Friedrich Reinhold Kreutzwald - „Kodutohter“ ja „Maailm ja mõnda mis seal sees leida on“ (0)

Narva Eesti Gümnaasium
Referaat
Friedrich Reinhold Kreutzwaldi (1803 – 1882) „Kodutohter“ ja „Maailm ja mõnda mis seal sees leida on“
Õpilane: Mario Liiva
Sisukord
Kodutohter, Maailm ja mõnda mis seal sees leida on 3
Kodutohter
Kodutohter valmis 1879 . aastal tema 44aastase arstitöö kokkuvõte ja see oli tema viimane arstiraamat. Tähtis koht Kreutzwaldi rahvavalgustusliku loomingu hulgas oli meditsiini-alastel kirjutistel ja arstiraamatutel. Näiteks Liivimaa rüütelkonna ettepanekul tõlgitud „Teejuhhataja Ämma-kooliliste õpetuse jures“ oli 19. sajandi II poolel sünnitusabi andjatele tõeliseks käsiraamatuks (kordustrükid 1870, 1883, 1890). Mitmetes kordustrükkides ilmusid ka üldisi tervishoiualaseid nõuandeid (puhtusepidamine, tervislikud eluviisid , mõõdukus) jagav „Lühikene öppetus terwisse hoidmissest“ ja elu lõpul koostatud „Kodutohter“. „Kodutohtris“ antakse ülevaade levinumatest haigustest , nende tekkepõhjustest ja raviviisidest. Kahele viimasele raamatule lisaks kavatses Kreutzwald koostada veel „Pikema õpetuse organite loomuliku olemise ja toimetuste üle“, mis jäi aga ilmumata. Üldhariv, mõnusalt ladusas ja mõistetavad keeles käsiraamat, mis pakkus õpetussõnu tervise hoidmiseks ja rohkesti praktilisi nõuandeid koduseks arstiabiks, võitis tooma nii suure populaarsuse, et kordustrükke anti välja järgmise sajandi alguseni . Tähelepanu on pööratud haiguste äratundmisele ja kirjeldamisele. Autori põhimõte on, et osav arstimine peab looduse väele abiliseks astuma ja haiguse läbi teelt eksinud toimetusi seaduslikule korrale tagasi juhtima. Kodutohter ilmus aastal 1879, 1884, 1890, 1900 ja 2001.
Maailm ja mõnda mis seal sees leida on
Koguteose "Maailm ja mõnda, mis seal sees leida on. Tullosaks ja öppetlikuks aeawiteks Ma-rahwale" koostab Kreutzwald H. Laakmanni algatusel , kes kavatseb saksa populaarse pildiajakirja "Pfennig-Magazin" eeskujul välja anda samalaadset eestikeelset ajakirja. Kavatsused ei teostu täies ulatuses, väljaanne ilmub viies vihikus. Lugejale pakutakse teadmisi maailmaruumist, loodusest, välismaa elanikest ja loomadest, ajaloolistest sündmustest ja mälestusmärkidest, raudteest, elektrist, trükikunstist ja teistest kaasaegsetest tehnikasaavutustest, aga ka praktilisi õpetusi tervishoiu ja majanduse alalt. Sisukas ja rikkalikult illustreeritud väljaanne on eesti lugeja laual täiesti uudne lugemisvara . Huvi selle vastu on suur, levik ulatuslik. "Maailm ja mõnda" esimesest vihikust ilmub teine trükk juba 1855, teisest ja kolmandast vihikust vastavalt 1867 ja 1869. Väljaanne tõlgitakse ka läti keelde, ilmub 1852 –1860, esimesest vihikust ka teine trükk 1856. 1848-1849. aastal ilmus jätkuväljaandena Fr. R. Kreutzwaldi Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on. See sisaldaski kirjatükke maast ja ilmast, millest mõned olid autori omalooming , teistes aga kasutas ta tõlkeid ja illustratsioone, mille originaalid olid juba mujal avaldatud, tõenäoliselt valdavalt 16 aastat varem Inglismaal ilmuma hakanud ajakirjast The Penny Magazin. Maailm ja mõnda ... ilmus kokku viies annis, millest igaüks sisaldas ka kosmoloogilise osa:

• Esimene and - Maa, Päike, Sodiaak , aastaaegade vaheldumine
  
• Teine and - Kuu, selle faasid , tõus-mõõn, pilt Kuust, nagu see paistab läbi väiksema teleskoobi .
  
• Kolmas and - rändavad tähed ( planeedid ), pisiplaneedid, Saturni rõngas
  
• Neljas and - sabbaga tähed, väike Kuu kaart
  
• Viies and - kinni-tähed: Vardad , Sõel, Vankrid, Pol-i täht, Linnutee
  

"Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on. Tullosaks ja õppetlikuks aeawiteks Ma-rahvale" oli esimene katse välja anda eestikeelset populaarteaduslikku pildiajakirja. See perioodika ja õpetliku rahvaraamatu vahepeale jääv väljaanne ilmus Tartus aastatel 1848-1849 viies andes .
Käesolev kordustrükk on pühendatud Fr. R. Kreutzwaldi 200. sünniaastapäevale. Väljaanne tutvustab maailmaruumi ja päikesesüsteemi, eksootilisi loomi-linde, loodusnähtusi, Euroopa linnu ja tehnilisi leiutisi, kirjeldab esmaabivõtteid, selgitab eripäraste loodusnähtuste (nt .kivi-, vere-, väävli ja konnavihm) tõelisi põhjusi ning palju muud