Retsenseeritav töö: ÜRO Tööd retsenseerib: Retsensioon Töö on iseenesest arusaadav ja huvitav. Aga on natuke liialt pikk kuna see on peaaegu 3000 sõna, aga antud sõnade arv oli palju väiksem. Veel tahaks nuriseda selle üle, et iga uus pealkiri peaks olema eraldi lehel ja kirja tüüp võiks ka arial olla. Sisukord, sissejuhatus, kokkuvõte ja kasutatud allikad olid kõik olemas. Jutt on kõik huvitav ja asjakohane. Uusi teadmisi on siin hulgaliselt. Ülesehitus on minu arust pisut segane. Tekst on nagu kõik üksteise otsas jne. Võiks olla selgemalt vormistatud, et saaks aru mis kus on. Muidu üleüldiselt stiililt on päris hea. Rea vahe on 1,5 , kirja suurus õige, tiitelleht on ka nõuetele vastavalt tehtud. Tarka materjali on siin piisavalt ja isegi ülearu. Uusi teadmisi tul...
Õppejõu kontaktandmed · Statistika ja ökonomeetria dotsent Ako Sauga ÖKONOMEETRIA · E-post [email protected] · Koduleht www.sauga.pri.ee TES0040 Bakalaureuseõpe TAAB 31, 32, 33, 51, 52 · Ruum SOC-480 MEM5220 Magistriõpe, TARM12 · Vastuvõtuajad (vajalik eelnev registreerimine õppejõu kodulehel): Ako Sauga Paaritu nädal N 19:00 20:00 Paarisnädal E 16:00 17:00 Loengukava Kellele see kursus on mõeldud? Bakalaureuseõppe TAAB 2....
MIS ON REFERAAT? Referaat on teatud probleemi või teema kokkuvõtlik ülevaade, mille koostamisel tuginetakse olemasolevate tekstide uurimisele. Alustekstide sisu antakse edasi lühidalt oma sõnadega. Hea referaat on sisukas, hea sõnastusega ja korrektselt vormistatud. Referaadi maht on kuni 10 lehekülge (1. - 3. kl sisu min 2 lk; 4. - 6. kl - sisu min 3 lk, 7. - 9. kl sisu min 5 lk), millest 5 lehekülge on tiitelleht, sisukord, sissejuhatus, kokkuvõte ja kasutatud materjalid. Lisasid mahu sisse ei arvestata. Töö esitatakse valge kirjutuspaberi ühel poolel formaadis A4, soovitavalt kiirköitjas. Vormistatakse 1.- 4. kl: käsitsi või arvutis, 5.- 9. kl arvutis (kirjatüüp Times New Roman, tähesuurus 12 punkti, reavahe 1,5; servad ühtlustatud). Lehekülje vasakusse serva jäetakse köitmisruum 3 cm; paremal, üla- ja alaservas vaba ruumi 2,5 cm. Lõigud eraldatakse käsikirjas taandreaga, arvutitekstis tühja reaga. Referaat koosneb järgmistest...
Sisukord Sisukord....................................................................................................... 1 1Ettevalmistus............................................................................................. 2 1.1Teema kindlaksmääramine..................................................................2 1.2Ettekande eesmärgi fikseerimine;.......................................................2 1.3Esialgse plaani koostamine;.................................................................2 1.4Materjali kogumine.............................................................................. 3 1.5Materjali läbitöötamine........................................................................3 1.6Täpse plaani koostamine......................................................................3 1.7Ettekande vormistamine......................................................................3 1....
Eesti Vabariigi Presidendi kõne soome-ugri rahvaste 6. maailmakongressil Siófokis Ungaris 5. septembril 2012 President Toomas-Hendrik Ilvese kõne soome-ugri rahvaste maailmakongressil oli konteksti igati sobilik ja teemakohane. Kõne algas ilusti sissejuhatusega, oli sisu ning kokkuvõte. Kõne keskel oli teema kuidagi hajuv ning pidin veel teist korda kõne üle lugema, et selle sisust natukenegi midagi meelde jääks (peale sissejuhatuse ja kokkuvõtte). Presidendi kõne üheks suureks miinuseks on kindlasti pikad ja venivad laused. Mõnda lauset peab lausa mitu korda lugema, kuna selleks ajaks, kui lause lõppu jõuda, on algus juba meelest läinud. Ühe näitena tooksin välja sellise lause: ,,Nii nagu rahvusvahelise üldsuse poolt heaks kiidetud rahvaste enesemääramisõiguse põhimõte on taganud iseseisvuse paljudele väikerahvastele, sealhulgas ka Ungarile, Soomele ja Eestile, nii aktsepteeritaks...
Diplomaatia analüüs ,,Abitus ja habitus" Toomas Hendrik Ilves ( Diplomaatia nr 97; September 2011) Sissejuhatuseks Selle essee eesmärk on analüüsida presidendi, Tooma Hendrik Ilvese, kirjutatud artiklit ajalehes Diplomaatia, teemal ,,Abitus ja habitus". Artiklis tehakse tagasi vaade 11.septmbril 2001. aastal juhtunule ning sellele kuidas on see mõjunud erinevatele riikidele ning ka inimestele. Lisaks on puudutatud islamimaadest tulnud inimeste eluolu Euroopas. Artikli valisin ma sellel põhjusel, et pealkiri tundus alguses väga huvitav. Peale selle kui ma esimesel korral artikli silmadega üle lugesin, siis tundus see väga sisukas. Lisaks mind huvitab kõik, mis on mingil määral seotud 11.septembriga 2001. aastal ning selle tagajärjed. Alguses on kerge ülevaade sellest, millest artiklis kirjutati. Välja on näiteks toodud see kas ja kuidas mõjut...
Presidendi kõne analüüs Eesti Vavariigi president Toomas Hendrik Ilves pidas kõne võidupühal 23. Juunil 2014 Valgas. See on olmekõne, milles on olemas tervitus, õnnitlus, ajaloolised ja poliitilised aspektid. Presidendi poolt ilus pöördumine kuulajate poole „Lugupeetavad kaitseliitlased ja kaitseväelased. Head Läti võitlejad, kõik meie liitlased, sõbrad, lugupeetav president Bērziņš. Hea Eesti rahvas.“ Kõne teema on sõnades: „95 aastat tagasi võttis Eesti vägi koos Läti üksustega meie ühist vaenlast, keda teame Landeswehri nime all. See oli Võnnu lahing. Kas NATO tuleb ikka Eestit kaitsma, kui see peaks vajalikuks osutuma? Kas oleme oma vabaduse kaitsmiseks valmis rohkem panustama, loobuma mõnest hüvest või valimiste eel antud lubadustest?“ President mainis oma kõnes Ida-Ukraina olukorda praegu, mida eesti rahvas nägi 1940. ja 1919. aastal. Mainis ka NATO tähtsust ja kasulikkust meile. Ka väga oluline r...
Kuidas kirjutada arutlust? Käsileht. Ajalugu ja ühiskonnaõpetus Arutluse kirjutamine ei nõua mitte ainult sügavaid teadmisi, vaid ka teema avamise, kavastamise ja materjali organiseerimise oskust, võimet analüüsida ja seostada teemat puudutavaid küsimusi, oskust sõnastada põhjendatud hinnanguid ja järeldusi ning valida sobivaid näiteid, oskust oma mõtteid selgelt väljendada ja kõige tähtsam head kõige olulisema tajumise võimet. Arutlust kirjutades ära kiirusta! Kui kasutad arutluse kirjutamisel materjale, siis ära kirjuta sõna-sõnalt maha. Nii jätab arutlus palju loomulikuma ja loogilisema mulje. Teema valimine Teemat valides mõtle sellele, mis valdkonnas on Sul olemas isiklikke kogemusi ja rohkelt häid näiteid. Iga sõna pealkirjas on tähtis! Ära vali teemat, mille sisus Sa kindel ei ole, sest teemast mööda kirjutatud arutlus saab 0 punkti. o Kui arutluse teema on esitatud küsimuse kujul, kujunda kõi...
Narva Eesti Gümnaasium Referaat Friedrich Reinhold Kreutzwaldi (1803 1882) ,,Kodutohter" ja ,,Maailm ja mõnda mis seal sees leida on" Õpilane: Mario Liiva Sisukord Kodutohter, Maailm ja mõnda mis seal sees leida on 3 Kodutohter Kodutohter valmis 1879. aastal tema 44aastase arstitöö kokkuvõte ja see oli tema viimane arstiraamat. Tähtis koht Kreutzwaldi rahvavalgustusliku loomingu hulgas oli meditsiini-alastel kirjutistel ja arstiraamatutel. Näiteks Liivimaa rüütelkonna ettepanekul tõlgitud ,,Teejuhhataja Ämma-kooliliste õpetuse jures" oli 19. sajandi II poolel sünnitusabi andjatele tõeliseks käsiraamatuks (kordustrükid 1870, 1883, 1890). Mitmetes kordustrükkides ilmusid ka üldisi tervishoiualaseid nõuandeid (puhtuse...
MIKS ME SUHTLEME? Me kõik vajame teisi inimesi. Me kõik vajame suhtlemist. 1. Füüsiliste vajaduste rahuldamiseks Seda tõendavad inimsuhete purunemisel tekkivad tervisehäired (vererõhu tõus, infarkt, vähk, insult, eluea lühenemine); enesekahjustused (maksatsirroos, tuberkuloos, enesetapud) ning psüühilised häired (depressioon, hirmud jms.). Oma füüsiliseks ning psüühiliseks heaoluks ja elu säilitamiseks vajame inimsuhetelt nii kvantiteeti kui kvaliteeti. 2. Ego (mina) vajaduste rahuldamiseks Kas ma olen tark või loll, ilus või inetu, osav või kobakäpp? Peeglisse vaadates neile küsimustele vastuseid ei saa. Ainult suheldes saame iseennast tundma õppida, leida oma identiteeditunde. 3. Sotsiaalsete vajaduste rahuldamiseks Suhtlemine lubab meil rahuldada vähemalt järgmisi olulisi sotsiaalseid vajadusi: · lõbu järele · (kellessegi) kiindumuse järele · (millessegi) kaasatuse järele · (kohustuste eest) põgenemise jä...
Dekameron 1.Novell. Tegelaste iseloomustus: 1.Gulfardo oli kaval mees, tegelikult täiesti aus ja väärikas. Ta oli ka tuntud oma võlgade õigeaegses tasumises. 2.Charles Maata oli Prantsuse kuninga vend,kes sõitis koos Musciattoga Toskaanasse. 3.Ciappelletto Prato oli valetav ja kuri inimene.Meeldis asju välja petta ja võltsidaja kasutas heasüdamlike inimesi ära. 4.Munk oli ilujuttu kuulates ära sulanud ja talle meeldis mida ta kuulis ning pidas seda tõetruuks. Loo sõnum: Iga inimene tahab pääseda taevakuningriiki ja tahab olla hea. Loo puänt,üllatav pööre: Mosetto kuulis, et nunnakloostris on aedniku koht vaba. Ta läks sinna tööle, teeseldes tumma. Ta magas kõigi nunnade ja abtissiga ning paljastas siis, et polegi tumm. Ta jääti kloostrisse tööle ja temast tehti lõpuks kloostri valitseja. Vana ja rikkana läks ta oma kodukülla tagasi. 2.Novell Tegelaste iseloomustus: 1.Giletta Narbonne: elukutseks arst, väga ilus, noor naist...
Antsla Gümnaasium KAREL VARIK ALEKSIS KIVI ,,SEITSE VENDA" Referaat Juhendaja: Anu Sinimets Antsla 2011 Sisukord 1. Sissejuhatus.........................................................................................1 2. Autorist............................................................................................2 3. Teose lühiülevaade..........................................................................3 4. Peaidee............................................................................................4 5. Tegelaskonna iseloomustus.............................................................5 6. Oma arvamus...................................................................................6 7. Seostamine tänapäevaga.................................................................7 8. Kokkuvõte.....................
Kool KONRAD WILHELM MÄGI Referaat Nimi Kool klass 1 Linn aasta Sisukord SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 1. KONRAD MÄGI ELULUGU.......................................................................................4 2. LOOMING....................................................................................................................6 4. KONRAD MÄE MEDAL...........................................................................................12 Laureaadid...................................................................................................................12 KASUTATUD MATERJAL..............................................................................
Riifi keel Jelizaveta Komissarova Sissejuhatus Riifi keel (seda nimetatakse ka tarifit keel, araabia keeles - تاريفيت,Tamazight Tarifit) – kuulub berberi keele rühma ja selle kasutusala on peamiselt Aafrika, täpsemalt öeldes Maroko põhjaosa (Vikipeedia, 2017). Selle keele kõnelejaid leidub ka Alžeerias, Marokos, Tuneesias ja Lääne-Saharas (Ethnologue, 2017). Kogu maailmas kasutavad riifi keelt 4 milljonit inimest. Nad valdavad tavaliselt mitu keelt, sealhulgas ka araabia keelt (Vikipeedia, 2017). Nagu ka teised berberi keeled, riifi keel kirjutati üles mitme erineva süsteemi alusel paljude aastate jooksul. Hiljuti (alates 2003. aastast) see keel muutus Marokos ametlikuks (Vikipeedia, 2017). Riifi keelt saab kirjutada ladina, araabia ja tifinagh tähtedega (Ethnologue, 2017). Foneetika ja fonoloogia Joonis...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Informaatika teaduskond Automaatikainstituut Kristiine Kaasik 120719IAPB Retsensioon R1 Retsensioon aines ISS0110 Väljendusoskus Juhendaja: Rein Paluoja Dotsent Tallinn 2013 Eesmärgid Retsenseeritava töö eesmärkideks on inimesi panna mõtlema oma tuleviku üle ning eriti pöörata tähelepanu sellele, milliseid valikuid peavad inimesed tegema, sest nendel valikutel on erinevad tagajärjed. Samuti on töö eesmärgiks tuua arengumaade ja arenenud maade erinevused selle probleemi suhtes. Põhisõnum Retsenseeritava töö põhisõnumiks on, et tuleb mõelda hoolikalt, mida tehakse, sest praegu valitud otsused mõjutavad tulevikku. Arengumaades tehakse halbu valikuid, sest neil pole nii palj...
Tartu Kutsehariduskeskus Tööstustehnoloogia Silver Ahelik PNEUMOJAOTID Iseseisev töö juhendaja Arvo Sagur Tartu 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................ 3 1. PNEUMOJAOTID.......................................................................................... 4 1.1 Pneumojaotide olemus ja näited...........................................................4 2. PNEUMOJAOTITE ASENDID JA TINGMÄRGID................................................5 2.1. Pneumaatilised asendid...........................................................
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Informaatika teaduskond Automaatikainstituut Kristiine Kaasik 120719IAPB Retsensioon R1 Retsensioon aines ISS0110 Väljendusoskus Juhendaja: Rein Paluoja Dotsent Tallinn 2013 Eesmärgid Retsenseeritava töö eesmärkideks on inimesi panna mõtlema oma tuleviku üle ning eriti pöörata tähelepanu sellele, milliseid valikuid peavad inimesed tegema, sest nendel valikutel on erinevad tagajärjed. Samuti on töö eesmärgiks tuua arengumaade ja arenenud maade erinevused selle probleemi suhtes. Põhisõnum Retsenseeritava töö põhisõnumiks on, et tuleb mõelda hoolikalt, mida tehakse, sest praegu valitud otsused mõjutavad tulevikku. Arengumaades tehakse halbu valikuid, sest neil pole nii palj...
Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor Disaini õppetool Graafilise disaini eriala Kristiina Seim PAKENDIGRAAFIKA LOOMISE PROTSESSI VAJALIKKUS JA PEAMISED ETAPID Ainetöö Juhendaja: Ranno Päi, Ma Pärnu 2012 Pakendigraafika loomise protsessi vajalikkus ja peamised etapid SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................... 3 1. PROTSESSI VAJALIKKUSEST PAKENDIGRAAFIKA LOOMISEL ......................... 5 2. INFO KOGUMINE ........................................................................................................... 6 2.1. Kliendi poolt saadud info................................................
EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut NÄIDE KURSUSETÖÖ VORMISTAMISE KOHTA Referaat õppeaines Xxxxxxxxxxxxxx Koostaja: Mart Juurikas Juhendaja: lektor Mihkel Mets Tartu 2014 1 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS See on näide, kus väikeste tekstilõikude peal tuleb rakendada EMÜ Majandus- ja sotsiaalinstituudis kehtestatud üliõpilastööde vormistamise reegleid järgides .pdf failina esitatud näidet. See on näide, kus väikeste tekstilõikude peal tuleb rakendada EMÜ Majandus- ja sotsiaalinstituudis kehtestatud üliõpilastööde vormistamise reegleid järgides .pdf failina esitatud näidet. See on näide, kus väikeste tekstilõikude peal tuleb rakendada EMÜ Majandus- ja sotsiaalinstituudis kehtestatud üliõpilastööde vormistamise reegleid järgides .pdf failina esitatud näidet. ...
EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut NÄIDE KURSUSETÖÖ VORMISTAMISE KOHTA Referaat õppeaines Xxxxxxxxxxxxxx Koostaja: Anett Saron Juhendaja: lektor Mihkel Mets Tartu 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS See on näide, kus väikeste tekstilõikude peal tuleb rakendada EMÜ Majandus- ja sotsiaalinstituudis kehtestatud üliõpilastööde vormistamise reegleid järgides .pdf failina esitatud näidet. See on näide, kus väikeste tekstilõikude peal tuleb rakendada EMÜ Majandus- ja sotsiaalinstituudis kehtestatud üliõpilastööde vormistamise reegleid järgides .pdf failina esitatud näidet. See on näide, kus väikeste tekstilõikude peal tuleb rakendada EMÜ Majandus- ja sotsiaalinstituudis kehtestatud üliõpilastö...
Tartu Kutsehariduskeskus Ärindus- ja kaubandusosakond Kaili Olgo, Triin Mokrik, Tiia Saarna, Kerttu-Kadi Vanamb KUIDAS REGULEERIDA SUHTEID KOOLI NÕUDMISTE JA ÕPILASTE SOOVIDE VAHEL? Iseseisev töö Juhendaja Külliki Vaske Tartu 2012 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................ 2 SISSEJUHATUS.................................................................................................................... 3 1 KÜSITLUSE OLEMUS......................................................................................................... 4 2 KOOLIELU, SELLE PAREMAKS MUUTMINE.....................................................................5 3 KOOLITÖÖD, ISESEISVAD TÖÖD, NENDE ESITAMINE....
1. Juhtimispsühholoogia aine, funktsioonid ja eesmärgid 2. Inimese sotsiaalne olemus ja juhtimise koht inimkäitumises 1 3. Juht kui sisegrupi prototüüp 4. Juhi efektiivsust mõjutavad tegurid 2 5. Muutunud juhtimise keskkond ja muutunud funktsioonid 6. Paradigma muutus ja uus juhtimismudel 3 7. Juhi ja liidri rollide funktsioonid ja erinevus 8. Formaalne ja mitteformaalne liider 4 9. Organisatsiooni kultuur ja juhtimine 10. Klassikalised juhtimiskoolkonnad 5 11. Sotsiaal-humanistlik juhtimiskoolkond ja psühholoogia tulek juhtimisse 12. Kaasaegsed juhtimiskoolkonnad 13. Inimesekeskne juhtimine 6 14. Inimkapit...
Arvestuskontrolltöö küsimused 2015 INIMKOMMUNIKATSIOON 1. Millised sõnumid on verbaalsed? Sõnadega kommunikatsioon, tahtlikud või tahtmatud. 2. Millised sõnumid on mitteverbaalsed? Sõnadeta või sõnadele lisaks, tahtlikud või tahtmatud. 3. Millised on võimalikud mürad inimkommunikatsiooni kanalites? Kõik, mis moonutavad informatsiooni või segavad seda vastu võtmast. Tehnilised, semantilised. 4. Mis vahe on kuulamisel ja kuulmisel? Kuulamisel pöörad tähelepanu räägitavale, saad sellest aru ja jätad meelde. 5. Milline on tagasiside roll inimkommunikatsioonis? Reaktsioon sinu käitumisele. 6. Milline on aja käsitlus inimkommunikatsioonis? Mittepööratav ja mittekorratav. 7. Milline on efektiivne inimkommunikatsioon? Kui see, mis saatja mõtles, on samamoodi arusaadav ka vastuvõtjale. 8. Kuidas saab rääkija suurendada kommunikatsiooni efektiivsust? Kohaneda esinemisstiili...
KÜKAMETSA GÜMNAASIUM RAKVERE TEATRI PUBLIKUMAGNETID AASTATEL 2014 - 2016 UURIMISTÖÖ KOOSTAJA: AADU KADAKAS 11. KLASS JUHENDAJA: XXX XXX Kükametsa 2018 SISUKORD SISSEJUHATUS..........................................................................................3 1. TEOREETILISI LÄHTEKOHTI.....................................................................5 1.1. Näitekunsti ajaloost................................................................................5 1.2. Rakvere Teatrist....................................................................................6 1.3. 2014 2016 aasta lavastused ja publikumagnetid.............................................8 2. ANKEETKÜSITLUSE JA INTERVJUUDE TULEMUSENA SAADUD ANDMETE ANALÜÜS.....................................................
INIMKOMMUNIKATSIOON 1.Mis on inimkommunikatsioon?nimkommunikatsioon on: võime luua ja kasutada sümboleid,ühise arusaamise loomine inimeste vahel. 2.Milline on inimkommunikatsiooni tähtsus?Tähtsus on et annab meile füüsilise heaolu, aitab meil end määratleda(ühiskonnas, sõprade seas jne) ning tähtis on ka tööalane kommunikatsioon. 3.Millised on erinevad inimkommunikatsiooni oodatavad väljundid?Väljunditeks on arusaamine, heaolu labi inimliku kontakti, arvamuse mõjutamine, inimkommunikatsioon aitab kaasa inimsuhete paranemisele läbi positiivse usaldusliku kliima, kommunikatsioon suunab meid tegutsema. 4.Millised sõnumid on verbaalsed?Verbaalsed sõnumid: sõnad, laused ja nende tähendus tõlgenatuna keelekasutuse reeglitest, hetke konteksist, vastavalt oma kultuuriruumi arusaamadele. 5.Millised sõnumid on mitteverbaalsed?Mitteverbaalsed sõnumid= mittevokaalsed. Nendeks on nt kehakeel, näoilme, emotsioonid, normid, aeg ja ruum, suhtlemise nur...
INIMKOMMUNIKATSIOON 1. Mis on inimkommunikatsioon? Inimkommunikatsioon ühise arusaamise loomine inimeste vahel. Siia kuuluvad ka sümbolid. 2. Miks on inimkommunikatsiooni õppimine vajalik? Inimkommunikatsiooni tähtsusele kuuluvad füüsiline heaolu, enesemääratlus ja tööalane kommunikatsioon. 3. Millised sõnumid on verbaalsed? Verbaalsed sõnumid on sõnadega kommunikatsioon. 4. Millised sõnumid on mitteverbaalsed? Mitteverbaalsed on sõnadeta või sõnadele lisaks. 5. Millised on võimalikud mürad inimkommunikatsiooni kanalites? Mürad inimkommunikatsiooni kanalites on kõik, mis moonutavad informatsiooni või segavad seda vastu võtmast. Võivad olla tehnilised ja semantilised.. 6. Mis vahe on kuulamisel ja kuulmisel? Kui sa kuuled inimest, siis sa kuuled lihtsalt tema kõne, aga kui sa kuulad inimest, siis sa pöörad tähelepanu ta jutule, kuuled ta jutu, saad aru ja jätad ta jutu meelde. 7. Milline on tagasiside roll inimkommunikatsioonis? Tagasi...
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Ettevõtluse osakond TÖÖRAHULOLU JA MOTIVATSIOONI TEOORIAD PERSONALIUURINGUTES Referaat SISUKORD Sissejuhatus....................................................................................................................... 3 1. Töörahulolu ja motivatsiooniteooriad........................................................................... 4 1.1. Abraham Maslow' motivatsiooniteooria................................................................ 4 1.2. Frederick Irving Herzbergi kahe faktori teooria.....................................................6 1.3. David McClellandi õpitud vajaduste teooria.......................................................... 9 2. Personaliuuringud ja nende seos töörahulolu ja motivatsiooniteooriatega.................12 Kokkuvõte.......................................................................................
Rocca al Mare Kool Annika Tabri 9B klass MOLDOVA Referaat Tallinn 2008 Rocca al Mare kool, Annika Tabri 9B 2 Sissejuhatus Alustasin selle referaadiga täitsa nullist. Ainuke asi, mida ma Moldovast varem teadsin oli, see et riik asub Ida-Euroopas ja pealinn on Chisinau. Tegelikult ikkagi parem, kui mitte midagi. Lõpuks jõudis ka kätte aeg, kui otsustasin materjali koguma hakata. Selleks suureks sammuks pidi ennast kõvasti koguma. Kui ma siis internetist infot otsima hakkasin, sain soki, sest ega eestikeelset materjali Moldova kohta põhimõtteliselt polegi. Leppisin tõsiasjaga ja siirdusin siis raamatukokku. Lootsin kindlasti paremat, aga tuleb rahul olla sellega, mis olemas. Minu saagiks jäi siis seekord kaks teatmeteost ,,Euroopa" ja ,,Maailma maad". Lisaks leidsin veidi aegunud infot ka kodusest ,,Enekesest". Kahjuks või õnneks ainult raamatumaterj...
~Kirjutamine~ Mis on lugemine? Lugemine on nagu tähenduse taasloomine, lugejad mõistavad sama teksti autorist ja üksteisest erinevalt. Selleks, et autor ja lugeja aru saaksid üksteisest peavad nad vaeva nägema. Lugemisstiilid on kommunikatiivne lugemine (tekstist vahetu info saamine), õpilugemine (pikaajaliste teadmiste hankimine), loov lugemine (tähenduse taasloomine). Mis on essee? Esse on isikupärase mõttemaailma ja keelekasutusega tekst, mis esitab autori nägemuse mingi probleemi või nähtuse kohta, seda teadusliku täpsusega põhjendamata. Kirjatöö tegemise etappid. Millised on kirjatöö tegemise etapid? Eesmärgi ja põhimõttete rakendamine, mõtede püüdmine ja korrastamine, abi- või viitmaterjalide kogumine, mustandi kirjutamine, struktureerimine. Mis on mõtete püüdmine? Nimekiri... sobib lihtsate ja loogiliste teemade avamiseks ... kõigepealt tee endale selgeks eesmärk. Teema veeretamine... kontrolliv...
~Kirjutamine~ Mis on lugemine? Lugemine on nagu tähenduse taasloomine, lugejad mõistavad sama teksti autorist ja üksteisest erinevalt. Selleks, et autor ja lugeja aru saaksid üksteisest peavad nad vaeva nägema. Lugemisstiilid on kommunikatiivne lugemine (tekstist vahetu info saamine), õpilugemine (pikaajaliste teadmiste hankimine), loov lugemine (tähenduse taasloomine). Mis on essee? Esse on isikupärase mõttemaailma ja keelekasutusega tekst, mis esitab autori nägemuse mingi probleemi või nähtuse kohta, seda teadusliku täpsusega põhjendamata. Kirjatöö tegemise etappid. Millised on kirjatöö tegemise etapid? Eesmärgi ja põhimõttete rakendamine, mõtede püüdmine ja korrastamine, abi- või viitmaterjalide kogumine, mustandi kirjutamine, struktureerimine. Mis on mõtete püüdmine? Nimekiri... sobib lihtsate ja loogiliste teemade avamiseks ... kõigepealt tee endale selgeks eesmärk. Teema veeretamine... kontrollivaba kirjutamine. Skeem...
Tunnus on iseloomulik omadus, mille poolest nähtused üksteisega sarnanevad või üksteisest erinevad. 1. arvulised ehk kvantitatiivsed: Pidev tunnus võib omada kõiki reaalarvulisi väärtusi Diskreetne tunnus saavad omada väärtusi ainult kindlate vahemike järel 2. mittearvulised ehk kvalitatiivsed: Järjestustunnus loogiliselt järjestatavad (haridustasemed) Nominaaltunnus - vastusevariantide jaoks ei leidu sisulist järjestust (rahvus) Binaarne tunnus tunnus, millel on ainult kaks võimalikku väärtust (sugu) Kogumi maht (liikmete arv) Moodustatavate rühmade arv 40 60 68 60 100 7 10 100 200 9 12 200 500 12 15 Intervalli laiuse saame, kui valimi suurima ja vähima väärtuse vahe jagame valitud intervallide arvuga. Sagedusjaotus näitab kui palju vaatlusi langeb igasse intervalli. Mahukeskmised arit...
Uurimistööde ja praktiliste tööde läbiviimise korraldamine gümnaasiumis. Juhendmaterjalid koolidele 2 SISSEJUHATUS Maie Soll Õppekava talitus Haridus- ja Teadusministeerium 2010.a. jõustunud Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus ja Gümnaasiumi riiklik õppekava toovad muudatused gümnaasiumi lõpetamise tingimustesse. Muutub kohustuslike eksamite arv, kuid lisaks sellele peab õpilane olema koostanud ka õpilasuurimuse või praktilise töö ja sooritama õppesuunast tuleneva koolieksami. Paljudes Eestimaa koolides on üsna pikk traditsioon nii õpilasuurimuste läbiviimisel kui ka praktiliste tööde tegemisel. Praktiliste tööde koostamise ja kaitsemise kogemused on enamasti koolidel, kus õppesuundadeks on olnud kunst, muusika, majandus jms. Valitud õppesuunal töö teostamise nõude sisse viimisega on antud õpilastele võimalus näidata, miss...
Kuidas saada vastust? *Tuleb küsida 1-2 eksperdi käest või väga paljude käest. *Analüüsid – SWOT, PEST, 4 (6) Eesmärk – teadustöö kirjutamise kogemus, bakalaurusetöö kirjutamise kogemus. Anda üliõpilastele teoreetiline ettevalmistus ja reaalne kogemus ärialaste praktiliste ja akadeemiliste ülesannete lahendamiseks teaduslikel meetoditel. 2015 plaan : • Vähendada kodutöö kirjaliku osa mahtu • Uurida ettevõtete asemel kaastudengeid • Alustame uuringu ettevalmistust kohe esimestes seminarides Kodutöö üldteema ‘innovatsioon/ õppimisvõime’ Kvantitatiivne küsimustik Kvalitatiivne case-study – intervjuud (avatud küsimused, läheb sügavuti) Kodutöös on kohustuslik leida 25 kontakti Kvantitatiivne küsimustik: statistiline analüüs, seosed kodutööti erinevad – valim 50 Kvalitatiivne intervjuu – trantskribeerimine, within-case analüüs, märksõnade leidmine. Psühholoogilised faktorid: • Values • Traits • Beliefs • Emotions • Cognitive bias Väärtused...
Tallinna Ülikool Eesti Humanitaarinstituut Ülevaade Delbert Burketti raamatust „The Son of Man Debate: A History and Evaluation“ ja Inimese Poja küsimuse analüüs Referaat Silvia Keerd Juhendaja Jaan Lahe Tallinn 2015 „Inimese Poja“ küsimus „Inimese Poeg“ on väljend, mida leidub nii Uues kui Vanas Testamendis. Vanas Testamendis tähistatakse sellega kas inimest, inimkonda või Iisraeli rahvast. Suure diskussiooni on põhjustanud Inimese Poja nimetus Uues Testamendis, täpsemalt neljas evangeeliumis ning nimelt selles osas, kuidas see seostub Jeesuse isikuga. Kokku esineb nimetus „Inimese Poeg“ Uues Testamendis 81 korral. Enamikel juhtudel näib, nagu kasutaks Jeesus kõneldes seda väljendit osutamaks iseendale, ning see ong...
Tartu Ülikool Loodus- ja Tehnoloogiateaduskond Ökoloogia ja Maateaduste instituut Geograafia osakond Uurimustöö aines inimgeograafia uurimismeetodid Ühiskondlik ja poliitiline aktiivsus Kati Zoobel, Linda Luig, Raul Saidla, Liisu Aulik , Kristjan Kanter Juhendajad: PhD Siiri Silm PhD Kadri Leetmaa Tartu 2011 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4 1 Uurimisküsimuse ................................................................................................................ 5 1.1 Sekundaarandmete analüüs.................................................................
Eesti Hotelli- ja Turismimajanduse Erakool Hotelliteenindus HT21 Jekaterina Leonova Marjad Referaat kaubad ja laoarvestuses Juhendaja: Küllike Varik Tallinn 2008 Sisukord Sissejuhatus...........................................................................................................3 1. Mis on mari?......................................................................................................4 2. Marjade liigid....................................................................................................4 2.1 Aedmaasikas................................................................................................4-5 2.1.1 Kuumaasikad ja taasviljuvad maasikad..................................................................6 2.2 Metsmaasikas....................................................
Suhtlemise lühikonspekt Edda Sõõru SUHTLEMISE LÜHIKONSPEKT Suhtlemine on info edastamine ühelt inimeselt teisele ja sellest arusaamine. Suhtlemise eesmärgiks on: panna partner (vastuvõtja) aru saama edastatava teabe sisust. Mõiste "suhtlemine" on oma sisult märksa laiem kui lihtsalt informatsiooni liikumine, sest see haarab nii inimpsüühikat kui ka sotsioloogiat. Suhtlemine on inimestevaheline teabevahetuse protsess, mille käigus toimub vastastikune tajumine ja tundmaõppimine ning sotsiaalsete suhete jaluleseadmine. Üks tähtsamaid tegevust suunavaid tegureid on tagasiside, sest meile kõigile on oluline, kuidas teised inimesed meie tegevusele reageerivad. Tagasisidet saame me eelkõige teistega vahetult suheldes. Suhete jaluleseadmisel püütakse oma suhtlemispartnereid mõjutada endale sobivas suunas. Seega pole suhtlemine ainult info edastamine ja vastuvõtt. Informatsiooniks v...
Kuldse kolmiku panus Eesti kultuurilukku Referaat Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Ants Laikmaa ( 1866-1942 ).................................................................................................... 3 Kristjan Raud ( 1865- 1943 )................................................................................................... 9 Nikolai Triik 1884-1940.......................................................................................................... 14 Ants Laikmaa, Kristjan Raua ja Nikolai Triigi tähtsus lisaks oma loomingule......................... 16 Kasutatud kirjandus............................................................................................................... 18 2 Ants Laikmaa ( 1866-194...
Statistiline modelleerimine – kokkuvõte Muutujad: Sõltuvad muutujad (dependent, outcome variables) – muutujad, mis on uurimise keskmes, millele uurija arvab, et teised muutujad mõju avaldavad. Nö katseisikust sõltuv muutuja. Sõltumatud muutujad (independent, predictor variables) – muutujad, mille kohta uurija arvab, et neil võiks olla mõju uuritavatele muutujatele. Statistilise analüüsi keskmes on uurida, kuidas teatud tunnused koos muutuvad. Kui on vaja muutujat iseloomustada, on kaks põhilist viisi, kuidas seda teha: o Milline on selle muutuja tüüpiline väärtus? o Kui hästi iseloomustab see tüüpiline väärtus kõiki mõõdetud juhtumeid? Ehk kui palju on varieeruvust selle tüüpilise väärtuse “ümber”? Statistika jagunemine: Kirjeldav statistika (descriptive stat.) meetodid andmetest kokkuvõtete tegemiseks ning kirjeldamiseks. („65-70% US...
Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus Soovitusi ja näiteid loovtööde läbiviimiseks põhikooli III kooliastmes Tallinn 2011 SISUKORD SAATEKS ........................................................................................ 3 SOOVITUSI JA NÄITEID LOOVTÖÖDE LÄBIVIIMISEST PÕHIKOOLI III KOOLIASTMES Anne Ermast, Gled-Airiin Saarso, Kristi Teder Loovtöö korraldamine koolis ..............................................................4 Loovtöö teema valimine ....................................................................5 Loovtöö liigid ................................................................................5 Loovtöö juhendamine .......................................................................8 Loovtöö esitlemine ...........................................................................9 Loovtöö hindamine .......................................
Hugo Treffneri Gümnaasium Carl Robert Jakobson ja tema tähtsus Eesti kultuuriloos Referaat Merlin Paas Juhendaja Maia Käppa Tartu 2008 2 3 Sisukord Sissejuhatus.........................................................................................................................5 1 C. R. Jakobsoni noorusaastad...........................................................................................6 1.1 Lapsepõlv ja kasvatus................................................................................................6 1.2 Vanemad....................................................................................................................7 1.3 Õpilasena Cimze seminaris ........................................................................
9/6/2011 Eesmärk · Kursuse läbinud üliõpilane: omab teadmisi teadusfilosoofia sissejuhatusest, äriuuringute spetsiifikast, uuringu ülesehitusest ja uurimisprotsessi etappidest; teadmisi kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete andmete kogumise ja Majandusalased uurimismee...
REFERAAT SUHTLEMISOSKUS PILLE EEVARDI SEKRETÄRITÖÖ II KURSUS NORAX KOOLITUSKESKUS 05.2006 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SUHTLEMISOSKUS................................................................................................................. 3 Imagost ja edust suhtlemisel....................................................................................................... 6 SUHTLEMIST SOODUSTAVAD TEGURID.......................................................................... 9 SUHTLEMIST TAKISTAVAD TEGURID............................................................................ 16 VERBAALNE JA MITTEVERBAALNE SUHTLEMINE.....................................................23 KASUTATUD KIRJANDUS........
Jüri Gümnaasium KEHAKEEL Referaat Dan Glosin 10. R klass õp Kaisa Valentin Jüri 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................. 4 1 KEHAKEELE TÄHTSUS................................................................................................5 1.1 Kehakeele lugemine................................................................................................... 5 1.2 Kehakeele kasutamine............................................................................................... 6 1.3 Mis on kehakeel ?..............................................................................
Uurimismeetodid psühholoogias (SOPH.00.282; 6 EAP) Kokku käsitletakse loengutes/seminarides/praktikumides seitset suuremat teemat, lisaks tuleb lugeda ka õpikust Kõigi teemade kohta on õppejõud koostanud lühikonspektid, mida auditoorse töö käigus pikemalt kommenteeritakse (koos näidetega). Mõnede teemadega kaasnevad praktilised tööd, kokku 5. Iga töö kohta tuleb vormistada aruanne/protokoll (tähtaeg määratakse iga töö kohta eraldi). Kuna on tegemist võimalikult praktilise kursusega, siis on auditoorsel tööl kohalolek kohustuslik. Aine lõpeb kirjaliku eksamiga. Eelduseks eksamile pääsemiseks on kontrolltöö sooritamine (9. aprill 2012) ja praktiliste tööde tegemine ning esitamine. Lisaks on vaja osaleda mõnes psühholoogilises uurimuses aineväliselt (2h). Teemad: · Eksperimentaalne meetod psühholoogias · Uurimistöö allikad. Uurimustöö eetika (praktiline töö nr. 1; Ch 6-7) · Mõõtmine ja mõõtmisskaalad (praktiline töö nr 2; Ch 8) · V...
1. Todorovi "Poeetika" - kirjanduslik diskursus ja selle analüüs Kõrvutab poeetikat interpretatsiooni ja teadusega. Poeetika peab tegelema “kirjanduslikkusega”. Järgib vormikoolkonna lähenemist. Poeetika ja interpretatsioon täiendavad teineteist. Interpr. on teose mõtte eksplitseerimine. Toob sisse diskursuse mõiste, mis on poeetika objektiks. Tähelepanu keskmes pole immanentne tekstianalüüs; T. ütleb, et parim immanentne analüüs on tekst ise. Tekst on abstraktse struktuuri realiseerimine. Poeetika tegeleb abstraktse struktuuri, diskursusega. Vastandab story – discourse nagu faabula – süžee (vrd. Chatman: story – plot). Poeetika ülesanne on selgitada välja tekstiloome mehhanismide universaalsed seaduspärad. Geneetiline strukturalism on taotlus luua üldist mudelit, millele alluksid kõik tekstid. (Greimas “Struktuurne semantika”) Üksiktekst on T. jaoks näite staatuses, illustreerib üldisi seaduspärasusi. Poeetika objektiks on kirjanduse d...
Alje Nohrin Äriplaani koostamine E-kursus Tallinn 2013 SISUKORD Õpijuhis.................................................................................................................................................... 3 1. ÄRIPLAAN............................................................................................................................................. 4 1.1 Äriplaani koostamise vajadus .................................................................................................. 4 1.2 Äriidee leidmine ...................................................................................................................... 4 1.3 Äriplaani struktuur .................................................................................................................. 5 1.4 Kirjutamisstiil ........................................................................
Antiikkirjanduse kursuse kordamisküsimused. 1. Mis on antiikkirjandus? Millisesse ajavahemikku see langeb? Antiikkirjandus on vanim Euroopa kirjandus (Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kirjandus), Kreeka ja Rooma orjandusliku ühiskonna kirjeldus (u. I aastatuhande algus e.m.a- 5. Saj. m.a.j.) Termin on mõnevõrra tinglik, kuna olemas on veel vanemat kirjandust (Egiptus, Babüloonia, sumeri, samaaegne- heebrea, iraani, pärsia). Termini võtsid kasutusele 18. saj prantslased. Aeg: 8. Saj eKr- 5. Saj eKr. 2. Mille poolest on vanakreeka kirjandus Euroopa kirjanduse hulgas iseäralik? Milline on rooma kirjanduse seos vanakreeka kirjandusega? Milline on rooma kirjanduse roll Euroopa kirjanduses? Kreeka kirjandus on ainus kirjandus Euroopas, mis on arenenud iseseisvalt ilma ida mõjutusteta, ta on esimene Euroopas. Vanad kreeklased arendasid välja enamuse Euroopa kirjanduslikest zanritest. Kreeka ja room...
Sissejuhatus KOONDPROJEKT "NOORTE TERVISTAV PUHKUS 2005" ARUANNE Haridus- ja Teadusministeerium Eesti Noorsootöö Keskus TALLINN 2006 1 Koostaja Kadri Kurve Toimetaja Helle Tiisväli Teostus: Kirjastus Argo www.argokirjastus.ee ISBN 9985-72-163-2 Trükitud trükikojas Vali Press Trükiarv 200 2 Sissejuhatus SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................ 5 FINANTSARUANNE ........................................................................................................................................ 6...
4636 Aktiivne Aktiivne Aktiivne 116 254 96 118 ne Aktiivne Aktiivne nKuivne Aktiivne Aktiivne kaasamine Aktiivne kaasamine kaasamine kaasamine Aktiivne kaasamine Aktiivne kaasamine Aktiivne Aktiivne Aktiivne Aktiivne kaasamine kaasamine Kaasam kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine ine Aktiivne kaasamineProbleemi m??ratlemise ?lesanded 87 N?ustamise ...
annaabi.ee 
