Presidendi kõne analüüs (1)

Presidendi kõne analüüs
Eesti Vavariigi president Toomas Hendrik Ilves pidas kõne võidupühal 23. Juunil 2014 Valgas . See on olmekõne , milles on olemas tervitus, õnnitlus , ajaloolised ja poliitilised aspektid.
Presidendi poolt ilus pöördumine kuulajate poole „Lugupeetavad kaitseliitlased ja kaitseväelased. Head Läti võitlejad, kõik meie liitlased, sõbrad, lugupeetav president Bērziņš. Hea Eesti rahvas.“
Kõne teema on sõnades:
„95 aastat tagasi võttis Eesti vägi koos Läti üksustega meie ühist vaenlast, keda teame Landeswehri nime all. See oli Võnnu lahing.
Kas NATO tuleb ikka Eestit kaitsma, kui see peaks vajalikuks osutuma?
Kas oleme oma vabaduse kaitsmiseks valmis rohkem panustama , loobuma mõnest hüvest või valimiste eel antud lubadustest?“
President mainis oma kõnes Ida- Ukraina olukorda praegu, mida eesti rahvas nägi 1940. ja 1919. aastal. Mainis ka NATO tähtsust ja kasulikkust meile. Ka väga oluline roll on meie võitlusvõimelisel kaitseväel- Kaitseliidul.
Ukraina sündmused, mis tõestavad Kaitseliidu vajalikkust . Ja kui palju olme me võimelised panustama oma vabaduse kaitsmiseks.
Sellised teemad ja küsimused arutles president läbi ja pani sellega rahva mõtlema.
Lühike kokkuvõte ja olulise kordamine, ajaloolised faktid:
„95 aastat tagasi võitis Eesti vägi koos Läti üksusega Võnnu lahingu.
Mida näeme tänapäeval Ida-Ukrainas, nägi Eesti rahvas ise 1940. ja 1919. aastal.
20 aastat tagasi pandi NATO roll Euroopas mõnel pool küsimärgi alla, siis nüüd täidab allianss taas oma põhiülesannet, milleks on liitlaste territooriumi ja vabadise kaitsmine.
Eestis asutati Kaitseliit pärast seda, kui nähti Esimese maailmasõja demobiliseeritud tsaariarmee sõdurite omavoli Lätis. Et seesuguseid asju Eesti ei juhtuks, loodigi Kaitseliit.
Üleskutse, ergutus, soovitus, soov:
„Ma olen uhke kogu Eesti rahva üle, sest see vatus on olnud üksmeelne nii Supilinnas kui Lasnamäel, nii Narvas kui Valgas. Jah see on meie endi riik, kus meie otsustame ja eeme ise oma valikud . Eesti peab arvestama, et seda õigust ise otsustada seatakse pidevalt kahtluse alla. Mõne jaoks oleme olnud liiga edukad , liiga sõltumatud, liiga isepäised, liiga eurooplalikud.
Eesti rahvas on tõestanud, et vabadused – sõnavabadus, arvamusvabadus , liikumisvabadus -, õigusriik , sõltumatu kohtuvõim ja demokraatlikud valimised viivad meid edasi.“
Retoorilised vahendid

• Laiendatud metafoor kõnes
  

Propagandaveskid jahvatavad ega puhka .
Mees või naine,kes kaitseb oma kodu,tegutseb hoopis teistsuguse meelsusega kui mõni roheline mehike, palgasõdur või kriminaal.

• Kordus –ühe sõnarühma kindla rütmiga kordamine.
  

See „Üks kõigi, kõik ühe eest“ põhimõte on loonud olukorra, kui mitte ühtki NATO liiget pole mitte ükski riik mitte kunagi julgenud rünnata.

• Allusioon
  

See „Üks kõigi, kõik ühe eest“ põhimõte on loonud olukorra, kui mitte ühtki NATO liiget pole mitte ükski riik mitte kunagi julgenud rünnata.
„Üks kõigi, kõik ühe eest“ – tsitaat raamatust „Kolm musketäri “ Auror on Alexandre Dumas.

• Loendav
  

Seekord on tegelik olukord kõigile teada.
Seekord oleme valmis vastu hakkama, kui vaja.
Seekord koos liitlastega.
Isiklik arvamus kõnest
Minule see kõne väga meeldib. See on ka põhjus , miks otsustasin just sellest kõnest analüüsi teha. Kõne pani mind mõtlema selle üle, et isegi, kui vahel on raske elame me ikkagi turvalisest ja armsas Eestis. Ja muidugi on kõne huvitav ja sisukas . Sain ka uusi teadmisi.