SEMINAR: J.S.MILL „Vabadusest“ Seoses tekstiga tekkisid järgnevad küsimused: Kas vabaduse piiramine tagab ühiskonna heaolu? Kust algavad ühiskonna õigused üksikisiku üle? Mis teha, kui ühiskond ei hari inimesi piisavalt? Miks mõista hukka halbu iseloomujooni? Kui ühiskond kaitseb inimest, siis miks mitte tema enda pahede eest? Autori püstitatud küsimused (lk 151 esimene lõik): Kui kaugele ulatub üksikisiku suveräänne õigus ise enda üle otsustada? Kust algavad ühiskonna õigused? Milline osa inimelust peaks kuuluma üksikisikule ja kui suur osa ühiskonnale? UP: Milline osa elust peaks kuuluma üksikisikule ja milline osa kuulub ühiskonnale? (lk 151 esimene lõik) V1: Kui inimese teod ei kahjusta teisi, siis ühiskond ei tohiks sekkuda. (Küll aga tohib suunata, manitseda ka eirata; harida noori/lapsi) A1: Inimene ise teab, mis on talle hea A2: Kui ühiskond sekkub eraellu, siis valesti ja vales kohas A3: Valikuvabadus on inimestele tähtis,...
Esindusdemokraatia on demokraatia vorm, mille puhul rahvas teostab oma võimu kaudselt, esindajate kaudu. 10. Mida väidab Mill demokraatia kohta? Mill pooldab esindusdemokraatiat. Milli arvates on valitsuse otstarve ,,parandada" kodanikke ja korraldada nende avalikke asju. Valitsust tuleb hinnata mõju järgi üksikisikule, et kas nad parandavad moraali/intellekti ning kui tõhusad nad on avalikes küsimustes. (vt. ka seminaritekst). Mill ohverdab võrdsuse ja jätab vabaduse teatud kodanikud ei saa hääletada hariduslikel või majanduslikel põhjustel, samas kui teised võivad isegi rohkem hääletada. 11. Mis on võimude lahususe idee? Võimude lahusus on seadusandliku, täidesaatev- ja kohtuvõimu lahus hoidmise põhimõte. 12. Mis on kaasaegse liberalismi keskne idee? Veel, mis eksamiks tarvilik: Rawlsi õigluseteooria hüpoteetilise lepingu idee
annaabi.ee 
