NÄIDE KURSUSETÖÖ VORMISTAMISE KOHTA (0)

EESTI MAAÜLIKOOL
Majandus- ja sotsiaalinstituut
NÄIDE KURSUSETÖÖ VORMISTAMISE KOHTA
Referaat õppeaines Xxxxxxxxxxxxxx
Koostaja : Anett Saron
Juhendaja: lektor Mihkel Mets

Tartu 2012

SISUKORD

SISSEJUHATUS

See on näide, kus väikeste tekstilõikude peal tuleb rakendada EMÜ Majandus- ja sotsiaalinstituudis kehtestatud üliõpilastööde vormistamise reegleid järgides .pdf failina esitatud näidet.
See on näide, kus väikeste tekstilõikude peal tuleb rakendada EMÜ Majandus- ja sotsiaalinstituudis kehtestatud üliõpilastööde vormistamise reegleid järgides .pdf failina esitatud näidet.
See on näide, kus väikeste tekstilõikude peal tuleb rakendada EMÜ Majandus- ja sotsiaalinstituudis kehtestatud üliõpilastööde vormistamise reegleid järgides .pdf failina esitatud näidet.

1. REDIGEERIMINE MS WORDIS

1.1 Uue lehekülje alustamine

Tihtipeale ei ole hea jätta järgmise tekstilõiguga kokku sobivat pealkirja või lõiku eelmise lehekülje lõppu, vaid ikka uue algusesse . Selleks, et sundida Wordi seda lõiku alustama just uuest leheküljest on kaks meetodit.
Esiteks on võimalik uue peatüki algusesse panna lehepiir (Page Break). Lehepiiri asetamiseks vajutage kas klaviatuuril Ctrl +Enter või valige ' Insert ' menüüst 'Break' ja sealt edasi 'Page Break'. Sellisel moel sisestatud lehepiir on aga siiski iseseisev dokumendi atribuut. Lehepiiri saab aga seostada ka otseselt antud lõiguga. Selleks märgistage lõik. Valige 'Format' menüüst 'Paragraph' ning minge avanenud dialoogiaknas 'Line and Page Breaks' lehele. Tehke linnuke 'Page Break Before' kasti ja vajutage 'OK'. Nüüd on valitud lõik alati lehekülje alguses ning lehepiir on seostatud otseselt antud lõiguga.

1.2. Kuidas muuta Wordis vaikimisi kirjatüüpi

Wordi vaikimisi kirjatüüp Times New Roman , kuid see kirjatüüp ei meeldi mitte kõigile. Väga paljudele arvutikasutajatele sümpatiseerib Arial kirjatüüp palju enam. Uue vaikimisi kirjatüübi määramiseks avage uus dokument. Seejärel valige 'Format' menüüst ' Font ' ning valige avanenud dialoogiaknast teile sobiv kirjatüüp ja suurus. Seejärel klõpsake Default nupule ning antud kirjatüübist saab vaikimisi kirjatüüp igale uuele Normal dokumendinäidisel põhinevale dokumendile.

1.3. Mittemurduv tühik

Dokumentides tuleb ikka ette väljendeid või nimesid, mida ei taha lasta mitmele reale. Selleks, et Word käsitleks sõnasid ühena, tuleb asendada tavaline tühik natuke tugevama tühikuga. Mittemurduva tühiku saamiseks kasutage klahvikombinatsiooni Ctrl+ Shift +Tühik. Nüüd käsitleb Word seda sõnade kombinatsiooni ühe sõnana.

1.4. Kuidas Wordi kopeerimisel kaotada vorming

Kui püüda mõnest teisest programmist Wordi sisu kopeerida, püüab Word nii palju kui võimalik, säilitada vormingut. Eriti häiriv võib see olla mõne tabelitega võrgulehe kopeerimisel.
Selleks, et Word ei säilitaks vormingut, tuleb kleepimiseks valida 'Edit->Paste Special ...'. Edasi valige 'Unformatted Text'. Word sisestab nüüd vaid teksti, vormingut säilitamata.

1.5. Vormindusmärgid

Nagu nii mõnigi teist on juba märganud, saab Wordis vajutades tööriistaribal pii (nagu matemaatikas tähistati väärtust 3,14159265) märgil, esile tuua kõik kasutatud vormindusmärgid nagu tühik, peatüki lõpp, tabulaator jne. Wordis saab aga ka määrata, milliseid vormindusmärke näidatakse.
Selleks tuleb võtta ' Tools ' menüüst 'Options' ning avanenud dialoogiaknas minna lehele 'View'. Sealt saab valida, milliseid vormindusmärke (Formatting Marks) näidatakse. Saab valida Tabulaatoreid (Tab characters ), tühikuid (Spaces), Paragrahvi märke (Paragraph marks), peidetud teksti ( Hidden text), pehmeid poolitusi ( Optional hyphens) või kõiki (All).
Kui te sealt nüüd mõne ära märgite, siis näidatakse seda vormindusmärki isegi siis kui pii nupp on välja lülitatud.

1.6. Kuupäev dokumendi jaluses

Kui töötate dokumendi mustanditega, siis väljatrükke tehes on mugav panna dokumendi jalusesse kuupäev, et hiljem teaks, millal mingi versioon valminud on. See aitab üha kasvavates dokumentide hunnikutes paremini navigeerida. Selleks, et panna kuupäev dokumendi jalusesse, tuleb jalused ja päised esmalt aktiveerida. Selleks valige menüüst 'View' valik 'Header And Footer '. Selle peale aktiveeritakse dokumendi päised ja jalused. Valige dokumendi jalus. Jaluse aktiveerimisel ilmus 'Header And Footer' nupurida. Sellel on nupp, millel on kujutatud avatud kalender. Sellel nupul klõpsates sisestab Word kuupäevavälja kohale, kus asub kursor .

1.7. Kuidas teha Wordis joonealuseid märkeid

Raamatutes ja kirjalikes töödes kasutatakse pea alati viiteid , mille kohta on selgitused kas lehe alaservas või dokumendi lõpus.
Microsoft Wordis on üsna lihtne teha joonealuseid märkeid. Märke lisamiseks pange kursor kohta kuhu tahate panna viidet joonealusele märkele. Seejärel valige 'Insert' menüüst 'Footnote'. Avanenud dialoogiaknas on teil võimalus valida, kas tegu on lehekülje all oleva märkega (Footnote) või dokumendi lõpus oleva märkega (Endnote). Selleks, et Word neid ise automaatselt nummerdaks valige 'AutoNumber'. Automaatse nummerdamise eeliseks on see, et isegi juhul, kui te panete uue viite ettepoole teistest viidetest või nende sekka, arvutab Word ise automaatselt teised numbrid üle. Peale 'OK' vajutamist, võite alustada viite trükkimisega.
Kui teil juba on dokumendis mõni joonealune märge, võite uusi sisestada vajutades Ctrl+Shift+F lehealuse märke jaoks ja Ctrl+Shift+E dokumendi lõpus asuva märke loomiseks

1.8. Tihti esinevate vigade automaatne parandamine

Kui juhtub, et mingi sõna saab pidevalt valesti sisse trükitud, on võimalik õpetada Wordi seda sõna automaatselt parandama. Kontrollides õigekirja ('Tools'->'Spelling and Grammar '), siis selle asemel et vajutada ' Change ' nupule, vajutage 'AutoCorrect' nupule. Järgmisel korral, kui teete sama viga, parandab Word sõna vaikimisi. Seejuures võite ise mitte tajudagi, et sõna valesti olite kirjutanud.

1.9. Sõnade automaatne poolitamine Wordi dokumendis

Selleks, et aktiveerida automaatset poolitust, avage 'Tools' menüüst valik ' Language ' ning sealt edasi 'Hyphenation'. Avanenud dialoogiaknas valige 'Automatically Hyphenate Document'. Dialoogiaknast saab ka valida piirkonna dokumendi servast, mille sees poolitamine toimub (Hyphenation Zone) ning lubatud järjestikuste poolituste arvu (Limit consecutive hyphens to).
Kui teil pole installeeritud ja seadistatud eesti õigekirjakontrolli, võib juhtuda, et poolitamine toimub valedes kohtades. Selleks, et määrata dokumendi koostamise keeleks eesti keel, valige 'Tools -> Language -> Set Language' ning valige 'Estonian'. Kui te peale seda klõpsate 'Default..' nupule, küsib Word, kas tahate eesti keelt vaikimisi dokumendi koostamise keeleks. Kui tahate, et edaspidi oleks kõik dokumendid vaikimisi Wordi jaoks eestikeelsed vajutage 'Yes'.

1.10. Lülitame automaatse korrektuuri välja

Wordil on kombeks püüda parandada kõik võimalikud vead juba eos ja selleks on igati sobiv automaatne korrektuur (Autocorrect). Tihtipeale aga kuritarvitab Word oma õigusi ja muudab suureks tähed ka sellises kirjapildis 8. september -> 8. September. Samuti muudab Word alati suureks tähed uue peatüki alguses. Kui selline võimalus ei meeldi, on võimalik see ka välja lülitada.
Selleks võtke Tools -> AutoCorrect... ja võtke linnuke ära valiku eest 'Capitalize first letter of sentences '. Sellise valiku tegemisel on ka omad miinused, sest nüüd ei paranda Word enam väikese algustähega lauseid.
Kui vahest harva tekib selle korrektuuriga probleeme, on mõistlikum valida Undo kohe peale seda, kui Word muudatuse tegi. Et hiirele kätt ei peaks panema, võib tippida ka Ctrl+Z

1.11. Automaatne sisukord Wordis

Pikkades ja sügava liigendusega dokumentides on sisukorra tegemine suhteliselt tülikas ning dokumendis tehtud muudatuste korral veel tülikam. Lisaks rutiinsele trükkimisele, muutuvad iga muudatusega tekstis ka lehekülgede numbrid. Kui olete aga korralikult kasutanud Wordi sisse ehitatud liigendamise võimalust ning andnud pealkirjadele ka pealkirjade vormingud ( Heading 1; Heading 2; Heading 3 jne), siis on sisukorra koostamine eriti hõlbus. Selleks asetage kursor kohta, kuhu soovite sisukorda, ning valige 'Insert' menüüst 'Index and Tables'. Lehel 'Table of Contents' saate määratleda, milline peab tulevane sisukord välja nägema. Seejärel vajutage 'OK'. Kohta, kus asetseb kursor, sisestab Word sisukorra. Peale muudatusi tekstis saab sisukorda värskendada. Selleks tuleb sisukorral paremklõpsata ning valida 'Update Field '. Avanenud dialoogiaknas saab veel omakorda valida, kas Word värskendab vaid lehekülgede numbreid või värskendab kogu tabelit.

2. MUID KASULIKKE NIPPE MS WORDIS

2.1 Dokumendikaart

Kui teil on tarvis üle vaadata, täiendada ja parandada väga pikka dokumenti, on õigete kohtade üles leidmine tõeline nuhtlus . Kui te olete oma töö aga eelnevalt korralikult vormistanud, kasutades pealkirjade alajaotusi, võite dokumendis liikumiseks kasutada kaarti. Selleks valige menüüst 'View' -> 'Document Map'. Vasakul ekraanipoolel avaneb aken, kus on ära toodud kogu pealkirjade alajaotused. Pealkirjadel klõpsates on väga mugav dokumendis õigetele kohtadele liikuda .

2.2. Kuidas leida vajalikku osa pikast dokumendist?

Kui töötate pika dokumendiga on mugav kasutada Wordi otsingumootorit. Otsingu avamiseks valige Edit - Find ning sisestage vajalik otsingusõna. Dialoogiakna saab avada ka lühivaliku klahviga Ctrl+F. Find-dialoogiaken on aga üsna suur ja katab olulise osa ekraanipinnast, tehes ebamugavaks teksti redigeerimise. Otsingut on võimalik osaliselt teha ka ilma dialoogiakent kasutamata. Peale esimese vaste leidmist võite sulgeda Find-dialoogiakna. Kui nüüd vaatate paremat kerimisriba , siis on selle alanurka tekkinud sinised nooled. Vajutades, kas üles või alla otsib Word tekstist järgmist vastet.

2.3. Kuidas Wordis redigeerida teksti trükieelvaate ajal

Trükieelvaade (File-> Print Preview) on mugav vahend kontrollimaks , milline näeb dokument välja trükitult ilma selleks paberit raiskamata. Kui te aga juhtute siis leidma mõne trükivea, saab seda trükieelvaate ajal hõlpsasti ka parandada. Selleks tuleb lihtsalt välja lülitada suurendusklaas. Selleks klõpsake suurendusklaasi nupul - hiire kursor muutub suurendusklaasist nooleks (või vastupidi).

2.4. Kuidas trükkida lehekülgedest pisipilte

Et näha, milline näeb trükitult välja graafikaga, diagrammidega ja muidu keerulise küljendusega dokument, on mõttekam trükkida pisipildid lehekülgedest kui et terved leheküljed. Nende pisipiltide järgi saab ilusti selgeks, kuidas lehekülje kujundus trükitult välja näeb ja teha vajalikud parandused enne lõplikku väljatrükki. Pisipiltide trükkimiseks valige 'File', 'Print'. Seejärel klõpsake 'Scale To Paper Size ' nupule ning valige sobiv lehekülje mõõt. Seejärel näidake 'Zoom' dialoogikastis, mitu lehekülge te soovite ühele lehele ja vajutage 'OK'. Seepeale peaks printerist tulema dokumendi lehekülgede miniversioonid vastavalt teie poolt määratletud seadistusele.

2.5. Trükime Wordis kahepoolseid lehti

On selge, et kulusid peab kokku hoidma ja looduse ressursid pole piiramatud, nagu pole piiramatu ka meie dokumentide kandevõime.
Selleks, et trükkida kahepoolseid lehti, valige 'Print' dialoogiaknast 'Odd Pages' (paaritud lehed) ning kui dokumendid on trükitud, pange nad tagasi printerisse. Seejärel valige 'Print' dialoogiaknast 'Even Pages' (paaris lehed). Enne pika dokumendi sellisel moel trükkimist, soovitaks kindlasti tutvuda printeri omapäradega, et mitte eksida.
Sellisel trükil võib kasutada ka sellist näpunäidet. 'Print' dialoogiaknast valige edasi 'Options...' ja sealt 'Reverse print order', misjärel saadetakse dokument printerile vastupidises järjekorras - tagantpoolt ettepoole.

2.6. Kolmemõõtmeline kujund

Kuigi Wordi ' Drawing ' (joonistamise) nupurida on eelkõige äärmiselt kasulik igasuguste ovaalide ja ristkülikute joonistamiseks, on selle abil võimalik ka kergelt muuta need 2D kujundid 3D kujunditeks. Selleks peate tegema aktiivseks mõne 2D kujundi ja klõpsama 3D-ikoonil (ikoonil on kujutatud kuup ). Seejärel saate korrigeerida 3D efekti suunda, nurka, sügavust ja muidki parameetreid. Tegu ei ole küll mingi arvutigraafika tippsaavutusega, kuid lihtsate vahenditega on võimalik lisada dokumenti värvikust.

2.7. Kuidas panna Wordile internetiviidaga tööriistanuppu

Alustame nupu panemisest tööriistaribale. Selleks avage 'Tools->Customize...' dialoogiaken. Minge 'Commands' lehele. Lehe parempoolsel väljal on rida erinevaid käske, mida saab kasutada. Võtke mõni suvaline kanne ja lohistage teile sobivale tööriistaribale. Ärge 'Customize' dialoogiakent kinni pange!
Nüüd paremklõpsake uuel nupul ning valige avanenud menüüst 'Change Button Image '. Leidke oma uuele nupule sobiv pilt. Kui on sobiv pilt leitud, siis paremklõpsake nupul uuesti ning valige 'Assign Hyperlink-> Open '. Avanenud dialoogiaknas kas kirjutage aadress või näidake teile vajaliku dokumendi asukoht. Vajutades 'OK', määratakse nupule uus aadress. Nüüd võite 'Customize' dialoogiakna sulgeda.
Uuel nupul klõpsates avatakse talle määratud sihtmärk.

3. MUUD MS SOOVITUSED

3.1. Et dokumendid ei läheks prügikasti

Windowsi prügikasti võib olla tõeline elupäästja, kui kogemata juhtute valel hetkel ' Delete ' klahvi vajutama . Suuri ja mahukaid dokumente tihtipeale ei taheta siiski säilitada Windowsi prügikastis. Selleks, et kustutada dokument nii, et ta ei läheks prügikasti, vaid kustutataks koheselt arvuti kõvakettalt, tuleb 'Delete' klahvi vajutades hoida all 'Shift' nuppu. ('Shift' on tõste nupp, et suuri tähti kirjutada). Ärge ainult niimoodi dokumente kustutades hooletuks minge - võite hiljem sügavalt kahetseda.

3.2. Veel üks funktsiooniklahv

Kõige sagedamad klahvikombinatsioonid, mida ma kasutan on Ctrl+C (kopeerimiseks) ja Ctrl+V (kleepimiseks).
Lisaks sellele kasutan tihtipeale klahvikombinatsiooni Ctrl+Z (Undo e. tagasi, ennistus).
Lisaks veel Alt+Tab () avatud rakenduste vahel liikumiseks ning Alt+F4 rakenduse sulgemiseks.
Klahvikombinatsioon , millest alguses tahtsin aga kirjutada, ei olegi tegelikult kombinatsioon, vaid lihtsalt F12. F12 on Office rakendustes samaväärne menüüvalikuga Save As... - Salvesta kui... , ehk siis dokumendi uue nime all salvestamiseks.

3.3. Kogu tõde Print Screen nupust.

Kõigil klaviatuuridel on selline nupp nagu Print Screen või PrtScn või Print Scrn, kuid Windowsi kasutajatele on siiani see nupp olnud suhteliselt kasutu. Vanades DOS-i programmides sai sellel nupul vajutades välja trükkida ekraanipildi.
Windows ekraanipilti enam välja ei trüki. Selle asemel kopeerib Windows ekraanipildi hoopiski lõikelauale ehk Clipboardile. Sealt edasi saab seda pilti kleepida mõnes graafikarakenduses nagu Paint , PhotoShop või PhotoPaint.

3.4. Ujuvad tööriistaribad Office’is

See nipp kehtib Office 2000 rakenduste kohta nagu Excel 2000, Word 2000, Access 2000 jne. Seda kas see ka varasemate versioonide puhul töötab, ei ole kontrollinud.
Kindlasti olete näinud ujuvaid tööriistakaste, mida saab suvaliselt mööda ekraani tõsta. Vahest on selline lahendus isegi mugavam, kui ekraani servas kinni olev tööriistariba, kuid loomulikult mitte alati. Office 2000 pakub uut ja huvitavat tööriistaribadega seotud nippi.
Paljudel nuppudel nagu näiteks tähe värv, tagapõhja värv, ruutude raamid jne, on nupu kõrval nool , millel vajutades avaneb veel üks väike kast, millest saab valida erinevaid vormingu viise.
Kui seda kasti väga tihedalt kasutada, oleks mugavam, kui see oleks eraldi ujuv menüü. See on täiesti võimalik. Selleks tuleb vajutada noolt kasti avamiseks, asetada kiirekursor kasti päisele ja lohistada menüü teile sobivasse kohta.

KOKKUVÕTE

Siia tuleb sisukas kokkuvõte.
Kokkuvõtte ülesandeks on lühidalt esitada tööst tulenevad peamised tulemused ja järeldused. Kokkuvõtte alguses on sobilik üle korrata töö eesmärk. Kokkuvõttes ei esitata töö osade lühikirjeldusi. Kokkuvõttes ei tooda enam uusi, tekstis varem esitamata andmeid ja järeldusi. Samuti ei sisalda kokkuvõte viiteid teistele autoritele. Soovitav on järeldused ja ettepanekud konkretiseerida ning süstematiseerida, esitada teesidena või numereerituna. Kokkuvõtte soovitatav maht on 5-10% sisulise osa mahust.