*Võidad eluks ajaks sõpru, sind hinnatakse koolis ja tööl, austatakse ja usaldatakse. SUHTLUST TAKISTAVAD TEGURID Müra sidekanalis: kehv kuuldavas, vilets nähtavus jne... Keelebarjäärid: võõrkeele mitte tundmine; slängi tarvitamine, arusaamatu terminoloogia kasutamine. Suhtlejate staatusevahedest, professionaalsest või ametkondlikust isoleeritusest või kultuurierinevustest tingitud mõistmisraskused. Kellaaeg, ruum, kõrvaliste isikute kohalolek jt situatsioonilised tegurid muudavad sidemeloomise vaevarikkaks. Kui tahate olla edukad suhtlemisel tuleb arvestada.. Poosiga Hääletooniga Kehaliigutustega Partnerite aktiivsuse tasakaaluga Distantsiga Tähelepanu hajutavate signaalidega Partneri vajadustega Kasutatud kirjandus http://www.mastery.ee/suhtlemisoskustvoiboppidajaarendada/ http://www.hkhk.edu.ee/suhtlemine/kuulamine.html Matthew McKay Ph.D, Martha Davis Ph.D, Patrick Fanning, "Suhtlemisoskused,, Pildid: http://elizabethkuhnke.wordpress
Suhtlemistõkked 1. Keskkonnast ja situatsioonist tingitud suhtlemistõkked: ñ müra sidekanalis: kehv kuuldavus, vilets nähtavus, halb käekiri ñ keelebarjäär: võõrkeele mittetundmine, slängi tarvitamine, arusaamatu terminoloogia ñ suhtlejate staatusevahest, professionaalsest või ametkondlikust isoleeritusest tingitud mõistmisraskused ñ situatsioonilised tegurid: kellaaeg, ruum, koht, kõrvaliste isikute juuresolek 2. Teate edastaja loodud suhtlemistõkked: ñ sõnumit asutakse edasi andma ilma psühholoogilise kontaktita ñ seisundi tõttu või asjatundmatusest väljendutakse keeleliselt segaselt, arusaamatult ñ ollakse liiga monoloogiline ñ eelarvamused kuulajate suhtes ñ eelarvamus esitatava suhtes 3. Teate vastuvõtjast tingitud suhtlemistõkked. ñ lähtutakse jäigast ootusmudelist
Erinevad suhtlemistakistused Keskkonnast ja situatsioonist tingitud suhtlemistakistused. · < Müra sidekanalis kehv kuuldavus, vilets nähtavus, halb käekiri jne. · Keelebarjäärid võõrkeele mittetundmine, slängi kasutamine jne. · Suhtlejate staatusevahe, professionaalne isoleeritus. · Kultuuri- ja usulised erinevused. · Situatsioonilised tegurid kellaaeg, koht, kõrvalised isikud, teised kliendid jne. Sõnumi lähetajast tingitud suhtlemistakistused. · Sõnumi edasiandmine ilma et sõnumi vastuvõtjaga loodaks elementaarset psühholoogilist kontakti. · Väsimus, hajaliolek. · Asjatundmatus. · Ebaõige keeleline vaste oma sõnumile (väär kodeerimine). · Segane, arusaamatu väljendus. Sõnumi edastamine on pikk ja ükskõikne, vastuvõtja jälgiv aktiivsus lülitub välja.
võimalust normatiivne konformsus (kuuluvusgrupi tunnustus) informatsiooniline konformsus(vastavus enamuse arvamusega) · Kultuuri domineerivad väärtused individualism/kollektivism · Sotsiaalne klass madalam SES · Isiksuse omadused Kui tegemist on madala survega, siis on neurootilisus ja sotsiaalsus Kui tegemist on tugeva survega, siis on olulised situatsioonilised tegurid Individuaalsed erinevused ilmnevad eelkõige psühholoogilise reaktiivsuse tasemes (psychological reactance, Brehm) · Sotsiaalsed rollid V Mõjustamine interpersonaalsel tasemel Robert Cialdini (2000) 6 mõjustamise viisi: · Vastastikkus (Reciprocity) · Järjepidevus (Consistency) · Sotsiaalne tõendus (Social proof) · Meeldivus (Liking) · Autoriteetsus (Authority)
poolt (nt eesmärgid) Interaktsiooni sisu kujundavad mõlemad osalejad Erinevad interaktsioonid (nt tegevusvaldkondades) omavahel seotud Interaktsioonid ja suhted on mõjutatud mitmete tegurite poolt: - isikuga seotud tegurid (nt hoiakud teadmised, emotsioonid, suhtlemisoskused) - suhtlemispartner - suhtlemine kui sotsio-kultuuriliselt reguleeritud interaktsioonid indiviidide vahel (nt normid, reeglid, tähendused) – ükski suhe pole “kultuurivaba” - situatsioonilised tegurid (nt eesmärgid konkreetses olukorras, roll, ruum) Sotsiaalse käitumise ajendeid (Argyle, 1994) • Bioloogilised vajadused • Sõltumine teistest (hoida toetavaid suhteid) • Liikmeks olemise vajadus • Kontroll, domineerimine, võim • Seks • Agressiivsus (sh instrumentaalne) • Enese väärtustamine • Altruism ja hoolitsemine teiste eest • Saavutusvajadus Suhete funktsioone
informatsiooni omandada ning vahendada. Suhtlejana sooviksin ma olla eduakas kuid suhtlemist segavad mitmed tegurid: 1. Keskkonnast ja situatsioonist tingitud suhtlemistõkked: müra sidekanalis: kehv kuuldavus, vilets nähtavus, halb käekiri keelebarjäär: võõrkeele mittetundmine, slängi tarvitamine, arusaamatu terminoloogia suhtlejate staatusevahest, professionaalsest või ametkondlikust isoleeritusest tingitud mõistmisraskused situatsioonilised tegurid: kellaaeg, ruum, koht, kõrvaliste isikute juuresolek 2. Teate edastaja loodud suhtlemistõkked: sõnumit asutakse edasi andma ilma psühholoogilise kontaktita seisundi tõttu või asjatundmatusest väljendutakse keeleliselt segaselt, arusaamatult ollakse liiga monoloogiline eelarvamused kuulajate suhtes eelarvamus esitatava suhtes 3. Teate vastuvõtjast tingitud suhtlemistõkked. lähtutakse jäigast ootusmudelist
kliendi sugu, - Mehed ostavad rohkem kuna nemad on näljasemad ja naised vähem kliendi haridus, - Kui on hinnad väga kõrged ja toit mida pakutakse on väga halb. Siis inimene saab aru ,et ta enam sinna kohta minna ei taha. kliendi elukutse. - Mida paremas töökojas sa töötad seda rohkem sa raatsid oma raha toitlustusettevõttesse jätta. 4. Kuidas võivad mõjutada majutus- või toitlustusettevõtete teenuste ostuotsuseid alljärgnevad situatsioonilised tegurid: ajavarud, ( Inimesed leiavad aega ja tahavad ettevõttega tutvuda ) tühi kõht ( Kui inimesel on tühi kõht siis ta ostab absoluutselt kõike ,et enda kõhtu täis saada ) Juhus. ( Kui Majutus-toitlustusettevõtte jätab hea mulje siis tulevad inimesed tagasi kui mitte siis pettuvad ja räägivad oma tuttavatele edasi ) 5. Kas teised pereliikmed mõjutavad Sinu poolt tehtavaid ostuotsuseid? Selgita. Ja väga palju
külgetõmme) 32.Käitumisteooriad Käitumisteooria püüab välja tuua liidrile sobiva käitumismalli. Motiveerimise edukus sõltub juhtimisstiilist. Liidri käitumise viis alluva suhtes eesmärgiga saavutada püstitatud eesmärke nim ka juhtimisstiiliks. Siit tulevad juhtimisstiilid ehk ka käitumisstiilid : autokraatlik, demokraatlik, meurokraatlik, liberaalne, passiivne, bürokraatlik. 33.Situatsioonilised teooriad Situatiivsete teooriate tähtsaim järeldus on, et ei ole õige rääkida headest v halbadest juhtidest. Juht, kes saavutas edu ühes situatsioonis, võib olla ja võib ka mitte olla edukas teises situatsioonis. Juhid võivad olla edukamad, kui nad valivad oma juhtimisstiiliga sobiva situatsiooni. Juhtidel on võimalik õppida, kohaneda ja kompenseerida. Olukorraline teooria toob eestvedaja- alluva vahekorrale lisaks sisse veel olukorra ning asetab selle keskpunkti.
positiivselt virtuaalne atmosfäär. Kui analüüsida Internetis ostlemise olukorra tegureid siis üks olulisemaid eeliseid Internetis tarbimisel on mugavus ja aja säästmine ostlemisel eriti, kui ollakse ajaliselt survestatud. Väheneb ka toote/hinna jms otsingu kulu. Mugavus mõjutabki peamiselt elekroonse ostukeskkonna tarbijarahulolu. Mugavus ongi üks peamisi reklaami argumente internetipoodidel. Internetis tarbija hoiakut kaupleja suhtes mõjutavad situatsioonilised tegurid, nt mugavus, sortiment, ostu sooritamise sagedus ja erinevad individuaalsed asjaolud. Kui keskenduda Internetis tarbija tunnusjoontele siis Mehed olid arvutis orienteeritud kasulikkusele rohkem kui naised. Samas kui naised eelistasid kasutada lihtsamaid süsteeme. Mehed olid kiired ostjad samas kui naised nautisid ostlemist. Tulemustele tuginedes võib väita, kodulehte tehes peaks arvestama kas see on suunatud meestele või naistele.
häälestu teate vastuvõtule. Suhtlustõkked on liigitatud kolme rühma: 1. Keskkonnast ja situatsioonist tingitud suhtlemistõkked: · müra sidekanalis: kehv kuuldavus, vilets nähtavus, halb käekiri · keelebärjaar: võõrkeele mittetundmine, slängi tarvitamine, arusaamatu terminoloogia · suhtlejate staatusevahest, professionaalsest või ametkondlikust isoleeritusest tingitud mõistmisraskused · situatsioonilised tegurid: kellaaeg, ruum, koht, kõrvaliste isikute juuresolek Haapsalu Kutsehariduskeskus Pille Soonmann rp09 2. Teate edastaja loodud suhtlemistõkked: · sõnumit asutakse edasi andma ilma psühholoogilise kontaktita · seisundi tõttu või asjatundmatusest väljendutakse keeleliselt segaselt, arusaamatult · ollakse liiga monoloogiline
suhtlemistõketeks. Keskkonnast ja situatsioonist tingitud suhtlemistõkked: · müra sidekanalis: kehv kuuldavus, vilets nähtavus, halb käekiri (asfaldipuuri töötamine akna taga, valju muusika raadiost, aga ka liig ere valgus või täielik pimedus, käekirja segasus). Järelikult kõik, mis on seotud raskendatud kuuldavuse, nähtavuse, haistmise, maitsmise, tundlikkusega. · situatsioonilised tegurid: kellaaeg, ruum, koht, kõrvaliste isikute juuresolek (Kellaaeg on sõltuvuses inimese tähelepanu seisundiga öösel kella 4 ajal edasiantud info on aeglasemalt omandatav kui hommikul kell 10 edastatu. Ruumi suuruse, temperatuuri ja värvuse näitajad , mis mõjutavad inimese valmisolekut võtta vastu informatsiooni. Kõrvaliste isikute juuresolek - karjuv ja korraga rääkiv rahvamass).
Need võtted suurendavad küll eneseaustust ja kahandavad psüühilist häiritustunnet, kuid see on saavutatud tegelikkuse moonutamise hinnaga. 6.Suhtlemistõkked 1. Keskkonnast ja situatsioonist tingitud suhtlemistõkked: _ müra sidekanalis: kehv kuuldavus, vilets nähtavus, halb käekiri _ keelebarjäär: võõrkeele mittetundmine, slängi tarvitamine, arusaamatu terminoloogia _ suhtlejate staatusevahest, professionaalsest või ametkondlikust isoleeritusest tingitud mõistmisraskused _ situatsioonilised tegurid: kellaaeg, ruum, koht, kõrvaliste isikute juuresolek 2. Teate edastaja loodud suhtlemistõkked: _ sõnumit asutakse edasi andma ilma psühholoogilise kontaktita _ seisundi tõttu või asjatundmatusest väljendutakse keeleliselt segaselt, arusaamatult _ ollakse liiga monoloogiline _ eelarvamused kuulajate suhtes _ eelarvamus esitatava suhtes 3. Teate vastuvõtjast tingitud suhtlemistõkked. _ lähtutakse jäigast ootusmudelist
parasjagu suhtleme, see tähendab, et suhe areneb mitme osaleja kavatsuste ja isikupära vastastikusel toimel. Interaktsioon võib mõjutatud saada näiteks partneri hoiaku, teadmiste, emotsioonide või suhtlemisoskuste läbi. Kolmandaks teguriks tuleks tuua välja isik ise, kõik tema endaga seotud tegurid. Ei oleks kommunikatsiooni ilma iseenda eripärade, elukogemuste, soovide, eesmärkide, kujunenud väärtuste ja omaksvõetud normideta. On olemas ka situatsioonilised tegurid ehk siis sellised tegurid, mis ei esine tavapärastes olukordades, nad on ajutised, kuid teatud olukordades võivad siiski ette tulla. Nendeks võivad olla näiteks eesmärgid konkreetses olukorras või parasjagu kehtivad reeglid. Ka need võivad interaktsiooni mõjutada. Julgen arvata, et minapilt, on interaktsiooni tähtsaim alus. Inimest on teatud mõttes küll vorpinud keskkond ning kõrvalolevad indiviidid, kuid see on ikkagi teinud kellegist kellegi
SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA Suhtlemispsühholoogia fookus on suhtlemisel kui protsessil, mille käigus luuaks tähendusi, toimub informatsiooni vahetamine, teise inimese tajumine, mõjutamine jne.. Kirjeldatakse ja analüüsitakse suhteid, mis aitavad rahuldada mitmeid vajadusi (nt. vajadus tunda lähedust), pakuvad eri tüüpi toetust (nt. informatiivne) olles mõjutatud mitmete tegurite poolt (nt. isiku individuaalsus, situatsioonilised tegurid) Suhete funktsioone inimese elus · Sotsiaalse käitumise ajendid ja eesmärgid suhetes: bioloogilised vajadused ja nende rahuldamine, sõltumine teistest ja toetavad, abistavad suhted, liikmeks olemise vajadus ja teiste inimeste seltskond, isolatsiooni vältimine, domineerimine ja kontrollimise, võimu omamise vajadus, seks, agressiivsus ja teiste vigastamine (sh ka instrumentaalne agressioon), enese väärtustamine, altruism ja teiste eest hoolitsemine,
-afektiivne -kognitiive -käitumuslik komponent -sotsiaalne kontekst Interaktsioonide ja suhete mõjutajad: ● iskuga seotud tegurid (hoiakud, teadmised, emotsioonid, suhtlemisoskused) ● suhtlemispartner ● suhtlemine kui sotsio-kultuuriliselt reguleeritud interaktsioonid indiviidide vahel (normid, reeglid, tähendused) Ükski suhe pole kultuurivaba! ● Situatsioonilised tegurid (eesmärgid konkreetses olukorras, roll, ruum) Sotsiaalse käitumise ajendid: ● Bioloogilised vajadused ● Teistest sõlutmine ● Liikmeks olemise vajadus ● Kontroll, domineerimine, võim ● Seks ● Agressiivsus ● Enese väärtsustamine ● Alturism ● Saavutusvajadus
tähelepanu vahetutele situatsioonilistele vihjetele nõrgemate, võimalikult inhibiteerivate vihjete arvelt, kui ollakse alkoholi mõju all. Kuna joobes isikud on võimetud tegelema kõigi asjakohaste situatsiooniliste vihjetega samaaegselt, olenevalt käitumiskonfliktist situatsioonis, võivad nad olla rohkem mõjutatud tugevate esiletungivate vihjete poolt (nt keegi solvab neid) kui nõrgemate vihjete poolt (vahistamine, kui nad alustavad kaklust). Vaieldakse, et spetsiifilised situatsioonilised kombinatsioonid tugevatest ja nõrkadest vihjetest toovad esile erinevusi joobnud ja kainete inimeste vahel. Alkoholi mõju piirab kognitiivset võimekust ja häirib kognitiivset funktsioneerimist, nii et tähelepanu on suunatud esiletungivatele vihjetele perifeersete vihjete kulul, tuues kaasa sündmuse perifeersete või kontekstuaalsete detailide häiritud meenutamise. 4 Alkoholi võimalik negatiivne mõju kuriteo pealtnägemisel on selged: Joobes tunnistajad
Funktsioonid: - informatsioon, teadmine, ümbritseva mõistmine - praktilisus (nt. hüved, karistused) - sotsiaalne kohanemine (suhete kindlustamine oluliste teistega) - ego-kaitse - - hoiaku komponentide omavahelised suhted (kooskõla/ebakõla) ja mõjutamine L. Festinger, kognitiivne dissonants - Muutumine/kujunemine - - suhtlemine - - rollid - - käitumine - Hoiaku ja käitumise vahelist seost tugevdavad tegurid: situatsioonilised individuaalsed Elaboration Likelihood Model (Petty, Cacioppo) - - rõhutab kaasa mõtlemise määra (ei keskendu/analüüsi sõnumi sisu kõrge mentaalne aktiivsus sõnumi töötlemisel - Kõrge haaratus - Allikas - usaldusväärsus: turvalisus (nt sõbralikud, head), kvalifikatsioon (informeeritus, treenitus), dünaamilisus (julged, aktiivsed) - Ekspert (haaratuse määr) - Sarnasus: hoiakud, moraal, taust, välimus - Füüsiline atraktiivsus
tundmuslik võim; ja pinget käsutav võim. 19. 4. Millise võimutüübi alusel perekond langetab oma otsuseid? Perekondlikku võimu mõjutavad näitajad. 19. 5. Mistahes alljärgneva näitaja olemasolu tunnistamine aitab vaatlejal tõlgendada perekonna käitumist, mille põhjal perekondlikku võimu hinnata. Pere võimuhierarhia Perekonna vormitüüp Koalitsiooni(de) moodustamine Ühiskondlik klassiseisund Perekonna elutsükli staadium Etniline ja kultuuriline taust Situatsioonilised (olukorrast tingitud) asjaolud Isiklikud näitajad (pereliikmete vanus, sugu, omavahelised suhted) Abikaasadevaheline emotsionaalne sõltuvus ja rahulolu abieluga. Üldine perekondliku süsteemi ja alasüsteemi mõjuvõim 19. 6. Olete te võimeline kõigi ülaltoodud valdkondade teiepoolse vaatluse põhjal järeldama, kas perekonnas eksisteerivat võimu võib iseloomustada domineerivana (ja kui, siis kelle poolt : mehe, naise, lapse, vanaema jne.); egalitaar-sünkreetilisena või
tundmuslik võim; ja pinget käsutav võim. 19. 4. Millise võimutüübi alusel perekond langetab oma otsuseid? Perekondlikku võimu mõjutavad näitajad. 19. 5. Mistahes alljärgneva näitaja olemasolu tunnistamine aitab vaatlejal tõlgendada perekonna käitumist, mille põhjal perekondlikku võimu hinnata. Pere võimuhierarhia Perekonna vormitüüp Koalitsiooni(de) moodustamine Ühiskondlik klassiseisund Perekonna elutsükli staadium Etniline ja kultuuriline taust Situatsioonilised (olukorrast tingitud) asjaolud Isiklikud näitajad (pereliikmete vanus, sugu, omavahelised suhted) Abikaasadevaheline emotsionaalne sõltuvus ja rahulolu abieluga. Üldine perekondliku süsteemi ja alasüsteemi mõjuvõim 19. 6. Olete te võimeline kõigi ülaltoodud valdkondade teiepoolse vaatluse põhjal järeldama, kas perekonnas eksisteerivat võimu võib iseloomustada domineerivana (ja kui, siis kelle poolt : mehe, naise, lapse, vanaema jne.); egalitaar-sünkreetilisena või
toimub peast väljas. Sotsiaalpsühholoogia, TÜ, 2017/2018 Uurimismeetodid Kasutades situatsioonilisi ja personaalseid muutujaid uurivad sotsiaalpsühholoogid süstemaatiliselt mõjukaid ja mõõdetavaid faktoreid, mis võivad muuta inimeste taju. Seda kuidas nad olukorda hindavad ja kuidas mõtlevad teistest ning omavahel kokku puutuvad, nt moodustavad gruppe. Muutujad võivad erineda oma taseme poolest, andes võimaluse ühes olukorras neid esitada, teises mitte. Neid on väga palju. - situatsioonilised: väljaspool isikut keskkonnas, nad võivad olla käegakatsutavad, mittekatsutavad või isegi lühiajalised mõjutused. Situatsioonilised muutujad on kõik, mis on väljaspool inimest (nt füüsilised keskkonna omadused, reeglid, mittekatsutavad nt rollid, kultuurinormid, ootused, temperatuur, tähtajad). - personaalsed muutujad: inimese kehalisi muutujaid (rass, sugu, kasv, kaal), dispositsioonilisi (nt häbelikkus, silmapaistvus), nende afektiivseid seisundeid
meid aitab), sotsiaalne kohustus (social responsibility; peaksime aitama kõiki, kes on hädas), õiglase maailma hüpotees (just-world hypothesis; üldine uskumus, et maailm on õiglane koht, kus inimesed saavad, mida nad väärivad). Lisaks võrdsuse norm (norm of equality) nö õnnelikumad inimesed peaksid aitama neid, kellel ei ole nii vedanud. Normid ei ole siiski piisav prosotsiaalse käitumise seletus. Olulised ka situatsioonilised tegurid (uurimus). 3. Modelleerimine vaatlusel põhinev õppimine teiste prosotsiaalset käitumist jälgides võtame üle sarnase käitumise. Bandura sotsiaalse õppimise teooria - abistava käitumise jälgimine peaks suurendama prosotsiaalset käitumist, kuna näitab, et vastav käitumine on kohane ja tõstab enesetõhusust. 5. Arvamus, et ühes grupis olevad inimesed on sarnasemad kui teise grupi liikmed - kategooria eristamise mudel
välised põhjused- situatsiooni omadused, fundamentaalne atributsiooniviga- teise käitumisele kaldume omistama seesmisi põhjuseid, Enese positiivne käitumine- seesmised põhjused, negatiivne-välised põhjused. Teooria sellest, kuidas ja miks inimesed seletavad teiste käitumist, omistades sellele teatud põhjuseid (F. Heider) Atributsiooniprotsess kui põhjuste kindlaks määramise viis Liigid: Dispositsioonilised (seesmised) Situatsioonilised (välised) Peamine omistamisel tehtav viga omistatakse teistele mingi muu asi. Nt öeldakse osadele et on paremad aga tegelikutl pole siis arvavad, et on ka. 3 Teaduslikest teooriatest levinud seisukohad tavaelu mõtlemisse (nt psühhoanalüüs). Antakse edasi perekondlikult või sotsiaalsete institutsioonide poolt. Argimõistus loob samuti "hüpoteese" ja püüab neid tõestada. Nt
Käitumisteooriad Likert: töötajakeskne vs töökeskne lähenemine Juht võib olla kaks ühes, kuid mitte samal ajahetkel Likerti juhitüübid Ekspluateeriv autokraat: hirm ja karistus, tahab üksi otsustada Heatahtlik autokraat: otsustab ise, kuid ei ole teiste suhtes nii karm Konsulteeriv demokraat: arvestabarvamustega, kuid annab käske Osavõtlik demokraat: arvamus loeb, vastastikune usaldus Situatsioonilised teooriad Fred E. Fiedler (1951) Oluline on: 1. Liidri ja rühmaliikmete isiklikud suhted 2. Ülesande struktuur 3. Positsiooni võim Võimu allikad Tasul põhinev võim- ressursid Karistuse võim- hirm Positsiooni võim- turve Karisma võim- võlu Ekspertvõim- teadmised Herzbergi töö ja rahulolu teooria Hügieeni faktorid: mõjutavad tööga rahulolematust (palk, kindlustunne, töötingimused, kontroll, suhted)
tajuvad igapäevasituatsioone erinevalt kui vanemad, kes ei kohtle oma lapsi vääralt. Sellistele situatsioonidele reageeritakse viha ja emotsionaalse ahastusega ning kuna väärkohtlevatel vanematel on madal valulävi ning puuduvad vägivaldset käitumist takistavad tegurid on tagajärjeks lapse väärkohtlemine. 12 Integreeritud käsitlus ühendab kõik eelnevad mudelid ning püüab neid põhimõtteid esitada terviku mudelina. Selle järgi mõjutavad perevägivalda situatsioonilised (jaguneb vanemate ja vanavanemate halvad suhted ning suhted lastega) ja strukturaalsed (jaguneb strukturaalne stress ja lapse esile kutsutud stress) stressorid ning need sõltuvad peresisestest suhetest. See mudel on ehe näide, kuidas tugevad suhted pereliikmete vahel kergendavad stressi üleelamist ning nende puudumine võib põhjustada mingis vormis vägivalda. Lisaks eelnevatele faktoritele mõjutavad lapse ja vanema suhteid kultuuri ja ühiskonna väärtused, kuna
- Empaatia – paneb ennast teise kingadesse, empaatia võib olla natuke isiksusest tingitud kuid seda on võimalik innustada. Nt laste puhul on võimekus piiratud et mõelda et kellelgi teisel on mingi tegevus - Sümpaatia – tunneme seotust kellegi teisega, kaastunnet Süü - Seotud prosotsiaalse käitumisega - Erinevus empaatiast (teadmine, et isik on distressi põhjustanud - Oluline emotsionaalne distress – prosotsiaalne käitumine üheks viisiks ebamugavust vähendada Situatsioonilised - Olukorra märkamine ja hindamine – mis on need olukorrad kus on päriselt abi vaja - Kulu-tulu analüüs – kui aitan kui palju tuleb tulu ja kui palju kulu, toimub väga kiiresti - Teiste juuresolek - Asukoht – päikselisel päeva on tõenäolisem appi minna kui öösel pimedas - Kultuur – kollektivistlikud kultuurid on abistavamad igapäevastes tegevustes ja toimingutes, vähem abistavad annetades ja kaudsetel viisidel
eesmärgid) · Interaktsiooni sisu kujundavad mõlemad osalejad · Erinevad interaktsioonid (nt tegevusvaldkondades) omavahel seotud Interaktsioone mõjutavad tegurid - isikuga seotud tegurid (nt hoiakud teadmised, emotsioonid, suhtlemisoskused) - suhtlemispartner - suhtlemine kui sotsio-kultuuriliselt reguleeritud interaktsioonid indiviidide vahel (nt. normid, reeglid, tähendused); ükski suhe pole "kultuurivaba" - situatsioonilised tegurid (nt. roll, ruum) Suhete funktsioone - Suhted kui ressurss (Orford, 1992) · materiaalne, instrumentaalne, informatiivne abi, emotsionaalne toetus · Areng, mina-kontseptsiooni kujunemine · Edu, karjäär · Elukvaliteet · Füüsiline ja vaimne tervis (nt. toimetulek stressiga) · Kohanemine Sotsiaalse käitumise ajendeid (Argyle, 1994) · Bioloogilised vajadused · Sõltumine teistest · Liikmeks olemise vajadus
ja ka hingamine. 6. Millised on võimalikud mürad inimkommunikatsiooni kanalites? Liiga palju ja liiga intensiivne suhtlemine muutub müraks.Müra- situatiivsed, semantilised ja füüsilised tegurid, mis takistavad kommunikatsiooni protsessi sujuvat kulgemist. Keskkonna teguritest tingitud müra: Füüsilised takistused halb nähtavus, palav, halb kuuldavus, halb käekiri Situatsioonilised tegurid aeg, ruum, teiste kohalolek Semantiline müra Keelebarjäärid Erinev koodsüsteem Kultuurierinevused Isiksuse tasandi müra: Tervislik seisund väsimus, valud, Asjatundmatus Selektiivsus Isiksuse omadused Staatusevahed Erinevad motiivid, hoiakud, väärtused 7. Mis vahe on kuulamisel ja kuulmisel? Kuulamine (huviga kuulamise) ehk ärakuulamine - teise inimese jutus sisalduva informatsiooni
oodatakse). Kui töökaaslasega, kellega jagatakse tööruumi siis võib tekkida ka sõprussuhte-laadi asi, kuid see võib viia rollide konfliktini. Suhtlemisel kannab vahepeal hääletoon suuremat osa kui sõnum ise. Paralingvist communication – the tone of voice, the awakening of the word. Interaktsiooni mõjutavad tegurid: ● Isikuga seotud tegurid (nt hoiakud, teadmised, suhtlemisoskus jne) ● Suhtlemispartner ● Situatsioonilised tegurid (nt roll, ruum) ● Suhtlemine kui sotsio-kultuuriliselt reguleeritud interaktsioonid inviidide vahel (nt normid, reeglid, tähendused); ükski suhe pole ’’kultuurivaba’’. Nt mõne jaoks võib kehtestav käitumine olla hääletooni tõstmine, kuid teine võib seda võtta kui agressiivset käitumist. Suhete funktsioonid: ● Materiaalne ressurss ● Informatiivne abi ● Instrumentaalne abi (nt transport – inimese punktist A punkti B viimine)
· kultuuriline hõlmab sotsiaalset struktuuri, haridust, religiooni, väärtushinnanguid, äriklutuuri jne. 16. Selgitage, millised tegurid mõjutavad tarbija käitumist ja kuidas(10 punkti) Tarbija käitumist kujundavad mõjurid on liigitatavad kahte suurde gruppi: · Otsesed Demograafilised (vanus, sugu, tulud, haridus, perekonnaseis jms). Turundusmeetmed (toode, hind, turustus, edustus jms). Situatsioonilised tegurid (ajavaru, ostu vajalikkus, juhus jms). · Kaudsed Psühholoogilised (motivatsioon, tajumine, õppimine, isiksus, hoiak jms). Sotsiaalsed (perekond, etalonrühm, arvamusliider jms). Sotsiaal-kultuurilised (sotsiaalne kiht, kultuur). 19. Milles seisneb turunduse tähtsus? (10 punkti) Turundust on erinevates allikates kirjeldatud kui erinevate tegevuste juhtimist, hõlmates
täiustatakse ainult teist etappi. Suhtlemistõkked 1. Keskkonnast ja situatsioonist tingitud suhtlemistõkked: _ müra sidekanalis: kehv kuuldavus, vilets nähtavus, halb käekiri _ keelebarjäär: võõrkeele mittetundmine, slängi tarvitamine, arusaamatu terminoloogia _ suhtlejate staatusevahest, professionaalsest või ametkondlikust isoleeritusest tingitud mõistmisraskused _ situatsioonilised tegurid: kellaaeg, ruum, koht, kõrvaliste isikute juuresolek 2. Teate edastaja loodud suhtlemistõkked: _ sõnumit asutakse edasi andma ilma psühholoogilise kontaktita _ seisundi tõttu või asjatundmatusest väljendutakse keeleliselt segaselt, arusaamatult _ ollakse liiga monoloogiline _ eelarvamused kuulajate suhtes _ eelarvamus esitatava suhtes 3. Teate vastuvõtjast tingitud suhtlemistõkked. _ lähtutakse jäigast ootusmudelist
•Lihtsustatud arusaam: eksisteerib „üks parim viis“, mis töötab igas olukorras. Nt palgatõus viib... •Situatsiooniline perspektiiv: seosed kahe muutuja vahel on situatiivsed. Üks tegur sõltub teisest. •Inimkäitumisekomplekssus, organisatsioonide keerukus –universaalseid lahendusi pole. •1950/60ndad –suund universaalselt lähenemiselt situatsioonilisele. Interaktsioonilinevaatenurk •Inimkäitumineon pideva mitmesuunaliseinteraktsiooni tulemus’ •Inimese isiksus -situatsioonilised asjaolud •Inimesed liituvad organisatsiooniga > nende käitumine kujundab organisatsiooni > organisatsioon kujundab sinna kuuluvate inimeste käitumist ja tegevusi •Interaktsioonilinevaatenurk: põhjus-tagajärg seosed ei kirjelda organisatsiooni piisavalt•Interaktsioonilinevaatenurk üritab selgitada, kuidas inimesed valivad, interpreteerivad ja muudavad erinevaid situatsioone. Organisatsiooni mõiste •Organisatsioononeesmärgipäraseltloodudasutusvõiüksus(Pettinger2010)
· kommunikantide omavahelised suhted Suhtlemistõkked 1. Keskkonnast ja situatsioonist tingitud suhtlemistõkked: · müra sidekanalis: kehv kuuldavus, vilets nähtavus, halb käekiri · keelebarjäär: võõrkeele mittetundmine, slängi tarvitamine, arusaamatu terminoloogia · suhtlejate staatusevahest, professionaalsest või ametkondlikust isoleeritusest tingitud mõistmisraskused · situatsioonilised tegurid: kellaaeg, ruum, koht, kõrvaliste isikute juuresolek 2. Teate edastaja loodud suhtlemistõkked: · sõnumit asutakse edasi andma ilma psühholoogilise kontaktita · seisundi tõttu või asjatundmatusest väljendutakse keeleliselt segaselt, arusaamatult · ollakse liiga monoloogiline · eelarvamused kuulajate suhtes · eelarvamus esitatava suhtes 3. Teate vastuvõtjast tingitud suhtlemistõkked. · lähtutakse jäigast ootusmudelist
peavad sellega kaasa minema. LIS valdkonnaks on informatsiooni probleem tõukejõud, mis sunnib indiviidi analüüsima olukorda, milleks ta infot kasutab ja vahendaja indiviidi ning infovajaduse ning info salvestuse vahel. Seda probleemi põhjendab eksperiment- kasutaja otsib informatsiooni kognitiivse vajaduse rahuldamiseks ning infosalvestus sisaldab võimalikke lahendusi sellele vajadusele. See on kognitiivne protsess ning info kasutus ja relevantsus on situatsioonilised. Kuigi infoprofessionaalid ja raamatukogud täidavad ka teisi ülesandeid on informatsiooni probleem keskseim ning defineerib elukutse valdkonda. LIS hariduse praeguseks trendiks on laiendada turgu teistele informatsiooni funktsioonidele ja organisatsioonidele ja vähendada raamatukogusisest tööd (eriti rahva- ja ülikoolirmtk-des) Keskkonnamuutustega kaasnevad: · Pidevalt kasvav vajadus infojuhtimiseks kõikides organiosatsioonides
teate haakuvus eelnevalt öelduga kommunikantide omavahelised suhted Suhtlemistõkked 1. Keskkonnast ja situatsioonist tingitud suhtlemistõkked: müra sidekanalis: kehv kuuldavus, vilets nähtavus, halb käekiri keelebarjäär: võõrkeele mittetundmine, slängi tarvitamine, arusaamatu terminoloogia suhtlejate staatusevahest, professionaalsest või ametkondlikust isoleeritusest tingitud mõistmisraskused situatsioonilised tegurid: kellaaeg, ruum, koht, kõrvaliste isikute juuresolek 2. Teate edastaja loodud suhtlemistõkked: sõnumit asutakse edasi andma ilma psühholoogilise kontaktita seisundi tõttu või asjatundmatusest väljendutakse keeleliselt segaselt, arusaamatult ollakse liiga monoloogiline eelarvamused kuulajate suhtes eelarvamus esitatava suhtes 3. Teate vastuvõtjast tingitud suhtlemistõkked.
“Vabadus, võrdsus ja vendlus ning liberaaldemokraatliku riigi üleilmastumine” Leif Kalev “Prantsuse revolutsiooni juhtmõtted vabadus, võrdsus ja vendlus on kujunenud tänase poliitilise korralduse harjumuspärasteks alusteks. Siiski on toimunud mitu olulist teisenemist..” http://www.vikerkaar.ee/archives/12522 Söömiskäitumine Inimese söömiskäitumist mõjutavad lisaks füsioloogilistele aspektidele veel: 1. situatsioonilised faktorid 2. emotsioonid 3. impulsikontroll 4. pikaajalised eesmärgid (nt kaalulangetamine) Stress ja söömine Akuutne stress on seotud põgene-või-võitle (flight-or-fight) seisundiga, millega kaasnevad muutused füsioloogilisel tasemel (glükoos vabaneb vereringesse, mis pärsib isu). Stressile tekkiv füsioloogiline reaktsioon sarnanaeb täiskõhutundega. Seega on söömise mahasurumine tavapärane bioloogiline reaktsioon. Emotsionaalne söömine
· Müra sidekanalis: kehv kuuldavas, vilets nähtavus, halb käekiri jne... · Keelebarjäärid: võõrkeele mitte tundmine; slängi tarvitamine, arusaamatu terminoloogia kasutamine. · Suhtlejate staatusevahedest, professionaalsest või ametkondlikust isoleeritusest või kultuurierinevustest tingitud mõistmisraskused. · Kellaaeg, ruum, kõrvaliste isikute kohalolek jt situatsioonilised tegurid muudavad sidemeloomise vaevarikkaks. II Kommunikaatori loodud barjäärid: · Sõnumit asutakse edasi andma, ilma, et kuulajaga loodaks elementaarset psühholoogilist kontakti ja järgitaks, kas teine on teate vastuvõtuks valmis. · Väsimuse, hajalioleku või asjatundmatuse tõttu ei osata kuidagi oma mõtetele ja ideedele leida kohast keelelist vastet, väljendutakse segaselt, arusaamatult.
Sisemised tegurid: x motivatsioon x hoiak x tajumine x elulaad x õpikäitumine Välised tegurid: x majanduslikud x arvamusliidrid x demograafilised x sotsiaalpsühholoogilised x klassilised x kultuurilised x võrdlusgrupid x situatsioonilised 1.5. Uue toote ostmine Uue toote vastuvõtmisel läbib tarbija järgmised astmed: x teadlikkus tootest x huvi toote vastu x toote hindamine x toote proovimine x toote vastuvõtmine või tagasilükkamine. E. M. Rogersi uue toodangu omaksvõtu kõver näitab statistilise üldistusena toote vastuvõtmist eri tarbijarühmade poolt. Uue toote vastuvõtmisel näidatava innukuse alusel on eristatud viit tarbijagruppi:
4) Osavõtlik demokraat: arvamus loeb, kohtunik alluvate vahel, konsulteerija, vastastikkune usaldus 31. Kirjelda eestvedamist juhtimise võrkmudeli abil. Tegevus on orienteeritud töötajatele või tulemusele. Liidri käitumise struktuur on suunatud siis vastavalt hoolivusele- inimeste vahelisele suhetele ja teisel juhul algatusele suunaga tööalastele suhetele SITUATSIOONILISED TEOORIAD: Juht peab olema arenemisvõimelineFred E. Fiedler (1951) Oluline on:1) Liidri ja rühmaliikmete isiklikud suhted 2) Ülesande struktuur 3) Positsiooni võim 4. Millised on peamised võimu allikad? Tasul põhinev võim inimesed tajuvad juhil olevaid ressursse, millest võib neile kasu olla edutamine, palgatõus, paremate tigimuste võimaldamine
Turundaja peab veenma klienti tema valiku õiguses. See saavutatakse, kui tarbijatega sõlmitakse otsekontaktid. Lihtsamatel juhtudel (nt igapäevase ja odava kauba puhul) on ka ostuprotsessi etappe vähem. 9.3. Tarbijakäitumist mõjutavad tegurid Tarbija käitumist kujundavad mõjurid on liigitatavad kahte suurde gruppi: 1. Otsesed · Demograafilised (vanus, sugu, tulud, haridus, perekonnaseis jms). · Turundusmeetmed (toode, hind, turustus, edustus jms). · Situatsioonilised tegurid (ajavaru, ostuvajalikkus, juhus jms). 2. Kaudsed · Psühholoogilised (motiiv, tajumine, õppimine, isiksus, hoiak jms). · Sotsiaalsed (perekond, etalonrühm, arvamusliider jms). · Sotsiaal-kultuurilised (sotsiaalne kiht, kultuur). 29
täiskasvanud). India täiskasvanutel ei olnud fundamentaalset atributsiooniviga, pigem võib väita, et neil on vastupidine fundamentaalne atributsiooniviga (reverse fundamental attribution error), nad omistavad liiga palju käitumist olukorrale. Millele omistatakse inimeste käitumine omab olulisi tagajärgi: - ajaleheartiklites kirjeldatud antisotsiaalsed aktid (massimõrvad jm). USA lood dispositsioonilased, Hiina lood situatsioonilised (samast sündmusest). Järelikult: teavet isiksuse kohta ei vaadelda kõikides kultuurikontekstides käitumise seletajana sama olulisena, kuigi kultuurilised erinevused on seda paremini väljendunud, mida rõhutatum on situatsiooniline teave. Arutlemisstiilid Erinevused arutlemisstiilides holistilise ja analüütilise mõtlemisega indiviididel. Lillede grupeerimise katse (application of a rule vs family resemblance judgements) – abstraktne reegel, midagi, mis on kõigil
Hea, kui enne tähtsat üritust või ettevõtmist oled nende ilmnemisvõimalusest teadlik. 8 Keskkonnast ja situatsioonist tingitult võivad olla suhtlemistõkked: 1. müra sidekanalis: kehv kuuldavus, vilets nähtavus, halb käekiri; 2. keelebarjäär: võõrkeele mittetundmine, slängi tarvitamine, arusaamatu terminoloogia; 3. suhtlejate staatusevahest, professionaalsest või ametkondlikust isoleeritusest tingitud mõistmisraskused; 4. situatsioonilised tegurid: kellaaeg, ruum, koht, kõrvaliste isikute juuresolek. Sõnumi edastaja võib ise luua järgmisi suhtlemistõkkeid: 1. sõnumit asutakse edasi andma ilma psühholoogilise kontaktita; 2. seisundi tõttu või asjatundmatusest väljendutakse keeleliselt segaselt, arusaamatult; 3. ollakse liiga monoloogiline; 4. eelarvamused kuulajate suhtes; 5. eelarvamus esitatava suhtes. Teate vastuvõtjast tingitud suhtlemistõkked võivad olla: 1. lähtutakse jäigast ootusmudelist; 2
Mis siis juhtub kui 2 suurt tendentsi ei ole kooskõlas? Tekib neurootiline isiksus Neid võib olla mitu tüüpi: 3 käitumistüüpi sellest tulenevalt 3 neurootilist tüüpi. 1 tüüp: Liiguvad teiste inimeste poole ehk järeleandlik tüüp 2 tüüp: Inimene hakkab liikuma teiste inimeste vastu e agressiivne tüüp 3 tüüp: Inimene hakkab liikuma teistest inimestest eemale ehk eemalseisev tüüp Neuroosid jagunevad tervete inimeste neuroosideks ja haigete inimeste neuroosideks. Situatsioonilised neuroosid: laps ei tule kaua koju, normaalne, et inimene muretseb. Laps tuleb koju ja see on mööda läinud. Haiglase neuroosi puhul jäädakse sellesse kinni: aga mis ikkagi oleks võinud juhtuda. Krutitakse edasi. Ei suudeta seda ära lõpetada. 2.- Haiglase neuroosiga inimesed ei teadvuste endale, et nad on neurootilise käitumisega. Horney pidas nende kolme tüübi puhul silmas tervete inimeste neuroose. Kogu tema teraapia keerleb ümber neurooside
Mis siis juhtub kui 2 suurt tendentsi ei ole kooskõlas? Tekib neurootiline isiksus Neid võib olla mitu tüüpi: 3 käitumistüüpi sellest tulenevalt 3 neurootilist tüüpi. 1 tüüp: Liiguvad teiste inimeste poole ehk järeleandlik tüüp 2 tüüp: Inimene hakkab liikuma teiste inimeste vastu e agressiivne tüüp 3 tüüp: Inimene hakkab liikuma teistest inimestest eemale ehk eemalseisev tüüp Neuroosid jagunevad tervete inimeste neuroosideks ja haigete inimeste neuroosideks. Situatsioonilised neuroosid: laps ei tule kaua koju, normaalne, et inimene muretseb. Laps tuleb koju ja see on mööda läinud. Haiglase neuroosi puhul jäädakse sellesse kinni: aga mis ikkagi oleks võinud juhtuda. Krutitakse edasi. Ei suudeta seda ära lõpetada. 2.- Haiglase neuroosiga inimesed ei teadvuste endale, et nad on neurootilise käitumisega. Horney pidas nende kolme tüübi puhul silmas tervete inimeste neuroose. Kogu tema teraapia keerleb ümber neurooside
� Juht võib olla kaks ühes, kuid mitte samal ajahetkel Likerti juhitüübid/juhtide tüübid/juhtide liigid 1) Ekspluateeriv autokraat: hirm ja karistus, ainuisikuline otsustus, raamid. 2) Heatahtlik autokraat: otsustab ise, delegeerib vähesel määral, ei karista, kasutab kiitust 3) Konsulteeriv demokraat: arvestab arvamusega, kuid annab ka käske; delegeerib 4) Osavõtlik demokraat: arvamus loeb, kohtunik alluvate vahel, konsulteerija, vastastikkune usaldus Situatsioonilised teooriad .� Fred E. Fiedler (1951) .� Oluline on: 1) Liidri ja rühmaliikmete isiklikud suhted 2) Ülesande struktuur 3) Positsiooni võim Liidri soovitatavad käitumismallid – juhtimisstiilid: toetav juhtimine, suunav ... Eesmärgitee teooria VÕIMU ALLIKAD 1) Tasul põhinev võim- ressursid 2) Karistuse võim- hirm 3) Positsiooni võim- turva 4) Karisma võim- võlu 5) Ekspertvõim- teadmised French, Bell, Zawacki, 2000 + Info ja kontrolli võim Motivatsiooniteooriad
Naised on partneri suhtes valivamad, kui mehed. Valiku kriteeriumid (armastuse suhtes): 1. Ideaal: 1) armumine kellessegi, kellel on ideaalkarakteristik olemas. 2) Armuma inimesse ja omistama talle ideaalikarakteristikad 3) Pärast armumist me idealiseerime karakteristikud ideaalis. 2. Atraktiivne välimus: Neid peetakse soojemateks paremateks jne. Öeldakse palju positiivset. Atraktiivsust mõjutavad situatsioonilised tegevused. Mõjutab ka hirm ja äng. 3. Sarnasus: siis kui suhted muutuvad tõsiseks. Valitakse partner, kes sarnaselt atraktiivne. Hiljem: väärtused, hoiakud, taust ja huvi. Siis valitakse partner välja. Sarnasused loovad aluse õnnelikule suhtele. Verbaalsed: 1. Neutraalne ettepanek-> nt laps kõnnib lumes, isa tema ees ja laps ütleb:" isa ära kõnni nii kiiresti" / Sõnad varjavad tähendust sõnadel, millel on seksuaalne taust. 2
ta teeb. Motiveerida saab nii prääniku kui ka piitsaga. Ühele tulebki anda piitsa aga teist ei saa sa liikuma. On töötajakeskne lähenemine ja töökeskne lähenemine juhil peaks olema mõledmad arsenalis kui koos korraga neid kasutada ei saa. Likerti juhitüübid Ekpluat autokr Heatahtlik autokr Konsult demonkr Osavõtlik demokraat Simwnsioonide ristumisel saame rääkida teatud tüüpidest 5 on parim, mis võib olla -> tasakaal ja mõlemad korraga fookuses. Situatsioonilised teooriad Kombinatsioon Töötaja siseneb paremalt- ülesandeele orineteeritus on kõrge ta mõtleb tööst. Tööoskused on madalamad, kuna tal puudub kogemus selles ettevõttes. Suhetele orient on madal, kuna ta ei tunne kedagi. Enesekindl kõrge kuna ta on selle töö saanud. Sellist inimest tuleks käskida, mida ta teeb. Siis veel midagi rohkem seletama ei pea. Kui ta on juba mõbda aega olnud
Vastandina eelpool toodud käsitlustele väidab spetsiaalse ohvri mudel, et lapsed kutsuvad ise enda väärkohtlemist esile. Gil oletas, et väärkohtlemise ohvriks langenud lastel on tegureid, mis suurendavad nende väärkohtlemise tõenäosust. Näiteks Lynch (1994) leidis oma uurimuses, et võrreldes mitteväärkoheldud lastega oli väärkoheldud d L v l I - - - - l Browne on täiendanud Gelles'i algupärast teooriat, näidates kompleksse mudelina, et perevägivalda põhjustavad situatsioonilised ja strukturaalsed stressorid sõltuvad interaktiivsetest peresisestest suhetest (viidanud Browne 1988, 19). Gelles'i ja Browne mudel (Browne 1988, 23) näitab ilmekalt, et kindel suhe pereliikmete vahel on "puhvriks" mistahes stressi mõjudele ning kergendab pere toimetulekut stressiga. Et ebakindlad ja rahutud suhted ei suuda olla peres puhvriks stressi korral, võib "ajutine ülekoormus" (nt. vaidlus) põhjustada emotsionaalset või füüsilist vägivalda, millel võib olla
Gibbons, Benthin (1997) väitis, et tihti selleks, et lahendada dissonantsi inimesed vahelduvad oma hoiakud - hoiakud mõjutavad (muutuvad) käitumist KUID käitumine mõni kord mõjutad (muudab) hoiakuid. Industreeritud järgimine – käitumine ei ole kooskõlas meie hoiakutega. Atributsiooni teooria: atributsioon -meie uskumused käitumise põhjustest. Heider: inimesed on naiivsed teadurid, kes seostuvad vaadeldavad käitumised põhjustega: - sisemised ja välised (situatsioonilised) Tunneb huvi, kuidas seletavad inimesed oma edu või ebaedu põhjusi väärtustatud eesmärkide saavutamisel (vt Weiner, 1986 ja 1989). Seletustega püüavad inimesed lepitada kognitiivset dissonantsi nende kujutletava ideaalse "mina" ja reaalsuse vahel. Kuigi seletused on sageli täiesti subjektiivsed, määravad nad suures ulatuses ära nii käitumise kui sellega kaasnevad emotsioonid meie edasises tegevuses.
Individuaalsed erinevused on automaatselt erinevused 2)Tasakaalustada subjektiivsed omadused igas grupis kontrolli all. (vanus,sugu, IQ jne.) (matching) a)hoida konstantseina eri gruppides (e.g. ainult naised) b)võrdsustada (equate) eri gruppides (e.g. vasaku- ja paremakäelised) Situatsioonilised 1)Teha nende mõju juhuslikuks. erinevused(katse aeg) 2)Hoida konstantsena või võrdsustada nende faktorite mõju. Ülekandeefek-tid Tavaliselt ei ilmne , sest inimesed ei ole erinevates 1)Juhuslik järjekord (testimise järjekord, tingimustes. 2)Täielik tasakaalustamine materjali mõju) 3)Mittetäielik tasakaalustamine
Isiksuse dispositsioonilise struktuuri tasandid: · Elementaarsed teadvuses fikseeritud vaated ehk automaatsed reaktsioonid õigusliku tegelikkuse objektide suhtes. Näiteks õiguspärase käitumise korral isikul on automaatselt positiivne suhtumine õiguskaitseorganitesse. Õigusvastase käitumise korral suhtub isik õiguskaitseorganitesse automaatselt negatiivselt ja suhtumine on stereotüüpne. · Situatsioonilised vaated ehk tüüpilistele situatsioonidele välja kujunenud reageering, kus inimene mingis konkreetses olukorras reageerib alati ühetüübiliselt temale osaks saanud varasema kogemuse põhjal antud situatsioonis. · Üldine suundumus ühes või teises tegevusvaldkonnas. Oluline suhtumine konkreetsetesse seadustesse, võimuorganitesse, õiguskaitseorganitesse. · Suhtumine kogu elutegevusele ja oma individuaalsete eesmärkide saavutamise vahenditesse.
annaabi.ee 
