RIIFI KEEL (0)

Riifi keel
Jelizaveta Komissarova
Sissejuhatus
Riifi keel (seda nimetatakse ka tarifit keel, araabia keeles - تاريفيت ,Tamazight Tarifit) – kuulub berberi keele rühma ja selle kasutusala on peamiselt Aafrika, täpsemalt öeldes Maroko põhjaosa (Vikipeedia, 2017 ). Selle keele kõnelejaid leidub ka Alžeerias, Marokos , Tuneesias ja Lääne-Saharas ( Ethnologue , 2017 ). Kogu maailmas kasutavad riifi keelt 4 milljonit inimest. Nad valdavad tavaliselt mitu keelt, sealhulgas ka araabia keelt (Vikipeedia, 2017).
Nagu ka teised berberi keeled, riifi keel kirjutati üles mitme erineva süsteemi alusel paljude aastate jooksul. Hiljuti (alates 2003. aastast) see keel muutus Marokos ametlikuks (Vikipeedia, 2017). Riifi keelt saab kirjutada ladina, araabia ja tifinagh tähtedega (Ethnologue, 2017).
Foneetika ja fonoloogia
Joonis 1. Berberi keelte tähestik
Tabel sisaldab kõiki Maroko peamiste berberi keelte tähestikke: (Kesk-Atlase) tamasikti (ⵜⴰⵎⴰⵣⵉⵖⵜ Tamaziġt), šilha (ⵜⴰⵛⵍⵃⵉⵜ Taclḥit) ja riifi (ⵜⴰⵔⵉⴼⵉⵜ Tarifit). Tifinagi kirja kasutatakse neis keeltes ladina tähestiku kõrval, eeskätt tamasikti keeles (Eki, 2012). Alates 2003. aastast Tifinagi tähestiku variatsioon on ametlik tähestik Riifi keeles. (Ominglot, s.a.).
Kõige märgatavamad erinevused riifi keeli ja berberi keele vahel on järgmised:
Riifi ladina tähestikus esineb ka ř (r-i ja l-i vahepealne häälik ), mis vastab teiste berberi keelte l-ile; ll hääldub nagu ǧ ja lt nagu č (Eki, 2012).
Vene keele tähestikus on 33 tähte: 10 täishäälikut (а, о, э, у, ы, и, е, ё, ю, я), 21 kaashäälikut ( Taskutark , s.a.). Riifi keele tähestik koosneb 43 tähtest: 4 täishäälikut (a, i, u ja ə(„Schwa“) , 39 kaashäälikut (Eki, 2012).
Nende keelte sarnasus seisneb selles, et nendes on tähed, mida ei saa hääldata, vaid kirjutada. Vene keeles on need tähed Ъ ja Ь, riifi keeles - ə(„Schwa“) (Eki, 2012) (Taskutark, s.a.). Erinevus vene ja riifi keele vahel on selles, et nad kasutavad erinevaid tähestikke: riifi keel – laadina tähestikku, vene keel - vanaslaavi tähestikku.
Morfoloogia ja süntaks
Riifi keele sõnaliigid on järgmised: nimisõnad , tegusõnad , omadussõnad , määrsõnad , arvsõnad , asesõnad , kaassõnad , sidesõnad , küsisõnad, eitussõna (Mylanguages, 2015). Vene keele grammatikas eristatakse 10 sõnaliiki: nimisõnad, tegusõnad, omadussõnad, määrsõnad, arvsõnad, asesõnad, kaassõnad, sidesõnad, hüüdsõnad ( Calc , s.a.).
Riifi keel
Riifi keele nimisõnad eristuvad soo (mees- ja naissugu) ja numbri ( ainsus ja mitmus ) järgi.
Meessoost nimisõnad berberi keeles tavaliselt algavad ühega nendest kolmest vokaalist: a, u või i - afus "käsi", argaz "mees", udem "näo". Naissoost nimisõnad algavad t tähega , näiteks: afus → tafust, udem → tudemt, ixef → tixeft (Vikipeedia, 2017).
Berberi keeled omavad kahte tüüpi numbreid: ainsus ja mitmus. Mitmus on kolm vormi olenevalt nimisõnade tüübist. Esimene, "tavaline" tüüp seisneb täishääliku algseisukoha muutmises ja sufiksi lisamises: -n: afus → ifassen "käsi". Teine tüüp seotud ainult täishääliku muutmisega: adrar → idurar "mägi". Kolmas tüüp ühendab vokaalide muutuse sufiksiga : -n: izi → izan "lend" (Vikipeedia, 2017).
Riifi keeles tegusõnad pööratakse kolmes ajas: minevik , olevik ja tulevik (Wiki, 2007). Riifi keele tegusõnadel on oma alus, mis saab muuta prefiksi, sufiksi, fleksiooniafiksi, tsirkumfiksi ja apofoonia abiga (Revolvy, s.a.).
ad- sufiks tähendab tulevikku, is- teeb tegusõna küsiga ja ur- teeg tegusõna eitavaks (Vikipeedia, 2017).
Vene keel
Vene keele nimisõnad võivad olla mees-, nais - ja kesksoost.
Meessoost nimisõnade lõpus on: 1) peenendamata konsonant : стол (laud), 2) -й: герой (kangelane), 3) peenendatud konsonant: вождь (juht), vähestel jutudel -а, -я: папа (isa)
Naissoost nimisõnade lõpud : 1) -a: школа (kool), 2) -я: баня ( saun ), 3) peenendatud konsonant (ь): лошадь (hobune) ( Runeberg , 2016 ).
Enamus nimisõnu omavad ainsuse ja mitmuse vormi. Ainsuse või mitmuse kasutamine sõltub nimisõnast (Taskutark, s.a.).
Tabelis on toodud nimisõnade lõpud ainsuses ja mitmuses (Vikipeedia, 2017).

Ainsus
Mitmus
Meessoost nimisõnad
null-lõpp
-ь
-а
-о
-ы
-и
-е
-(ь)я
Naissoost nimisõnad
-а
-я
-ь
-ы, -и
Kesksoost nimisõnad
-о
-е
-а, -я

Joonis 2. Vene keele grammatiline arv
Vene keeles eristatakse kolme ajavormi : olevik, minevik ja tulevik.
Tegusõnade aspekt on vene verbi grammatiliste kategooriate süsteemis erikohal. Tegusõnade aspektist sõltub partitsiibi, gerundiivi, tegumoe, tuleviku, infinitiivi, käskiva kõneviisi jt vormimoodustus . Vene keeles on kaks aspekti: perfektiivne ja imperfektiivne (Topkina, 2016).
Tegusõna infinitiivi ehk algvormi lõpp võiks olla: -ть- говорить (rääkima), -ти- нести (kandma), -чь- беречь (hoidma) (Taskutark, s.a.).
Tulevikuaja vormid jaotatakse liht- ja liitvormideks. Lihtvormid koosnevad perfektiivsetest verbidest isikuliste lõppudega. Liitvormid koosnevad abiverbist быть (olema) ja imperfektiivse aspekti põhiverbi infinitiivist. Selline sõnaühend ei ole vaba, sest see on grammatiline vorm ja tegusõna быть kaotab oma leksikaalse tähenduse ning määrab arvu ja pöörde (Topkina, 2016).
Süntaks
Riifi keeles tavaliselt kasutatav sõnajärjestus on järgmine: verb - subjekt -objekt, kuid võib kohata ka teist järjestust: subjekt-verb-objekt ( Britannica , 2016).
Vene keeles on kaks sõnajärjetüüpi: neutraalne ja inversiivne ehk pöördjärg. Neutraalne sõnajärg on omane emotsionaalselt varjundita (st teaduslikule ja ametlikule) keelele. Inversiivne sõnajärg esineb aga kõnekeeles ja kirjanduslikus keeles (Špakovskaja, 2014).
Kokkuvõte
Loetu informatsiooni järgi ma sain aru, et vene ja riifi keel on väga erinevad keeled. Kõigepealt , nende erinevus seisneb tähestikus, täis- ja kaashääliku arvus, sõnaliikides, soos (vene keel kasutab ka kesksugu), nimi- ja tegusõna käänamises ja sõnajärjestuses. Need sarnanevad selle poolest, et mõlemas keeles on tähed, mida
ei saa hääldata. Lisaks vene ja riifi keeltes eristatakse samamoodi kolme ajavormi: minevik, olevik ja tulevik.
Üldiselt informatsioon riifi keele kohta on huvitav ja sisukas , aga töö kirjutamine ei olnud lihtne, sest puudus vajalik materjal või see oli ainult inglise keeles.
Kasutatud kirjandus:
Vikipeedia (2017). Рифский язык. Külastatud aadressil https://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%A0%D0%B8%D1%84%D1%81%D0%BA%D0%B8%D0%B9_%D1%8F%D0%B7%D1%8B%D0%BA (kasutamise kuupäev 24.09.17)
Ethnologue (2017). Tarifit. Külastatud aadressil https://www.ethnologue.com/language/rif (kasutamise kuupäev 24.09.17)
Vikipeedia (2017). Riffian language . Külastatud aadressil https://en.wikipedia.org/wiki/Riffian_language (kasutamise kuupäev 24.09.17)
Eesti Keele Instituut (2012). Tamasikti / Tamazight / ⵜⴰⵎⴰⵣⵉⵖⵜ Tamaziġt. Külastatud aadressil https://www.eki.ee/knab/lat/kbltzm.pdf (kasutamise kuupäev 01.10.17)
Omniglot (s.a.). Central Atlas Tamazight. Külastatud aadressil https://www.omniglot.com/writing/tamazight.ht m (kasutamise kuupäev 01.10.17)
Taskutark (s.a.). Tähestik. Алфавит. Külastatud aadressil https://www.taskutark.ee/m/tahestik-%D0%B0%D0%BB%D1%84%D0%B0%D0%B2%D0%B8%D1%82/ (kasutamise kuupäev 01.10.17)
Mylanguages (2015). Külastatud aadressil http://mylanguages.org/learn_tamazight.php (kasutamise kuupäev 21.10.17)
Calc (s.a.). Русский язык. Части речи. Külastatud aadressil https://www.calc.ru/Chasti-Rechi-V-Russkom-Yazyke.html (kasutamise kuupäev 21.10.17)
Vikipeedia (2017). Berber languages . Külastatud aadressil https://en.wikipedia.org/wiki/Berber_languages#Pronouns (kasutamise kuupäev 21.10.17)
Runeberg (2016). Külastatud aadressil http://runeberg.org/etru1977/0729.html (kasutamise kuupäev 21.10.17)
Taskutark (s.a.). Arvukategooria . Категория числа. Külastatud aadressil https://www.taskutark.ee/m/uhildumine-ehk-%D1%81%D0%BE%D0%B3%D0%BB%D0%B0%D1%81%D0%BE%D0%B2%D0%B0%D0%BD%D0%B8%D0%B5/ (kasutamise kuupäev 21.10.17)
Vikipeedia (2017). Vene keel. Külastatud aadressil https://et.wikipedia.org/wiki/Vene_keel (kasutamise kuupäev 21.10.17)
Wiki (2017). Tarifit. Külastatud aadressil http://wiki.verbix.com/Languages/Tarifit (kasutamise kuupäev 21.10.17)
Vikipeedia (2017). Central Atlas Tamazight grammar . Külastatud aadressil https://en.wikipedia.org/wiki/Central_Atlas_Tamazight_grammar#Verbs (kasutamise kuupäev 21.10.17)
Britannica (2016). Berber languages. Külastatud aadressil https://www.britannica.com/topic/Amazigh-languages#ref1023743 (kasutamise kuupäev 15.10.17)
Topkina, A. (2016). Mineviku ja tuleviku ajavormid eesti ja vene keeles ning eesti ajavormid vene üliõpilaste keelekasutuses. Külastatud aadressil https://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/52742/Topkina_BAK2016.pdf?sequence=1&isAllowed=y (kasutamise kuupäev 15.10.17)
Špakovskaja, K. (2014). Lihtlause sõnajärg eesti ja vene keeles. Külastatud aadressil
http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/44319/spakovskaja_ksenija_BA2014.pdf (kasutamise kuupäev 15.10.17)