Suhtlemine ja suhtlusstiilid (4)

Haapsalu Kutsehariduskeskus Pille Soonmann
rp09

Suhtlemine ja suhtlemisstiilid

Suhtlemine on inimestevaheline teabevahetuse protsess, mille käigus toimub vastastikune tajumine ja tundmaõppimine ning sotsiaalsete suhete jaluleseadmine. Suheldes tehakse sihipärast koostööd, antakse edasi teadmisi, vilumusi, oskusi. Inimene suhtleb kogu oma isiksusega, kogu oma olemusega.
Suhtlemine jaguneb kaheks liigiks :
1) vahetu suhtlemine, mille käigus üks inimene annab teavet teis(t)ele inimes(t)ele;
2) kaudne suhtlemine massi-teabevahendite - raadio, televisiooni ja ajakirjanduse - kaudu.
Lisaks on olemas veel vahendatud suhtlemine, kus kasutatakse mitmesuguseid tehnilisi abivahendeid, nagu telefon, raadio, aga ka kolmandaid isikuid, nagu näiteks tõlki, advokaati. Suhtlemise kõige tähtsam vahend on keel, kui teatud märgisüsteem.
Suhtlemine ei ole aga ainult sõnaline väljendus. Väga palju loevad suhtlemise juures sinu kehakeel ja hääle kõla.
Albert Mehrabiani andmeil võib sõnumi mõju jaotuda järgnevalt:
7% - verbaalne (sõnad)
38% - vokaalne (hääle valjus, toon, rütm jne)
55% - kehakeel (põhiliselt näoilme)
Mitteverbaalse suhtlemise võib jagada kaheks:

liigutused: näoilme, žestid, kehahoiak

ruumisuhted: kui kaugele vestluspartnerist hoitakse
Sageli on kehakeel usaldusväärsem kui verbaalne suhtlemine. Kõige väljendusrikkam kehaosa on nägu, samas ei tohi märkamata jätta ka käsi ega jalgu , mis võivad inimese emotsioonide kohta anda piisavalt informatsiooni. Näiteks kimbatuses kratsib inimene pead, ootusärevuses hõõrub käsi kokku, rusikasse tõmbunud käed annavad märku vihast või pingest, avatud pihuga väljasirutatud käed viitavad siirusele. Sageli on jalad või jalalabad pööratud inimese poole, kellest huvitutakse kõige rohkem.
Ka hingamine on oluline faktor, mis kajastab vestluspartneri tundeid ja hoiakut.
Suhtlemise üheks osaks on kuulamine . Väga oluline on, millist informatsiooni sa kuulates saad. Eristatakse huviga kuulamist ja pseudokuulamist. Pseudokuulamine jätab tithi küll huvitatud kuulamise mulje, kuid seda tehake valedel eesmärkidel. Huviga kuulamise tulemusel võib inimene saada informatsiooni, mis on talle vajalik. Samas saab nii luua ka sidemeid ja tekitada teistes isikutes usaldust enda suhtes.
Kuulamise juures võivad esineda kuulmistõkked, mida on kokku 12.

võrdlemine

mõtete lugemine

vastuseks valmistumine

sõelumine

sitlide kleepimine

unelemine

samastumine

nõuandmine

väitlemine

omaõiguse taga ajamine

teema vahetamine

takkakiitmine
Neid tõkkeid on keeruline vältida, sest kui vabaned ühest tõkkest võib see asenduda teisega. Ilma tõketeta kuulamine nõuab harjutamist.

Suhtlemisstiilid

Suhtlemisstiil on üks inimest iseloomustavaid komplekse, mis kujuneb tema
tõekspidamiste, huvide ja võimete koostoimes. Suhtlemisstiilide erinevuste tunnetamine
ja nende rakendamine käitumises on aluseks paindlikule suhtlemisele.
Tuntud on H. W. Polsky poolt esitatud inimestevahelise suhtlemise stiili
eristamine kahe tunnuse abil. Nendeks on avatus , mida hinnatakse kõrgeks või
madalaks. Avatuse määrab, kuivõrd teised inimesed tunnetavad teda avatuna või
suletuna.
Tagasiside märkamine näitab, kuivõrd inimene võtab arvesse partnerilt saadud
teavet või mõjutusi. Tagasiside võib olla kõrgeks ( tugevaks ) või madalaks
(nõrgaks) käitumise mõjutajaks.
Nende omaduste kombineerimisel saab 5 suhtlemisstiili:
1. Ennast eitav , salgav suhtlemisstiil - seda kasutavad kinnised, sissepoole
suunatud inimesed.
2. Ennast kaitsev suhtlemisstiil - need inimesed püüavad rohkesti teisi hinnata,
sageli kriitiliselt. Suheldes ollakse vähe avatud ja sageli egoistlik .
3. Ennast näitav suhtlemisstiil - ollakse väga avatud, tagasisidet võetakse
arvesse vähesel määral. Otsitakse tunnustust ümbritsevast keskkonnast.
4. Ennast teostav suhtlemisstiil - inimene on maksimaalselt avatud ja võtab
täielikult arvesse teistelt tulevalt tagasisidet. Seda stiili kirjeldatakse kui
ideaalset, paraku pole kasutamine sageli võimalik.
5. Endaga kokkuleppiv suhtlemisstiil kujuneb siis, kui avatus ja tagasiside
arvestamine esinevad mõlemad keskmisel määral.
Partnerisse suhtumist ja oma vajaduste arvestamisest lahtudes võime rääkida ka :

• Alluvast käitumisest - võetakse arvesse teiste soove ja vajadusi,
  

ignoreeritakse omi.

• Agressiivsest käitumisest - oma huvide ja vajaduste pealetükkiv,
  

teisi mitte arvestav rahuldamine.

• Kehtestav käitumine- säilitatakse enesest lugupidamine,
  

rahuldatakse oma vajadusi seejuures kahjustamata teiste inimeste
vajadusi ja enesest lugupidamist. Eriti edutoov on see käitumisviis
kiitmise, laitmise, äraütlemise situatsioonides .

Suhtlemistõkked

Suhtlus võib oma lihtsusele vaatamata osutuda raskeks ülesandeks, kuna vastuvõtja ei häälestu teate vastuvõtule.
Suhtlustõkked on liigitatud kolme rühma:
1. Keskkonnast ja situatsioonist tingitud suhtlemistõkked:

• müra sidekanalis: kehv kuuldavus, vilets nähtavus, halb käekiri
  
• keelebärjaar: võõrkeele mittetundmine, slängi tarvitamine, arusaamatu
  

terminoloogia

• suhtlejate staatusevahest, professionaalsest või ametkondlikust
  

isoleeritusest tingitud mõistmisraskused

• situatsioonilised tegurid: kellaaeg , ruum, koht, kõrvaliste isikute
  

juuresolek
2. Teate edastaja loodud suhtlemistõkked:

• sõnumit asutakse edasi andma ilma psühholoogilise kontaktita
  
• seisundi tõttu või asjatundmatusest väljendutakse keeleliselt segaselt,
  

arusaamatult

• ollakse liiga monoloogiline
  
• eelarvamused kuulajate suhtes
  
• eelarvamus esitatava suhtes
  

3. Teate vastuvõtjast tingitud suhtlemistõkked.

• lahtutakse jäigast ootusmudelist
  
• psühholoogiline barjäär, eelarvamused teate edastaja, teema suhtes
  
• keevaline reaktsioon mingile võtmeärritajale
  
• omaenda esinemise ettevalmistamine
  

Suhtlustsoonid

Suhtlustsoonid on jagatud neljaks: 1) intiimne tsoon; 2) personaalne tsoon; 3) sotsiaalne tsoon; 4) avalik tsoon.
Nende nelja tsooni suurus erineb kultuuriti ja ka sugupooleti.

Eneseanalüüs

Milline suhtleja ma olen – eitava, kaitsva, näitava, teostava või endaga kokkuleppiva suhtlusstiiliga? Ennast kõrvalt vaadelda ja analüüsida on üsna keeruline, kuna pigem näed asju natuke roosamana kui tegelikkus. Minu arvamus on, et olen kasutanud kõiki stiile sõltuvalt olukorrast ning vestluspartneri(te)st. Siiski pean ennast pigem avatud suhtlejaks. Olen alati avatud uutele ideedele ja nii mitmetki teemad on minu jaoks paeluvad pigem kuulajana. Samas on olukordi , kus ma tunnen , et mul on midagi olulist öelda ja siis kipun ma liialt palju lobisema. Eks see kuulamine ja üldse suhtlemine oleneb kõige rohkem sellest, millist informatsiooni omandan või tahan edasi anda. Kui teema on ebahuvitav aga olen sunnitud kuulama , siis olen pigem pseudokuulaja nagu arvatavasti paljud teisedki inimesed.
Tööl olen siiani pigem kuulajana suhelnud, kuna see on suur osa minu tööst – hankida informatsiooni.