Ärialane suhtlemine, presentatsioonitehnika (0)

Sisukord

Sisukord 1
1Ettevalmistus 2
1.1Teema kindlaksmääramine 2
1.2Ettekande eesmärgi fikseerimine; 2
1.3Esialgse plaani koostamine; 2
1.4Materjali kogumine 3
1.5Materjali läbitöötamine 3
1.6Täpse plaani koostamine 3
1.7Ettekande vormistamine 3
1.8Prooviesinemine 3
2Esinemine 4
1 Ettevalmistus 3
1.1 Teema kindlaksmääramine 3
1.2 Ettekande eesmärgi fikseerimine; 3
1.3 Esialgse plaani koostamine; 3
1.4 Materjali kogumine 4
1.5 Materjali läbitöötamine 4
1.6 Täpse plaani koostamine 4
1.7 Ettekande vormistamine 4
1.8 Prooviesinemine 4
2 Esinemine 5

Antud kodutöös kirjeldan tegevusi, mis on vajalikud läbida enne esinemist ning samuti räägin praktilistest tegevustest esinemise ajal. Reeglina toimub igasuguse ettekande ettevalmistamine etappide kaupa ning mina olen määranud enda jaoks oluliseks 8 etappi selles protsessis.

Ettevalmistus

Teema kindlaksmääramine

Teema peaks vastama kuulajate vajadustele ja huvidele ning olema aktuaalne. Teemat peab avama ettekande pealkiri, mis peaks olema intrigeeriv, aga ühemõtteline. Minu ettekande pealkirjaks ja läbivaks teemaks on „Hirmul on suured silmad“

Ettekande eesmärgi fikseerimine;

Eesmärgistamiseks tuleb osata endale vastata: milline on sõnum kuulajale ja mida ta peaks sellega pihta hakkama. Minu eesmärgiks on tutvustada ning sisse juhatada koolituslik päev, kus räägitakse hirmude transformeerimisest ehk muundamisest positiivseteks ning kuidas motiveeritakse sõdureid Afganistani missioonidel hirmule vastu minema. Sõnum kuulajale on teda vaimselt ette valmistada töötubadeks, kus räägitakse avalikult hirmudest ning sisendada, et kõik on ületatav ja õpitav.

Esialgse plaani koostamine;

Läbi aegade on ettekannete üldine struktuur olnud ühesugune: sissejuhatus, teema arendus, kokkuvõte. Sissejuhatuses põhjendatakse teema valikut (näidatakse teema aktuaalsust), tutvustatakse lühidalt ettekande sisu ja püstitatakse probleem ( hüpotees ), millele otsime vastust. Teema arenduse alguses antakse lühiülevaade sellest, mis on juba üldtuntud, defineeritakse põhisuurused. Kokkuvõttes tehakse lühiülevaade ettekande olulistest tulemustest ja tehakse järeldus probleemi lahenduse kohta.

Materjali kogumine

Asudes ettekande jaoks materjali koguma, tuleb kõigepealt selgeks teha, mille kohta materjali otsima hakata. Materjali võib olla palju rohkem kui vaja võib minna, kasutamata jätta on lihtsam, kui hiljem juurde otsima hakata. Antud ettekande jaoks on küll materjali kogumine üsna lihtne, kuna tegemist on vaid sissejuhatava osaga. Sellegipoolest on minu jaoks oluline tutvuda koolitajate taustaga, koolituse teemaga ning laiemalt välja kujunenud mõttega, et mis on hirm ning millised on põhilised hirmu allikad.

Materjali läbitöötamine

Ülevaate saamiseks materjalide sisust tuleks kõigepealt tutvuda sisukorraga, artiklite korral kokkuvõttega . Fikseerida oluline materjal kirjalikult. Kõik mis on internetist leitav, ei ole kuld ning tõsi, samuti ei saa sa veenvalt rääkida teemast, kui sa ise seda ei usu ning ei suhtu sellesse kirglikult. Kahtlase väärtusega andmete allikad ei anna kindlasti julgust juurde väiteid auditooriumi ees esitada.

Täpse plaani koostamine

Materjali kogumisel ja süstematiseerimisel ilmneb pea alati, et mõne punkti kohta jääb materjali väheseks, siis tuleks see ühendada mõne sarnase punktiga või üldse välja jätta. Täpsustatud kava sisaldab ka alapunkte ja annab juba ülevaate ettekande sisust. Kava peab üldkokkuvõttes kõlama ning olema sujuv ja võimalikult sisukas.

Ettekande vormistamine

Et ettekannet täpselt vormistada , kirjutan alati oma kõne paberile. Kirjutamine näitab meile kohe, kas see, mida arvasime endal selge olevat seda ka on. Tekst tuleb kirjutada kõnekeeles, nn. kõrvadele. Kui ettekanne on vormistatud, jäetakse see mõneks päevaks seisma. See lubab teatud aja pärast teksti palju kriitilisemalt suhtuda ja vajadusel parandusi teha.

Prooviesinemine

Eduka esinemise tunnus on, et lektor räägib selgelt ja mahub etteantud aja piiridesse . Seda tuleb harjutada. Tekst tuleb häälega ja paraja tempoga ette lugeda. Hea on esinemine peegli ees teha, siis esineja näeb ja tajub oma miimikat, žeste, olekut.

Esinemine

Hirmust ülesaamine, ehk päris esinemine. Ettekande edukus oleneb peamiselt edastatava info selgusest, lektori entusiasmist ja tema suhtlemisoskustest .
Ettekandjal peab olema hea diktsioon . Tuleb kõneleda selgelt ja kõlavalt , hääldades kõik tähed korralikult välja, eristades tugevaid ja nõrku häälikuid, susisevaid ja mittesusisevaid. Kõnes peavad kajastuma ka kirjavahemärgid. Näiteks punkti väljendab hääle madaldumine ja paus .
Entusiasm on samuti oluline. See avaldub ettekandja huvis oma teema vastu ja esituse jõulisuses. Entusiasm peab olema siiras, mitte teeseldud. Teeskluse tunneb kuulaja kohe ära ja siis pole edu loota .
Suhtlemisoskustel on suur mõju. Näiteks liiga aeglane loeng on igav, liiga kiire aga raskesti jälgitav. Loengule annavad palju juurde lektori miimika ja kehaliigutused. Mõnede autorite arvates antakse kuni 80 % loengu sisust kehakeele abil, kui kaasa arvata hoiakud ja emotsioonid.
Eriti olulisi sõnu tuleb öelda valjemalt, kõrgema tooniga. Igal juhul tuleb vältida monotoonsust. Edastatav mõte peab olema tervik, poolelijäänud laused segavad kaasamõtlemist. Kui oleme astunud kuulajate ette, ei ole vaja kiirustada kõne algusega. Mõni sekund vaikimist annab aega kuulajail teiega harjuda ja teil ennast koguda. Oluline on, millise mulje te esimeste lausetega kuulajale jätate. Oluline on, et ei tohi ennast ja kuulajaid vastandada, tuleb olla "ühel pool barrikaadi".
Ettekande ajal peaks vaatama kuulajatele otsa ja kehahoiak peaks olema vaba, sundimatu, kuid mitte lõtv ja lohakas . Vältida tuleks igasuguseid põhjendamatuid, harjumuslikke liigutusi, nagu käte laiutamist, näpu vibutamist, sõrmedega trummeldamist, kandadel õõtsumist, juuste silumist jne. Ettekandja riietus peaks olema lihtne ja puhas, et mitte tähelepanu ettekandelt kõrvale juhtida.
Kõiki neid punkte silmas pidades, tuleb ettekanne piisavalt sisukas, läbi mõeldud ning kuulajaile hea ning põnev jälgida.