arvutisse sisetada, et neid saaks arvutisse edasi töödelda. · (epson,HP,Canon) Sisendseadmeid on ka · Magnetkaardilugeja · Vöötkaardilugeja · Valguspliiats · Puutekraan · Joystick · Kõnesisestusseade · mikrofon Korpus-töötlus · Kaitseb tema sees olevaid osi staatilise elektri ja füüsiliste vigastuste eest. · Summutab müra,mida tekitavad korpuses töötavad seadmed. Korpuse sees olevad sedmed. · Protsessor · Emaplaat · Mälud · Kõvakettasedmed · DVD-ROM · Laienduspesad · Toiteplokk · pordid Protsessor(CPU) · Arvuti keskseade, mis paikneb emaplaadil ja millega on ühendatud kõik sisend ja väljundseadmed ning välismälud. Emaplaat(motherboard) · On plaat, millele on kantud, voolurajad, mis seovad üheks süsteemiks, protsessori,mälud ja mälupesad, laiendkaartide pesad,kettasedmete pistikud jpm. Pordid (port)
organismi läbiva info. Emaplaat ei töötle andmeid. Protsessor Protsessor tähtsaim seade emaplaadil, mis määrab arvutitöökiiruse. Sagedus näitab, mitu elementaarkäsku / lülitust/võnget tehakse ühe sekundi jooksul. Protsessor töötleb programmi poolt etteantud andmeid. Protsessori töökiirust ehk töösagedust mõõdetakse hertsidega (Hz). Mälud RAMmälu (Random Access Memory) põhi ehk muutmälu. Andmed selles mälus säilivad ainult arvuti töötamise ajal. Seal hoitakse kõiki andmeid ja ka programme, mis neid andmeid töötlevad. Mõõtühikuks on MB. Kõige uudsemad on DDR3 tüüpi mälud. DDR4 tüüpi mälud peaksid turule tulema 2012 aastal. ROM ROM (Read Only Memory) püsimälu. Sellelt mälult saab ainult lugeda andmeid.
Arvutid 1 Kontroll töö 2 Holograafilised Mälud Holograafiline andmekandja on optiline andmekandja mis võimaldab oma kõrge salvestustiheduse tõttu salvestada andmete mahtu mis ulatub terabaitidesse (1000TB) mis on ka tänapäeval väga suur andmemaht. Paljude tehniliste probleemide tõttu pole veel antud mälu tüüp laialdaselt kasutusel. Mitmetele allikatele tuginedes, võib väita, et on loodud 300GB mahutav 12cm läbimõõduga kõvaketas. Holograafia on meetod ruumilise objekti kujutise saamiseks, mis põhineb laine interferentsil
Arvuti komplekteerimine 1. Arvuti komplekteerimiseks vaja minevad tarvikud : Kruvikeeraja, ja kruvide karp. 2. Arvuti komponendid : · Arvuti kast · Emaplaat · Mälud · Videokaart · Kõvaketas · Esipaneel Audio- IEE · CD/DVD ROM · Esipaneel 2- 2 USB porti · Toiteplokk · Protsessor 3. Tööle asumiseks : Enne tööle asumist tuleks ennast maandada staatilisest elektrist, et ei kahjustaks arvuti riistvara. 4. Arvutit ei tohiks lahti võtta klaaslaual, sest see tekitab staatilist elektrit. 5. Kõigepealt on vaja arvutikasti. 6
Teise taseme t Hind, kiirus vahemälu Muutmälu Massmälu Arvutisüsteemis on tavaliselt mitu tüüpi mälusid, mis moodustavad samamoodi mälu hierarhia. Kõrgema taseme mälud on kiiremad, väiksemad ja kallimad. Alamtaseme mälud on aeglasemad, suuremad ja odavamad. Alamataseme mäludeks on suuremamahulised mälud, mida kasutatakse andmekogude püsivaks salvestamiseks. Kõrgema taseme mälus tuleb hoida andmeid, mis on vajalikud jooksva töö tegemiseks ja ülejäänud andmed püütakse hoida alama taseme mälus. Adaloog info, ADC,DAC ja helikaart. ADC ehk Analog to Digital Conversion ehk analoog-
otstarbel. Harilikult on labaserverisse juba algusest peale installeeritud opsüsteem ja tema ülesande täitmiseks vajalik rakendusprogramm. Labaserveritele tohib harilikult teha kuumlülitust ja neid on mitme kõrgusega, sh 5,25 tolli (mudel 3U), 1,75 tolli (mudel 1U) ja võibolla ka veel väiksema kõrgusega. (U on seadmekapi kõrguse standardne mõõtühik ja võrdub 1,75 tolliga.) 14. DDR SDRAM tüüpi mälud DDRAM - topeltkiirusega dünaamiline muutmälu topeltkiirusega sünkroon-DRAM Topeltkiirusega SDRAM kahekordistab SDRAM-mälu andmeedastuskiiruse sel viisil, et andmevahetus toimub nii taktimpulsi esimese kui tagumise frondi ajal. DDR SDRAM vajab kaht lisajuhet (maandus ja toide) ning nõuab 184 jalaga DIMM-mooduli kasutamist (SDRAM kasutab 168 jalaga DIMM-mooduleid). Sülearvutites kasutatakse 200 viiguga SODIMM-mooduleid
1. ARVUTI KOMPONENDID JA NENDE OMAVAHELINE ÜHENDAMINE 1.1. Emaplaat · Mis protsessorit sa kavatsed kasutada? Sellest sõltub ka emaplaadi valik, sest CPU ja emaplaat peaksid omavahel ka ühilduma. · Mälud - tee kindlaks, et su emaplaat toetab piisavalt mälu. · Valida tuleks ka selle järgi, et mis pesad emaplaadil on (DDR2 või DDR3 jne) ja ka seda, et neid oleks piisavalt 1.2. Protsessor Vali protsessor vastavalt sellele, mida sa arvutiga tegema hakkad. Kui arvuti läheb n.ö. kontoriarvutiks ja peamiselt tegeletakse sellega kirjutamisega siis kärab ka Intel'i Celeron'i seeria, aga kui sa kavatsed tegeleda ka mängimisega tuleks valida midagi võimsamat
milliseid komponente võiks osta, kui peaks vanal arvutil mõne jupi välja vahetama............................................................................................................... 2 1 Arvuti füüsilised komponendid............................................................................ 3 a. Bios................................................................................................................. 3 b. Mälud.............................................................................................................. 3 2 Videokaart........................................................................................................... 5 3 Helikaart.............................................................................................................. 6 c. Ühendused...................................................................................................... 6 KOKKUVÕTE.......
Arvuti arhitektuur John von Neumanni arhitektuur Arvuti tagant ja seest Emaplaat Emaplaat (motherboard, mainboard) ühendab arvuti kõik komponendid ühtseks tervikuks. Emaplaat kujutab endast plaati, millele on kantud voolurajad, mis seovad üheks süsteemiks protsessori, mälud ja mälupesad, laiendkaartide pesad, kettaseadmete pistikud jpm. Mida emaplaadilt leida võib? Protsessori pesa (socket) Lisakaartide pesad Mälu pesad Kettaseadmete ühenduspistikud Klaviatuuri ja hiire pesad Pordid ja pistikud Bios Protsessori pesa (socket) Lisakaartide pesad Mälu pesad Kettaseadmete ühenduspistikud Klaviatuuri ja hiire pesad DIN PS/2 Pordid ja pistikud Jada port (DB-9) Jada port (DB-25)
plaatides on dielektriline kiht, kuhu kirjutamisel märgitakse samuti niinimetatud lohukesed Flash mälud Vesi 512 baidist 256 Erineva Kiip, mille kilobaidini suurusega, lugemine/kirjutami Nt. (WxDxH) ne toimub 41x41x15 mm, elektrooniliselt 225x96x41 mm,
Koodimuundur. Koodimuundur. (Code converters) - , . . Pooljuhtmälud Staatiline pooljuht suvapöördusmälu (Static RAM) - - Static Random Access Memory . . , . , , , . Dünaamiline pooljuht suvapöördusmälu (Dynamic RAM) DRAM - - Dinamic Random Access Memory- . : Fast Page Mode DRAM , 1 ; Extended Data Output DRAM- , . , ; Synchronous DRAM - , ; Rambus DRAM- , , , . Erineva pöördus viisiga mälud :FILO, FIFO, assotsiatiivmälu, kahe pordiga mälu Erinevate pöördus viisidega mälud ( pinumälu (Stack, LIFO), puhvermälu (FIFO), assotsiatiiv mälu ) , , , .. LIFO. - . , , . . ( , . n : 0 n-1. : ( ?) 4 : LRU-least recently used, LFU-least frequently used, FIFO, LIFO. Siirete (hargnemiste) ennustamine (Branch Prediction) (. Branch Prediction Unit) -- , , , (, , ) . , , , , .
pesad DDR2 ja DDR3) Millised võimalused vidokaardi ühendamiseks Operatiivmälu (põhimälu) Emakaardil pesad operatiivmälu (RAM) paigaldamiseks. Tänapäeval kasutatakse DDR2 ja DDR3 tüüpi mälu. Vanemad arvutid kasutavad DDR ja SDRAM mälu. Mälu iseloomustab: kiirus DDR2667, DDR2800 mälumooduli maht 1GB, 2BG RAM Erinevatel mäludel erinevad pesad Mälu sobib pesasse ainult ühtepidi Sülearvuti mälud on SODIMM tüüpi ja võivad olla samuti DDR, DDR2 ja uuemad DDR3 mälud. Ka sülearvuti erinevad mälud ei ole omavahel vahetatavd Toiteplokk Toiteplokk kinnitatakse arvuti korpusesse Toiteploki ülesanne on tekitada erinevate arvuti komponentide tööks sobilikud toitepinged: 3,3V (volti), 5V, 12V, 12 V, need on alalispinged Toiteplokk ise saab toitepinge vooluvõrgust, see on 220V vahelduvpinge
ajurakke, ning inimene muutus seeläbi põhimõtteliselt juurikaks, ehk ta ei saanud enam väga midagi aru või tal oli alles jäänud ainult väikse lapse mõistus. Endel Tulving on üks eestlane, kes on uurinud ka aju kohta ning just selle mälu omaduste kohta, kui jutus "Ajust inimeseni" oli juttu, et aju vahel mäletab teatud asju valesti. Sest inimene sisendab endale asju nagu nad poleks nii juhtunud, siis Tulving räägib, kuidas inimestel on erinevad mälud. Episoodiline ja semantiline mälu. Nende funktsioonideks on koguda, säilitada ja teha kättesaadavaks informatsioon organismi ümbritseva välismaailma kohta informatsiooni, selline informatsioon, mis on esitatav proportsionaalsel kujul. Neid on võimalik vastandada mälusüsteemidele, mille ülesandeks on omandada ja kasutada oskusi ja protseduure(http://psych.ut.ee/~jyri/ee/Tulving%20ja%20m%E4lu.htm).
1) Arvutil on peal mitu reaalajas töötavat viirustõrjet, mis on üksteisega konflikti läinud ja on põhjustanud arvuti aeglustumist. Järeldus: tuleb valida see viirustõrje, mis kõige rohkem meeldib ja eemaldada teised. 2) Kasutan mitut tarkvaralist tulemüüri. Järeldus: mitme tulemüüri pidamine aeglustab interneti kiirust ja ühendust. Ka tulemüürid võivad üksteisega konflikti minna. 3) Arvuti näitajad (protsessor, mälud, kõvaketas jne) on vananenud. Järeldus: riistvara on vananenud ja ei ole enam väga sobilik uute programmide jaoks, siis tuleb see välja vahetada. 4) Arvuti käivitumisega käivituvad liiga paljud programmid. Järeldus: kui käivitada arvuti, ilmub taskbarile (kella juurde) palju ikoone. Kõike arvatavasti ei kasuta ja need muudavadki arvuti käivitamise aeglaseks, siis tulebki need eemaldada.
o Toodete nimekirja kuuluvad näiteks mikroprotsessorid, emaplaadid, kiibistikud, võrguliigese kaardid, välkmälud. · ARM (Advanced Risk Machines) loodi 1979. aastal. o ARM protsessoreid kasutatakse pihuarvutites, muusikapleierites, mobiiltelefonides, mängukonsoolides. · VIA Technologies(Vesatile Interface Adapter) asutati 1983. aastal. o Pealmisteks toodeteks on emaplaadi kiibistikud, mikroprotsessorid ja mälud. · Cyrix asutati 1988. aastal Tom Brightman ja Jerry Rogers poolt. o Põhiliselt nad arendasid mikroprotsessoreid, kuid aastal 1999 müüdi Cyrix ettevõtte VIA Technologiesile. · NexGen asutati 1986. aastal Thampy Thomas poolt. o Tootsid ainult mikroprotsessoreid ning aastal 1996 osteti see ettevõte AMD poolt ära. · IDT (Integrated Device Technology) 1980. aastal Ted Tewksbury poolt.
Kuna protsessor töötades kuumeneb on selle peale jahutamiseks pandud ventilaator. Protsessor teeb arvutis mõtlemistööd. Mida kiirem on protsessor seda kiirem ja vingem on arvuti. Kaks suuremat protsessoritootjat firmat on INTEL ja AMD Mälu (RAM) on komponent arvutis, kus hoitakse töödeldavaid andmeid ning programme. Mida rohkem on mälu seda parem. Kaasaegses arvutis võiks mälu olla vähemalt 1GB (juhul kui kasutatakse operatsioonisüsteemi MS Windows Vistat siis isegi 2GB). Mälud kinnitatakse emaplaadi peal olevatesse pesadesse. Tavaliselt on emaplaadil 2 - 4 sellist pesa. Võrgukaart Selline näeb välja võrgukaart: (tema on vajalik interneti püsiühenduse puhul). Vahel on võrgukaart juba emaplaadile sisse ehitatud (integreeritud). Videokaart Videokaarti on vaja pildi näitamiseks monitorile. Odavatel arvutitel on videokaart juba emaplaadile sisse ehitatud (integreeritud). Vingemate arvutimängude mängimiseks on vaja paremat ja kallimat videokaarti.
õppetundides UPS (katkematu toitepinge allikas) - kaitseb arvutit ootamatu voolukõikumiste ja -katkestuste eest hiirematt - vajalik hiire paremaks/täpsemaks liikumiseks (oluline rulliga hiirte puhul) Mis on kasti sees? toiteblokk - muundab elekrivoolu arvutile sobivaks (madaldab pinget: 220V -> 5V, 12V, 3.3V) emaplaat (MotherBoard) - ühendab arvuti korpuses erinevaid komponente (protsessor, mälud, lisakaardid) protsessor (CPU) - arvuti keskne andmetöötlus üksus (töötleb läbi etteantud ülesanded ja väljastab tulemused) mälu (memory) - seade andmete ja programmidega töötamiseks (andmete (ajutine) hoiukoht) Mälu jaguneb: püsimälu (ROM) info arvuti alglaadimise kohta operatiivmälu (RAM) kasutavad hetkel töös olevad programmid vahemälu (cache) kiire sisemälu (nt protsessorite või kõvaketaste sees)
· disketiseade · CD-ROM · laienduspesad · pordid · toiteplokk Protsessor (CPU) : Arvuti keskseade ,mis paikneb emaplaadil ja millega on ühendatud kõik sisend-ja väljundseadmed ning välismälud. Tõlgendab kõiki arvutiprogrammi poolt saadetud korraldusi ja täidab need. (Intel , AMD) Emaplaat (Mohterboar) Emaplaat on plaat millele on kantud voorurajad mis seovad üheks süsteemiks protsessori, mälud ja mälupesad ,laiendkaartide pesad kettaseadmetekettsa,kettapistikud jpm. Pordid (port) on mitmerealised pistikupesad ,mille abil saab arvutiga ühendada printereid, hiirt, klaviatuuri ja teisi seadmeid. (logitech,HP) Toiteplokk (power supply) Varustab arvuti seadmeid vajalike parameetritega toitepingega (muundab 220 volti, 12 või vähemaks voldiks). Laienduspesad, siinid Laienduspesad: on lisaseadmete ja-mälu paigaldamise kohad. Siinid :
.............................................................................................. 18 12. Magnetmäluseadmed (208-213)............................................................................................ 19 13. Optilised mäluseadmed (CD-ROM, holograafiline mälu) (213-217) ................................... 21 14. Alamprogrammide poole pöördumine ja pinumälu (Stack) (217-224) ................................ 22 15. Erineva pöördumisviisidega mälud: LIFO, FIFO, assotsiatiivmälu ja kahe pordiga mälu (217-226) ..................................................................................................................................... 23 16. Virtuaalmälu (lehekülgedeks jagamine, segmenteerimine) (241-248) ................................. 24 17. Mikroarvuti ja siinid (AB, DB, CB) address bus, data bus, control bus (250-260) ............. 26 18
Sellist süsteemi kasutatakse programmide salvestamiseks jäädavalt. Põhiline erinevus ROM-iga on, et programmeerimine rakendatakse pärast seademe ehitamist. PROM on valmistatud tühja kestana ja sõltuvalt tehnoloogiast, saab programmeerida seda kas süsteemis või viimasel testimisel . Sellise tehnika olemasolust võimaldab ettevõtetel hoida varuks tühi PROM kättesaadaval, ja programmida neid viimasel hetkel, et vältida suure hulga muid töö kohustusi. Seda tüüpi mälud, on sageli näha videomängupultides, mobiiltelefonides, raadioseadmetes, siirdatavates meditsiiniseadmetes, High-Definition Multimedia liidestes (HDMI) ja paljudes teistes tarbija ja autotööstuselektroonikas. EPROM EPROM (Erasable Programmable Read Only Memory, EROM) ehk kustutatav programmeeritav püsimälu on mälukiip, mis säilitab oma andmed ka ilma toitepingeta. Kiibis on ühendamata paisuga transistorite (floating-gate transistors) read, mis on eraldi
Erinevad siinid ja nende osa andmevahetuses (AB, DB, CB). 9. Optilised mäluseadmed. 10. Vahemälu ( Cache) organiseerimine (otsevastavusega, assotsiatiivne, kogum assotsiatiivne). 11. Enamkasutatavad kombinatsioonskeemid. 12. Klaviatuur. SILVER 13-18 13. Paralleelarvutid (SISD, SIMD, MIMD, MISD). 14. Printerid ja värviline trükk. 15. Magnetmäluseadmed. 16. Mikroskeemide valmistamise tehnoloogiad 17. Erineva pöördumis viisidega mälud :LIFO, FIFO, assotsiatiivmälu ja kahe pordiga mälu. 18. RISC ja CISC protsessorid, mikroprogramm. TAUSTAVÄRVIGA KÜSIMUSED ON VASTAMATA!!! MIHKEL 19-22 19. Arvutite veakindlus, veakindlad koodid.* 20. Enamkasutatavad järjestiskeemid. 21. Suvapöördusmälud. * 22. LCD, LED, OLED, plasma kuvarid. * 23. Puutetundlikud ekraanid. * 24. RAID ja SSD kettad. * JEVGENI 23-29 - Fancy color 25. Katkematu pingeallikas (UPS). 26
Tänapäeval on kasutusel põhiliselt väljatransistorid, mis säilitavad infot paisusiirdes, See tähendab, et ühe biti salvestamiseks piisab ühest transistorist, kuid et laeng säiliks, tuleb mälu pidevalt värskendada. See teeb antud mälutüübi jällegi aeglaseks. Mälusein – Mis ta võib olla? Miks ta on probleemiks? Arvutites on RAM-i vahetamine ja lisamine tehtud võimalikult kergeks kasutades mälumooduleid ning standardiseeritud liideseid. Tänapäeval on kasutuses DIMM mälud (Dual In-line memory module), mis koosnevad mitmetest DRAM mikrokiipidest trükkplaadi peal. Mõeldud personaal arvutites, serverites ja mujal kasutamiseks. DIMMe on mitmeid erinevaid, millest igaüks toetab ainult ühte või paari DRAM tüüpi. RAM-is hoiustatakse töös olevaid programmikoode ning nende jaoks vajalikek andmeid. See garanteerib, et protsessoril on kiire lähedalepääs andmetele, mida tal on vaja, et teha efektiivset tööd.
meeritav meeritav / Valmistaja Kasutaja poolt poolt · Muutmälu on seade informatsiooni lühiajaliseks salvestamiseks, säilitamiseks, otsinguks ning lugemiseks. Muutmälud jagunevad staatilisteks ja dünaamilisteks. Muutmälude (RAM- Random Access memory) põhiliigiks on pooljuht mälud , mis koosnevad trigeritest või muudest mäluelementidest. Muutmälud on toitepingest sõltuvad. · Püsimälu kasut. programmide ning andmete pikaajaliseks säilitamiseks ja lugemiseks. Püsimülud jagunevad ühekordselt programmeeritavateks ja ümberprogrammeeritavateks püsimäludeks. Ühekordselt programmeeritavaid mälusid liigitatakse sõltuvalt sellest, kas need programmeeritakse tehases mälukiibi valmistaja poolt või programmeerib neid kiibi kasutaja
Intel8080 toetab 256-te sisend ja väljund porti, vastavalt juhistele võtab adressiinide porte kui operante. Põhimõtteliselt see vabastab protsessori piiratud adresiiini ruumi. Adressiini ruumi kasutake nii kõvakettas kui ka välisseadmetega kiipides. Kuigi sellise disainlahenduse jaoks võib olla vajalik spetsiaalne riistvara, mida peab kasutama et lisada ootamisaega sest välisseadmed on sageli aeglasemad kui mälu. Mälu kasutus Programmi, andmete ja stack mälud moodustavad sama mälu osa. Kogusuurus adreseeritaval mälul on 64 KB. · Programmi mälu Programm võib asetseda ükskõik kus kohas mälus. Hüppe, filaali ja kõne juhised kasutavad 16-bitiseid adressiine, see tähendab, et neid saab kasutada hüppe/filiaal jaoks igalpool kuskil 64KB ulatuses. Kõik hüppe/filiaalijuhiseid saab kasutada absoluutsel adresiinil. · Andmemälu Protsessor kasutab alati 16-bitiseid adresiine, et andmeid
Kuna protsessor töötades kuumeneb on selle peale jahutamiseks pandud ventilaator. Protsessor teeb arvutis mõtlemistööd. Mida kiirem on protsessor seda kiirem ja vingem on arvuti. Kaks suuremat protsessoritootjat firmat on INTEL ja AMD Mälu (RAM) on komponent arvutis, kus hoitakse töödeldavaid andmeid ning programme. Mida rohkem on mälu seda parem. Kaasaegses arvutis võiks mälu olla vähemalt 1GB (juhul kui kasutatakse operatsioonisüsteemi MS Windows Vistat siis isegi 2GB). Mälud kinnitatakse emaplaadi peal olevatesse pesadesse. Tavaliselt on emaplaadil 2 - 4 sellist pesa. Võrgukaart Selline näeb välja võrgukaart: (tema on vajalik interneti püsiühenduse puhul). Vahel on võrgukaart juba emaplaadile sisse ehitatud (integreeritud). Videokaart Videokaarti on vaja pildi näitamiseks monitorile. Odavatel arvutitel on videokaart juba emaplaadile sisse ehitatud (integreeritud). Vingemate arvutimängude mängimiseks on vaja paremat ja kallimat videokaarti.
Videokaart - (ka graafikakaart, graafikakiirendi, kuvaadapter, videoadapter, graafikaadapter) on laienduskaart ja seade, mis muundab arvuti mälus oleva kujutise kuvarile arusaadavaks signaaliks. Lahutusvõime - Pildi detailide eristatavuse aste, mida mõõdetakse näit pikslite arvuga tolli kohta (ppi) Värvisügavus - Antud riistvara või tarkvara poolt kuvatav erinevate värvitoonide koguarv. Emaplaadi funktsioonid - ühendab arvuti korpuses erinevaid komponente (protsessor, mälud, lisakaardid) Korpuse funktsioonid -komponentide kaitsmine, sisetemperatuuri hoidmine. Nimeta ja selgita siine emaplaadil - ISA e. (Industry Standard Architecture) - vanemat sorti laiendkaardipesa PCI-E e. PCI Express e. Peripheral Component Interconnect Express - Tänapäevane laiendkaardipesa, mis loodi aastal 2004.. AGP e. Accelerated Graphics Port - Graafikakaardi pesa, mis loodi 1997. aastal. Nimeta ja selgita porte arvuti tagapaneelil - klaviatuur ja hiir käivad PS/2 pessa.
pildil. Arvutikuvarite lahutusvõime standardid on (alates madalaimast lahutusvõimest): VGA, SVGA, XGA, SXGA, UXGA, QXGA 12. Värvisügavus - Antud riistvara või tarkvara poolt kuvatav erinevate värvitoonide koguarv. Värvisügavust väljendatakse vahel ka bitisügavusena, sest see on otseselt seotud iga piksli kirjeldamiseks kasutatud bittide arvuga. 13. Emaplaadi funktsioonid - ühendab arvuti korpuses erinevaid komponente (protsessor, mälud, lisakaardid) 14. Korpuse funktsioonid -komponentide kaitsmine, sisetemperatuuri hoidmine, ühendada endas peamiseid arvuti tööks vaja minevaid riistvarakomponente, nagu protsessor, emaplaat, kõvaketas, mälud jne. 15. Nimeta ja selgita siine emaplaadil - ISA e. (Industry Standard Architecture) - vanemat sorti laiendkaardipesa mis loodi 1981. aastal. See siin oli kas 8 või 16 bitine ning töötas sagedusel 8 MHz. Sellist siini võib kohata näiteks 486 emaplaatidel.
operatsioonisüsteemi seadmete all ning seadme jaoks installeeritud vastavad driverid. 1.1.5 Mäluseadmed Mälu funktsioon on salvestada programmikoodi ja andmeid. Mälu olulised parameetrid on mälu maht, mida hinnatakse bittides või baitides koos spetsiaalse eesliitega: K (kilo - 1024), M (mega - 1024×1024), G (giga - 1024×1024× 1024), millele järgneb sõna bitt või bait. Teine oluline parameeter on mälu andmevahetuskiirus mälust andmete lugemiseks või kirjutamiseks. Mälud jagunevad muutmäluks (RAM - Random Access Memory) ja püsimäluks (ROM - Read Only Memory). Muutmälu ei säilita oma sisu väljalülitatud olekus ja seda kasutatakse arvutis töötavate rakenduste Joonis 1-6. Mälu andmevahetuse skeem programmikoodi ja andmete salvestamiseks. (Allikas: Learning Materials for Information Muutmälu nimetatakse ka suvapöördusmäluks, mis Technology Professionals (EUCIP-Mat)) viitab sellele, et mälu on otseselt juurdepääsetav üle
juhuslik, rotatsioon. Kogumassotsiatiivne vahemälu on kompromiss kahe eelneva vahel. Kogumassotsiatiivne vahemälu ei ole midagi muud kui hulk paralleelselt töötavaid otsevastavustega vahemälusid. Näiteks kahe kanaliga(two-way) km vahemälus on nullindatele plokkidele kaks kohta eri segmentides ja esimestele plokkidele sammuti 2 kohta eri segmentides. Selline on levinum vahemälu organiseerimise viis. Tihti kasutatakse ka 4 kanaliga või 6 kanaliga km vahemälusid. Mälud: Mälude klassifikatsioon. Arvuti mälu klassifikatsioon haarab kõiki arvutis kasutatavaid mälutüüpe. Mälud võib jagada suvapöördusmäludeks ja jadapöördusmäludeks. Suvapöördusmälud (RAM) on sellised mälud, kus suvalise sõna poole pöördumine võtab sama ühesuguse aja sõltumata tema asukohast mälus. Jadapöördusmäludes(SAM) sõltub sõna poole pöördumise aeg selle asukohast mälus. RAM jaguneb
mikroskeeme, välkmälusid, graafikakaardi protsessoreid ning teisi seadmeid, mis on seotud side ja arvutitega. AMD (Advanced Micro Devices) on firma, mis tegeleb arvutiosade tootmisega (protsessorid, videokaardid). CYRIX VIA Tüübid ja põlvkonnad: 5x86- võrreldav 486-ga; 5K86- võrreldav Pentiumiga; K6- võrreldav Pentium II- ga; K7- võrreldav Pentium III- ga; Duron- uuemate Celeronidega võrreldav; Athlon- AMD uusim ja võimsaim. Mälud RAM ja ROM mis, miks, kuidas jne : Arvuti mälus esitatakse info (andmed) digitaalkujul – see on teabe ainus esitusvorm arvutites. Digitaalandmed on andmed, mis on kirja pandud arvude 0 ja 1 jadadena (binaarkujul, kahendkujul ehk digitaalkujul). Sellisena digitaalkujul läbivad andmed arvuteis kõik elutsüklid: loomine, muutmine, säilitamine, edastamine, kasutamine, hävitamine. Välismällu salvestatuna nimetatakse digitaalkujul andmete kogumeid failideks. Operatiivmälu
infi vahetult sisenditesse antud kujule ja vastuidi. Reverssiivne - A>B, siis G=1, kui L=G=0, siis arvuti komponentidele, leidma signaalidega. 2) sünkroonsed - nihkeregister, mis suudab nihet A=B uue käsu aadressi ning Kui trigeri oleku muutmine nii paremale kui vasakule. Ilma 11.Mälud: Mäluks nim. salvestama selle toimub kasvõi ühe sisendi kaudu nihketa ehk rööpregistrisse informatsiooni salvestamiseks aadressiregistrisse. Järgmise käsu täiendava sünkroniseerimis salvestatakse info rööpkoodis, n- (kirjutamiseks), säilitamiseks ja täitmisel kordub kõik enam- signaali abil, nim. trigerit kohalise arvu jaoks n-trigerit
oma prinditavat faili. Näiteks pilti printides saame printerilt seadistada kõik vajaliku. Samuti hoiatavad need kui meil hakkab paber otsa saama, tint tühjaks saama, või kui on lihtsalt printimisel mingi tõrge. Muidu selleks kasutati erinevaid diood pirnikesi. Samuti juba lisaseadmete alla saame paigutada USB augu, selle abil saame mälupulgalt kohe otse printida, samuti on veel mälukaardi lugejad, populaarsem on SD-kaart. Muidugi on ka veel lisana printeritel väikesed mälud, mis suudavad talletada mällu viimaseid käsklusi. Samuti võib lugeda ka neid lisaseadmeteks-skanner ja faks, mis on printeritel küljes. Need on küll kontorikombainid. 6 Lisad Firewire USB RS-232 with USB 7 8 Kasutatud kirjandus Google .com Wikipedia.ee 9
· Korpus · Kuvar ehk monitor · Klaviatuur · Hiir · Printer · Veebikaamera · Skanner · Kõlarid Emaplaat (http://home.tkug.tartu.ee/~zolki/materjalid/Indrek_Kuuse/emaplaat/index.htm ) Emaplaat (motherboard, mainboard) on arvuti kõikide komponentide tervikuks ühendaja. Kujutab ta endast plaati, millele on kantud voolurajad, mis seovad üheks süsteemiks protsessori, mälud ja mälupesad, laiendkaartide pesad, kettaseadmete pistikud jpm. Emaplaati võiks asendada kohutavalt jäme ja keeruline pundar juhtmeid ja mälukiipe. Emaplaate võib olla üpris erinevaid erinevaid: erineva suurusega, erinevatele protsessoritele, erineva laienduspesade arvu ja tüübiga, erinevatele mäludele kohandatuid jne. Kuvar ehk monitor (http://home.tkug.tartu.ee/~zolki/materjalid/Indrek_Kuuse/monitor/index.ht m)
Oletame: Isis d = 0, siis Its = I1 + I2 +..+ In ; või: Uvälj = - (U1 + 3. JOONIS2 Register on mäluelement mitmebitiste kahendarvude U2 +.+ Un) ajutiseks hoidmiseks. Pikaks hoidmiseks on mälud. Register Vastavalt kaalu teguritele: Uvalj=-(Rts/R1*U1+..+Rts/Rn*Un) koosneb trigeritest. Iga biti jaoks on 1 triger.Kokku on 4 varianti: 4. JOONIS2 emitter coupled logic (emittersidestuses loogika)- (1xtava, 3xnihke). PIPO(parall in parall out) , SISO(ühine clk),
matemaatiliselt. Seejuures on vaja mõista, et loogiline 0 on ka info. 1 bitt kõige väiksem infoühik, kahendarvukoht. Biti olekud on 0 või 1. Elektrotehnikas vastab ühele bitile elektriahela olek: elektrivool on olemas (lüliti on sisse lülitatud) või elektrivoolu ei ole (lüliti on välja lülitatud). Elektroonikas vastab ühele bitile pooljuhtmälu pesa ehk triger, millel on ainult kaks olekut. Pooljuhtmälu jaguneb mittesäilivaks ja säilivaks mäluks. Mittesäilivad mälud on staatiline RAM ja dünaamiline RAM, säilivad mälud on ROM, PROM, EPROM, EEPROM ja FlashEPROM. Erineva pöördus viisiga mälud :FILO, FIFO, assotsiatiivmälu, kahe pordiga mälu. Pinumälu First In Last Out Käsud Push & Pop, mis viivad kirjutamise-lugemise viidad ühe võrra edasi-tagasi. Realiseeritud nihkeregistrite põhimõttel Puhvermälu First In First Out reversiivne nihkeregister, kirjutatakse ühest otsast, loetakse teisest otsast.
teised süsteemi komponendid peale protsessori. Et ei tekiks ressurside konflikti, mis peataks konveieri tööd, on otstarbekas realiseerida konveieriga protsessoris ainult selliseid käske, kus operandid on registermälus ja ka tulemus kirjutatakse registrimällu. Suvapöördusmälud Suvapöördusmälud on sellised mälud, kus suvalise sõna poole pöördumine võtab ühesuguse aja sõltumata tema asukohast mälus. (Random Access Memory – RAM) RAM jaguneb valmistamise tehnoloogia järgi omakorda magnetmäludeks ja pooljuhtmäludeks. Magnetilised RAM-i mälud on oma tähtsuse kaotanud, kuid kunagi kasutati just ferriitrõngastest koostatud kuupe arvuti põhimäludena. Pooljuht RAM-i mälud on
VT III piletit.....................................20 X............................................................................................................................................. 21 1 1. Summaatorid: järjestik, paralleel ja kiire ülekanne. VT IV piletit......................................21 2.Erineva pöördusviisiga mälud: FILO, FIFO, assotsiatiivmälu, kahe pordiga mälu..............21 3. Siirete (hargnemiste) ennustamine (Branch Prediction). VT I piletit................................21 XI............................................................................................................................................ 21 1. Multipleksor, demultipleksor. VT VI piletit........................................................................21 2. Konveier protsessoris ja mälus. VT I piletit...
64 mikroprotsessorite kategooriasse. Intel Atomitel on erinevad taktsagedused, milledest kõige kiirem on kuni 2,3 GHz. Keskmie taktsagedus on umbes 1,8 GHz. Selle ja A4 vahe võib tunduda suur, kuid tuleb pidada meeles, et Apple A4 käivitub hetkega, kuid sülearvutid võtavad natuke aega. Lisaks on A4 voolutarve väiksem kui Intel Atom'il. Kui vaadata mälu, siis on A4's mälu väiksem, kui sülearvutitesse paigaldatud mälud. Siiski täidetakse käske kiiremini A4's, mitte Intel Atomis. Neid kahte protsessorit on siiski raske võrrelda, kuna nad on mõeldud kahele erinevale platvormile Hummingbird ja Snapdragon Hummingbird on Samsung'i poolt toodetud protsessor, mis on ehituselt ja omadustelt sarnane Apple A4'ga. Mõned tehnikahuvilised väidavad, et Apple A4 ja Hummingbird on üks ja sama toode. Snapdragon ilmus turule esimesena, mille järel väljastas Samsung Hummingbird'i, millel on 510% parem jõudlus
TOSi jaoks on spets register (SP), kuhu salvestatakse selle väärtus. Kui toimub kirjutamine siis modifitseeritakse SP väärtust nii et ta näitaks esimesele vabale pesale ja salvestaks sõna. Lugemisel vastupidi kõige pealt loetakse ja siis moodustatakse SP. Kasutamine: alamprogrammi poole pöördumisel (väärtus salvestatakse pinumällu ning hiljem see muutub tagasipöörde aadressiks). Erineva pöördusviisiga mälud (FILO, FIFO, assotsiatiiv, 2 pordiga) FILO ehk pinumälu viimasena kuvatakse esimesena salvestatud operand. Alles hoitakse ainult osuti, mis näitab viimati salvestatud sõnale (tos). FIFO ehk puhvermälu esimesena kuvatakse esimene sõna jne. Kasutatakse nt kahe eri kiirusega töötava süsteemi komponentide vahel. Assotsiatiivmälu ei kasutata aadressi, vaid otsitakse sõna ühe tema osa järgi. Kahe pordiga saab samal ajal nii lugeda kui ka kirjutada (tingimusel, et
4)Kas PCI-X kasutab andmete edastamiseks jadaühendust? V: EI 5) Mida tähendab lühend PCMCIA? V: Personal Computer Memory Card International Association 6)Millist singnaaliedastust kasutab PCIe? V: Differentsiaalne (Differential) 7)Mida tähendab lühend ISA? V: Industry Standard Architecture 8)Mitu sisemist seadet võimaldab ühendada PCI-liideseiin? V:10 9)Mida tähendab lühend AGP? V:Accekerated Graphics Port 10)AGP-liidesesiini aadressisiin on.. V: 32bitine 7.test Mälud 1)DDR mälu DIMM peale on kirjutatud PC 3700? V: 466 2)DDR mälu DIMM peale on kirjutatud DDR400? V: 200 MHz 3)DDR2 DIMM mälule on trükitud DDR2-800. Milline on mälu taktsagedus? V: 200 MHZ 4)Mida tähendab lühend RAM? V: Random Access Memory 5)DDR3 mälu DIMM peale on kirjutatud DDR3-1866. Mis number tuleks kirjutada kujul PC3-xxxx(x)? V: 14900 6)DDR mälu DIMM peale on kirjutatud PC 3200, milline on mälu taktsagedus? V:200 MHz 7)Mida tähendab lühend SIMM? Single In-line Memory Module
laserkettaid. 36. kondensaatorid- kahest või enamast elektroodist ja nendevahelisest dielektrikukihist koosnev elektroonikakomponent. Kondensaatoreid iseloomustav suurus on mahtuvus. 37. kontroller- riistvaraline seade, mis loob ja vahendab MIDI-andmeid teistele MIDI- võimelistele seadmetele. 38. korpus- ühendab endas peamiseid arvuti tööks vajalikke riistvarakomponente, nagu protsessor, emaplaat, kõvaketas, mälud jne. Veel peab korpus kaitsma elektroonikakomponente ja hoidma arvuti sisetemperatuuri. 39. kuvar- arvuti väljundseade, mis muudab analoog- või digitaalinfo pildiks. Kuvar on üks tähtsamaid arvuti komponente kasutajasuunalise väljundseadmena. 40. kõvaketas- andmesäilitusseade, mis kasutab andmete talletamiseks pöörlevaid jäiku alumiiniumplaate, mis on kaetud ferrooksiidlakiga. 41
Protsessihaldus koosneb ajajaotuse arvutamisest ja levitamisest. Enamus OS-e lubavad määrata protsessi prioriteeti, mis mõjutab tema ajajaotust. Interaktiivsed operatsioonisüsteemid kasutavad ka mingitasemelist tagasisidet, mille tulemusena kasutaja kasutatav programm saab kõrgema prioriteedi. Mäluhaldus Parkinsoni seaduse kohaselt ,,Programmid laienevad kuni nad täidavad kogu neile saadaoleva mälu". Seega meeldivad programmeerijatele piiramatu suuruse ja kiirusega mälud. Tänapäeval on enamus arvutimälust organiseeritud hierarhiliselt alates kõige kiiremast registrid, vahemälu, RAM, kettasalvestus ja lõpuks magnetlint. OS-i mäluhaldur koordineerib mälu jälgides, milline on temale kättesaadav, milline tuleks kasutusele võtta või kasutusest eemaldada ja kuidas vahetada põhimälu ja teiste mälude vahel. See toiming, mida nimetatakse virtuaalmälu halduseks suurendab märgatavalt protsessidele saadaoleva mälu
maksimaalset mälu kogust mille määrab ära protsessori tüüp ja emaplaadi ehitus. Pentiumi aegsed masinatel oli piirang 128 MB, kuigi enamus Pentium 4 masinatel oli piirang 4 GB. Alates Pentium Pro-st Inteli arhitektuur suudab ära mahutada füüsilisi aadresse mis on suuremad kui 32 biti, tüüpiliselt 36 biti, mis lubab 64 GB adresseerimist. Kuigi emaplaadid mis suudaks toetada nii suurt kogust RAM-i on haruldased kuna mälud on kallid ning operatsiooni süsteemidel on piirangud. Põhja sild tüüpiliselt töötab ühe või kahe erineva lõuna sillaga. Põhja sillal on oma mälu vaate tabel (lookup table) (I/O mälu haldus üksus) kus on aadresside kaardistus ning laotus põhimälus. Põhja sild kasutab protsessori ja ülejäänud süsteemiga suhtlemiseks ning andme edastuseks FSB-e ühendust(front side bus), mälu siini ning AGP porti.
Protsessihaldus koosneb ajajaotuse arvutamisest ja levitamisest. Enamus OS-e lubavad määrata protsessi prioriteeti, mis mõjutab tema ajajaotust. Interaktiivsed operatsioonisüsteemid kasutavad ka mingitasemelist tagasisidet, mille tulemusena kasutaja kasutatav programm saab kõrgema prioriteedi. Mäluhaldus Parkinsoni seaduse kohaselt ,,Programmid laienevad kuni nad täidavad kogu neile saadaoleva mälu". Seega meeldivad programmeerijatele piiramatu suuruse ja kiirusega mälud. Tänapäeval on enamus arvutimälust organiseeritud hierarhiliselt alates kõige kiiremast registrid, vahemälu, RAM, kettasalvestus ja lõpuks magnetlint. OS-i mäluhaldur koordineerib mälu jälgides, milline on temale kättesaadav, milline tuleks kasutusele võtta või kasutusest eemaldada ja kuidas vahetada põhimälu ja teiste mälude vahel. See toiming, mida nimetatakse virtuaalmälu halduseks suurendab märgatavalt protsessidele saadaoleva mälu
CISC Palju käske, aeglane. Interpretaator kristallil realiseeritud mikroprogramm. CISC ideoloogia samas vähendas lõhet programmeerija kasutatava keele ja riistvaras realiseeritava masinkoodi vahel. Keerukas käsusüsteem realiseeriti mikroprogrammide abil, mis moodustasid kihi käsusüsteemi käskude ja otseselt riistvaras teostatavate tegevuste vahel. XVI. Suvapöördusmälud /190-213/ Suvapöördusmälud on mälud, kus mälu poole pöördumine ja sealt mingi info saamine võtab alati ühepalju aega, olenemata sellest, kus info mälus asub. Suvapöördusmälud jagunevad pooljuht ja magnetmäludeks. Pooljuhtmälud säilitavateks ja mittesäilitavateks (toite kadumisel data kaob): Säilitavad: ROM kiire, programmeeritakse mikroskeemide tootja juures valmistamise käigus, kasutaja muuta ei saa, lugemiseks
............ 164 6.6.1. Trigerid......................................................................................................................... 164 6.6.2. Registrid........................................................................................................................ 174 6.6.3. Loendurid...................................................................................................................... 178 6.7. Mälud...................................................................................................................................... 185 6.7.1. Püsimälu........................................................................................................................ 185 6.7.2. Muutmälu...................................................................................................................... 188 6.8
................................................................................................ 38 10 Kommutaatorid................................................................................................................. 41 11 Koodrid, dekoodrid ja koodimuundurid............................................................................. 43 12 ALU.................................................................................................................................. 46 13 Mälud............................................................................................................................... 48 13.1 Muutmälud................................................................................................................. 48 13.2 Püsimälud.................................................................................................................. 51 14 Loogilised maatriksid......................................................................
8 Tulevik Tulevikus on oodata kindlasti nii kiiruset, kui ka mahtude kasvu standartsetel kõvaketastel ehk HDD. Kuid kindlasti leiab laiemat kasutust ka uus tehnoloogia, nimega SSD (ingl. k. Solid State Drive) ehk eesti keeles võiks seda nimetada välkmälul baseeruvaks kõvakettaks. Tegu pole uue tehnoloogiaga vaid vana täiustamisega. Flash tüüpi mälud on juba kaua aega arvutites kasutusel muutmäluna olnud, kuid nüüd on seda tehnoloogiat täiendatud. Kiirused on kasvanud, vastupidavus on kasvanud ja mahud on kasvanud. Peamine erinevus HDD ja SSD vahel on see, et SSD'l puuduvad igasugused liikuvad osad. Selle tõttu on see vastupidavam, kuna on juba ammu teada, et kõik mis liigub kulub. Tänu sellele on SSD ka vastupidavam välisärritustele: nii temperatuuri muutustele, põrutustele ja niiskusele. Flash
Helikaart[1] 28. Siirete (hargnemiste) ennustamine (Branch Prediction)[1] 29. Katkestused arvutis (Intrrupt) [1] 30. Protsessori üldstruktuur[1] 31. Optilised mäluseadmed[1] 32. Magnetmäluseadmed[1] 33. Klaviatuur[1] 34. Mälu hierarhia arvutis[1] 35. Mälu organiseerimine: koostamine mitmest moodulist ja vaheldamine (Interleaving)[1] 36. Printerid[1] 37. Juhtautomaat: osa käsu täitmisel ja realiseerimine[1] 38. Koodimuundur[1] 39. Erineva pöördus viisiga mälud :FILO, FIFO, assotsiatiivmälu, kahe pordiga mälu[1] 40. Puudutustundlik ekraan[1] 1. Loendurid[4] *Loenduriteks nimetatakse impulsside loendamiseks ette nähtud loogikaskeemi. Loendureid kasutatakse nii automaatikaseadmetes kui ka arvutustehnikas. Sisenditesse püütakse impulsid, väljundiks 0,1 kombinatsioonid. Erinevate väljundkombinatsioonide arvu nim. mooduliks. *E sisend- ,,enable" sisend, mis lubab loendamise. *Sõltuvalt signaali ülekandeviisist jaotatakse loendureid veel:
arhitektuur). Princetoni ehk von Neumanni arhitektuur Iseloomulikud tunnused: Terviklik töötlusüksus Ühitatud käsu- ja andmemälu (ühine mäluruum) Ühitatud süsteemisiin protsessori ja mälu vahel Tsentraalne (keskne) juhtimine Mälu lineaaradresseerimine Arhitektuur toetab madala taseme programmeerimise keelt. Harvardi arhitektuur Iseloomulikud tunnused: Eraldi mälud käskude ja andmete säilitamiseks: (võimaldab käske ja andmeid rööpselt käidelda) Eraldi siinid käsu- ja andmemäludesse; Kiireneb suhtlus mäludega ⇒ kasvab arvutisüsteemi jõudlus Struktuurselt on keerukam kui Princetoni arhitektuuriga arvuti, kuid paindlikum. Modifitseeritud Harvardi arhitektuur Modifitseeritud Harvardi arvutiarhitektuuri rakendatakse tüüpiliselt kaasaegsetes universaal- arvuteis. 1
annaabi.ee 
