Presidendi kõne analüüs (1)

Sarnased õppematerjalid

102

rtf

Ühiskonnaõpetuse ja ajaloo koolieksami piletid 2016 kevad

Kodade moodustamine: 1. alamkoda moodustatakse kõikjal otseste üldiste valimiste teel. 2. ülemkoda: *seisulik koda, sinna kuuluvad tiitlikandjad (Suurbritannia). Kuna korraga ei saa kahes kojas olla, kandideerivad lordid, kes tegelikult tahavad poliitikaga tegeleda, alamkotta. *piirkondade esindus (Venemaa, USA) Riigikogu ülesanded:  võtab vastu seadusi ja otsuseid  otsustab rahvahääletuse korralduse  valib Vabariigi Presidendi  ratifitseerib ja denonsserib välislepinguid  annab peaministri kandidaadile volitused Valitsuse moodustamiseks  nimetab Presidendi ettepanekul ametisse Riigikohtu esimene, Eesti Panga nõukogu esimehe, riigikontrolöri, õiguskantsleri ja kaitseväe juhataja  nimetab Riigikohtu esimehe ettepanekul ametisse Riigikohtu liikmed  nimetab Eesti Panga nõukogu liikmed

Ühiskond

89

doc

Ajalugu

Saksamaa - Togo, Kamerun. Belgia - Kongo. Hispaania - osa Marokost. Portugal - Angoora, Mosambiik. Itaalia - Liibüa. 7 1.10.1 TEADUS Becqruel - avastas loodusliku radioaktiivsuse. P. ja Marie Curie - sünteesisid puhta raadiumi ja polooniumi. Maks Planc - kvant teooria. Albert Einstein - relatiivsus teooria (üld ja eri). Nils Bohr - täiustas Ruthrfordi aatomi mudelit. Sigmund Freud - psühho analüüs, uuris alateadvust. 1.10.2 KUNST Fovism ­ "Metsik kundt." Henry Matisse - fovistide esindaja. Kubism - esindaja Pablo Picasso. Futurism - Bella "Jalutav koer." Ekspressionism - tervate tundmuste ja elamuste väljendamine. Abstraktsionism - Kandinski. Värvi laikude maalijad. 1.11 VENE-JAAPANI SÕDA (1904-1905) Põhjused: Venemaa ja Jaapan olid huvitatud oma mõjusfääride laiendamisest kaug-idas. Jaapanile ei meeldinud, et Venemaa rentis Hiinalt Liadongi poolsaare.

Ajalugu

25

docx

Taasiseseisvunud Eesti presidendi

teda härra eraõpetlaseks. Enamiku vabast ajast veetis Lennart ülikooli suurepärases raamatukogus. Samuti käis ta kuulamas õigusteaduse, psühholoogia ja hispaania keele loenguid. Et vaba aega oli küllaga, tekkis Lennartil olulisi, õpingukaaslaste meelest mõnikord kummalisigi tutvusi. üks neist oli ülikooli raamatukogu töötaja härra Weltmann. Raamatukogust sai Lennarti vaimne kodu. Lk 7 Ta võis seal kasutada vabadusi, mis tavaliselt ei tulnud kõne allagi. Weltmann oli andnud talle oma soovituse ja palunud töötajail aidata Lennartit alati, kui ta vajas või palus abi. Teine huvitav tuttav oli Vene juudist õppejõud, kelle nimi sai hiljem tuntuks kogu maailmas. See oli semiootik Juri Lotman, kes juudi päritolu tõttu ja vana hea tsaristliknõukoguliku kombe kohaselt oli sunnitud otsima tööd provintsiülikoolis. Meri ja Lotman jõudsid kohe ühele lainepikkusele. Meri valdas vene keelt ja vestlusteemadest puudu ei tulnud. Neist said

Ühiskonnaõpetus

33

doc

Ajaloo konspekt

MUINASAEG EESTIS Muinasajaks nimetatakse ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni ristisõdade alguseni baltimaadel 12. sajandi lõpul. Muinasaeg jaguneb järgmiselt: 1. Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg (9000-5000 a. e. Kr. ) Esimesed asupaigad Eestis: Pulli asula (pärineb 9000 a. algusest e. Kr. ) Pärnu jõe ääres Sindi lähedal (1967) Kunda Lammasmägi (7000 keskpaigast e. Kr. ), kuna Kunda asupaik asutati enne Pulli asupaiga leidmist, kuuluvad kõik Eesti asulapaigad Kunda kultuuri. See kultuur hõlmas kõiki Läänemere idaranniku maid Lõuna-Soomest kuni Visla mere suudmeni. Keskmisel kiviajal tegelesid inimesed küttimise, kalastamise ja korilusega. Asulad paiknesid veekogude ääres. Tööriistad olid luust ja kivist. 2. Neoliitileum e. noorem kiviaeg (5000-1800 aastat e. Kr. ) Noorema kiviaja alguses võeti kasutusele keraamika. Eesti vanimad savinõud võeti kasutusele u. 5000 aasta paiku e. Kr. Neid on leitud Narva piirko

10.klassi ajalugu

192

pdf

Riigikaitse õpik

RIIGIKAITSE õpik gümnaasiumidele ja kutseõppeasutustele Kaitseministeerium Tallinn 2006 Riigikaitseõpik gümnaasiumidele ja kutseõppeasutustele Kaitseministeerium ja autorid: Rein Helme (1. ptk) Teet Lainevee (9. ptk), Hellar Lill (3. ptk), Andres Lumi (6. ptk), Holger Mölder (2. ptk), Taimar Peterkop (3. ptk), Kaja Peterson (11. ptk), Andres Rekker (4. ja 10. ptk), Andris Sprivul (8. ptk), Meelis Säre (4. ja 7. ptk), Peep Tambets (5. ptk), Tõnu Tannberg (1. ptk) Konsulteerinud Margus Kolga Keeletoimetanud Ene Sepp Illustreerinud Toomu Lutter Fotod: Ardi Hallismaa, Boris Mäemets, Andres Lumi, Andres Rekker, Avo Saluste Kaane kujundanud Eesti Ekspressi Kirjastuse AS Küljendanud Eesti Ekspressi Kirjastuse AS Trükkinud Tallinna Raamatutrükikoda Kolmas, parandatud trükk Üleriigilise ajaloo, ühiskonnaõpetuse ja kehalise kasvatuse ainenõukogu ühiskomisjon soovitab kasutada õpikut riigikaitse valikaine õpetamisel. Riigikaitse valikain

Riigiõpetus

204

pdf

Eesti uusima aja ajalugu

Sisukord Eesti XX sajandi algul..............................................................................................................................................1 Ühiskonna politiseerumise algus..............................................................................................................................3 1905. aasta revolutsioon...........................................................................................................................................5 Revolutsioonist Ilmasõjani.....................................................................................................................................10 Eesti Ilmasõjas........................................................................................................................................................14 1917. aasta...........................................................................................................................................................

Ajalugu

54

doc

Kodanikuõpetuse kursus

Tänapäeval on vabariik levinuim riigivorm. Jaguneb presidentaalseks ja parlamentaarseks vabariigiks vastavalt sellele, kas olulisem roll on presidendil või parlamendil. 1) Presidentaalne vabariik. Võimude lahususe põhimõte peab selle puhul kõige rohkem paika. President on valitsusjuht e täitevvõimu juht ja riigipea, president ja parlament valitakse teineteisest sõltumatult rahva poolt. Presidendil on ministrite ametissevõtmisel vabad käed. Valitsus viib ellu presidendi poliitilist kurssi. Valitsus vastutab oma tegevuses mitte parlamendi, vaid presidendi ees. President võib panna seadusele veto, kuid ei või parlamenti laiali saata. Presidentaalriigi nõrkus on seadusandliku ja täidesaatva võimu vastuolu võimalus, sest parlamendi enamus ja president võivad sattuda erinevate poliitiliste jõudude kätte. Nt USA ; Venemaa, Ladina-Ameerika, Aasia, Aafrika arengumaad; Soome,

Ühiskonnaõpetus

86

doc

Eesti uusima aja ajalugu

retke ümbruskonnas mõisatesse, sealt nõuti kõikvõimalikke relvi, need konfiskeeriti, suleti kohalikud kõrtsid ja viinapoed. Konflikt ja kokkupõrge toimusid ka Tartus. Selle põhjuseks olid erinevalt Tlnast pigem rahvuslikud vastuolud. Otustati korraldada suur rõõmuringkäik. 19.10 hommikul kogunesid Viljandi tänava lõppu kõik suuremad Tartu seltsid. Esimene peatus Riiamäel, kus Adamson suri, edasi Raekoja platsile, Villem Reiman pidas sütitava kõne, edasi liiguti TÜ peahoone ette, kus toimus kokkupõrge sotsialistidega. Peetakse esimeseks vereks, mis Eesti lipu eest valatud. Postimehe ringkonnad otsustasid korraldada Rahva Asemikkude Kongressi. Välja pakuti skeem ­ iga linn saadab 4 esindajat, iga vald 2 esindajat, iga ühing, selts, 11 organisatsioon saadab 1 esindaja. 27.11ks kogunes üle 800 inimese. Sotsiaaldem-d

Eesti uusima aja ajalugu

Kommentaarid (1)