MIKS ME SUHTLEME? (0)

Sarnased õppematerjalid

34

doc

SUHTLEMIST TAKISTAVAD TEGURID

uut autot poleks ostnud, oleks me saanud maja sissemakse ära teha." · Rahustamine: püüd takistada teist inimest negatiivseid tundeid tundmast. "Ära muretse, et hommik on õhtust targem." (Bolton 2007: 33-34). 2.2 Teesulud riskantsed reaktsioonid Esmapilgul võib osa neist tõketest jätta kaunis süütu mulje. Kiitust, rahustamist, loogikat, küsitlemist ja headest kavatsustest lähtuvaid nõuandeid peetakse inimsuhetes tihtipeale positiivseteks teguriteks. Miks peavad käitumisteadlased eelloetud reaktsioonitüüpe võimaliseks ohuallikateks suhtlemisele (Bolton 2007: 34). Neid kahtteist vastusetüüpi peetakse suhtlemisel riskantseteks, mitte vältimatult destruktiivseteks elementideks. On tõenäoline, et nad mõjuvad rohkem vestlust blokeerivalt, teise inimese vahelist emotsionaalset distantsi enam kui teised suhtlusviisid. Sellele vaatamata kasutavad inimesed neid reageeringuid vahel ilma mingite negatiivsete tagajärgeteta (Bolton 2007: 34).

Psühholoogia

59

doc

Teenindussuhtlemine – kliendikesksus

kogemuse d, ROLLIKUJUTLUS ROLLIOOTUSED eelhoiakud Asudes/olles mingis kindlas rollis on kasulik esitada endale 4 küsimust: · Mida ma teen selles rollis olles? · Miks ma just seda teen? · Kuidas täpselt ma teen? · Mis siis kui minu tegevus ei anna soovitud tulemust? Ladus rollikäitumine: · Tagab inimestevaheliste suhete stabiilsuse, andes meile kindluse ja turvatunde (Teame, mida kelleltki oodata) · Muudab suhtlemise ökonoomsemaks, sest hästi rolle vallates ei pea me korduvates situatsioonides pead murdma, kuidas käituda või mida öelda

Teenindus

133

pdf

Suhtlemispsühholoogia - Sotsiaalpsühholoogia 1

Tänapäevast arenenud ühiskonda iseloomustab infotehnoloogia kõrge tase. Arvutikasutamisoskust nimetatakse ka juba teiseks kirjaoskuseks. Järjest valjemalt räägitakse sotsiaalsest kapitalist, mis sisaldab endas erinevaid sotsiaalseid oskusi. Riikide arengutaseme näitajaks on teeninduses ja infotehnoloogiaga tegevate aladel töötajate % kogu töötajaskonnast. Võrdle antud näitajaid Balti vabariikides ja tee järeldus, miks just Eesti pääses läbirääkimistele Euroopa Liitu astumiseks. Tuleviku- ja seega siis ka praegune ühiskond ootab oma liikmetelt hoopis teistsuguseid võimeid ja eelkõige on see võime ja oskus suhelda. Võime/ oskus suhelda tähendab oskust kontakteeruda teise inimesega, anda edasi informatsiooni, tajuda teist inimest / suhtluspartnerit, võtta temalt vastu informatsiooni, mõjutades vastastikku üksteist. Ja seda kõike lähtudes eelistatult võidan-võidad põhimõttest.

Suhtlemis psühholoogia

113

doc

TURISMIETTEVÕTTE JUHTIMINE JA PERSONALITÖÖ

.....................................................................75 2.8 Läbirääkimised .................................................................................................................................78 ETTEVALMISTUSE oluline osa on eesmärkide püstitamine. Ehkki erinevates valdkondades on eesmärgid väga erinevad, võib kõiki neid üldistatult nimetada kui osalejate 1 või enama vajaduse rahuldamist. Tuleks küsida endalt 2 küsimust: mida ma tahan saavutada ja miks ma seda tahan? Tuleks hoiduda kauplemisest, kui ollakse ette valmistamata. ...............................................................79 Läbirääkimiste hindamine: ......................................................................................................................86 3. PERSONALI JUHTIMINE 86 3.1 Sissejuhatus personalijuhtimisse ja personali planeerimine .............................................................86 3.2 Personali värbamine ja valik..............

Turismi -ja hotelli ettevõtlus

524

doc

Arengupsühholoogia

arenemisest)   käsitlevad   inimese   arengut   veidi   erinevalt.  Näiteks bioloogilise suuna esindajatele on oluline inimese arengu geneetiline ja   rakutase,   sotsiaalse   suuna   esindajad   tegelevad   enam   keskkonna mõjuga inimese arengule.  Arengupsühholoogia  tulemusi kasutatakse   õpetamisel, kasvatamisel, tänapäeval ka üha enam vanuritega tegelemisel ja perenõustamisel.   Miks   on   arengupsühholoogia   tänapäeval   hakanud   üha rohkem   tegelema   vananemise   psühholoogiaga,   vanuritega? Vastuse   leidmisele   aitab   kaasa   kui   uurid   elanikkonna jaotumist   vanuseliselt   ja   selle   muutusi   viimastel aastakümnetel.  Sotsiaaltöö   kontekstis   on   vajalik   vaadelda   inimese   arengut   kui tervikut,   s.t.   et   iga   eluetapp   mõjutab   järgnevaid   etappe

Arengupsühholoogia

106

pdf

PSÜHHOLOOGIA ALUSED

jätmine, meeles pidamine ning meelde tuletamine? 5. Millest tuleneb meie mõtlemisvõime? Millised on mõtlemise protsessid ja milliste seaduspärasuste alusel nad toimivad? Kuidas keel vahendab meile maailma ja meie eneste ning teiste mõtlemist? 6. Kuidas psühholoogid psüühikas toimuvat mõõta üritavad? Kuidas saab võrrelda erinevate inimeste psüühikat omavahel? Mida tähendab vaimne võimekus? Kes on rohkem ja kes vähem võimekas? 7. Mis on meie "liikumapanevateks jõududeks"? Miks me erinevate olukordade ja eesmärkide puhul erinevalt toimime (tegutseme)? Kas me saame läbikukkumisi vältida ja elus sihipäraselt edukad olla? 8. Milliseid hingelisi läbielamusi me tunda võime? Kuidas meie läbielamused seostuvad kehaliste seisunditega? Kuidas meie hingelised läbielamused avalduvad teistele? Kuidas mõista teiste hingelisi läbielamusi? 9. Millised on inimese seksuaalsuse psühhofüsioloogilised küljed? Kas meestel ja naistel on erinev psüühika? 10. Mis on teadvus

Psühholoogia alused

96

rtf

Psühholoogia arvestus

Mure võimalikust töötusest või eluaseme kaotamisest võib inimest rõhuda (Shinn & Weitzman 1990). Vastuolud tegeliku ja vōimaliku mina vahel vōivad aga tekitada süütunnet, pōlgust jne. Kui väheneb vahe tegeliku ja ideaalse vahel, siis see annab inimesele põhjust rahuloluks. Nt kui te tahate saada juhiks ja näete, et teid hakatakse üha enam mitmesuguste töögruppide etteotsa panema, siis see suurendab teie rahulolu endaga. See teooria vōimaldab seletada, miks mōned inimesed omandavad negatiivseid arusaamu iseenda kohta. Elukäigu tōttu vōivad inimese vastuolud tegeliku elu ja ideaalide vahel olla küllalt suured. Ja kui inimese ideaalid on liialt kōrged, nii et neid ei saavutaks praktiliselt keegi, siis selle vahe tōttu vōib tal tekkida masendustunne. Kõrge enesehinnanguga isikud usuvad et nad suudavad oma tegevusega oma nõudmisi rahuldada ja nad usuvad ka oma võimetesse selleks et olla edukas.

Psühholoogia

44

pdf

Motivatsioonipsühholoogia konspekt

üldistamisel, tunnetus aga nende aktiivsel konstrueerimisel · Stereotüübid moodustavad kategooriate erilise rühma. Nad tekivad isikliku asjakohase teadmise puudumisel & on enamasti väga püsivad, ehkki samas ka muudetavad, kui puutume kokku nendega mittesobivate näidetega, mis nõuavad seinsest peenemate eristuste tegemist. Stereotüübi lagunemine illustreerib hästi Piaget ideid. · Tunnetusliku ebakõla teooria (Festinger, 1957) seletab, miks meie kategooriad, uskumused, hoiakud & väärtused ning stereotüübid nii raskesti muudetavad on. Me töötleme infot nii, et tulemus oleks kooskõlas meie kehtivate seisukohtadega & ignoreerime kõike vastupidist · Nii võime tõenäolisemalt tegelda ebaõnnestunud tegudele õigustuste otsimisega kui nende tegude korrigeerimisega · Inimesed loovad sageli ilmutamata (teadvustamata) teooriaid (Epstein, 1990) maailma kohta & mina teooriaid selle maailmaga toimetuleku kohta

Enesejuhtimine

Kommentaarid (0)