Dekameron (0)

Dekameron 1.Novell. Tegelaste iseloomustus: 1.Gulfardo oli kaval mees, tegelikult täiesti aus ja väärikas. 
Ta oli ka tuntud oma võlgade õigeaegses tasumises. 2.Charles Maata oli Prantsuse kuninga vend,kes sõitis koos 
Musciattoga Toskaanasse. 3.Ciappelletto Prato oli valetav ja kuri inimene.Meeldis asju 
välja petta ja võltsidaja kasutas heasüdamlike inimesi ära. 4.Munk oli ilujuttu kuulates ära sulanud ja talle meeldis mida 
ta kuulis ning pidas seda tõetruuks. Loo sõnum: Iga inimene tahab pääseda taevakuningriiki ja tahab olla 
hea. Loo puänt,üllatav pööre: Mosetto kuulis, et nunnakloostris on aedniku koht vaba. Ta 
läks sinna tööle, teeseldes tumma. Ta magas kõigi nunnade 
ja abtissiga ning paljastas siis, et polegi tumm. Ta jääti 
kloostrisse tööle ja temast tehti lõpuks kloostri valitseja. 
Vana ja rikkana läks ta oma kodukülla tagasi. 2.Novell Tegelaste iseloomustus: 1.Giletta Narbonne: elukutseks arst, väga ilus, noor 
naisterahvas,omakasupüüdlik,tark,petlik


2.Kuningas: Peab lubatustest kinni kui arst ta terveks ravis, 
pani ta paari ta mehega, kes talle kõige enam meeldis.
Annab teistele võimalusi, lubas noorel naisel ravida haigust, 
mida parimad arstid ei suutnud. 3.Beltramo di Rossiglionet: endast heal arvamusel ei tahtnud
abielluda naisega, kes pole kõrgest soost.
Petlik, salakaval kuna abiellus ühega ja tahtis magada 
teisega-kuid nii ei juhtunud. Loo sõnum: Kui inimene on tark ja kaval, võib ta saada kõik, mida hing 
ihaldab.Kui teed heateo, täitub vastutasuks ka sinu soov. Loo puänt, üllatav pööre: Mees ei saanudki naistevahetusest aru ja pidi leppima selle 
tulemusega, et ta lapsed Gilettaga sai. Nad elasid õnnelikult 
elulõpuni. 3.Novell Tegelaste iseloomustus: 1.Abt: Noor meesterahvas, pärit Toskaanat ja ametilt 
vaimulik, munk.Omakasupüüdlik soovis vastutasu heateo 
eest.Petlik ja salasepitseja-mõtles välja skeemi, kuidas panna
uskuma naist, et ta surnud on (puhastustules.Leidlik-mõtles 
välja protseduuri "Puhastustuli". 2.Naine: Noor ja väga ilus naisterahvas.Heatahtlik ja otsis 
abi, et aidata abikaasa liigsest armukadedusest.Kergeusklik-
usub "Puhastustuld".Alandlik ja oli valmis abti käske täitma. 3.Ferondo: Rumal ei oska piisavalt elatist teenida.Armukade 
ja kergeusklik usub "Puhastustuld" Loo sõnum:


Kui inimene on piisavalt rumal, võib teda igasuguseid asju 
uskuma panna. Loo puänt, üllatav pööre: Kui mees üles ärkas, kas ta võttis omaks, et ta on käinud
"Puhastustules" ja võtnud omaks muutused.Naine elas 
pettusega edasi ning mees jäigi uskuma, et ta käis 
"Puhastustules" 4.Novell Tegelaste iseloomustus: 1.Rinaldo d Asti -Ta oli kaupmees, kellel arvatavasti raha 
puuduse pärast ei kannatanud.Rinaldo oli pikk, ilusa ja 
meeldiva näoga.Tal olid peened kombed, oli noorepoolne 
mees.Uskus püha julianust, ning see usk aitas teda tema 
eluteel. 2.Röövlid - Nad olid elanud nurjatut elu, mis sundis neil 
hakkata röövimama, kujutan ette et nad nägi välja kui 
vaesed kaupmehed.nad oli väga kavalad, Asti ju arvas neist 
hästi algul.Väärtustasid raha ja ainult raha, see oli nende 
jaoks elu mõte. 3.Markii ja Daam-Markii oli kõrgemast soost ning käis tihti 
lesestunud naise juures külas.Naine nägi kindlasti väga kaunis 
ning suursugune välja.Markii oli mingil määral omakasupüüdlik, 
Lesk oli aga väga südamlik ning abivalmis naine, nad hindasid 
erinevaid asju, naisele oli tähtsamal kohal armastus, mehele olid
tähtsamad aga materiaalsed asjad. Loo sõnum: Novell räägib ühest kaupmehest nimega Rinaldo’Astii, kes ühest 
linnast teise soovib liikuda  ,teel kohtab ta aga röövleid, kes 


jätavad mulje kui oleksid nad kaupmehed ning sobival hetkel 
varastavad Rinaldo paljaks. Röövlid naeravad parastavalt veel 
ennem kui loll kaupmees oli ja et las ta palugu oma püha 
julianust Loo puänt, üllatav pööre:Kui röövlid Rinaldo on paljaks 
röövinud ning kaupmehel pole kuhugi minna. Ka see lugu 
lõpeb õnnelikult, kaupmees saab oma varanduse tagasi ning 
saab rahulikult ning kindlasti ka ettevaatlikumalt oma 
teekonna lõpetada. 5.Novell Tegelaste iseloomustus: 1.Fresco da Celetico-päritolult oli Prantuse kuninga 
suguvõsast.novelli järgi pole võimalik kahjuks, välimusest 
mingit ettekujutust saada.Heatahtlik ning tagasihoidlik, ta ei 
olnud uhke ega upsakas.Kuna ta vennatütar oli upsakas, ning
talle ei meeldinud see üldse.Kõrged väärtushinnangud, pidas
tõeks headust ning rahu. 2.Ciesca-päritolult oli Prantsuse kuninga suguvõsast.ilusa 
kuju ja näoga tüdruk,uhke, ülbe, egoistlik, upsakas, 
ennasttäis, vingus palju, kiuslik, tüütu, pidas end 
täiuslikuks.Väga kõrged väärtushinnangud, lihtsalt ta 
väärtushinnangud oli valed. Ta vihkas kõiki teisi, ning arvas, 
et on maailma ilusaim ja parim. Loo sõnum: Kuna Ciesca ütles, et ta vihkab näha koledaid ja 
ebameeldivaid inimesi tänaval, siis ta on vihjaski talle, et kui 
neid näha ei taha, ei tohiks ta ka peeglisse vaadata, sest siis 
vaataks talle just selline otsa. Aga Ciesa ei saanud sellest 
aru, ning armastas peeglisse vaatamist edas.


Loo puänt, üllatav pööre: Novell oli lühike ning konkreetne, otsest pingestumist väga ei
olnudki, võibolla ainult siis kui Ciesca onu oli talle öelnud, et 
ta peeglisse ei vaataks. Siis arvasin, et äkki tuleb ootamatu 
lõpplahendus ning Ciesca ikkagi muutub ja saab asjadest 
aru, kuid ei. Ciesca jäi elulõpuni ülbeks ja upsakaks. Kõikide novellide kokkuvõte ning minu arvamus: Enam-vähem kõik need novellid räägivad pattudest ja kuidas
nendesse  suhtutakse.Autor   on  kirjeldanud  selle  aja  elu  kui
elu,   mis   on   täis   patte   ja   pettusi,   mis   mitte   alati   ei   saa
karistatud.Ka   mungad   ja   nunnad   ei   ole   alati   süütud
jumalateenrid,   vaid   ka   nendel   on   patte.Kuigi   arvatakse,   et
nemad  on  kõige  süütumad ja  alandlikumad,   jumalasulased
on   just   nemad   need   kõige   suuremad   patustajad.See   pani
mind mõtlema, et kui valelik, liiderlik ja petlik maailm olla
võib.Võib-olla   tahtiski   autor   tutvustada   meile   elu   mitte   nii
ilusat   poolt.See   paneb   mõtlema,   et   kas   ka   tänapäeval   on
maailm   selline   ja   me   ei   oska   seda   näha   või   ei   taha   seda
näha.Olen isiklikult teosest hämmingus kuna sisu oli huvitav
ja sisukas.