Presidendi kõne analüüs (0)

Eesti Vabariigi Presidendi kõne soome- ugri rahvaste 6. maailmakongressil Siófokis Ungaris 5. septembril 2012
President Toomas-Hendrik Ilvese kõne soome-ugri rahvaste maailmakongressil oli konteksti igati sobilik ja teemakohane. Kõne algas ilusti sissejuhatusega, oli sisu ning kokkuvõte. Kõne keskel oli teema kuidagi hajuv ning pidin veel teist korda kõne üle lugema, et selle sisust natukenegi midagi meelde jääks (peale sissejuhatuse ja kokkuvõtte).
Presidendi kõne üheks suureks miinuseks on kindlasti pikad ja venivad laused . Mõnda lauset peab lausa mitu korda lugema, kuna selleks ajaks, kui lause lõppu jõuda, on algus juba meelest läinud. Ühe näitena tooksin välja sellise lause: „Nii nagu rahvusvahelise üldsuse poolt heaks kiidetud rahvaste enesemääramisõiguse põhimõte on taganud iseseisvuse paljudele väikerahvastele, sealhulgas ka Ungarile, Soomele ja Eestile, nii aktsepteeritakse ka tõde, et erinevad keeled, usud, kultuurid ja kombed on rahu ja rahulolu allikaks, mitte aga arengut takistavateks piduriteks“. Palju lihtsam on aru saada mõttest, kui see on kirja pandud lühemate lausetena, samuti jääb see ka paremini meelde. Minule jäid kõnest meelde ainult üksikud huvitavamad kohad, ümber ma seda jutustada ei suudaks, kuna väga palju teksti läks lihtsalt kaduma eelkõige ebahuvitavuse tõttu. Aga antud kõne peakski huvitama eelkõige selle valdkonnaga tegelevaid inimesi.
Teine miinus, mis minule silma jäi oli segane lauseehitus, mida esines vaid paaril-kolmel korral. Näiteks tooksin sellise lause: „Seadustega antud õigustest viljelda omakultuuri jääb väheseks, kui hävitatakse või muudetakse kiiresti tundmatuseni keskkonda, millest see kultuur on elujõudu ammutanud ja milles juurdunud.“ Või: „Ilmselt võib igaüks meist tuua siin ühe selge ja suure näite selle kohta, kuidas meie nelja aasta tagustel unistustel pole keeruliste aegade tõttu läinud korda täituda.“ Lisasin ka omapoolse nägemuse, sõnade järjekorrast.
Presidendi kõnest tõin välja 4 erinevat klassikalist retoorilist vahendit koos näidetega.
1) Siin mõtleme oma keeltele ja kultuurile, mis kasvanud aastatuhandete vältel nagu puu, millel mitmeid harusid ja palju oksi, ent siiski üks ja seesama tüvi ja juurestik – võrdlus;
2) majandus- ja finantskriisi omal nahal tundnud – metafoor;
3) tugev teoreetiline, teaduslik alus – alliteratsioon
4) on väga lihtne lahterdada asju olulisteks ja vähem olulisteks, suurteks ja väikesteks – antitees
Presidendi kõne analüüsi võtaksin kokku tema enda sõnadega: „Sest kui ei ole sisu, siis ei ole lõpuks ka vormi. Sisuta ei kesta midagi.“ Kõne oli sisukas ning igati sobilik ja teemakohane tema kuulajatele.