. 8 1.2 Muusika tempo ning rütm kui sportliku soorituse mõjutajad ................................... 8 1.3 Muusika sisu kui sportliku soorituse mõjutaja ............................................................ 9 2. MATERJALID JA MEETODID ...................................................................................... 10 2.1 Uuritavate iseloomustus ...........................

Muusika → Muusika
14 allalaadimist
thumbnail
74
docx

Arvutid - konspekt eksamipiletitest

............................................................ 18 VIII.......................................................................................................................................... 18 1.Loendurid. VT III piletit..................................................................................................... 18 2. Virtuaalmälu (lehekülgedeks jagamine, segmenteerimine).............................................18 3. Andmeedastus protokollid : sünkroonne, asünkroonne jne..............................................19 IX............................................................................................................................................ 19 1. Registrid.......................................................................................................................... 19 2.Mälu organiseerimine: koostamine mitmest moodulist ja vaheldamine (Interleaving).....20 3.Käsuformaadid - 0, 1, 2, 3 ja 1,5 aadressiga arvutid

Informaatika → Arvutid
17 allalaadimist
thumbnail
197
pdf

Elektroonika

010 101 kumba pidi. 111 000 Loendurid võivad olla: Asünkroonsed muudavad olekut kohe info muutusel, trigerid lülitavad järjestikku. Sünkroonsed trigerid lülituvad kõik korraga. Asünkroonne summeeriv kahendloendur. (RIPPLE COUNTER, ) Kõige lihtsam "T" -trigerite alusel. Teeme ,,T"-trigerit ,,JK"- trigerist. Selleks sisenditele ,,J" ja ,,K" anname pidevalt ,,1". 180 NB! Asünkroonne loendur annab väljundil vale infot niikaua, kuni kõik trigerid pole ümber lülitunud. Lähteseis: 0111 0110 0100 0000 1000 lõppseis. Asünkroonne lahutav loendur. 181 Sünkroonloendur (paralleelne ülekanne) 1) Sisendimpulss saabub korraga kõigi trigerite ,,T"- sisendile. 2) Noorim triger peab alati ümber lülituma. 3) Vanimate trigerite ümberlülitamise määrab kõige nooremate trigerite väljundsignaalide (Q-de) kombinatsioon.

Elektroonika → Elektroonika ja it
74 allalaadimist
thumbnail
26
docx

Digitaalne loogika

1. Miks on heal programmeerijal vaja teada riistvara funktsioneerimise põhialuseid? - Riistvaras täidetakse programmi. - Kõrgtaseme keeles programmeerimine eeldab mõnikord bittide, Boole algebra ja loogika teadmist. Seda eriti FPGA puhul. - Riistvara määrab ära milliseid ressursse on võimalik kasutada. Seda vähem FPGA puhul! 2. Millised on 5 mikroskeemide põlvkonda, nimeta iga juurde vähemalt üks esindaja või uuendus? - 0s põlvkond (1642-1945) – mehaanilised arvutid, vändaga kalkulaatorid, kahendalgebra algus. - I põlvkond (1945-1955) – elektronlambid, suured, palju energiat, programmeeriti käsitsi juhtmete ja lülitite abil. - II põlvkond (1955-1965) – transistorid (AT&Bell laboratooriumis 1948.a.). Vähenes oluliselt suurus ja energia tarve. - III põlvkond (1965-1980) – mikroskeemid – ühele kristallile paigutati mitu transistori – idee Jack Kilbylt, kes töötas selle välja Texas Instrumentsis 1958.a. Analoogse mikroskeemi töö...

Informaatika → Mikroprotsessortehnika
56 allalaadimist
thumbnail
58
ppt

Arvutivõrkude alused

VPI-10, 50Mb/s VCI-101 VCI-100 VPI-20, 60Mb/s VCI-101 Vaba 45Mb/s kasutab VPI-0 Kevad 2009 Tallinna Polütehnikum 40 ATM. Teenindusklassid Raku päis Klass A Klass B Klass C Klass D AAL-3/4 AAL-1-5 AAL-1 AAL-2 AAL-5 AAL-3/4 Järelejääv Isokroonne teenus Asünkroonne teenus andmeväli Püsiv bitikiirus Muutuv bitikiirus 44 - 47 Ühenduseta baiti Ühendusega edastus edastus ATM kohandamiskiht (AAL) Kevad 2009 Tallinna Polütehnikum 41 ATM võrgu kihid Rakenduse Rakenduse andmed andmed AAL AAL ATM kiht

Informaatika → Arvutiõpetus
105 allalaadimist
thumbnail
32
docx

Elektroonika aluste eksami küsimused ja vastused

Neil on suur hargnemistegur, väike voolutarve, suur häirekindlus. Kõrgem toitepinge ja madalam sagedus. Tundlikud staatilise elektri suhtes. 66. Mis on triger? Triger (Flip-Flop) – mäluga loogiline seadeldis, mis on võimeline säilitama 1 bitt andmeid. Jagunemine: sünkroonsed (takteeritavad), asünkroonsed. Sünkroonsetel trigeritel toimub väljundi ümberlülitus taktiimpulsi saabudes, asünkroonsetel koheselt. On olemas: Asünkroonne RS-triger, Sünkroonne RS-triger, JK-trigerid ei oma määramatuse seisu, D-triger (delay - viivitus) – kasutatakse sagedusjaguritena, T-triger – loendussisendiga triger 67. Mis on register? Register – trigeritel põhinev lülitus kahendarvude registreerimiseks, säilitamiseks ja väljaandmiseks. Iga biti salvestamiseks on vajalik eraldi triger. Rööbitise sisendiga ja väljundiga register – mäluregister. Register,

Elektroonika → Elektriahelad ja elektroonika...
67 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Side eksami materjal

Kuna tegu on kahe B kanaliga, siis saab korraga kasutada näiteks telefoni ja faxi. B kanaleid saab korraga kasutada ka ühe ühenduse jaoks, näiteks omada Interneti ühendust kiirusega 128 kbit/s. Teatud juhtudel võib D-kanal toetada ka kasutajaandmete edastust - seega tuleb edastuskiiruseks 192kbit/s. 16. B-ISDN. ATM. Lairiba-ISDN (Broadband-ISDN) toetab andmeedastuskiirust kuni 1.5Mbit/s. Algselt B- ISDN-i jaoks väljatöötatud võrgutehnika ATM (Asynchronous Transfer Mode, asünkroonne edastusreziim) toob edaspidi gigabittides edastuskiirused lõppseadmeteni välja. Uued võimsad tööjaamad ning multimeediarakendused esitavad kohtvõrkudele üha uusi nõudeid. Tüüpiline kohtvõrk põhineb leviedastuskandjal, kus võrgu kogu liiklus suundub kõigile jaamadele. Sel juhul kasutab üksik tööjaam ribalaiusest ära ainult murdosa. ATM põhineb ühendusega edastusel; siin suunatakse liiklus tõhusamalt õigele vastuvõtjale

Informaatika → Side
308 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Spikker eksamiks

Seepärast tõstmiseks. 1) on dioodidest, 2) ja ülekandmine kõigi astmete jaoks väljundkoodiks. Ta tunneb ära ehitatakse arvutite ja 3) on transistorid. Dioodidel on üheaegselt, mistõttu ei teki sisestatava kahendarvu ja annab mikroprotsessorsüsteemide takistus, seetõttu tekib hilistumist. Asünkroonne - ehk signali vastavasse väljundisse. suuremad mäluseadmed tavaliselt väljundisse pinge (U=IR), jadaülekanne, loenduri Dekoodri ülesandeks on dünaamilistest mälukiipidest. seetõttu DTL-i ei tarvitata. TTL puuduseks on signaalide muundada kahendkoodis arv Püsimälu kasut. programmide

Informaatika → Arvutid i
369 allalaadimist
thumbnail
46
doc

Elektroonika Alused

[vaata | 1. Füüsikaliste suuruste mõisted, definitsioonid ja ühikud muuda] Voolu töö ja võimsus. Joule-Lenzi seadus. Potentsiaal ja pinge. Elektriväli, suund ja tugevus. Voolu tugevus ja tihedus. Takistus, selle sõltuvus juhi mõõtmetest. Eritakistus. Laeng ja mahtuvus. Induktiivsus. Vooliuallika elektromotoorjõud, lühisvool ja sisetakistus. Voolu töö ja võimsus. Voolu töö on võrdeline voolutugevusega I, pingega U juhi otstel ja ajaga t. [ J ] Võimsus on ajaühikus tehtud töö. [ W ] A p= t Joule-Lenzi seadus. Joule-Lenzi seadus : elektrivoolu toimel juhis eralduv soojushulk Q on võrdeline voolutugevuse I ruuduga, juhi takistusega R ja voolu kestusega t ning ku...

Elektroonika → Elektroonika alused
149 allalaadimist
thumbnail
31
docx

Arengubioloogia kordamisküsimused (2014)

radiaalne lõigustumine tsöloblastula Lihtsaim, lõigustumistasapinnad Okasnahksed, risti, isoletsitaalne amfiibid spiraalne lõigustumine stereoblastula Isoletsitaalne (võrdselt rebu), limused mikro- ja makromeerid bilateraalne lõigustumine Peegelpildis, isoletsitaalne mantelloomad rotatsiooniline Õõnsuseta Asünkroonne algusest peale, imetajad lõigustumine Trofo- ja embrüoblastid Meroblastiline Keskmine rebuhulk, Putukad,kalad, lõigustumine lõigustumisevagu ei läbi reptiilid, linnud munarakku diskoidaalne lõigustumine blastotsöölig lõigustub sügoodi rebuvaba osa, Linnud (kana),

Bioloogia → Inimene
13 allalaadimist
thumbnail
76
doc

Arvutid I eksami materjal

...............................................................................................47 Erinevad siinid ja nende osa andmevahetuses...........................................................................48 Andmeedastus protokollid.........................................................................................................49 Sünkroonne siin Synchronous Bus........................................................................................ 49 Asünkroonne siin Asynchronous Bus....................................................................................49 Tagasisideta andmevahetusOpen-loop data trasfer............................................................... 49 Andmevahetus tagasisidega Closed-loop data transfer......................................................... 49 Andmevahetus täieliku tagasisidega Fully inlocked handshaking........................................ 50

Informaatika → Arvutid i
476 allalaadimist
thumbnail
9
pdf

Eksami küsimused-vastused

Siin ühendust sooviv saadab võrku marsruudinõude, iga sõlm saadab nõude edasi ja lisab sellele oma aadressi. Kui nõue saabub sihtsõlme, loob see vastuse ja saadab selle tagasi lähtesõlme. Vastus ­ kirjeldab sõlmi, mida läbitab soovitud marsruut. Sellist meetodid nimetatakse ka võrgu üle ujutamiseks. DSR ­ reaktiivne marsruutimisprotokoll. 39. ATM-edastustehnika üldiseloomustus. Rakkude kommutatsioon. ATM-liikluse klassid. ATM ­ asünkroonne edastusmeetod, mille kasutatakse laiaribalistes andmesidevõrkudes. Siin info jagatkse rakkude vahel (48 bait + 5 baidine päis). ATM kasutab statistilise multipleksimise läbi virtuaalseid kanaleid ning selles puudub vigade kontroll. Rakkude kommutatsioon käib virtuaalteede ja virtuaalkanalite identifikaatorite abil. ATM-liikluse klassid: ­ CBR ­ püsiv (constant) bittikiirus(eraldatakse ribalaius vastavalt rakkude suurimale sfgedusele)

Informaatika → Sidemeetodid
168 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Arvutid I - Konspekt

2. MIKROSKEEMIDE VALMISTAMISE TEHNOLOOGIAD. * DTL (Drod Transistor Logic) - 3 osa: 1). kombinaator, mis realiseerib loogikafunktsiooni. 2). Taastaja, mis taastab õiged nivood. 3) puhver väljundi hargnemisteguri tõstmiseks. 1) on dioodidest, 2) ja 3) on transistorid. Dioodidel on takistus,seetõttu tekib väljundisse igal juhul mingi pinge (U=IR), seetõttu teda ei tarvitata. Liiga vana versioon lihtsalt. * TTL (Transistor Transistor Logic)- sama, mis DTL, aga 1). osa on samuti transistoritega. (Bipolaarne tehnoloogia). Suur edusamm- dioodide asemel transistorid. Tarbib vähem voolu ja kiirem. * STTL (Schollky TTL e. Low TTL)- kasutatakse Soti dioodi. Pannakse transistori ette diood, et transistor ei küllastuks, kuna küllastunud transistori sulgemine võtab kauem aega. Järelikult on TTL- st kiirem. * ECL- (Emitter Coupled Logic)- bipolaartransistoridel põhinev, kiiretoimeline. Väga kiire. * MOS (Metal Oxyde Silicon)- unipolaarne tehnoloogia ...

Informaatika → Arvutid i
429 allalaadimist
thumbnail
25
docx

ARVUTITE EKSAM piletid

Nihe paremale on madalamate bittide suunas ja vasupidi. Arvu nihutamine paremale tähendab ta jagamist arvusüsteemi alusega. Nihkereg võimaldab teisendada infi järjestikuselt kujult paralleelsele kujule ja vastuidi. Reverssiivne - nihkeregister, mis suudab nihet nii paremale kui vasakule. Ilma nihketa ehk rööpregistrisse salvestatakse info rööpkoodis, n-kohalise arvu jaoks n-trigerit. loendurid (Counter) kahend, kümnend, suvalise mooduliga, sünkroonne, asünkroonne, jne. Nim impulsside loendamiseks ettenähtud loogikalülitust. Loendur on register, millesse salvestatud arv sisendile antud signaali mõjul suureneb ühe võrra. Summeerivad-loendavad päripidi, Lahutavad-loendavad tagurpidi (reverssiivne), sõltuvalt info ülekandmise viisist jaot. nad jada- ja rööpülekandega loendureiks. Kahendloendur - kahepositsiooniliste trigeritega. Lihtsaim loendustriger moodustab kahendloenduri järgu. Loendustegur=2n (n-

Informaatika → Arvutid
39 allalaadimist
thumbnail
47
docx

Test APJ , moodul 8, MES0040

Paindtootmissüsteem koosneb : a. robotitest b. APJ pinkidest c. konveieritest d. automaatlaost e. mõõteseadmetest 2 Puurpingis on puuri siht sama : a. x-teljega b. y-teljega c. z-teljega d. u-teljega e. v-teljega 3 APJ-pingi eelised : a. väheneb toote ettevalmistuse aeg b. suureneb toote maksumus c. suurem täpsus d. toodavad vähem praaki e. on ohutumad 4 Milleks kasutatakse Bongard'i ülesannet? : a. Kujundituvastuse hindamiseks b. Kasutajaliidese kvaliteedi hindamiseks c. Inim-masinsuhete analüüsiks d. Semiootikavaldkonnas kultuuriliste erisuste määramiseks e. Robotite käsijuhtimispultide ikoonide paremaks paigutamiseks 5 Milleks on pneumovõimendil vaja piiravat takistit toitevoolu kanalis? : a. õhukulu vähendamiseks b. rõhu reguleerimiseks düüsi ja katiku vahel c. võimaldamaks väljundrõhu muutust vasta...

Tehnika → Automatiseerimistehnika
119 allalaadimist
thumbnail
57
doc

Digitaaltehnika

................................................................................ 26 6.1 Trigeri mõiste............................................................................................................... 26 6.2 Kasutatavad tähised.................................................................................................... 26 6.3 Trigerite liigid............................................................................................................... 26 6.4 Asünkroonne RS - triger.............................................................................................. 27 6.5 Sünkroonne RS-triger.................................................................................................. 28 6.6 Sünkroonne kahetaktiline RS-triger............................................................................. 29 6.7 D-triger........................................................................................................................

Informaatika → Digitaaltehnika
84 allalaadimist
thumbnail
32
doc

Elektroonika

10V). Tekib kunstlikult n-juhtivuse kanal. Lin kasv->küllastus, kuna õhuke, siis läbilöök 20V juures. Vältida staatilist elektrit!! 4. igas sõlmes diood=”1”, programmeerimine dioodide läbi põletamine vooluga-kergelt aurustuv juhtmelõik 5. suur impedants-kolmas olek, ei 1 ei 0. Realis 3+1 bipol transiga. Kasutuses siinisüst-des. Pilet 5. 1. Pingejagur 2. Vedelkristallpaneel. Eelised, puudused 3. U->I muundur 4. TTL loogika 5. Asünkroonne summeeriv loendur 1. u2=u1*r2/(r1+r2)-pingejagamistegur. koormatud, siis väljundis 2 paralleel takistit (1 on tarbija) 2. vedelik, mille pikad sigarikujulised molekulid on orienteeritavad *elektriväljaga *pinna töötlusega. Väikesed voolud uA, väikesed pinged <1,5V; 1-50C, külma käes aeglane reaktsioon. Algselt reag kiirus 100ms, nüüd 4ms. RGB süsteem-värviline. Kui valgustada LEDidega, siis igavene, sest enne ütleb üles luminofoorvalgustus. 3. stabiilse voolu generaator

Elektroonika → Elektroonika
57 allalaadimist
thumbnail
32
pdf

Elektrimasinad IV KT

Sisukord Sünkroonmasinad .................................................................................................................................... 2 Põhimõisted......................................................................................................................................... 2 Töötamispõhimõte .............................................................................................................................. 3 Konstruktsioon .................................................................................................................................... 4 Staatorimähised .................................................................................................................................. 6 1 ja 2- faasilised staatorimähised ........................................................................................................ 9 Elektromotoorjõud ..................

Füüsika → Füüsika
64 allalaadimist
thumbnail
83
docx

arengubioloogia kordamiskusimused 2020

kiiresti eemaldatakse isaspronukleusest ja DNA mähitakse ümber nukleosoomide, mis sisaldavad histoone 19 Isas-ja emaspronukleus liiguvad (-12 h) teineteisele lähemale mikrotorukeste kaasabil. Replitseerunud pronukleused ei liitu; nende kromosoomid kondenseeruvad ja asetuvad ühisele metafaasiplaadile. 4.Lõigustumine 42. Mis protsess on lõigustumine? Mida tähendab sünkroonne ja asünkroonne lõigustumine. Kuidas toimub lõigustumisel rakutsükli regulatsioon (MPF-mitosis promoting factor), mida tähendab kesk-blastula üleminek (mid-blastula transition) ja sügoodi/embrüo genoomi aktivatsioon? Lõigustumine on organismi hulkraksuse taastamine. Tuuma-tsütoplasma suhte normaliseerimine (1:10 vs 1:1000; 1:1)  järjestikuliste mitootiliste rakujagunemiste käigus viljastatud munaraku (sügoodi) suur tsütoplasma kogus jaotatakse väiksemate moodustuvate

Bioloogia → Arengubioloogia
12 allalaadimist
thumbnail
82
pdf

Funktsionaalsed signaaliprotsessorid

R DD4 Toomas Ruuben. TTÜ Raadio ja sidetehnika 89 instituut. Digitaalarvuti komponendid RS Trigerid Kui juhtimissisendis C puudub taktimpulss, on mõlema juhtimistrigeri DD1 ja DD2 väljundis 0, sõltumata sellest, kas nende teise sisendisse saabub 0 või 1. Taktimpulsi saabudes toimib triger samamoodi kui asünkroonne triger Toomas Ruuben. TTÜ Raadio ja sidetehnika 90 instituut. 45 Digitaalarvuti komponendid JK Trigerid JK trigeri põhisisendid on J ja K, sünkroonsel ka C Kui sisendis on vastavalt kombinatsioonid 00 10 01 siis toimib samamoodi kui VÕI-EI elementidest koosneva RS - trigeriga Toomas Ruuben

Informaatika → Funktsionaalsed...
47 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun