PAKENDIGRAAFIKA LOOMISE PROTSESSI VAJALIKKUS JA PEAMISED ETAPID (0)

Eesti Ettevõtluskõrgkool  Mainor  
Disaini õppetool 
Graafilise disaini eriala 
 
 
 
 
 
 
Kristiina Seim 
PAKENDIGRAAFIKA LOOMISE PROTSESSI VAJALIKKUS JA 
PEAMISED ETAPID 
Ainetöö 
 
 
 
Juhendaja : Ranno  Päi, Ma 
 
 
 
Pärnu 2012 
 
Pakendigraafika loomise protsessi vajalikkus ja peamised etapid 
SISUKORD 
SISSEJUHATUS ................................................................................................................... 3 
1. PROTSESSI  VAJALIKKUSEST PAKENDIGRAAFIKA LOOMISEL ......................... 5 
2. INFO KOGUMINE ........................................................................................................... 6 
2.1. Kliendi poolt saadud info ............................................................................................ 6 
2.2 Kliendi ajalugu ............................................................................................................. 6 
2.3 Vaatlus  ......................................................................................................................... 6 
2.4  Intervjuu  ....................................................................................................................... 7 
2.5 Uurimistöö ................................................................................................................... 7 
2.6 Isiklik kogemus tootega  ............................................................................................... 7 
2.7 Tootmisprotsessi tundma õppimine ............................................................................. 8 
3. EMOTSIONAALNE ANALÜÜS ..................................................................................... 9 
4. RATSIONAALNE ANALÜÜS ...................................................................................... 10 
4.1 Emotsionaalse analüüsi ideede korrastamine ............................................................ 10 
4.2 Sisu ja sõnumi tähtsus ................................................................................................ 10 
4.3 Disaineri enda nägu kujunduses ................................................................................ 10 
4.4 Kujunduse innovaatilisus ........................................................................................... 11 
4.5 Pakendi kujunduse suhestamine teiste samalaadsete pakenditega. ........................... 12 
5. PAKENDAMINE ............................................................................................................ 13 
KOKKUVÕTE .................................................................................................................... 14 
KASUTATUD ALLIKMATERJALID ............................................................................... 15 
Lisa. Pakendigraafika loomise peamiste etappide  lihtsustatud skeem ............................ 16 
 
 
2 
 
 
Pakendigraafika loomise protsessi vajalikkus ja peamised etapid 
SISSEJUHATUS 
Valisin  oma  ainetöö  teemaks  pakendigraafika  loomise  protsessi  vajalikkuse  ning  selle 
peamised  etapid  seetõttu,  et  tänapäeva  ühiskonnas  ümbritseb  pakendigraafika  meid  kõiki 
igal  pool  ning  seega  kannab  pakend  olulise  mõjutusvahendi  rolli.  Pakendi  funktsioon  ja 
graafika  on  tänapäeva  ühiskonnas  lahutamatus  seoses.  Just  seepärast  on  oluline  mõista, 
kuidas  pakendit  luua,  kuidas  koguda  taustinfot  ning  seda  analüüsida  nii  kliendi  kui  ka 
tarbija  seisukohast lähtuvalt. 
Oma töö eesmärgiks seadsin selgitada pakendigraafika loomise protsessi  vajalikkust  ning 
välja  tuua  etapid,  mille  kaudu  pakend  saab  oma  lõpliku  kuju  ning  identiteedi.  Sellest 
tulenevalt  seadsin  endale  ülesandeks  uurida  loomist  kui  protsessi  ning  selle  erinevaid 
etappe .  
Töö esimeses peatükis selgitan lähemalt, miks on oluline luua pakendit läbi protsessi ning 
kuidas on see seotud soovitud tulemuseni jõudmisega. Samuti on esimeses peatükis kirjas, 
miks ei tohiks jääda pakendi loomisel pealiskaudseks. 
Teises  peatükis  kirjeldan  lähemalt  pakendigraafika  loomise  esimest   etappi   ehk  info 
kogumist.  Peatükk  jaguneb  omakorda  info  kogumise  meetodite  järgi  viieks  alapeatükiks, 
mis käsitlevad kliendi poolt saadud infot, kliendi ajalugu, vaatlust, intervjuud, uurimistööd 
ning  isiklikku kogemust kui info allikaid . 
Töö  kolmandas  peatükis  on   selgitatud   emotsionaalse  analüüsi  tähtsust  kui  etappi 
pakendigraafika  loomisel.  See  peatükk  sisaldab  ka  mõningaid  võimalikke  lähenemiskülgi 
emotsionaalse analüüsi läbi viimiseks . 
Neljas  peatükk  kirjeldab  ratsionaalset  analüüsi  kui  üht  pakendigraafika  loomise  peamist 
etappi.  Peatükk  hõlmab  infot  selle  kohta,  kuidas  kasutada  eelnevates  etappides  läbitut 
konkreetsema analüüsi läbi viimiseks. See peatükk jaguneb omakorda viieks alapeatükiks, 
kus  on  täpsemalt  kirjeldatud  emotsionaalse  analüüsi  ideede  korrastamist,  sisu  ja  sõnumi 
tähtsust, disaineri enda nägu kujunduses, kujunduse innovaatilisust ning pakendi kujunduse 
suhestamist teiste samalaadsete pakenditega. 
3 
 
 
Pakendigraafika loomise protsessi vajalikkus ja peamised etapid 
Töö viies peatükk kirjeldab eelnevatest peatükkidest saadud info põhjal pakendamise kui 
ühe  olulisema  etapini  jõudmist.  See  selgitab  vormistamise  ja  käelise  oskuse  olulist  ning 
õige visuaalse keele valimise tähtsust. Samuti on kuuendas peatükis selgitatud, kuidas on 
pakendigraafika loomise viimane etapp seotud pakendi tootmisprotsessiga. 
 
4 
 
 
Pakendigraafika loomise protsessi vajalikkus ja peamised etapid 
1. PROTSESSI VAJALIKKUSEST PAKENDIGRAAFIKA LOOMISEL 
Pakendidisain,  nagu  ka  kõik  ülejäänud   disain ,  ei  toimi   vaakumis .  Disaineritele  antakse 
ülesanne või ülesanded, mis peegeldavad brändi omanike millegi poole pürgimist – selleks 
võib  olla  müügi   suurendamine ,  suurem  kasum,  pakendikulude  vähendamine  või  miski 
muu. (Calver, 2003: 26) 
Ülesande  lahendamine  eeldab  aga  mingisugust  kindlat  protsessi,  mis  viiks  soovitud 
tulemuseni.  Üldjuhul  teab   disainer   küll  tehniliselt  lühimat  teed  resultaadini,  –  millist 
programmi  kasutada  ja  kuidas  ning  missugust  klišeed  millisel  puhul  rakendada  –  kuid 
vajaka jääb mõtisklustest teemadel: mis see on, mida ma kujundan; mis on tema eesmärk ja 
kes  on  kasutaja;  on  tal  mingeid  tahke,  mis  on  siiani  tundmatud;  kas  juba  tehtut  kuidagi 
paremini ei saaks teha kui siiani. Töö suurim väärtus peaks seisnema protsessis, õppimises 
ja senitundmatu avastamises. (Mändmaa, 2002: 25)  
Peter Bil’ak on öelnud: „ Hea peab olema nüüd, mitte kunagi tulevikus. Tähtis on  niisiis  
disaineri suhtumine oma töösse“  (Mändmaa, 2004c: 157). See, kuidas disainer oma töösse 
suhtub, peegeldub kindlasti ka töö tulemuses. 
Tihtipeale lepitakse paraku kas esimese pähetulnud ideega, lihtsaima assotsiatsiooniga või 
kopeeritakse  mõnd  esteetikat,  mis  tundub  sobilik  ja  lahe.  Sellisel  juhul  jääb  ka  tulemus 
pealiskaudseks. (Mändmaa, 2002: 25)  
Hea  disain  peaks  Kristjan  Mändmaa  sõnul  talletuma mällu,  erutama, mõtlemist   muutma  
ning  vähemalt  sundima  endaga  tegelema  (Mändmaa,  2002:  25).  Sellisel  juhul  disaini 
publik avab end disaini sisule. 
Oluline  on  teemasse  süveneda,  seda  uurida  ning  mitmest  vaatenurgast  lahata  –  see  võib 
avada  palju  külgi,  millest  kujunduse   kontseptsiooni   loomisel  lähtuda.  See  omakorda 
vähendab  võimalust  langeda  korduvalt  kasutatud  klišeede  küüsi.  Teema   avamine   mõjub 
aga  pakendi  kujundajale  maailmapilti  avardavalt  ning  harib  disainerit  just  loomise 
eripäraste  tahkude  leidmise  seisukohalt.  Soovitud  tulemuseni  jõudmine  läbi 
pakendigraafika loomise erinevate etappide annab disainerile võimaluse kliendi nõuded ja 
mõtted ning nendega seostuvad enda ideed korralikult läbi analüüsida (vaata Lisa). 
5 
 
 
Pakendigraafika loomise protsessi vajalikkus ja peamised etapid 
2. INFO KOGUMINE  
Esimene  etapp  pakendigraafika  loomisel  on  info  kogumine.  See  võib  endas   sisaldada  
kliendi  poolt  saadud  infot,  vaatlust,  intervjuud,  uurimistööd  ning  isiklikku  kogemust 
tootega. Kui infot ei ole piisavalt palju, võib tulemus olla vigane . (Mändmaa, 2005: 48)  
2.1. Kliendi poolt saadud info 
Kõige  olulisem  info  pakendigraafika  kujundamisel,  on   briif ,  kus  on  kirjas  graafikule 
vajalik info kujunduse loomiseks. Selles esitatud nõudeid tuleb disaineril kindlasti järgida, 
esitatud  soovitused  on  aga  mõningal  määral  kliendiga  läbiräägitavad.   Klient   määrab 
üldjuhul ära pakendi kohustuslikud elemendid, info ning logode kasutamise.  
2.2 Kliendi ajalugu 
Enne uue pakendi loomist, on alati mõistlik tutvuda pakenditega, mida see  klient  on varem 
kasutanud, et saada  aimu  kliendi võimalikest ootustest või et mitte  korrata  juba olnut. „Ma 
usun,  et  disainer  peab  oma  teemat   uurima ,  enne  kui  ta  paneb  pliiatsi  paberile  või  hiire 
matile. /…/ Tuleb tunda ajalugu. Mitte lihtsalt seepärast, et need kes ajalugu ei tunne on 
mõistetud  seda   kordama .  Te  õpite  ajaloost,  kuid  teie  tegevus  on  suunatud  tulevikku. 
Disaineri töö pole mitte ajalugu korrata, vaid seda luua.“ (Bayley & Conrar, 2008: 11) 
Samuti on kliendi ajaloo tundmine  oluline seetõttu, et see annab disainerile infot, kas klient 
soovib  midagi  traditsioonilist  ning  järjepidevat  või  mitte  ning  kui  suurel  määral  on 
võimalik disaineril siduda kliendi traditsioone uudsete lahendustega. 
2.3 Vaatlus 
Üks  tähtsamaid  info  kogumise  viise  on  samalaadsete  toodete  olemasolevate  pakendite 
vaatlemine  ning nende omavahel võrdlemine – miks üks või teine pakend teistest rohkem 
silma paistab või eristub ning kas heas või  halvas  võtmes. Neid põhjuseid teades on oma 
pakendi loomine tunduvalt lihtsam, sest on võimalus välistada variandid, mis on sarnased 
loodud pakendile, mis  atraktiivne ei tundu. 
6 
 
 
Pakendigraafika loomise protsessi vajalikkus ja peamised etapid 
2.4 Intervjuu 
Hea viis info kogumiseks on vahetult tarbija käest saadud info – mis meeldib, mis mitte (ka 
võrdlused juba olemasolevate pakenditega) ning selle analüüsimine. Selline info võib olla 
isegi väärtuslikum kui vaatluste käigus kogutud info, sest sellisel puhul on allikaks tarbija, 
mitte  disainer  ise,  kes  oskab  võrreldes  tarbijaga  pakendit  hinnata  rohkematest 
seisukohtadest lähtuvalt ning võib seejuures jõuda tavatarbijast erinevale arvamusele. 
2.5 Uurimistöö 
Pakend  peegeldab  inimeste  pidevalt  muutuvat  elustiili  (Calver,  2003:  8).  Seega  on 
võimalik tuletada  mustrid  inimeste elustiilidest ning kasutatavatest pakenditest – erinevad 
inimesed  kasutavad  mõningal  määral  erinevaid  pakendeid.  Oluline  on  leida  loodava 
pakendi  võimalikult täpne  sihtgrupp  ning seejärel uurida sihtgrupi eelistusi pakendi osas. 
Seda eelkõige põhjusel, et pakend ei ole mitte ainult tarbeasi, vaid määrab emotsiooni ning 
enesetunde millega tarbija toodet kasutab (Calver, 2003: 8).  
Oluline  on   reaktsioon   loodud  pakendile.  Pole  vahet  kas  kujunduse  lõpp- produkt   paneb 
inimese   naerma   või  hoopis   nutma ,  emotsionaalne   reaktsioon   tähendab  igal  juhul  edu. 
(Fishel, 2003: 56) 
Terence Conrar leiab, et on erakordselt tähtis tunda oma turgu: kuidas inimesed elavad, kus 
nad elavad, kui suur on nende sissetulek ja millised on nende püüdlused. Peab olema selge 
pilt  sellest,  kuidas see,  mida  disainer  kavandab,  muudab  nende  elu  paremaks.    (Bailey  & 
Conrar, 2008: 11) 
2.6 Isiklik kogemus tootega 
Väga oluline on disaineri isiklik kogemus tootega. Ei tohiks tähtsustada vormi sisu ees  – 
disainer peaks looma visiooni ja emotsiooni pakendi sisust. See aga eeldab, et disainer on 
sisuga  tuttav.  Ei  saa  luua  tõest  visiooni  emotsioonist,  mida  disainer  pole  ise  kogenud. 
Toote kogemisel, tuleks püüda tajuda toote visuaalset välimust sellisena, millisena ta kõige 
atraktiivsem  tundub.  Pakendi  kasutatavate  materjalide  dekoratsioon  ja   kompositsioon  
lisavad  pakendile  ja  tootele  samamoodi  tajutavat  väärtust  nagu   veele   lisab  väärtust  selle 
serveerimine  kristallklaasis, mitte plastikust topsis (Kirkpatrick, 2009: 101). 
7 
 
 
Pakendigraafika loomise protsessi vajalikkus ja peamised etapid 
2.7 Tootmisprotsessi tundma õppimine 
Terence  Conrani  sõnul  ei  saa  ükski  disainer  edukalt  töötada,  kui  ta  ei  mõista  nende 
masinate  võimalusi,  mida  tal  tuleb  kasutada  (Bayley  &  Conrar,  2008:  11).    Tootjatega 
suhtlemine  võib anda inspiratsiooni materjalide või tootmisprotsesside kasutamiseks ning 
see viib omakorda ainulaadsemate ja loovamate lahendusteni ( Best , K. 2010: 46). Disainer 
peab  olema  tuttav  oma  võimaluste  ning  piirangutega  ning  pakendi  loomisel  nendega 
arvestama. 
8 
 
 
Pakendigraafika loomise protsessi vajalikkus ja peamised etapid 
3. EMOTSIONAALNE ANALÜÜS 
Emotsionaalne  analüüs   toetub   kogutud  infole  ning  selle  käigus   selgub   disaineri  suhe 
asjasse.  Emotsionaalse  analüüsi  käigus  võib  ka  lähteülesanne  täpsustuda  või  teiseneda 
(Mändmaa, 2005: 48). 
Emotsionaalne analüüs, nagu nimigi ütleb, peaks tuginema emotsioonil ning  toimima  ilma 
igasuguste  piiranguteta  –  ühtegi  ideed  ei  tohiks  kritiseerida  või  kaalumata  jätta.  Ideed 
tuleks  üles  tähendada  kogu  oma  sisuga.  Muu  hulgas  tuleks  end  asetada  ka  tarbija 
positsiooni  (selleks  on  vajalik  sihtgrupi  tundmine  eelnevast  etapist)  ning  püüda  aimata 
emotsioone ja mõtteid, mida tarbija tunneb kui ta vaatab üht kindlat toodet paljude sarnaste 
seas.  Mida  rohkem  on  emotsionaalse  analüüsi  tulemusena   valikuid ,  seda  tõenäolisemalt 
jõuab protsess välja kõiki osapooli rahuldava tulemuseni. 
Patt ei ole ka üles tähendada teiste loodud ideid või mõtteid, mis antud  teemaga  sobivad. 
Erinevate mõtete kombineerimine võib anda huvitavaid tulemusi. Disainer on nagu käsn, 
mis imeb endasse kõikvõimalikud erinevad ümbritsevad mõjutused, kas siis teadlikult või 
mitte. Need mõjutused ilmutavad end hiljem disainilahendustes. Hea disainer teab kuidas 
mõjutustega   manipuleerida   ning  neid  oma  lahendustes  ära  kasutada  viisil,  et  need 
peegeldaksid ajastu hinge ning oleksid tähendusrikkad kliendile. (Calver, 2003: 10)  
Emotsionaalne  analüüs  on   sisuline   põhi  kogu  kujundustööle,  millest  edasine  protsess 
hakkab vormima parimat võimalikku kontseptsiooni pakendi kujunduse loomiseks.  
Kui  emotsionaalne  analüüs  jääb  pakendigraafika  loomise  protsessist  kõrvale,  on 
tulemuseks  kujunduse  sisutühjus  ning  kujunduses  kasutatud  elemendid  ei  oma  mingit 
tähendust ei tegija  ega vaataja jaoks (Mändmaa, 2005: 48).  
 
 
 
 
9 
 
 
Pakendigraafika loomise protsessi vajalikkus ja peamised etapid 
4. RATSIONAALNE ANALÜÜS 
Järgmine  etapp  pakendigraafika  loomisel  hõlmab  materjali,  mõtete  ning   seisukohtade  
korrastamist.  Oluline  on  luua  pilt   tellija   ning  vastuvõtja  (disaini  tarbija)  ootustest  ning 
nende tegelikest vajadustest . (Mändmaa, 2004b: 73).  
4.1 Emotsionaalse analüüsi ideede korrastamine 
Ratsionaalse   analüüsi  käigus  tuleks  läbi  mõelda    kõik  emotsionaalse  analüüsi  ideed, 
eemaldada  ebavajalikud  või  mingil  põhjusel  mitte  sobivad  ning  korrastada  need,  mis 
võiksid viia soovitud tulemuseni.  
Ideede  korrastamise  protsessi  käigus  on   muuhulgas   oluline  meeles  pidada  pakendi  kõige 
primaarsemaid funktsioone – toote kaitsmist, toote välimuse paremaks muutmist ning toote 
turustamise lihtsustamist (Calver, 2003: 6). „ Graafiline disain ei ela vaakumis. Selle staatus 
sõltub tellija, tarbija ja disaineri vaheliste suhete süsteemist“ (Bil’ak, 2002: 69). 
Niisiis tuleks emotsionaalses analüüsis genereeritud ideid sünteesida pakendi funktsioonide 
ning kliendi ootuste ja nõuetega ning seejuures teha ideede osas valikuid  – mis on antud 
kriteeriumite sünteesi juures teostatav ning mis mitte. 
4.2 Sisu ja sõnumi tähtsus 
Kristjan Mändmaa leiab, et oluline on sisu tähtsustamine vormi ees – Vorm on küll oluline, 
ent  kõige  olulisem  on  ometi  see,  kas  disain  vastuvõtjale  korda  läheb  ja  kas   edastatav  
sõnum  ka  tõesti  kohale  jõuab  (Mändmaa,  2004b:  73).  „Heal  disainil  on  tugev  sisu.  Hea 
disain on probleemispetsiifiline. Kui tegemist on vaid formaalse harjutusega, siis disain ei 
toimi.“ (Mändmaa, 2004a: 152).  Selle protsessi käigus tuleks disaineril endalt küsida, kas 
olemasolevad kujundusideed on brändi sõnumi ning olemusega piisavalt tugevas seoses. 
4.3 Disaineri enda nägu kujunduses 
Kujundatavat  disaini  ei  tohiks  liigselt  mõjutada  lasta  harjumusest  ja  väljakujunenud 
normatiividest.    Oluline  on  olla  väga  lähedal   iseendale   ning  mitte  end  kliendiga  väga 
samastada,  sest  disain  peab  olema  disaineri  nägu  (Mändmaa,  2004a:  152,  154).  Ideede 
10 
 
 
Pakendigraafika loomise protsessi vajalikkus ja peamised etapid 
korrastamisel  on  kindlasti  tähtis  pidada  silmas  kliendi  ootusi,  kuid  seejuures  tuleb  jääda 
endaks  ning  esitada  kliendile  oma  eelistusi  hästi  põhjendatult.  „Kõik  valmistatu  reedab 
selle teinud inimese tõekspidamisi ja veendumusi“ (Bayley, 2008: 10).  
Disaineri  enda  olemus  kujunduses  on  kindlasti  miski,  mida  tuleks  rohkem  väärtustada. 
Disaineril, kes püüab olla keegi teine, on suur tõenäosus kujunduse loomisel ebaõnnestuda, 
sest ta keskendub rohkem sellele, kes ta ei ole, kui sellele, kes ta on. 
4.4 Kujunduse innovaatilisus 
Üks  hea  disaini  määrava  tähtsusega  omadusi  on  kindlasti  innovaatilisus.  Olemasolevale 
probleemile tuleb leida uus lahendus ning seda disainer teebki. Samas ei tähenda hea disain 
lakkamatu uudsuse taga ajamist. Kõige aluseks võib pidada pinget, mis tekib, kui disainer 
püüab  leida  tõhusaid   uuendusi   ja  saavutada  kestvaid  väärtus,  see  pinge  annab  disainerile 
suure hulga tema loomingulisest energiast. (Bayley & Conrar, 2008: 11)  
Kui  disainer  spetsialiseerub  kindlas  kategoorias  või  tootegrupis,  leiab  ta  end  olukorrast, 
kus temalt  oodatakse  ning ta ka ise otsib midagi täiesti uut ja erinevat. Üsna keeruline on 
luua  täiesti  uut  visuaalset  nägemust  mõnele  väga  levinud  tootegrupile.  Andy   Mueller   on 
öelnud, et kui midagi korduvalt luua, on oht jääda selle harjumuse lõksu ning avastada end 
olukorrast, kus ei osata astuda järgmist sammu. (Fishel, 2003: 166) 
Sõna „uus“ graafilise disaini kontekstis  ei  pea tähendama tingimata „mitte kunagi  varem 
kasutatud“,  sest  vähemal  või  rohkemal  määral  tuleb  pakendigraafikas  luua  teatud 
probleemidele  ka  ettearvatavaid  lahendusi  (Heller,   Ilic ,  2001:  6).  Seda  võib  aga  teostada 
näiteks ebatavaliste seoste loomisel varemolnud ideede ning uute vahel.  
Sellised uudsed lahendused ning sildade rajamine vana ja uue vahel sõltub eelkõige sellest, 
kui  kinni  on  klient  traditsioonides  ning  kas  ning  millisel  määral  on  ta  nõus  katsetama 
midagi  uut.  Laiemas   pildis   tähendab  see,  et  kujunduse  uuenduslikkus  sõltub  suures  osas 
kliendi tolerantsusest ning tarbijate vastuvõtlikkuses millegi uue suhtes (Heller, 2001: 4).  
11 
 
 
Pakendigraafika loomise protsessi vajalikkus ja peamised etapid 
4.5 Pakendi kujunduse suhestamine teiste samalaadsete pakenditega 
Et  disaineri  loodud  pakend  teeniks  kliendi  soovitud  eesmärke,  tuleb  võimalik  kujundus 
asetada  mõttes  teiste  samalaadsete  pakendite  kõrvale.  Kõrvutades  pakendi  kujundust 
konkurentide  sarnaste  toodetega,  saab  disainer  aimu,  kas  ja  kuidas  see  konkreetne  toode 
eristub  või  peaks  eristuma  ning  mille  poolest.  Kui  analüüsida  tekkinud  emotsioone  ühe 
toote  suhtes   teistega ,  saab  ka  selgeks,  milline  on  parim  viis  sihtrühmani  jõuda  (Best,  K. 
2010: 34). Selline suhestamine on arendatud info kogumise etapist, mis sisaldas muuhulgas 
ka vaatlust. 
 
12 
 
 
Pakendigraafika loomise protsessi vajalikkus ja peamised etapid 
5. PAKENDAMINE 
Kõige   viimaseks   loomise  etapiks  on  pakendi    vormistamine  ehk  käeline   teostamine  
tuginedes eelnevatele etappidele. Kui pakendigraafika loomine on jõudnud sellesse järku, 
on  oluline  olla   esmalt   kindel,  et  kõik  eelnevad  etapid  on  läbitud.  Kui  esineb  puudujääke 
eelnevas  protsessis,  ehk  kui  miski  on  ebaarukalt  kavandatud,  siis  ei  tööta  see  korralikult 
(Bayley, Conrar, 2008: 10).  Kogu eelnevalt korralikult läbi töötatud protsess on  eelduseks  
hea pakendi loomisele. 
 Vormistamisoskus  on  midagi,  mille  puudumisel  võib  kogu  loomeprotsessi  tulemus 
(olenemata eelnevate etappide edukusest) ebaprofessionaalne välja näha (Mändmaa, 2005: 
48).  Nii  tellijad  kui  ka  vastuvõtjad  on   visuaalselt   haritud  ega  lepi  pealiskaudse  ilustava 
kujundusega  (Mändmaa  2004b:  73).  Kui  originaalne  ning   sisukas   idee  pakendi 
kujundamiseks leiab oma hävingu ebapiisavate vormistusoskuste näol, siis on mõttest üksi 
vähe ning protsessi tulem läbikukkunud.  
Õige  visuaalse  keele  valik  sõnumi  edastamisel  on  disaineri  jaoks  varjatud    võimalus 
suhtlust  kujundada.  Visuaalne  kommunikatsioon  sisaldab  loo   jutustamist   sõnade,  piltide, 
graafika,  värvide  ja  teksti  abil.  Kasutatud  väljendusviis,  loodud  visuaalne  keel  ja  ideede 
esitamise  formaat  mõjutavad kõik äärmiselt tugevalt viisi, kuidas  avalikkus  loo vastu võtab 
ning kas see tõmbab tähelepanu, saavutab toetust, ning viimaks – kas see kiidetakse heaks 
või heidetakse kõrvale (Best, K. 2010: 48).  
Nagu   eelpool   info  kogumise  etapi  juures   mainitud ,  on  pakendi  loomisel  oluline  tunda 
loodava  pakendi  tootmisprotsessi.  Sellega,  millised  on  võimalused  pakendi  reaalseks 
tootmiseks  või  millised  piirangud  on  klient  tootmiseks  seadnud,  peab  disainer  
kujundamisel  arvestama,  vastasel  korral  võib  olla  tulemuseks  kasutamiskõlbmatu 
pakendigraafika.  
Milliseid praktilisi vahendeid kujunduse loomiseks kasutada, sõltubki suures osas loodava 
pakendi iseloomust – see peab toetuma nii idee sisule, kliendi ootustele, brändi ajaloole kui 
ka toote  iseloomule . 
 
13 
 
 
Pakendigraafika loomise protsessi vajalikkus ja peamised etapid 
KOKKUVÕTE 
Pakendigraafikal on tänapäeva maailmas  kahtlemata  väga suur osa inimeste emotsioonide 
mõjutamisel.  Pakendi  sisu  ja  vorm  põimuvad  pakendi  funktsioonide,  keskkonna  ning 
inimeste  alateadlike  ootustega. Seetõttu  on pakendi  loomine kui  protsess  tänapäeval  väga 
oluline ning veelgi tähtsam on osata seda protsessi  vallata .  
Töö  käigus  uuritud  materjalide  põhjal  võib  teha  järelduse,  et  pakendigraafika  loomine  ei 
ole   pealiskaudne   tegevus,  mis  hõlmab  vaid  käelist  tegevust  ja  vormistamist.  See  on 
mahukas protsess, mille tulemusena valmib kujundus, mis on läbimõeldud ning sisukas. 
Loodava  pakendi  kujundus  peaks  olema  hoolikult  läbi  töötatud  läbi  nelja  peamise 
pakendigraafika loomise etapi. Esiteks on oluline koguda võimalikult palju infot, mis on 
seotud nii pakendi tellija, tarbija kui ka disaineriga. Teiseks tuleks seda infot võimalikult 
vabalt  töödelda  erinevate  ideede  saamiseks  (emotsionaalne  analüüs).   Kolmandaks   on 
oluline genereeritud ideid piirata ning analüütiliselt korrastada (ratsionaalne analüüs). Kui 
eelnevad etapid on läbitud, siis saab disainer suunduda  neljanda  etapi ehk pakendamise kui 
käelise tegevuse juurde. 
Pakendigraafika  loomise  kui  protsessi  tähtsustamine  ja   teadvustamine   on  disaini 
seisukohast  oluline,  et  luua  midagi,  mis  ei  kao  lõputute  valikute  sisse,  vaid  sisaldades 
endas nii lihtsaltmõistetavust kui ka sügavust, mõjutab inimeste emotsioone positiivselt. 
 
 
 
14 
 
 
Pakendigraafika loomise protsessi vajalikkus ja peamised etapid 
KASUTATUD ALLIKMATERJALID 
1.  Bayley, S. & Conrar, T., 2007/2008 Disain. Kuju saanud mõte. Tallinn: Varrak. 
 
2.  Best, K., 2010/2010. Disainjuhtimise alused. Tallinn: Eesti Disainikeskus. 
 
3.  Bil’ak, P., 2002. Kaasaegne hollandi graafiline disain: vaade seest/väljast. Artikleid 
graafilisest   disainist .   Koostaja :   Ivar    Sakk .   Vastutav    toimetaja :  Eva  Näripea. 
Tallinn: Tallinna Raamatutrükikoda. 69-72. 
 
4.  Calver,  G.,  2003.  What  is  packaging  design?  Hove:  Rotovision  SA.  [Online] 
http://depositfiles.com/files/5spj9fwd4 [21.05.2012] 
 
5.  Fishel,  C.  M.,  2003.  Design  secrets:  packaging.  Massachusetts:  Rockport 
Publishers. 
 
6.  Heller, S. & Ilic, M., 2001. Icons of Graphic Design. London: Thames & Hudson. 
 
7.  Kirkpatrick, J., 2009. New Packaging Design. London: Laurence  King  Publishing. 
 
8.  Mändmaa,  K.,  2002.  Mis  siis  ikkagi  valesti  on?  Artikleid  graafilisest  disainist. 
Koostaja:  Ivar  Sakk.  Vastutav  toimetaja:  Eva  Näripea.  Tallinn:  Tallinna 
Raamatutrükikoda. 24-26. 
 
9.  Mändmaa,  K.,  2004a.  Irma   Boom :  Disain  peab  olema  disaineri  nägu!  Artikleid 
graafilisest  disainist.  Koostaja:  Ivar  Sakk.  Vastutav  toimetaja:  Eva  Näripea. 
Tallinn: Tallinna Raamatutrükikoda. 152-154. 
 
10. Mändmaa,  K.,  2004b.  Pealelend.  Artikleid  graafilisest  disainist.  Koostaja:  Ivar 
Sakk. Vastutav toimetaja: Eva Näripea. Tallinn: Tallinna Raamatutrükikoda. 73-74. 
 
11. Mändmaa,  K.,  2004c.  Peter  Bil’ak:  Disain  peab  disaineri  enesetundele  hästi 
mõjuma!  Artikleid  graafilisest  disainist.  Koostaja:  Ivar  Sakk.  Vastutav  toimetaja: 
Eva Näripea. Tallinn: Tallinna Raamatutrükikoda. 157-159. 
 
12. Mändmaa, K., 2005. Hea disain – kuidas seda teha? Artikleid graafilisest disainist. 
Koostaja:  Ivar  Sakk.  Vastutav  toimetaja:  Eva  Näripea.  Tallinn:  Tallinna 
Raamatutrükikoda. 48. 
 
 
 
15 
 
 
Pakendigraafika loomise protsessi vajalikkus ja peamised etapid 
 
Lisa. Pakendigraafika loomise peamiste etappide lihtsustatud skeem 
 
 
16