Anarhistid väärtustavad kõrgelt vabadust, üksikisiku vabadust kui ka terve ühiskonna vabadust. Tähtsaks peetakse individuaalsust, mis teeb inimesest unikaalse isiku. Inimesed vajavad arenemiseks teisi inimesi, et nad saaksid areneda, täieneda ja kasvada. Thomas Hobbes on oma peateoses "Leviaatan" (1651) kirjutanud sellest, et riik on inimühiskonnale parim eksisteerimisvorm, sest ilma selleta valitseks maailmas loodusseisund, 3 mis tähendaks "kõikide soda kõigi vastu". Hobbes peab ka inimest iseloomult egoistlikuks ja kui inimeste tegvusi ei piirataks, siis tekiks reguleerimata inimgrupi hulgas huvide konflikt, mis oleks aluseks kõikidevaheliseks sõjaks. Selline elu ei saaks olla pikk ega täisväärtuslik, see oleks pigem armetu, lühike ja kehv. Hobbes peab parimaks riigikorraks absoluutset monarhiat, kus
pole ka maaharimist; pole meresõiduoskust ega mugavate hoonete kasutamist; pole abinõusid liikumiseksja liigutamiseks asju, mis nõuavad palju jõudu; pole teadmist selle kohta, kuidas Maa välja näeb; pole ajaarvamist; pole kunste; pole kirjandust; pole ühiskonda ja mis kõige hullem, valitseb pidaev hirm ning vägivaldse surma oht; ning inimese elu on üksildane, vilets, vastik, loomalik ja lühike. Kuid see loodusseisund, või täpsemalt anarhia ja kaose seisund, pole kellegi huvides. Meile kõigile on parem, kui läheme kompromissle, loobume osaliselt oma loomulikust vabadusest teha seda, mis meeldib. Siis on tõenäolisem, et me kõik saame neid asju , mida tahame: turvalistust, õnne, võimu, jõukust ja rahu. Seega, ratsionaalsete egoistidena, kes me Hobbesi arvates oleme, loobume teatud määral oma vabadusest ning nõustume ühiskondliku lepinguga
mis on õige, õiglane või moraalselt korrektne. Loodusseisund 1. Mis eesmärki teenib loodusseisundis kujutus? Kuna loodusseisundit me reaalselt luua ei saa me ei saa lihtsalt riiki tühistada siis tuleb meil looduseisund mõtteeksperimendina läbi viia. 2. Mida arvab Hobbes loodusseisundist? Hobbesi järgi pole midagi hullemat, kui elu ilma riigi kaitseta. Hobbesi järgi viib valitsuse puudumine meid ränkadesse konfliktidesse. Loodusseisund kui sõjaseisund. See on seisund, kus igaüks on õigusega umbusklik iga teise suhtes, ja just umbusk, mitte lihtsalt egoism või sadism, viib sõjani, kus inimesed ründavad kasu, julgeoleku ja maine pärast. See sõda toidab ennast ise, sest mõistlik kahtlus vägivaldse käitumise võimalikkuses viib üha kasvavale vägivallaspiraalile. 3. Milline on Hobbesi arusaam inimloomuse ja mis mis seos on sellel poliitikafilosoofiaga?
aktiivne osalus selles. Esindusdemokraatia on nüüdisaegne demokraatia vorm, mille puhul rahva aktiivne osalus poliitikas on tagasihoidlik. Põhitegijateks on siinkohal ajsatundlikud poliitikud, kes on rahva poolt valitud. Filosoofia Teema: Thomas Hobbes'i moraalikäsitlus Näidisküsimus: Kas nõustud Thomas Hobbes'i põhjendustega moraali kasuks? Materjal: http://filosoofialeht.weebly.com/12-klass.html Nõistun, sest Hobbes kirjeldas moraalitut elu kui elu, kus valitseb vaid loodusseisund tugevam jääb ellu. Nii on ka loomariigis, kus organismi eesmärk on lihtsustatuna öelduna vaid kasvada, paljuneda ning surra ja inimelu oleks siis üksildane, vilets, loomalik ja ka lühike. Puuduks kirjandus, kunst, ühiskond ja ka ajaarvamine ühesõnaga puuduks pea kõik, mis on inimestega seotud. Moraal on seega sotsiaalse kontrolli vorm.
selle viljad on ebakindlad ja järelikult pole ka maaharimist; pole meresõiduoskust ega mugavate hoonete kasutamist; pole abinõusid liikumiseks ja liigutamiseks asju, mis nõuavad palju jõudu; pole teadmist selle kohta, kuidas Maa välja näeb; pole ajaarvamist; pole kunste; pole kirjandust; pole ühiskonda ja mis kõige hullem, valitseb pidev hirm ning vägivaldse surma oht; inimese elu on üksildane, vilets, vastik, loomalik ja lühike. Kuid see loodusseisund, või täpsemalt anarhia ja kaose seisund, pole kellegi huvides. Meile kõigile on parem, kui jõuame kompromissini, loobume osaliselt oma loomulikust vabadusest teha seda, mis meeldib. Sellisel juhul on tõenäolisem, et me kõik saame neid asju , mida tahame: turvalistust, õnne, võimu, jõukust ja rahu. Seega, ratsionaalsete egoistidena, kes me Hobbesi arvates oleme, loobume teatud määral oma vabadusest ning nõustume ühiskondliku lepinguga
prantsuse esimene entsüklopeedia, mis ilmus kokku 28 köites aastail 17511772. "Entsüklopeedia" väljaandjaid ja kaastöölisi hakati kutsuma entsüklopedistideks (nt Denis Diderot, Jean le Rond d'Alembert, jpt) Thomas Hobbes (5. aprill 1588 4. detsember 1679) oli inglise ajaloolane, filosoof ja matemaatik. Ta oli üks peamisi absolutismi teoreetikuid ning ühiskondliku leppe teooria algataja. Hobbes'i arvates on riik inimühiskonnale parim eksisteerimisvorm, kuna ilma selleta valitseks loodusseisund, mis tähendaks 'kõikide sõda kõigi vastu'. Parimaks riigikorraks, mis selle ära hoiaks, peab Hobbes absoluutset monarhiat, kuna seal on võim koondunud ühe inimese kätte, kes peaks ideaalis olema õiglane ja omakasupüüdmatu ning suudaks seaduste ja ettekirjutustega ühiskonda kontrollida. Paljude inimeste võimulolekut pidas Hobbes ebasoovitavaks, kuna siis tekiksid paratamatult nendevahelised huvide konfliktid.
Tallinna Tööstushariduskeskus Säästev Eesti 21 referaat Tallinn 2010 Sisukord Sissejuhatus..................................................................................................................................3 Eesmärk........................................................................................................................................4 Eesti säästva arengu strateegia eesmärk...........................................................................4 Eesmärk 1.........................................................................................................................4 Eesmärk 2.........................................................................................................................5 Eesmärk 3......................................................
" See oli midagi uut. Mõistuseõigus tahtis korraldada ainult seda ruumi, mis jääb inimese sünni ja surma vahele. Mõistuseõiguse filosoofia istutasid riigiõpetusse Thomas Hobbes (1588-1679) ja John Locke (1632-1704). Hobbes elas kaasa Inglismaa ajaloo 91 erutavat aastat. Ta analüüsis Inglismaad ning iseennast. Pariisis eksiilis olles kirjutas ta "De cive" ning 1651.a. "Leviathan", kus ta väidab, et ,,...riik on inimühiskonnale parim eksisteerimisvorm, kuna ilma selleta valitseks loodusseisund, mis tähendaks 'kõikide sõda kõigi vastu". Nimelt peab Hobbes inimest iseloomult egoistlikuks ja kui miski inimese tegevust ei piiraks, püüaks too Hobbesi arvates vaid enese soove ja vajadusi täita, teiste peale mõtlemata. Nii tekiks reguleerimata inimgrupi seas paratamatu huvide konflikt, mis viiks kõigivahelise sõjani. Selline elu oleks armetu, vilets ja lühike. Parimaks riigikorraks, mis selle ära hoiaks, peab Hobbes absoluutset monarhiat, kuna seal on võim
Eetika moraali eesmärk on ühiskonnaga tegutsedes püüelda heaolu poole. See aitab kogu ühiskonnal liikuda ühtse süsteemina õnne ja heaolu suunas. Samas on erinevad ühiskonnad selles küsimuses erimeeled. Thomas Hobbes'i teooria Thomas Hobbes iseloomustab oma teoses loodusseisundit. See tähendab, et inimene sünnib maailma ja tal puuduvad normid, moraal, igasugune eetka, riiklikud struktuurid seega on ta tõeline looduslaps. Loodusseisund on kõikide sõda kõikide vastu. Loodusseisundi ainsaks tungiks on ellu jääda. Elu loodusseisundis on üksildane, vaene, räpane ja kohati ka brutaalne, sest selles seisundis puuduvad reeglid, kuidas hakkama saada, kuigi eesmärk on ellu jääda. Moraal Moraal aitab hoida ühiskonna tervikuna koos. Moraal on ühiste arusaamade kogum. Selle eesmärgiks on inimkonna kannatuste vähendamine ning püüdlemine parema elu suunas, kuigi
Eetika keskne küsimus on kuidas peaks elama. Moraal ehk kõlblus arusaam headest ja halbadest asjadest, õigetest ja vääratest tegudest. Eetika on teadus kõlblusest ja kõlbelistest väärtustest. Eetika kui moraalifilosoofia on filosoofia haru, mille käsitlusaineks on moral. Eetika kui empiiriline ehk kogemuslik teadus uurib käitumist psühholoogiliselt ja sotsioloogiliselt. Eetika kui normatiivne ehk juhendav teadus põhjendab kõlbelise elu aluseid ja annab praktilisi käitumisnorme. Moraaliprintsiipide tunnused: · Universaliseeritavus kehtib kõikidele, kes sarnases olukorras · Ettekirjutavus normed on normatiivsed, neid tuleb järgida · Üleskaaluvus kaaluvad üle teise väärtused, nt maj kasu · Avalikkus peab olema avalik · Teostatavus peab olema teostatav Eetika valdkonnad: · Teoreetiline eetika: o Metaeetika uurib eetikateooriate mõisteid ja struktuuri ning mitmeid abstraktseid k...
Ka eraldi, üksikuna olles suhtestume ühiskonnaga. Ei saa olla erak, kui pole kedagi, kelle suhtes erak olla. Eetika moraali eesmärk on ühiskonnaga koos tegutsedes püüelda heaolu poole. Aitab ühiskonnal liikuda ühtse süsteemina õnne ja heaolu suunas. Ühiskonnad erimeelel selles küsimuses. Thomas Hobbes (15881679) oma teoses iseloomustab loodusseisundit: inimene sünnib ilma ja tal puuduvad normid, eetika, moraal, riiklikud struktuurid; looduslaps. Loodusseisund on kõikide sõda kõikide vastu. Ainsaks tungiks on soov ellu jääda. Elu loodusseisundis on üksildane, vaene, räpane ja brutaalne, kui puuduvad reeglid, kuidas hakkama saada. Moraal aitab hoida ühiskonda koos (ühiste arusaamade kogum). Moraali eesmärgiks on ka vähendada inimkonna kannatusi, püüelda parema elu suunas (püüdlemine võib kaasa tuua kannatusi). Ülesanne jagada kiitust, laitust, tunnustust, karistust, süüd.
EETIKA 1. Sissejuhatus Mis on eetika? Argo Buinevits Soovituslik kirjandus: · Eetikaveeb www.eetika.ee TÜ eetikakeskus · Eetika ja moraal. Maie Tuulik 2002 · Õpetaja eetika. Maie Tuulik 2008 · Ärieetikat kui niisugust pole olemas. John C. Maxwell 2003 · Evangeelne eetika. Robert Võsu 1996 · Eetikakoodeksite käsiraamat. Tartu Ülikooli eetikakeskus 2007 · Mõtestatud Eesti ühiseid väärtusi hoides. TÜ eetikakeskus 2008 Mida tähendab olla kõlbeline inimene? Milles seisneb moraali olemus? Miks on moraali tarvis? Mis on moraali funktsioon? Mis on hüve? Kas moraaliprintsiibid on absoluutsed või olenevad...? Kas moraal on nagu ilugi vaataja silmades? Kas moraalne olla on kasulik? Mis on moraali aluseks? Kuidas on moraal seotud religiooni, seaduste ja etiketiga? Millega eetika tegeleb? Sõna "eetika" ja "eetiline" viitavad sellele, et kõne all on küsimused heast ja halvast, õigest ja väärast. Eetika puudutab...
Eksam kahest osast, üks osa puudutab seda, et tuleb erinevaid teooriaid teada, teiseks osaks on uurimistöö etteantud kirjanduse põhjal.10 000-15 000 tähemärki st u 6lk. Peab võtma mingi tsivilisatsiooni või kultuuri ja vaatama selle arengut erinevate teooriate valguses, kinnitab, kummutab jne. Viited. Võib saata e-postiga, tähtaeg on nädal enne eksamit. Tsivilisatsioon või kõrgkultuur on kompleksed ühiskonnad, mis langevad kokku riikidega või nende kujunemisega. Võib eristada mitmeid tunnuseid, mis neid tsivilisatsioonita ühiskondadest eristavad. Teatud klassiühiskonna kujunemine, proffesionaliseerumine(ametid, tööjaotus). Jumalike ja vaimulike jõude austava seltskonna kujunemine, vaimne kõrgkultuur, kirjaoskus. Anastavalt majanduselt üleminek tootvale majandusele. Põhijoontes jagatakse kaheks: 1. Tsivilisatsioonid mille teket pole mõjutanud olemasolevad tsivilisatsioonid e välismõjud puuduvad, nimetatakse primaarseteks tsivilisatsioon...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
