Kuidas kirjutada ARUTLUST (0)

Kuidas kirjutada arutlust?
Käsileht. Ajalugu ja ühiskonnaõpetus
Arutluse kirjutamine ei nõua mitte ainult sügavaid teadmisi, vaid ka teema avamise, kavastamise ja materjali organiseerimise oskust, võimet analüüsida ja seostada teemat puudutavaid küsimusi, oskust sõnastada põhjendatud hinnanguid ja järeldusi ning valida sobivaid näiteid, oskust oma mõtteid selgelt väljendada ja kõige tähtsam – head kõige olulisema tajumise võimet.
Arutlust kirjutades ära kiirusta! Kui kasutad arutluse kirjutamisel materjale, siis ära kirjuta sõna-sõnalt maha. Nii jätab arutlus palju loomulikuma ja loogilisema mulje.
Teema valimine

• Teemat valides mõtle sellele, mis valdkonnas on Sul olemas isiklikke kogemusi ja rohkelt häid näiteid.
  
• Iga sõna pealkirjas on tähtis! Ära vali teemat, mille sisus Sa kindel ei ole, sest teemast mööda kirjutatud arutlus saab 0 punkti.
  
  • Kui arutluse teema on esitatud küsimuse kujul, kujunda kõigepealt oma seisukoht (oma vastus teemas tõstatatud küsimusele) – sellest lähtuvalt saad alustada teema avamist.
    
  • Kui on eeldatud võrdlust (võrdlevat analüüsi), peaks vastus kindlasti sisaldama tasakaalustatult mõlemat poolt või kõiki küsimuses esitatud pooli, mitte keskenduma vaid ühele.
    
  • Sarnasuste ja erinevuste esiletoomise puhul tuleks samuti lähtuda tasakaalustatuse soovitustest (ehk – tähelepanu mõlemale).
    

Töö planeerimine

• Võid kirjutada mustandi, kui Sul on selleks aega.
  
• Kui aega on vähem, tee kava (vt kava vormi).
  
• Mõtle läbi teema võtmesõnad.
  
• Kirjuta võtmesõnad endale lahti (st seleta).
  

Kirjalikult kavandatud struktuurile toetudes on loogilist ja sisutihedat arutlust hoopis lihtsam kirjutada.
Arutluse struktuur
Arutluse osad on:

• Sissejuhatus
  
• Teemaarendus
  
• Kokkuvõte
  

Sisukas arutlus on vähemalt 200 sõna pikk.
Sissejuhatus

• Umbes 2-3 lauset (u 1/10 töö pikkusest).
  
• Seleta lahti võtmemõisted, ava taust.
  
• Ajaloos anna ajalooline taust ja ajaline määratlus.
  
• Püstita probleem (küsimus).
  
  • Kui pealkirjaks pakutu ka sobib, sõnasta see ikkagi ümber.
    
  • Väldi küsimust, millele on väga kerge üheselt vastata.
    
  • Väldi küsimust, mis eeldab vastuseks loendamist, kirjeldamist.
    
  • Hea probleemipüstitus nõuab võrdlemist, analüüsi, seostamist, põhjendamist.
    
  • Jää teema raamidesse.
    

Sissejuhatus (sõltuvalt teemast) võiks sisaldada isiklikku hoiakut/ suhtumist teemasse, probleemi esiletoomist (vajadusel mõisteid seletades), tausta lühikirjeldust ja ajastu määratlust (teema tuleb siduda taustsündmuste ja ajaperioodiga).
Pea meeles, et sissejuhatuses ei tohi esitada vastuseid teemas (pealkirjas) püstitatud küsimusele/probleemile!
Ära püüa kirjutada liiga pikka ja detailset sissejuhatust, töö põhiosa peab moodustama teema-arendus.
Teemaarendus

• Umbes kolm tekstilõiku pikk (taandread!)
  
• Pane kirja nii poolt- kui ka vastuargumendid ja too mõlema kohta näiteid.
  
• Lõigu ülesehitus:
  

• Seisukoht või argument
  
• Näited
  
• Isiklik arvamus või järeldus
  

Kui otsustad kasutada tsitaate, tee seda mõõdukalt ja põhjendatult. Tsitaadid tuleks valida lühidad, täpsed ja tabavad ning esitada ajalooperioodi, sündmuse kontekstis.
Kõik seisukohad peavad olema põhjendatud ja sobivate näidete või faktidega kinnitatud. Lisa kindlasti teema kohta ka oma arvamus, põhjenda seda ja too kinnituseks asjakohaseid näiteid. Isiklikku suhtumist ja järeldusi ei pea vormistama iseseisva lausena, näiteks: mina arvan, et … Sõltub arutluse autori nägemusest, kas isiklik suhtumine väljendub kokkuvõtvas lõppsõnas või on see esitatud hinnanguna teemat läbivalt.
Ära unusta teha kirjapandu alusel kogu teemat hõlmavaid järeldusi. Tugine alati tõendusmaterjalile, mitte arvamusele ega eelarvamusele.
Kirjutis ei tohi olla jutustav v6i sündmusi kirjeldav, vaid arutlev ja analüüsiv. Kogu kirjutist peab läbima küsimuste miks?, milleks? püstitamine ja nendele vastamine. Maksimumpunk­tid sisu eest saab kirjutis sel juhul, kui teemakohane probleem on välja arendatud, esitatud on probleemile iseloomulikud jooned, võrdlused, seosed, üldistused ja põhjendused.
Näited

• Too rohkelt konkreetseid näiteid, fakte.
  
• Näited on argumentidele kaalu andmiseks, illustreerimiseks.
  
• Too näiteid nii poolt- kui ka vastuargumentidele.
  
• Tugine järelduste ja kokkuvõtte tegemisel näidetele.
  

Maksimumpunktid faktide eest saab kirjutis, kui ta sisaldab viis või ka rohkem näidet või fakti, mille valik on põhjendatud, millest piisab teema terviklikuks analüüsiks ja mis toetavad kirjutaja analüüsi käiku.
Kokkuvõte

• Sama pikk kui sissejuhatus (u 2-3 lauset, 1/10 tööst).
  
• Peab sisaldama vastust sissejuhatuse püstitatud probleemile.
  
• Võid korrata teemaarenduse mõtteid
  
• Ei tohi sisaldada uut infot.
  
• Võib püstitada uusi küsimusi.
  

Õigekiri

• Kirjuta loetava käekirjaga.
  
• Iga lause on täislause, st sisaldab tegusõna.
  
• Lõigud on eraldatud taandreaga, vahepealkirju vaja ei ole.
  
• Väldi sõnu “kõik”, “alati” jne.
  
• Väldi slängi, sõimu, vingumist.
  
• Mõtle koha- ja isikunimede õigekirja peale.
  

Lõpuks kontrolli kindlasti, kas arutlus vastab ikka teemale . Kas pealkirjas esitatud küsimus või sissejuhatuses püstitatud probleem on saanud vastuse? Kas teksti kõik lõigud puutuvad teemasse?
Arutluse hindamine
Arutlusoskust hinnates arvestatakse, kas õpilane
• valdab teemat;
• oskab teadmisi kasutada;
• oskab võrrelda, seostada;
• oskab analüüsida, põhjendada;
• oskab teha järeldusi;
• oskab kujundada oma isiklikku suhtumist ja seda kaitsta;
• oskab esitada oma mõtted loogiliselt.
LISA 1. Ühiskonnaõpetuse arutluse hindamisjuhend .
Riigieksami arutluse hindamisjuhendist kohandas Maria Kurisoo
Mitteteemakohast arutlust hinnatakse 0 punktiga .
Töö struktuur 2 p
0 Kirjutamist on alustatud, töö ei vasta arutluse ülesehituse üldnõuetele.
1 Arutlus on osaliselt struktureeritud.
2 Teksti ülesehitus on arutluse üldnõuetele vastav (sissejuhatus, teemaarendus, kokkuvõte).
Näited, faktid 3 p
0 Teemakohased näited ja/või faktid puuduvad või on mittetõesed.
1 On esitatud mõni teemakohane näide ja/või fakt.
2 Näiteid ja/või fakte on esitatud, kuid teema on avatud ühekülgselt.
3 Näiteid ja/või fakte on esitatud piisavalt, et avada teema terviklikult.
Probleemi väljaarendamine, arutlus, analüüs 4 p
0 Suur osa arutlusest ei vasta teemale.
1 Tekst on kirjeldava laadiga.
2 Probleemi on käsitletud ühekülgselt, teema on lõpuni avamata.
3 Probleemi on käsitletud ning selle mõned iseloomulikud jooned on välja toodud.
4 Probleemi on käsitletud ning võrdlused ja seosed on välja toodud.
Isiklik arvamus, selle põhjendatus 3 p
0 Puudub teemakohane isiklik seisukoht.
1 Esitatakse käibetõdesid.
2 Esitatakse oma arvamus.
3 Oma arvamust põhjendatakse näidetega.
Järeldused 2 p
0 Teemakohased järeldused puuduvad.
1 Teemakohased järeldused on lihtsakoelised.
2 Järeldused tulenevad arutlusest, need lähtuvad võrdlustest ja seostest.
Stiil ja õigekiri 2 p
0 Termineid on kasutatud valesti; tekstis on palju õigekirjavigu.
1 Tekstis on üksikuid eksimusi; arutluses on slängi, labast ja lohakat väljenduslaadi.
2 Stiil, sõnastus ja õigekiri on korrektsed.
Hindeskaala
hinne "5" on 14 kuni 16 punkti
hinne "4" on 11 kuni 13 punkti
hinne "3" on 7 kuni 10 punkti
hinne "2" on 3 kuni 6 punkti
hinne "1" on 0 kuni 2 punkti
LISA 2. Arutluse kava/mustandi vorm. Ajalugu.
Teema:
Võtmesõnad:
SISSEJUHATUS
Probleem:
Ajaline määratlus:
Ajalooline taust:
TEEMAARENDUS
Alateema 1
Näited, faktid
Järeldus
Alateema 2
Näited, faktid
Järeldus
Alateema 3
Näited, faktid
Järeldus
Alateema 4
Näited, faktid
Järeldus
Alateema 5
Näited, faktid
Järeldus
KOKKUVÕTE
Kokkuvõte teemaarendusest:
Järeldus:
LISA 3. Arutluse kava/mustandi vorm. Ühiskonnaõpetus.
Teema:
Võtmesõnad:
SISSEJUHATUS
Probleem:
TEEMAARENDUS
Alateema 1
Näited, faktid
Järeldus
Alateema 2
Näited, faktid
Järeldus
Alateema 3
Näited, faktid
Järeldus
Alateema 4
Näited, faktid
Järeldus
Alateema 5
Näited, faktid
Järeldus
KOKKUVÕTE
Kokkuvõte teemaarendusest:
Järeldus: