50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 7 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-12-28
Kuupäev, millal dokument üles laeti
40 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Maarja V.
Õppematerjali autor
vahendusel loodav kommunikatsioon, mille sobivaks vasteks eesti keeles võib kasutada mõistet "suhtlus". Vahetu suhtlus on mõistagi seotud sotsiaalse tajuga: ühest küljest mõjutab teiste isikute samastamine näiteks mingi valdkonna asjatundja või tühikargajana tema sõnumi vastuvõttu, teiselt poolt kujuneb meie suhtumine teisse isikusse selle alusel, kui sisukat teavet ta meile edastab ja kui köitvalt ta seda teeb (Kidron 2004: 15). Suhtlemisoskus on erinevate oskuste ja vilmuste toimel kujunevaid isiksuse võime realiseerida ja reguleerida oma suhteid ümbritsevas keskkonnas. Suhtlemisoskus koosneb neljast komponendist: suhtlemistehnika valdamine, rollide paindlik valdamine, oma isiksuse hea tundmine ning erinevate olukordade mitmekesisuse tunnetamine ja neist aru saamine. Suhtlemisoskus on üks elu tähtsamaid oskusi. Kui oskad hästi suhelda, võidad eluks ajaks sõpru, sind hinnatakse koolis ja tööl, sind austatakse ja usaldatakse
ainult üksikjuhtudel. Vastuoluliste ootustega rollide täitmine võib tuua kaasa rolli konflikti. Igas situatsioonis tõuseb esiplaanile üks rollidest, toimub rollivalik. Suhtlemisel toimub see valik partneriga kohtumisel, psühholoogilise kontakti loomise ajal. Partnerite vahel võib rollivaliku ajal tekkida võitlus situatsioonimääratluse alusel. Võidab see, kes kiiremini reageerib, paremini valdab suhtlemisvahendeid, kellele tema roll on harjumuspärasem, kes on paindlikum. Hea suhtlemisoskus eeldab: 1. Head orienteerumist rollides, mida ümbritsevad inimesed täidavad. 2. Oma põhirollide valdamist. 3. Oskust paindlikult siseneda rolli ja rollist väljuda kui muutub situatsioon. 4. Oskust kujutleda ennast partneri rolli. 5. Oskust nii iseenda kui teiste juures teha vahet rollikäitumise ja isikupärase käitumise vahel. ISIKSUSLIKUD ISEÄRASUSED SUHTLEMISEL Suhtlemisstiil on üks inimest iseloomustavaid komplekse, mis kujuneb tema tõekspidamiste, huvide ja võimete koostoimes
Vastuoluliste ootustega rollide täitmine võib tuua kaasa rolli konflikti. Igas situatsioonis tõuseb esiplaanile üks rollidest, toimub rollivalik. Suhtlemisel toimub see valik partneriga kohtumisel, psühholoogilise kontakti loomise ajal. Partnerite vahel võib rollivaliku ajal tekkida võitlus situatsioonimääratluse alusel. Võidab see, kes kiiremini reageerib, paremini valdab suhtlemisvahendeid, kellele tema roll on harjumuspärasem, kes on paindlikum. Hea suhtlemisoskus eeldab: 1. Head orienteerumist rollides, mida ümbritsevad inimesed täidavad. 2. Oma põhirollide valdamist. 3. Oskust paindlikult siseneda rolli ja rollist väljuda kui muutub situatsioon. 4. Oskust kujutleda ennast partneri rolli. 5. Oskust nii iseenda kui teiste juures teha vahet rollikäitumise ja isikupärase käitumise vahel. ISIKSUSLIKUD ISEÄRASUSED SUHTLEMISEL Suhtlemisstiil on üks inimest iseloomustavaid komplekse, mis kujuneb tema tõekspidamiste, huvide ja võimete koostoimes
Suhtlemise lühikonspekt Edda Sõõru SUHTLEMISE LÜHIKONSPEKT Suhtlemine on info edastamine ühelt inimeselt teisele ja sellest arusaamine. Suhtlemise eesmärgiks on: panna partner (vastuvõtja) aru saama edastatava teabe sisust. Mõiste "suhtlemine" on oma sisult märksa laiem kui lihtsalt informatsiooni liikumine, sest see haarab nii inimpsüühikat kui ka sotsioloogiat. Suhtlemine on inimestevaheline teabevahetuse protsess, mille käigus toimub vastastikune tajumine ja tundmaõppimine ning sotsiaalsete suhete jaluleseadmine. Üks tähtsamaid tegevust suunavaid tegureid on tagasiside, sest meile kõigile on oluline, kuidas teised inimesed meie tegevusele reageerivad. Tagasisidet saame me eelkõige teistega vahetult suheldes. Suhete jaluleseadmisel püütakse oma suhtlemispartnereid mõjutada endale sobivas suunas. Seega pole suhtlemine ainult info edastamine ja vastuvõtt. Informatsiooniks võivad olla teated, ideed, fa
aitab juba kaasa infovahetuse efektiivsemaks muutmisele ja isikliku edu saavutamisele. Selge on, et julgus suhelda areneb just suheldes. Suhtlemisjulgus on ju sotsiaalses elus hakkama saamise peamisi eeldusi ning selle arendamine tuleb igale inimesele alati kasuks. Selle isiksuseomaduse puhul võiks mõningaid paralleele tõmmata väljendusoskuse ja enesekindlusega, aga ka pealehakkamise ja individuaalse säraga. Erinevates valdkondades vajaminev suhtlemisoskus varieerub vastavalt töö valdkonnale. Näiteks diplomaadi suhtlemisstiil nõuab omi reeglid ja oma etiketti, samas kui müüja ametis oleva inimese puhul vaevalt need nõudmised vajalikuks osutuvad. Suhtlemisjulgus areneb igal töökohal vastavalt selle ameti spetsiifikale ning uute teadmiste ja oskuste omandamise käigus. Öeldakse, et hea suhtleja on alati avatud ja oskab välja tulla igast olukorrast. 9
EKSAMIKÜSIMUSED ORGANISATSIOONIKÄITUMISEST 1. Organisatsiooni mõiste. Organisatsioonikäitumise mõiste. Organisatsioon on teadlikult koordineeritud sotsiaalne ühendus, mis koosneb kahest või enamast inimesest ja funktsioneerib suhteliselt katkematult, et saavutada ühiseid eesmärke või neid püstitada. Organisatsiooniline käitumine on õpetus inimeste tegutsemisest organisatsioonis üksikisikute või rühmadena, mis püüab määrata efektiivsema tegutsemise teid. Õpetus haarab nii organisatsioonilise käitumise tundmaõppimist kui saadud teadmiste rakendamist. 2. Organisatsioon kui süsteem. 3 allsüsteemi, nende omavaheline seos. Organisatsiooni käsitletakse eelkõige inimrühmana. Kui inimesed ühinevad mingi eesmärgi nimel, tekib vajadus eestvedamise ja suunamise järele. Keegi rühma liikmetest kujuneb välja oma võimete põhjal liidriks või määratakse juhiks. Suurema rühma puhul tekib vajadus alljuhtide järele. Nii kujuneb välja organisatsio
EKSAMIKÜSIMUSED ORGANISATSIOONIKÄITUMISEST I Ä I MT 2008/09 1. Organisatsiooni mõiste. Organisatsioonikäitumise mõiste. · Organisatsioon on teadlikult koordineeritud sotsiaalne ühendus, mis koosneb kahest või enamast inimesest ja funktsioneerib suhteliselt katkematult, et saavutada ühiseid eesmärke või neid püstitada. · Organisatsioonikäitumine on õpetus inimeste tegutsemisest organisatsioonis üksikisikute või rühmadena, mis püüab määrata efektiivsema tegutsemise teid. Õpetus haarab nii organisatsioonikäitumise tundmaõppimist kui ka saadud teadmiste rakendamist. · Organisatsioonikäitumine on pidevalt arenev teadusharu, mis tugineb hulgale uuringutele ning mille teadmistebaas ja seisukohad arenevad pidevalt edasi. Organisatsioonikäitumist võib pidada rakendusteaduseks, sest ühe organisatsiooni efektiivset kogemust saab kasutada paljudes teistes.
Tehnilise dokumentatsiooni liigid: · Organisatsioonipoliitika Sissejuhatus. Antud teoorias käsitletakse inimeste käitumist organisatsioonis tööliste ja teenistujate ning nende otseste juhtide tasemelt lähtudes. Peatähelepanu on suunatud inimeste vahelistele suhetele ja nende tööalasele käitumisele, eesmärgiga mõista vastavaid seaduspärasusi ja organisatsioonis toimuvat. Organisatsioonilise käitumise aluste tundmine võimaldab juhil analüüsida olukordi, et mõjutada oma alluvate käitumist , suurendada nende tööalast aktiivsust ja seeläbi tõsta organisatsiooni efektiivsust. Kaasaegse organisatsiooniteooria puhul on lähtutud küll äritegevusega seotud organisatsioonidest, kuid antud teooria on kasutatav ka mujal: riigi-, teadus-, haridus-, tervishoiu jt asutustes ja muudes organisatsioonides, kus on tegemist inimeste tööalaste suhetega. Organisatsiooni mõiste- organisatsioon kujutab endast kindla inimrühma tervikliku
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid